Wajtaoa LAEBRI LONG INTENET
Wajtaoa
LAEBRI LONG INTENET
Bislama
  • BAEBOL
  • OL BUK
  • OL MITING
  • w98 12/15 pp. 26-29
  • Wan Disisen We i Givhan Blong Man i Jusum Hem Wan

I no gat video yet long haf ya.

Sori, i gat problem taem i stap lodem video ya.

  • Wan Disisen We i Givhan Blong Man i Jusum Hem Wan
  • Wajtaoa—1998
  • Ol Sabtaetol
  • Loa Blong Ol Man Mo Fasin We i Stret Blong Mekem
  • Wan Samting We Oli No Espektem i Leftemap Tingting Blong Olgeta
  • Disisen
Wajtaoa—1998
w98 12/15 pp. 26-29

Wan Disisen We i Givhan Blong Man i Jusum Hem Wan

I NO gat wan narafala man olsem Nambawan Man long heven mo wol blong sapotem ol disisen we i stret blong tekem. Hem i Man we i Wokem yumi. From we hem i save olgeta samting we man i nidim, hem i no sot blong givim save blong hem, woning, mo advaes we i lidim yumi blong yumi save tekem disisen wetem fasin waes. Be, hem i no daonem fasin we hem i givim long ol man mo ol enjel mekem se oli fri blong jusum rod we oli wantem folem. Profet Moses i bin talemaot tingting blong God long saed ya, i se: “Mi mi talem stret long yufala se yufala nomo i mas jusumaot. ?Yufala i wantem laef no yufala i wantem ded? ?Yufala i wantem blong Hae God i blesem yufala no blong hem i givim panis long yufala? !Mi mi wantem tumas blong yufala i jusumaot laef!”​—Dutronome 30:19.

Rul ya i stret long saed long meresin we yumi yusum. Sloslou plante moa man oli akseptem long Japan mo ol narafala kantri fasin ya blong givim wan meresin long sikman, we hem wan i gat raet blong jusum, no hem i agri wetem meresin ya. Bifo long ol kantri ya i no olsem. Dokta Michitaro Nakamura i eksplenem wanem ya raet we sikman i gat blong agri no no gat long wan meresin, i se: “hemia tingting blong mekem se dokta i eksplenem long man, wetem ol tok we oli klia, sik blong hem, olsem wanem we bambae oli mekem se hem i harem gud bakegen, mo ol samting we meresin ya i save mekem long man ya afta we hem i bin tekem, mo tu fasin blong soemaot respek long raet we sikman i gat blong jusum hem wan wanem meresin i wantem.”​—Japan Medical Journal.

Blong plante yia, Japan i givim defren risen from wanem ol dokta oli agensem rod ya blong mekem se ol man oli haremgud bakegen. Mo ol kot oli folem tingting we ol dokta oli gat. Taswe, wan impoten samting i hapen long Hae Kot blong Tokyo long Febuwari 9, 1998 from we long taem ya wan disisen we Jif Jaj Takeo i lidim, long saed long meresin we sikman i gat raet blong jusum. ?Wanem disisen i kamaot, mo wanem bisnes i pas long kot?

Yumi gobak long Julae 1992, Misae Takeda we i gat 63 yia, hem i Witnes blong Jeova. Hem i go luk Instityut blong Medikal Sayens Hospital, long Yunivesiti blong Tokyo. Oli faenem wan strong sik we i stap gru kwiktaem long leva blong hem mo i nidim blong katem hem. From we hem i rili wantem obei long loa blong Baebol blong hem i no mekem wanem i no stret wetem blad, hem i talem klia long dokta se, hem i wantem meresin we i no gat blad nating long hem. (Jenesis 9:​3, 4; Ol Wok 15:29) Ol dokta ya oli akseptem wan pepa we Misae i givim long olgeta, pepa ya i eksplenem we ol dokta ya mo hospital i lego responsabiliti long disisen blong Misae long hem wan nomo. Oli promes long hem se bambae oli respektem disisen blong hem.

Be afta we oli katem hem, mo taem hem i stap slip yet, oli givim long hem blad​—nating se hem i talem stret se hem i no wantem. Oli no talem we oli mekem blad transfyusen. Be, samting ya i kam long klia ples taem wan man blong hospital i talem long ripot blong niuspepa samting we hospital i bin mekem. Ating yumi kasem save se Kristin woman ya i harem nogud tumas taem hem i save se oli mekem transfyusen long hem we oli no gat raet blong mekem. Woman ya i trastem medikal tim, hem i ting se bambae tim ya i holem promes blong hem mo i respektem bilif blong hem. From samting ya hem i harem nogud tumas, mo hem i safa from we oli bitim mak blong olgeta mo oli spolem raet blong hem. Taswe blong blokem narafala bisnes olsemia we i save kamaot bakegen long fiuja mekem se man i kasem wan meresin we i no stret, hem i askem we bisnes blong hem blong i pas long kot.

