Ki’iki’ óolt a kuxtal yéetel a fáamilia
¿Jach wa jaaj je’el u páajtal u yantal ki’imak óolal ti’ fáamilia’obe’?
¿Bix je’el u béeytale’?
¿A k’aj óol wa fáamilia’ob jach ki’imak yóolo’ob yéetel múuch’ kajliko’ob je’ex le ka wilik te’ chan ju’una’? Tuláakal tu’ux táan u júubul fáamilia’ob. Le diboorsioo’, u jáan p’áatal mina’an meyaj yéetel uláak’ talamilo’ob ku aktáantik le taatatsilo’ob yéetel maamatsilo’ob mina’an u núupo’obo’ tia’ano’ob ichil le ba’axo’ob meentik u talamtal le kuxtala’. Juntúul ko’olel ku xokik bix kuxlik fáamilia’obe’ yaj óolnaj beya’: “Bejla’e’ tuláakal máak u yojel táan u ya’ala’al yaan u taal u k’iinil u sa’atal le fáamiliao’”.
Te’ k’iino’oba’, ¿ba’axten jach ya’ab nojoch talamilo’ob ku máansik le fáamilia’obo’? ¿Bix je’el u páajtal k-ki’iki’ óoltik le kuxtal yéetel k-fáamiliao’?
Bix káajik le fáamiliao’
Utia’al k-núukik le k’áatchi’oba’, k’a’abéet k-ojéeltik bix káajik le ts’o’okol beelo’ yéetel le fáamiliao’, tumen wa yaan Máax beet u káajle’, le máaxo’ob yano’ob ichil le fáamiliao’ k’a’abéet u nats’kuba’ob ti’ leti’ utia’al u kaxko’ob u nu’uktaj, tumen u jaajile’, chéen leti’ u yojel bix je’el k-ki’iki’ óoltik k-kuxtal ich k-fáamiliae’.
Ku ja’ak’al k-óol k-ojéeltik ya’ab máako’obe’ ku tukliko’ob le láak’tsililo’ mix Máak meent u yantal. Le liibro The Encyclopedia Americana ku tsolik: “Jujuntúul j-ka’anal na’ato’obe’ ku tukliko’obe’ je’el u yojéeltko’ob bix káajik le ts’o’okol beelo’ ikil u kanko’ob bix u nupkuba’ob utia’al u ya’abkúuntkuba’ob le ba’alche’ob kuxlajo’ob ma’ili’ yanak máako’o’”. Chéen ba’ale’, Jéesukriistoe’ tu ya’alaj bix beeta’abik xiib yéetel ko’olel. Te’ tu yáax liibroi le Biibliao’ tu ch’a’a le t’aan je’ela’: “Mix máak unaj u jatsik le ba’ax nupa’an tumen [Diooso’]” (Mateo 19:4-6).
Jaajut’aan Jéesukriisto. Juntúul Dioos jach yaan u na’ate’ tu meentaj yáax wíiniko’ob yéetel tu ts’áajti’ob ba’ax k’a’abéet utia’al yantal ki’imak óolal ich u fáamilia’ob. Dioose’ tu ts’o’oksaj u beel le yáax xiib yéetel le yáax ko’olelo’ ka tu ya’alaje’ xiibe’ k’a’abéet u nupikuba ti’ u yatan yéetel k’a’abéet u beetkuba’ob jump’éelili’ bak’ (Génesis 2:22-24). Bey túuno’, le talamilo’ob ku máansik le fáamilia’ob bejla’o’, ¿ma’ wa ta t’aan tumen ma’ tu kuxtalo’ob je’ex ya’alik le Biibliao’, u T’aan Máax beetmail tuláakal ba’alo’obo’?
¿Bix je’el u páajtal u bin utsil ti’ máake’?
