?AIDS i Nogud Olsem Wanem Long Afrika?

Wan man blong raetem Wekap! long Afrika i mekem ripot ya

ATING yu harem finis ol samting we oli talem se bambae oli hapen. Oli mekem man i fraet tumas. Plante milyan man we oli stap long ol kantri blong Afrika bambae oli kasem AIDS. Ol samting long bodi blong mekem se oli no kasem sik, oli foldaon olgeta, taswe bodi blong olgeta i no naf blong blokem olgeta rabis sik we i mekem bigfala trabol long olgeta. I sem mak long wan nogud sik (bubonic plague) we i kamaot afta long yia 1300, bambae fulap man oli mas ded mo bigfala trabol i save kamaot biaen, we i bitim mak olgeta.

Biaen, oli no moa tokbaot trabol ya. Ol televisin, radyo mo nyuspepa oli tokbaot AIDS plante, mo ol man oli taet blong harem we oli stap tokbaot ol nogud samting we AIDS i save mekem. ?Olsem wanem, trabol ya bambae i rili nogud olgeta? ?Sik ya AIDS i bigwan olsem wanem long Afrika?

Dr. Andre Spier, wan man we i gat bigfala save long saed blong AIDS i talem se: “I no gat man i save stret namba blong ol man we bambae oli kasem AIDS.” Be hem i no ting se bambae trabol ya i smol nomo. Hem i gohed blong talem se: “Namba blong olgeta we oli kasem sik ya bambae i bigwan tumas mo bambae sik ya i save spolem gud ful sosaeti blong ol man Afrika. I no longtaem long 1988, i bin gat wan bigfala toktok long saed blong AIDS long Stokolm, hemia long Suiden. Mo Dr. Lars Kallings i talem se: “Long tu yia nomo we i kam, bambae namba blong olgeta we oli kasem sik ya i save mekem man i fraet tumas.”

Bitim “tu yia” finis taem oli bin talem ol tok ya. Naoia oli faenem se ol tok ya oli no bitim mak. Oli no moa tokbaot namba nomo, be oli stap kaontem namba blong olgeta we oli ded finis. Be samting we i moa nogud olgeta, i stap kam yet.

Olgeta We Oli Ded Finis Mo Olgeta We Oli Stap Ded

Long plante ples long sab-Saharan Afrika, i gat plante man we oli stap ded from AIDS. Wan magasin, Nature, i talem se: “Long sam taon, AIDS i faswan samting we i stap kilim ol man, woman, mo i wan long ol bigfala samting we i stap kilim ol pikinini.” Long wan taon blong Afrika, from we tumas man oli ded from AIDS, ale ol pris oli hadwok blong mekem evri sevis blong berem olgeta man ya.

Long Oktoba 1991, ol hed gavman blong Commonwealth, we oli bin mit long Harare, Simbabue, oli lukluk wan ripot long AIDS, we i mekem olgeta oli wari. Mo oli faenemaot se 50 kasem 80% blong ol bed blong sam haospetal long Afrika, ol sikman we oli kasem AIDS oli stap slip long olgeta. Ol man Uganda oli stap trabol tumas from sik ya. Wan man we i save gud long AIDS, Dr. Stan Houston, i talem se AIDS i kilim finis plante man Uganda bitim ol man we oli ded long ol wo we i bin kamaot long medel blong ol man long kantri ya long ol 15 yia we i pas.

I sem mak long Ivori Kos, ol dokta mo ol sayentis blong Abidjan oli stap tingting tumas from trabol ya. Long sam manis, oli jekem ol dedbodi long tu bigfala taon. ?Wanem samting oli faenemaot? Science magasin i karem ripot blong samting ya, se AIDS nao oli faenem se hem i “faswan samting we i stap kilim i ded” ol bigman long Abidjan. Ripot ya i ademap se, stret namba we oli bin faenem ating hem i daon tumas, from bigfala grup blong olgeta man oli stap ded long HIV [Human Immunodeficiency Virus].”

