Katem Ol Pija Long Wud Wan Olfala Kastom Blong Ol Man Afrika

Man blong Wekap! long Naejeria i raetem store ya

LONGTAEM finis i kam, ol man blong katem ol pija long wud, oli stap bisi long wok blong olgeta long Benin Siti, we i stap long ples we naoia oli kolem saot Naejeria. Fo handred yia bifo, Benin Siti i bigfala taon blong wan kantri we i fulap long dak bus. Long taem ya, kantri ya i gat paoa mo i folem wan gudfala plan. Ol man Yurop we oli bin kam luk taon ya, oli sapraes we ol rod oli bigwan mo oli stretgud, ol haos oli naes mo oli klingud, mo ol man oli gat respek mo oli obeigud long loa. Blong plante handred yia, Benin Siti i stap olsem stampa taon blong wes Afrika, long saed blong big bisnes mo kastom blong ol manples.

Ol king no ol oba, oli bin rul long kantri blong Benin. Ol oba oli strong blong pulum ol manples blong wokem ol samting wetem han blong olgeta. Oli flasem haos blong king long Benin Siti wetem pija blong ol defren man we oli bin katem long wud, ol naesfala pija we oli wokem long kopa, mo ol nambawan samting we oli bin wokem long tut blong elefen. Nating se ol pija we oli bin katem long wud oli kam nogud taem plante yia i pas mo taem ol waetanis oli kakae olgeta, be i gat sam samting oli stap yet blong soemaot klia se i bin gat plante man bifo, we oli mekem wok ya blong katem ol pija long wud. Martins Akanbiemu, we bifo i lukaot long Nasnal Musium blong Lagos, i raetem se: “I luk olsem se grup blong man we oli katem ol pija long wud . . . oli fastaem long ol narafala grup blong man we oli wok blong Oba.”

Long 1897, ol ami blong Briten oli spolem Benin Siti mo oli karem bitim 2,000 sas samting we ol man oli wokem wetem han blong olgeta oli go long Yurop. Tede, ol naesfala samting we ol man Benin oli wokem wetem han blong olgeta long taem bifo, oli no stap long ol musium blong Naejeria, be oli stap long ol musium blong London mo Belin.

Katem Ol Pija Long Wud Tede

Tede, Benin Siti i wan bigfala taon we i bisi tumas, olsem plante narafala taon long Naejeria. Be, i gat sam samting i stap yet we oli soemaot bigfala paoa mo ol naesfala samting blong taon ya bifo. Oli bildim bakegen haos blong king, mo oba we i rul naoia i stap long haos ya. Mo tu, i klia se, long taem bifo, i bin gat wan bigfala hol i raonem taon ya, we i fulap long wora. Mo sipos yumi lesingud, yumi save harem noes blong ol tul we ol man oli stap yusum blong katem ol pija long wud.

Wan man, nem blong hem Johnson, i wok 20 yia finis long Benin Siti, olsem wan man blong katem ol pija long wud. Long ol yia bifo, taem wan man i ded, oli katem pija blong hed blong hem, long wud no long kopa, blong mekem se ol man oli no fogetem hem. Oli yusum ol hed ya blong flasem ol olta blong wosip long ol olfala blong olgeta. Be ol hed we Johnson i stap wokem naoia, oli no olsem ol hed we oli yusum long wosip blong olgeta long taem bifo. Hem i wokem ol hed we ol man oli yusum blong flasem haos blong olgeta nomo.

Johnson i stap wokem ol samting long eboni, wan wud we i strong be i save brok isi tu. Wud ya i nambawan blong katem ol pija long hem. Kolosap oltaem, hem i yusum wud we i insaed olgeta long stampa blong tri. Plante taem, wud we i insaed long tri ya eboni long Naejeria, hem i blakgud. Be wud blong sam tri, i gat ol waet laen oli ron tru long hem, mo hem i no blak tumas. Hem i stap yusum sam wud blong afsaed blong tri tu, hemia we i kolosap long skin. Hemia i gat naesfala kala red we i save joengud wetem blak wud. Red mo blak eboni, tufala wud ya tugeta, man i save saenemgud.

I gat plante eboni long Naejeria. Taem oli katemdaon wan tri blong eboni, oli livim i stap long bus blong sam manis, gogo i kam drae. Taem Johnson i karem wan tri i kam long woksap blong hem, hem i livim i stap blong sam manis moa, bifo we hem i yusum. I impoten blong mekem olsem, from we sipos wud i no draegud, pija we oli wokem i save jenis no brok.

Taem Johnson i rere blong wokem wan samting long wud ya, fastaem hem i yusum so blong katem wan pis wud we i longfala olsem 38 sentimita. Hem i wet wan wik bakegen blong meksua se wud ya i no brok. Nao hem i tekem wan jok, i dro long wud ya blong makemaot pija blong hed we i wantem katem. Ale, hem i rere blong stat nao.