Je’ex a wojlile’, le máako’ob bejla’a’ ku ya’alko’ob jach ma’alob ka k-kaxt chéen k-utsil yéetel ka k-il béeykuntik tuláakal ba’ax k-k’áat. Juntúul máak ku meyaj ti’ jump’éel baankoe’, tu ya’alaj ti’ junmúuch’ estaados úunidosilo’ob ta’itak u ts’o’oksik u xooko’ob úunibersidad: “U ts’íibolta’al ayik’alile’ ma’alob. Máake’ je’el u páajtal u sen ts’íiboltik ayik’alile’, yéetel kex beyo’, u yu’ubikuba ki’imak yóol”. Chéen ba’ale’, u kaxta’al ayik’alile’ ma’ tu taasik u jaajil ki’imak óolal. U jaajile’, u kaxta’al ayik’alile’ je’el u jubik le fáamiliao’, tumen ku k’askúuntik le ma’alob bisbail yaan ichil wíiniko’obo’ yéetel ku lu’sik tiempo yéetel ba’axo’ob yaan ti’ máak. U kúulpachil ti’ lela’, tukult ba’ax ku ya’alik ka’ap’éel probeerbi’ob ti’ le Biibliao’, tu’ux ku ye’esa’al ba’ax k’a’abéet utia’al yantal ki’imak óolal ti’ máak:
“U jaanta’al janalbe’en xíiwo’ob ich yaakunaje’ [maas] ma’alob, ti’ u jaanta’al u bak’el wakax ich p’ek[bail]”.
“U jaanta’al chuchul waaj yéetel jeets’el kuxtale’, [maas] ma’alob ti’ u yantal ya’abkach k’iim[besajilo’ob] ichil ba’atelil.” (Proverbios 15:17; 17:1.)
Jach jaaj le t’aano’oba’, ¿máasa’? ¡Chéen tukult buka’aj je’el u jelpajal yóok’ol kaab wa tuláakal fáamilia’ob ka kuxlako’ob je’ex u ya’alik le táaj ma’alob nu’uktajilo’oba’! Le Biibliao’ ku ts’áaik ma’alob tsolnu’uk ti’ bix k’a’abéet u biskuba le fáamilia’obo’. Ko’ox ilik jujump’éel ti’ le nu’uktajilo’ob ku ts’áaiko’:
Íichamtsile’ex: Yaabilte’ex a watane’ex je’ex a yaabilke’ex a wíinklile’exe’ (Efesios 5:28-30).
Le t’aano’oba’ jach t’áalkab u na’ata’al yéetel, ¡jach ma’alobtak! Le Biibliao’ ku ya’alik ti’ íichamtsil ka u tsik u yatan (1 Pedro 3:7). Utia’al lela’, k’a’abéet u kaxtik u yutsil, u k’áat ya’ale’ k’a’abéet u yaabiltik yéetel u na’atik, bey xan k’a’abéet u beetik u yu’ubikuba kanáanta’an. K’a’abéet xan u yu’ubik ba’ax ku ya’alik u yatan yéetel u ch’enxikintik (ket yéetel Génesis 21:12). Wa le íichamtsilo’ob, je’ex u k’áato’ob leti’ob ka yaabilta’ako’ob, ka u yaabilto’ob xan u yatano’ob beyo’, ¿máasa’ je’el u bin ma’alobil ti’ le fáamilia’obo’? (Mateo 7:12.)
Atantsile’ex: Jach tsik a wíichame’ex (Efesios 5:33).
Le atantsilo’ je’el u yáantaj utia’al ka yanak ki’imak óolal ichil u fáamiliae’ wa ka u yáant yíicham ti’ u meyajo’ob jach k’a’anantak. Bey u k’áat Dioos ka beeta’aka’, tumen tu ts’áaj ko’olel utia’al u beetkuba “juntúul x-áantaj, utia’al u chúuka’antal” xiib (Génesis 2:18, Traducción del Nuevo Mundo de las Santas Escrituras [NM]). ¿Máasa’ jach ma’alob utia’al le fáamilia ka u tsik yíicham le atantsil ken yáant yíicham ti’ ba’axo’ob u ch’a’atukultmaj yéetel ken múul meyajnako’ob utia’al u béeykuntko’ob ba’ax u k’áato’ob utia’al le fáamiliao’?