Mo tu WHO (World Health Organization), we i stap traem blong blokem ol sik blong i no go olbaot, oli talem se ol namba ya oli no rili stret, oli daon tumas long wanem we i rili stap kamtru. Folem tok blong nyuspepa ya New Scientist, i talem se “i tru se long plante kantri long Is mo Sentrol Afrika, long evri 100 man we oli gat sik ya AIDS, 10 nomo oli kam talemaot . . . Ol ripot oli no talem evri samting mo oli no stret from we ol man oli no jekemgud.”

Sik We i Stap Haed

Wan samting we i mekem yumi fraet tumas, se AIDS i save stap longtaem long bodi blong man bifo we i stat blong spolem man ya. Mo i save kasem ten yia, sik ya i save stap haed long bodi blong man we i kasem, mo bodi blong hem i save stap gud nomo. Kasem we sik ya i stat blong spolem bodi blong hem, bambae hem i no save se hem i kasem nogud sik ya sipos oli no testem blad blong hem. Hemia nao ol man ya we i luk olsem we oli no kasem sik ya be hem i stap finis long bodi blong olgeta, nao oli pasem AIDS i go long narafala man.

Ol tes blong faenemaot se man i gat AIDS no no gat, oli soemaot se plante man i kasem sik ya long Afrika. Wan eksampel we i stap long nyuspepa ya African Affairs, i soemaot se “i gat plante man tumas we oli stap raon long Lek Viktoria . . . mo plante blong olgeta oli kasem [HIV] . . . i stat long 10 kasem 18% long ol man mo woman we oli no slip wetem plante fren, i go long 67% blong olgeta we oli slip wetem plante fren.” Nyuspepa ya Nature, i talem wan samting we i sem mak, oli ting se i stat “long 1984, namba blong ol man we oli kasem sik ya i go antap sloslou, i stat long 20 kasem 30% blong ol man long ol taon we AIDS i kam antap bigwan long olgeta.” !Tingbaot—kolosap 30% blong ol bigman oli mas ded long ol ten yia we oli kam!

Bifo, ol gavman mo ol lida, oli no rere blong talemaot se sik ya AIDS i bigwan olsem wanem, be naoia oli luksave bigbigfala trabol we sik ya i stap mekem. Wan presiden blong wan kantri long Afrika bifo, i agri blong faet agens long sik ya blong blokem hem—afta we pikinini blong hem i ded long AIDS. I no longtaem, wan narafala lida blong gavman i talem se i gat 500,000 man long kantri blong hem we oli kasem HIV finis. Plante long olgeta ya oli no save se oli kasem sik ya finis, ale oli stap pasem sik ya i go long ol narawan taem oli mekem nogud fasin wetem olgeta.

“Talem Long Olgeta Wanem i Kamaot Long Ples Ya”

From we namba blong ol man we oli kasem sik ya i go antap, bambae namba blong olgeta we oli sik bigwan mo oli ded i go antap tu. Ded blong olgeta bambae i mekem ol man oli sore tumas mo oli harem nogud tumas. Long ol samting we AIDS i stap mekem long boda blong Uganda-Tansania, hemia nao, wanem we i hapen long olfala Kamlua we i gat 59 yia blong hem. I stat long 1987 hem i berem finis 11 long ol pikinini mo ol smol bubu blong hem—oli ded from we oli kasem AIDS. Trabol ya i mekem se hem i krae i talem se: “Talemaot olgeta samting we mi mi kasem, i go long olgeta ples long wol. Talem long olgeta wanem i kamaot long ples ya.”

Long rod ya we AIDS i stap pas olbaot, samting we i hapen long Kamlua long Afrika i save kasem plante man tu long ol narafala ples long wol. Maet yu save askem se: ?Be from wanem Afrika i stap kasem plante trabol we i mekem man i harem nogud tumas?’

[Tok blong makem poen pija long pej 3]

Long ol pua kantri “long 1993, AIDS bambae i kam faswan samting blong kilim i ded ol man.”—The World Today, Engglan