?From Wanem Ol Man Afrika Oli Stap Harem Nogud Tumas?

JEKOB, i gat 42 yia blong hem mo hem i wan sikman. Hem i kasem sik ya AIDS. Hem i mekem sik ya AIDS i kasem woman blong hem tu. Jekob i talem se: “Woman blong mi i save se hem i kasem sik ya long mi.”

?Be olsem wanem Jekob i kasem nogud sik ya we hem i mas ded from? Hem i tokbaot samting ya i se: “Mi mi stap mi wan long Harare, mi aot long kameong blong mi long Sambia, mi go kasem Simbabue, mo mi draev i go olwe long Botsuana mo Suasilan. Waef blong mi i stap wetem ol pikinini blong mitufala long Manikalan [hemia long Simbabue]. Nao mifala ol draeva, mifala i mekem wan samting we mifala i mas keafulgud long hem fastaem.”

Fasin Blong Slip Olbaot i Mekem Bigfala Trabol

Tede, fasin blong slip olbaot nao i faswan samting we i mekem AIDS i kam antap tumas long Afrika. Dawn Mokhobo, wan man blong stadi long AIDS i talem se: “Ol man oli no moa folem ol gudfala fasin long saed blong seks.” Nyuspepa ya, African Affairs i talem se: “Long sab-Saharan long Afrika, ol man oli wantem tumas gat pikinini, be oli no tinghae long mared. Oli slip olbaot be oli no mared, mo nating . . . se ol woman oli gat bel, oli no agensem strong ol samting ya.” Olsem magasin ya Nature i talem, sik ya i stat blong go olbaot from ol woman blong rod. Ripot ya i gohed blong talem se: “Ol woman we oli mared oli save kasem sik ya taem wan woman blong rod i slip wetem hasban blong olgeta.”

I no plante man we oli rere blong jenisim prapa fasin blong olgeta. Wan nyuspepa (Panos Document) we i tokbaot AIDS long Afrika, i talemaot ekspiryens blong wan man blong stadi long sik ya long Sair. Man ya i talem se: “Wan naet, afta we mi wetem ol fren blong mi we oli blong Sair, mifala i testem blad long ol man we oli stap afsaed long taon, ol fren blong mi oli goaot wetem ol gel blong ples ya. Oli slip wetem olgeta, mo wan long olgeta nomo i yusum kondom.” Taem hem i askem long olgeta sipos oli save se bambae oli kasem trabol, “oli laf, mo oli talem se yu no save stop blong laef from we yu fraet blong kasem wan sik.” Yes, plante oli tingbaot fasin blong slip olbaot olsem fasin “blong laef” no pleplei nomo.

Olsem long plante narafala ples long wol, plante yangfala nao oli foldaon long nogud fasin ya. I no longtaem, long Saot Afrika oli bin mekem wan stadi long 377 yangfala, mo oli faenemaot se i gat 75% blong olgeta oli slip finis wetem man. Mo bakegen, wan misinari blong saot-sentrol Afrika i talem se “i no gat plante gel nating we oli gat 15 yia we oli no gat bel yet.” Mo hem i gohed i se: “Yu traem lukluk wan yangfala gel we hem i stap hem wan naoia, mo tingbaot samting ya, ‘Nekis yia long sem taem olsem, gel ya i gat bel finis.’ ”

Be long Afrika, i gat wan narafala fasin we i mekem namba blong ol man we oli kasem sik ya i kam bigwan kwiktaem.

Ol Famle Oli Seraot

Nyuspepa ya Africa South i talem se: “Taem oli fosem bighaf blong ol man we oli gat bitwin twante no tate yia blong oli livim woman mo famle blong olgeta blong go wok long ol faktri long taon, long ples blong maen, no long plantesen mo blong draevem ol bigfala kameong we oli karem ol samting i go long narafala ples, samting ya i mekem se namba blong AIDS i go antap bigwan.” Ol man Afrika we oli stap laef longwe long famle blong olgeta oli fesem wan hadlaef. Taem oli kamaot long woman mo famle blong olgeta, plante oli mas traehad longtaem blong faenem wan ples blong slip mo wan wok long taon. Olsem nyuspepa ya African Affairs i talem, ol hadtaem we hem i fesem blong kasem ol samting we hem i nidim mo blong famle blong hem we i stap long velej, i mekem se man ya i ting se “hem i no naf mo tingting blong hem i foldaon.” Buk ya i gohed i se plante taem samting ya i mekem se man ya we i laef longwe long famle blong hem, “i lego long olgeta responsabiliti blong hem.”

