AIDS—Trabol Blong Ol Yangfala

SIK ya AIDS i save kasem ol olfala mo ol yangfala. Wan magasin (New York Times) i raetem wan tok long bigfala leta, i se: “AIDS i Kasem Ol Yangfala: Ol Dokta Oli Fraet Long Samting Ya.” Plante ripot we oli kam long evri ples long wol oli tokbaot samting ya tu. Long Jikago, Dokta Gary R. Strokash, we i lukaot long ol yangfala long wan bigfala haospetal, i talem se: “Samting ya i nogud tumas mo bambae sik ya i mas kasem plante yangfala.” Long San Fransisko, Dokta Charles Wibbelsman, we i lukaot long ol yangfala long wan haospetal, i talem se: “Tru ya, sipos biaen long 1990 ol man oli no faenem wan vaksin agens long AIDS, bambae sik ya i mas kam bigfala sik blong . . . ol yangfala.” Long Nyu Yok, wan man we i save gud long AIDS, i tokbaot ol yangfala we oli gat jem blong sik ya long bodi blong olgeta. Hem i talem se: “Yumi mas hareap blong stretem sik ya kwiktaem.”

Long Kanada, wan magasin (The Toronto Star) i talem se AIDS i save kasem plante yangfala, mo mekem bigfala trabol long olgeta. Mo wan dokta i talem se: “Ol man oli no save se trabol ya i bigwan tumas, i bitim mak. Mi ting se yumi stap fesem wan trabol we i bigwan tumas, mo yumi no naf blong winim hem. Long fyuja nomo bambae yumi luksave se trabol ya i bigwan olsem wanem.” Long olgeta ples long wol, ol dokta mo haeman blong gavman oli agri wetem tok ya. Be long semtaem, trabol ya i stap kam bigwan moa.

I no longtaem, ol man we oli stadi long AIDS oli stat blong luksave se plante yangfala oli save kasem HIV (human immunodeficiency virus), hemia jem ya we i givim AIDS. Bifo, oli no tingbaot samting ya. Long wan magasin (The New York Times), wan dokta blong Nyu Yok i talem se: “Wan yia bifo, mifala i bin talem se ‘maet’ samting ya i save hapen. Mifala i no sua, from we long taem ya sam dokta oli no luk ol yangfala we oli gat AIDS. Be tede, ol wanwan dokta ya oli mas lukaot long bitim 12 yangfala we oli gat jem ya.”

Ol ripot oli soem se namba blong ol yangfala we oli gat jem blong AIDS i bigwan finis. Be ol man we oli stadi long sik ya, oli ting se i gat plante moa we oli gat AIDS, be oli no save. Oli talem olsem from we taem jem i go insaed long bodi blong man, hem i stap seven no ten yia, we jem ya i slip nomo. Biaen, hem i stat luksave ol saen blong sik ya. Olsem nao, ol yangfala we oli gat jem blong HIV taem oli yang, oli stat blong luksave ol saen blong AIDS taem oli kasem 20 yia no biaen.

Long Nyu Yok, Dipatmen Blong Helt i mekem wan stadi. I stat long 1987, oli jekem olgeta bebi we oli bon. Nao oli faenem se oltaem, taem 1,000 bebi oli bon long ol gel we oli gat 15 yia, wan bebi i gat jem blong AIDS. Samting ya i soemaot se mama blong hem tu i gat AIDS. Be i gat wan samting we i nogud moa. Stadi ya i talem se oltaem, taem 100 bebi oli bon long ol gel we oli gat 19 yia, wan bebi i gat jem blong AIDS. Wan narafala stadi we CDC (U.S. Centers for Disease Control) i mekem, i soemaot se plante man Amerika we oli sik finis long AIDS, oli gat bitwin 20 mo 30 yia (20% long ol man, mo 25% long ol woman). Ripot blong CDC i soem se bighaf blong olgeta ya, oli kasem sik ya taem oli yangfala.

?Be oli kasem olsem wanem? Oli no bon wetem, from we sipos i olsem, oli mas ded bifo oli yang boe mo gel. !Rod we oli kasem i save mekem man i sek!

Wan magasin (New York Times) i talem se ol dokta mo ol narafala man olsem oli agri se tede ol yangfala “oli stap slip olbaot. Namba blong olgeta we oli kasem vidi i soemaot klia samting ya.” Long Yunaeted Stet, wan kampani blong mekem stadi i talem se evri yia plante yangfala oli kasem vidi, olsem 1 long evri 6 yangfala. Mo tu, long ol yang gel long haeskul we oli stap mekem nogud wetem boe, plante long olgeta (olsem 1 long evri 6 gel olsem) oli go wetem fo man long yia ya, no oli go wetem moa yet.

