Wan Kwestin

?I stret blong akseptem wan stik meresin no sam narafala meresin we i gat albumin long hem we i kamaot long blad blong man?

Blong talem stret, wanwan Kristin i mas mekem disisen blong hem wan long saed ya.

I stret nomo we ol man blong God oli wantem obei long rul ya we yumi faenem long Ol Wok 15:​28, 29, blong no yusum blad. From samting ya, ol Kristin bambae oli no kakae mit we man i jokem mo ol kakae olsem sosej we oli wokem long blad. Be man i mas folem loa blong God tu long saed blong meresin. Ol Wetnes blong Jeova oli karem wan kad we i talem se oli no agri long ‘blad transfyusen, stret blad, red sel, waet sel, pletlet, mo blad plasma.’a ?Be olsem wanem long serum, wan stik meresin we i gat smol protin blong blad long hem?

Ol Wetnes oli bin save longtaem finis se hemia i bisnes blong wanwan man blong mekem prapa disisen blong hem folem voes blong hat mo tingting blong hem we Baebol i trenem. Haf ya “Wan Kwestin” blong Wajtaoa blong Jun 1, 1990, (long Engglis mo Franis), i tokbaot stik meresin ya serum, we ol dokta oli save givim long man sipos hem i kasem sam kaen bigfala sik. Impoten haf blong ol stik meresin ya i no blad plasma stret, be samting we i faetem sik we oli tekemaot long blad plasma blong olgeta we blad blong olgeta i bildimap paoa finis blong agensem sik ya. Sam Kristin we oli harem se, voes blong hat mo tingting i no jajem olgeta sipos oli akseptem ol stik meresin olsem, oli tingbaot se ol samting we oli faetem sik long blad blong wan woman we i gat bel, i stap meks wetem blad blong pikinini we i stap long bel blong hem. Haf ya long “Wan Kwestin” i bin tokbaot samting ya, mo tu i talem se woman we i gat bel i pasem smol albumin i go long bebi blong hem.

Plante man oli ting se samting ya i gud blong makem, from we sam stik meresin we oli no wokem long blad i save gat smol plasma albumin long olgeta, we oli yusum no oli ademap long hem blong mekem se ol wanwan samting insaed long meresin oli no jenis taem oli stap mekemrere. Naoia oli stap yusum smol albumin tu taem oli mekem stik meresin blong homon ya “EPO” (erythropoietin). Sam Wetnes oli akseptem stik meresin ya EPO from we hem i save givim paoa long ol red sel blong mekem moa sel kwiktaem, mo samting ya i save mekem se dokta i no moa harem se i nidim blong givim blad transfyusen.

Maet long fyuja, oli save mekem sam narafala meresin we oli gat smol albumin long olgeta, from we ol kampani blong mekem ol meresin oli stap wokem ol nyuwan mo oli stap jenisim ol samting we oli stap putum long ol narawan. Olsem nao, maet ol Kristin oli wantem tingbaot sipos albumin i stap insaed long wan stik meresin no ol narafala meresin we wan dokta i wantem givim. Sipos oli no klia long samting ya no oli gat risen blong bilif se i gat albumin long stik meresin ya, oli save askem dokta blong olgeta.

Olsem yumi talem finis, plante Wetnes oli bin akseptem wan stik meresin we i gat smol albumin long hem. Nating se i olsem, wan man we i wantem stadi moa long bisnes ya bifo we hem i mekem disisen blong hem wan, hem i mas lukluk bakegen long save we i stap long haf ya “Wan Kwestin” long Wajtaoa blong Jun 1, 1990.

[Futnot]