Loa Blong Ol Man Mo Fasin We i Stret Blong Mekem

Tri jaj blong Kot long Distrik blong Tokyo oli lesin long bisnes ya mo oli sapotem raet blong ol dokta. I minim se oli agensem tingting ya, mekem se sikman i gat raet blong jusum meresin we dokta i givim long hem. Ol jaj ya oli talem disisen blong olgeta long Maj 12, 1997. Long tingting blong olgeta eni kontrak blong no mekem transfyusen i no gat paoa. Olgeta ya oli ting se sipos ol dokta oli agri blong no givim blad taem i gat denja long sikman, oli brekem kojo ryozoku,a no wan rul blong sosaeti. Long tingting blong olgeta stamba mak blong wan dokta i blong sevem ol man long rod we i nafgud blong mekem. Taswe kontrak ya i no gat paoa nating long fastaem we i stat, nomata wanem bilif blong sikman. Long lastok blong olgeta oli talem se tingting blong wan dokta i gat moa paoa bitim ol samting we sikman i wantem.

Mo tu ol jaj ya oli talem se from semfala risen, i tru we wan dokta i save eksplenem olsem wanem bambae oli givim meresin no ol frut blong hem biaen, be dokta ya “i gat raet blong hem i no talem sipos hem i gat tingting no nogat blong givim blad.” Disisen blong olgeta se: “Yumi no save talem stret se ol dokta ya oli brekem loa, no oli bitim mak blong olgeta from we oli kasem save se woman ya i no wantem blad transfyusen, nomata wanem samting i save hapen. Ating oli soem se oli respek tingting blong hem blong woman ya i akseptem we oli katem hem.” Risen blong disisen ya i from we oli ting se sipos ol dokta oli no mekem olsem, bambae Misae i no wantem se oli katem hem mo hem i aot long hospital.

Jajmen blong kot ya i seksekem olgeta we oli sapotem tintin ya se sikman i gat raet blong talem sipos i agri no no gat wan meresin. Nambawan tija blong pablik loa, Takao Yamada i tokbaot disisen blong bisnes blong Takeda, mo frut we bambae disisen ya i gat long raet blong sikman i talem tingting blong hem, i se: “Sipos disisen ya i stanap yet, bambae man we i no wantem blad transfyusen mo raet we hem i gat blong hem i jusum meresin we dokta i givim long hem, sloslou i lus. (Nius pepa blong loa Hogaku Kyoshitsu) Wetem strong tok, hem i agensem blad transfyusen we oli mekem long Misae nating se hem i no wantem, i “spolem bigwan fasin blong trastem narawan, olsem wan snek we i save kakae yu kwik taem.” Tija ya i ademap se, fasin ya we i spolem bigwan “neva yumi save agri long hem.”

Misae i gat fasin tingting daon taswe i had blong hem i stap long fored blong bisnes ya. Be hem i luksave we hem i sapotem nem blong Jeova mo rul we i stret long saed long blad we i tabu. Taswe hem i gat strong tingting blong mekem wanem hem i mas mekem. Hem i raetem long loea blong hem se: “Mi mi graon nomo mo daon moa long graon ya. Mi no save from wanem wan woman olsem mi we i no gat save, i joen long bisnes ya. Be taem mi wantem mekem samting we Jeova​—man we i save mekem se ol ston oli singaot​—i askem blong mi mi mekem, bambae hem i givim paoa long mi.” (Matiu 10:18; Luk 19:40) Voes blong hem i seksek taem hem i givim witnes long kot, blong eksplenem se tingting blong hem i foldaon bigwan from we oli no respektem promes blong olgeta. “Mi harem se oli repem mi, olsem wan woman we man i bin repem.” Tok we hem i givim long dei ya i mekem se plante man oli krae long kot.

Wan Samting We Oli No Espektem i Leftemap Tingting Blong Olgeta

From disisen we Distrik Kot i tekem, kwiktaem oli askem blong skelem bakegen bisnes ya long Hae Kot. Fas tok blong apil kot i stat long Julae 1997. Nating se Misae i luk olsem i sik mo hem i stap long wiljea hem i gat strong tingting. Kansa blong hem i stat bakegen, nao hem i no moa strong. Misae, i harem gud taem Jif Jaj long fas tok blong hem, hem i no folem kastom blong kot. Jaj ya i eksplenem klia rod we bambae kot ya i folem. Hem i talem se apil kot ya i no agri long disisen blong fasfala kot​—hemia se wan dokta i gat raet blong fogetem samting we sikman i askem long hem blong i mekem. Mo we dokta ya i save promes long man ya blong mekem samting we man ya i wantem, be biaen dokta ya i giaman long hem blong folem narafala plan. Jif jaj i talem se kot ya bambae i no sapotem ol strong rul ya se “Shirashimu bekarazu, yorashimu beshi,”b minim blong hem se, “Letem olgeta oli no save, mo oli stap aninit long paoa” blong ol dokta. Biaen Misae i talem se: “Mi mi rili glad blong harem ol tok blong jaj ya we i mekem se i stret wetem olgeta man, tok ya i defdefren long strong disisen blong Distrik Kot.” Hem i talem tu se: “I from samting ya we mi bin prea long Jeova.”