Wan magasin (U.S. News & World Report) i talem se: “Nating we oli kasem advaes ya se oli mas ‘talem no,’ be ol yangfala blong Amerika oli slip finis wetem boe no gel taem oli kasem samwe long 16 yia blong ol. Be i no gat plante yangfala we oli jekem sipos oli gat AIDS no no gat. From samting ya, bighaf blong ol yangfala we oli gat jem blong HIV oli no save.” Wan man we i save gud long AIDS i talem se long Amerika, sam yangfala oli slip olbaot from mane, blong pem drag ya krak (we oli wokem long kokein). Olgeta i save kasem AIDS, mo i sem mak long ol yangfala we oli ronwe long haos blong papa mama blong olgeta. Be i no olgeta nomo we i save kasem AIDS. “Ol yangfala blong Amerika oli save kasem AIDS isi nomo. Samting ya i klia from we evri yia, 2.5 milyan yangfala oli kasem vidi.” Dokta Gary Noble, blong CDC, i talem se: “Mifala i save se fasin blong olgeta long saed blong seks i mekem ol sik oli go olbaot blong kasem plante man.”

I gat wan narafala trabol we i mekem ol yangfala oli kasem AIDS isi nomo. Plante yangfala oli stap laef long rod mo sam oli pikinini nomo. Plante oli ronwe long haos from we papa no mama blong olgeta i bin kilim nogud olgeta. Namba blong olgeta we oli tekem drag i go antap kwiktaem. Plante oli slip wetem man no woman blong save pem drag no blong gat wan ples blong slip. Olsem nao, long Saot Amerika, wan woman Brasil we i givim advaes long ol pikinini i talem se: “Plante yang gel we oli gat 9 no 10 yia nomo oli woman blong rod finis. Samtaem oli mekem olsem from wan plet kakae nomo. Plante oli save smol nomo long saed blong AIDS mo long saed blong seks. Mi mitim sam gel we oli gat bel, we oli ting se oli ‘kasem samting ya,’ long sem fasin we man i kasem kol.”

Dokta Philip Pizzo i save gud long AIDS mo i jif dokta blong ol pikinini long Nasnal Kansa Institut. Hem i talem se namba blong ol yangfala we oli ronwe long haos mo oli gat jem blong HIV, bambae i mekem plante moa man oli save kasem AIDS. Hem i talem se: “Bitim wan milyan yangfala oli ronwe long haos. Blong gat naf mane, oli slip olbaot wetem ol man. Be long fyuja, sam blong olgeta ya oli save livim fasin ya, mo bambae oli laef wetem ol narafala man bakegen.”

From ol samting ya, yumi no sek se raonabaot long wol, namba blong ol yangfala we oli kasem AIDS i stap go antap kwiktaem. ?I gat rod blong blokem samting ya? I stap long ol man we oli gat AIDS mo ol yangfala we oli slip olbaot. Sipos oli gohed olsem we oli no kea, bambae i no gat rod blong blokem. Traem tingbaot eksampel ya. Long Saot Afrika, wan magasin (Sunday Star) blong Joanesbeg i mekem wan ripot. I gat 1,142 man mo woman we oli stap long wan haospetal from we oli gat vidi. Bighaf blong olgeta (70%) oli talem se evri manis oli bin slip wetem 3 kasem 80 man. Mo sam long olgeta ya oli stap slip wetem man yet, nao oli givim sik long olgeta.

Mo tu i gat plante yangfala we oli kasem AIDS finis, be oli no kea. Hemia ol yangfala we i gat had laef, mo evri dei plante samting oli save kilim olgeta i ded. Taswe oli mas faet blong save stap laef tede. Oli no save tingbaot wan sik olsem AIDS we i save kilim olgeta i ded long fyuja. Oli ting se bambae ol man oli save faenem wan meresin blong sevem olgeta. Wan man we i save gud long AIDS i talem se: “Ol yangfala oli no wantem tingbaot wanem samting bambae i hapen long olgeta long 10 yia biaen.”

Plante man oli talem se oli no gat AIDS. Ol yangfala oli bilif long olgeta nomo, nao oli slip wetem olgeta. Be plante taem ol man ya oli gyaman. Oli gat AIDS finis mo samfala, kolosap oli ded from. Be oli kros mo oli wantem mekem long narafala olsem we wan man i bin mekem long olgeta. Taswe oli givim sik blong ol long man.

Mo tu, i gat olgeta we oli stikim olgeta blong tekem drag, be oli yusum ol nidel we jem blong narafala man i stap long hem finis, nao oli gat AIDS. Tru ya, plante man oli kasem AIDS olsem ya. Mo tu, man i save kasem AIDS tru long blad transfyusen. Plante man oli ded finis long sik ya, mo bambae plante man moa oli mas ded from we blad we oli kasem i gat jem blong HIV i stap long hem finis. Plante dokta mo dresa oli fraet blong stikim olgeta nomo wetem wan nidel we jem blong AIDS i stap long hem. Sipos samting ya i hapen, ale bambae laef blong olgeta i trabol tumas. Olsemia nao, i stret nomo blong talem se AIDS i bigfala sik blong ol yia biaen long 1990.