Íichamtsile’ex yéetel atantsile’ex: “Le núup chitalo’ k’a’abéet x-ma’ k’ebanil” (Hebreos 13:4, NM).
Ku taasik utsil ti’ le fáamilia ma’ u tuskuba’ob íichamtsil yéetel atantsilo’. U suukile’, u tusik u núup máake’ ku jubik le fáamiliao’ (Proverbios 6:27-29, 32). Le o’olale’, le Biibliao’ ku ts’áaik le ma’alob tsol nu’uka’: “Ki’imakchajak a wóol yéetel u [atantsilil] a táankelmil [...]. ¿Ba’axten bin [...] u méek’ech juntúul ko’olel ma’ a k’aj óoli’?” (Proverbios 5:18-20.)
Taatatsile’ex: Utsul ka’anse’ex ti’ a paalale’ex le bej unaj u bisko’obo’ (Proverbios 22:6).
Wa le taatatsilo’ob ku jóo’sko’ob súutukilo’ob utia’al u yantalo’ob yéetel u paalalo’obe’, yaan u ma’alobtal u kuxtal u fáamilia’ob. Yo’olal lela’, le Biibliao’ ku ya’alik ti’ taatatsilo’obe’ ka u tsolnu’ukto’ob tu beel u paalalo’ob ken kulako’ob tu yotocho’ob, ken máanko’ob yéetelo’ob, ken chilako’ob yéetel ken líik’iko’ob (Deuteronomio 11:9). Le Biibliao’ ku ya’alike’ le taatatsilo’obo’ k’a’abéet u tojkíintik u beel u paalalo’ob utia’al u ye’esko’ob u yaabiltmo’ob (Efesios 6:4).
Paalale’ex: “Paalale’ex, tu yo’olal a woksaj óolale’ex ti’ Yuumtsile’ unaj a wu’uyike’ex u t’aan a taata’ex” (Efesios 6:1).
Te’ yóok’ol kaab tu’ux ma’atech u yu’uba’al t’aana’, yaan k’iine’ yaan u talamtaltech a wu’uyik u t’aan a taata’ob. Ba’ale’, ¿ma’ wa ma’alob ka beet ba’ax kia’aliktech le Máax meent u yantal le fáamiliao’? Leti’e’ u yojel ba’ax maas ma’alob utia’al u yantal ki’imak óolal ichil le fáamiliao’. Le o’olale’, ts’áa a wóol utia’al a wu’uyik u t’aan a taata’ob. Ch’a’atukult a náachkunskaba ti’ le ba’alo’ob ku ye’esik le yóok’ol kaab je’el u biskech a beet ba’alo’ob k’aastake’ (Proverbios 1:10-19).
Je’ex u bin u kuxtal kaada juntúul ti’ le yano’ob ichil le fáamilia je’ex ya’alik le Biibliao’, bey kun bin u maas ma’alobtal u kuxtal le fáamiliao’. A fáamiliae’ ma’ chéen bejla’ ken u ki’iki’ óolt jump’éel ma’alob kuxtale’, yaan xan u tia’alintik jump’éel ki’ichkelem kuxtal te’ túumben yóok’ol kaab u ya’almaj Dioos u ts’áaiko’ (2 Pedro 3:13; Revelación 21:3, 4). Le o’olale’, suukchajak a xokik le Biiblia yéetel a fáamiliao’. Jach ya’ab fáamilia’ob ti’ tuláakal Lu’ume’ ts’o’ok u yilko’ob jach ma’alob le nu’uktaj ku ts’áaik le liibro El secreto de la felicidad familiar.
Wa ma’ tu ya’ala’al yaanal ba’ale’ le teekstoso’ ch’a’aba’an ti’ Quili’ich Biblia (túumben ts’íib).