Long nekis manis Misae i ded. Famle blong hem i stap klosap long hem, mo tu wan tim blong narafala hospital, we i respektem bilif blong hem. Pikinini blong hem nating se hem i sore tumas long ded blong hem, mo narafala memba long famle, oli wantem tumas blong save wanem i kamaot long bisnes ya, olsem mama blong olgeta i wantem.

Disisen

Long Febuwari 9, 1998, trifala jaj blong Hae Kot oli talemaot disisen blong olgeta, i agensem disisen blong fasfala kot. Rum blong kot i fulap wetem ol man blong niuspepa, ol man blong Yunivesiti, mo sam narafala man we oli folem gud bisnes ya. Ol stamba niuspepa mo televisin oli tokbaot disisen ya. Hemia sam stamba tok blong olgeta: “Kot: Sikman i save talem no long wan meresin”; “Hae Kot: Transfyusen i spolem ol raet blong man”; “Dokta We i Mekem Transfyusen Agens Tingting Blong Sikman, i No Win Long Kot”; mo “Ol Witnes Blong Jeova oli Spolem Transfyusen.”

Wan ripot we i tokbaot disisen ya i talem trufala stori nomo mo hem i givim gudfala tok long saed ya. The Daily Yomiuri i talem se: “Jaj Takeo Inaba i talem se, i no stret blong givim wan meresin long wan man we i no wantem.” Mo tu hem i talem klia se: “Ol dokta we oli givim [blad transfyusen] long hem oli blokem jans blong hem, blong hem i jusum meresin blong hem.”

Niuspepa ya Asahi Shimbun i soemaot we nating se long bisnes ya kot i ting se i no gat pruf we i gat kontrak blong talem se dokta mo sikman tufala i agri we oli no save yusum blad nating se laef i long denja. Ol jaj oli no agri wetem fasfala kot long saed long loa long kontrak ya: se “Sipos tufala ya oli tok stret blong eksplenem se i no mas gat blad transfyusen nomata wanem i hapen, Hae Kot ya i no ting se pepa ya i agensem pablik loa mo Hae Kot i no save mekem olsem pepa ya i no stap.” Niuspepa ya i soemaot tu tingting blong ol jaj ya se “ol man oli mas ded wan dei, mo oli save jusum wanwan olgeta samting we i lidim olgeta long ded ya.”

Ol Witnes blong Jeova oli tingbaot plante finis long disisen ya, mo oli bilif we oli jusum fasin blong laef we i hae moa long ol narawan. Taswe oli no akseptem ol denja long blad transfyusen mo oli laekem moa blong jusum meresin we i no gat blad long hem. Ol meresin ya oli stap long evri ples long wol mo oli no agensem loa blong Baebol. (Ol Wok 21:25) Wan tija blong loa we i gat gud nem i talem se: “Tru ya, fasin blong no akseptem [blad transfyusen] i no wan fasin blong jusum ‘olsem wanem blong ded’ be ‘olsem wanem blong laef.”

Disisen blong Hae Kot i givim woning long ol dokta se raet blong olgeta we oli haedem i no moa gat paoa olsem samfala oli bin tingbaot. Disisen ya ating i pusum plante narafala hospital blong oli mekemap ol rul long fasin blong jusum. Nating se disisen ya fulap man oli agri long hem, mo i leftemap tingting blong ol sikman we i had blong oli gat raet blong jusum meresin blong olgeta, i no ol man we oli akseptem disisen ya. Pablik hospital mo trifala dokta ya oli apil long bisnes ya long Saprim Kot. Taswe yumi mas wet blong luk sipos kot ya we i hae moa long ol narafala kot long Japan, bambae i sapotem olsem Masta long Heven mo Wol, ol raet blong ol sikman.

[Ol futnot]

a Wan loa we i no klia be jaj nomo i save eksplenem mo yusum long wan bisnes.

b Hemia rul we ol masta blong bifo, long Tokugawa taem, oli folem blong rulum ol man we oli aninit long paoa blong olgeta.

    Ol buk long Bislama (1987-2026)
    Logaot
    Login
    • Bislama
    • Serem
    • Setemap Olsem Yu Wantem
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Ol Rul
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Login
    Serem