Ol man we oli draevem kameong oli gat fasin we i mekem AIDS i kam bigwan moa. Wan draeva i talem se: “Weples we mi mi go long hem, mi mas gat wan gelfren blong lukaotgud long mi.” Long Is Afrika, i gat wan ples we man i save kasem AIDS isi nomo. Ol man long ples ya oli pua mo i gat 600 woman blong rod i stap long hem. Plante long olgeta man we oli tekem ol woman ya, hemia ol man we oli draevem ol kameong mo oli talem se fasin ya i olsem fasin blong “dring ti” nomo long ol smol spel long dei. Mo oli faenemaot long olgeta woman blong rod se i gat moa long 80% blong olgeta we oli gat jem blong AIDS finis. Mo afta, ol draeva we oli gat sik ya finis oli pasem sik ya i go long narafala woman taem we oli spel bakegen, mo biaen oli gohom—nao oli karem ded long ol ples we oli go long olgeta.

Tede i gat plante faet we ol man ples oli stap mekem wetem olgeta bakeken mo fasin blong politik i kam antap—ale plante milyan man oli mas ronwe i go long ol narafala kantri. Alan Whiteside, man we i gat big save long saed blong AIDS i talem se: “Long ol kantri we i gat faet from politik, ol man oli no moa tingting hevi blong folem ol gudfala fasin. Mo ol man we oli ronwe long prapa ples blong olgeta, oli stap muf i go long narafala ples oltaem, nao plante moa man oli save kasem sik ya from we oli gat plante moa fren blong slip wetem olgeta.”

Bigfala Trabol Long Olgeta Dokta

Ol man Afrika oli no gat inaf mane taswe ol dokta oli no moa save winim ol trabol long saed blong sik. Buklet ya Understanding & Preventing AIDS i talem se: “Long plante kantri long Afrika, long wan yia, namba blong mane we oli yusum blong givhan long wan man nomo long saed blong helt, hem i daon moa long mane we oli stap yusum blong testem blad blong wan man from AIDS.” Keith Edelston, man we i raetem buk ya AIDS—Countdown to Doomsday, i eksplenem samting ya se: “Ol strong sop blong klinimgud ol tul we ol dokta oli yusum mo tu strong sop ya blij blong kilim i ded ol jem, plante taem oli no save gat.”

Long sam kantri long Afrika, plante taem ol dokta oli yusum sem pin nomo blong stikim plante sikman. Taswe Edelston i givim woning ya se: “Long Afrika . . . yufala i mas lukaotgud sipos ol dokta oli mas stikim yufala. Askem wan pin we i nyuwan, mo jekemgud se hem i nyuwan taem oli tekemaot pepa long hem long fored long yu.

Sam akseden we i kamaot long saed ya i mekem se plante dokta oli lego wok blong olgeta. Tu dokta we tufala i wok long wan haospetal long Saot Afrika, ol pin oli bin skrasem skin blong tufala taem tufala i stikim sam man we oli gat AIDS. Ale AIDS i kasem tufala mo tufala i ded from. Samting ya i mekem se i gat sikis dokta blong ol narafala kantri, we oli wok wetem tufala, oli risaen long wok long haospetal.

!From samting ya, yumi no sapraes we plante man oli no moa agri long blad transfyusen, we i wan rod we plante man oli save kasem AIDS from! Nyuspepa ya South African Medical i talem se: “Blad we i gat AIDS long hem i wan rod we i pasem sik ya i go long narafala.” Mo buk ya i gohed se: “Long sentrol Afrika, kolosap oli neva jekem sipos blad i gat sik ya long hem no nogat. Mo 60% blong blad we oli kasem, i blong ol man we oli gat sik ya finis.”

Olsem nao, ol man Afrika oli kasem bigfala trabol finis, be wan nyufala trabol i stap spolem olgeta bakegen. Mo, trabol ya we AIDS i stap mekem long Afrika, hemia samting we i stap hapen long ol woman mo pikinini.