Faswan samting we i yusum, hemia wan naef we i flat, biaen, wan naef we i benben, mo biaen bakegen, wan naef we i sapgud. Afta, hem i yusum wan tul blong graenem ol kona blong wud ya. Nao hem i tekem wan spesel naef bakegen blong katem ol smosmol laen. Taem Johnson i wok, hem i stap putum tingting blong hem i strong long samting we hem i stap mekem. Sipos no, maet hem i katem maot blong pija ya i kruked, no mekem se wan ae blong pija i lukluk i go long narafala ples.

Afta we Johnson i finis blong katem fes blong man, ol wokboe blong hem oli rabem wud ya wetem wan strong pepa gogo i kam smutgud. Laswan samting se, oli pentem wetem oel we ol man oli rabem long ol tebel mo jea no long sus blong olgeta, mo oli brasem sloslou gogo i saengud. I nidim tu dei blong katem wan hed, olsem hemia we yu luk long pija. I nidim tri moa dei blong rabem mo saenem.

Taem Johnson i katem pija finis, hem i livim i stap blong tu manis, blong meksua se wud i no brok samples. Sipos wud ya i draegud bifo we hem i statem wok ya, pija i no save brok. Kolosap oltaem i olsem. Be sipos i brok, hem i karem pija ya i gobak long woksap blong hem, i blokem ples we i brok, mo i rabem mo saenem bakegen.

Lanem Blong Katem Pija Long Wud

I gat sikis boe oli wok blong Johnson, we oli gat 10 kasem 18 yia. Blong lanem wok ya blong katem pija long wud, oli mas stat long laswan samting, mo sloslou, oli gobak kasem faswan samting we Johnson i bin mekem. Hemia i min se faswan samting we oli lanem, i blong saenemgud wud ya. Biaen, oli lanem blong rabem wetem strong pepa. Biaen, oli lanem blong yusum tul blong graenem ol kona blong hem. Laswan samting se, oli naf blong karem wan flat naef mo katem ol faswan laen long wan nyufala wud.

Johnson i talem se: “I no evri man we i naf blong mekem wok ya. Fastaem, hem i mas intres long wok ya, mo i mas naf blong putum tingting blong hem i stap longtaem long wan samting. Mo tu, hem i mas gat longfala tingting blong lanem wok ya sloslou, mo blong no kam kros taem i mestem. Hem i nidim tu blong gat fasin we i no wantem hareap tumas blong lanem wok ya, from i tekem bitim tri yia blong kamgud long hem. Mo hemia i no en blong bisnes ya—bambae hem i neva stop blong lanem wok ya. Moa hem i mekem, moa hem i kamgud.”

[Bokis/Foto blong pija long pej 18]

Ol Waetanis Mo Man Blong Katem Pija Long Wud

Samfala oli talem se ol waetanis oli bin givhan long ol man Afrika blong gat gudhan long wok ya blong katem ol pija long wud. !Man i katem pija, nao ol waetanis (mo weta long ples ya we i hot mo wet) bambae oli spolem, maet sam dei nomo biaen we hem i wokem! Long ol handred yia we oli pas, ol waetanis oli mekem se ol man ya oli no sot long wok. I olsem wan plan we i gohed oltaem: Waetanis i spolem pija, man i wokem wan narafala pija bakegen. Hemia i givim jans long ol man blong kamgud moa long wok ya, mo blong traem sam nyufala pija mo fasin blong wok.

Buk ya, African Kingdoms, i talem se: “Gras we i gru long ol wud mo hadwok blong ol waetanis, i mekem se ol man blong katem ol pija long wud oli no save folem ol semfala fasin mo pija we ol olfala blong olgeta bifo oli bin wokem. From samting ya, antap long nid blong wokem ol nyufala samting, i gat moa jans blong oli jenisim ol pija blong olgeta. Oli no save mekem kopi blong ol pija blong bifo, mo oli mas dipen moa long prapa waes mo gudhan blong olgeta wanwan.”

Samfala oli talem se fasin fren bitwin ol waetanis mo ol man blong katem ol pija long wud, hemia nao stampa blong nambawan wok blong ol man Afrika, we ol man long plante ples blong wol oli laekem tumas. Wan man blong hae save, William Fagg, i raetem long buk blong hem, Nigerian Images, se: “Yumi mas . . . ona long ol waetanis. Nating se ol man oli no laekem olgeta, be long ol handred yia we oli pas finis, oli bin frengud wetem ol man we oli gat gudhan blong katem ol pija long wud, mo oli bin givim fulap wok long olgeta.”

[Foto Credit Line]

Courtesy of Dr. Richard Bagine

[Tok blong pija long pej 17]

Blong katem wan pija:

1. jusum beswan pis wud,

2. makemaot pija we bambae oli katem,

3. yusum naef, 4. rabem, 5. saenemgud