Olgeta We Oli Stap Harem Nogud Tu

Lusi i wan woman we i kasem AIDS. Hem i kasem sik ya long man blong hem we i mekem nogud wetem narafala woman. Naoia, hem i wan wido we i gat 23 yia, mo tingting blong hem i fasfas. Hem i talem se: “Oltaem mi stap tingting se bambae mi mi laekem hasban blong mi from ol samting we hem i bin mekem long mi bifo, no bambae mi no moa laekem hem from we hem i givim sik ya long mi.” Plante woman oli gat sem filing ya, oli harem nogud tumas from we oli kasem AIDS long fasin ya.

Nyuspepa ya, The World Today i talem se: “Long ol pua kantri, namba blong ol man we oli gat jem blong HIV bambae i kolosap sem mak long namba blong ol woman we oli kasem sik ya.” Buk ya i gohed se: “Be i luk olsem we ol woman ya bambae oli harem nogud moa, i bitim ol man.” Samting ya i tru moa long Afrika, we ol woman—oli no save rid, oli pua mo ol hasban blong olgeta oli go stap longwe long olgeta—oli harem nogud mo oli no save talem wan samting.

Be AIDS i putum bigfala trabol moa long olgeta pikinini. UNICEF (United Nations Children’s Fund) i talem se long Afrika i gat samwe long 2.9 milyan woman we bambae oli ded from AIDS long ol ten yia we oli kam. Nao bambae i gat bitim 5.5 milyan pikinini we oli no moa gat papa mo mama. Wan haeman i tokbaot wan kantri we i gat 40,000 pikinini we oli no moa gat papa mama blong olgeta from AIDS, i talem se “i gat ol vilej . . . we i gat ol pikinini nomo.”

Tingbaot hadtaem ya we ol mama we oli gat AIDS wetem ol pikinini blong olgeta we oli gat AIDS tu, oli kasem. Nyuspepa ya, South African Medical i talem se: “Wan mama we i gat AIDS mo pikinini blong hem tu, i stap tingbaot plante taem se, ‘?hu bambae i ded fastaem?’ ”

Yumi no sapraes se plante woman oli no save olsem wanem blong blokem AIDS. Wan dokta blong Sambia, nem blong hem M. Phiri i talem se: “Mifala i faenem wan woman we i askem long mifala sipos i gat wan samting we oli save tekem blong blokem AIDS. Oli fraet tumas from we oli stap lukaotemgud bodi blong olgeta, be ol hasban blong olgeta oli no lukaotgud long bodi blong ol, oli mekem nogud long saed blong seks wetem narafala. Samting ya i mekem se oli wari tumas.”

?Be olsem wanem sipos wan mared man no woman i faenemaot se man no woman blong hem i bin slip olbaot? Sipos i gat fasin fogif mo tufala i stap frengud yet, hemia we i mekem i no stret hem i mas agri blong go long haospetal blong oli mas testem blad blong hem sipos i gat jem blong AIDS finis no no gat. (Skelem wetem Matyu 19:9; 1 Korin 7:1-5.) Gogo kasem taem we oli faenem sipos hem i gat sik ya no no gat, ale fren blong hem i save tekem disisin sipos hem i wantem slip wetem hem no hem i wantem lukaot wan rod blong protektem hem blong i no kasem sik long saed blong seks.

From we sik ya i stap haed longtaem long bodi blong man, ol yangfala . . . we oli wantem mared oli mas lukaotgud bifo we oli mared wetem wan fren we hem i bin gat fasin blong slip olbaot bifo, nating se naoia hem i stap folem ol Kristin fasin. Dr. S. M. Tibangayuka, wan man Tansania we hem i gat big save long AIDS i talem se: “Ol yangfala oli mas lukaotgud blong testem blad blong olgeta bifo we oli mared.”

Tru ya, from we AIDS i stap long Afrika mo long ol narafala ples tu, bambae plante hasban, waef mo pikinini oli save kasem sik ya, mo bambae oli harem nogud tumas.

[Tok blong pija long pej 7]

I gat plante risen from wanem AIDS i spolem plante man long Afrika

[Credit Line]

WHO/E. Hooper