?Olsem Wanem Yu Save Kasem Beswan Edukesen?

“Wan ston i save kam wan naesfala samting sipos man i katem. Sem mak nao, man i save kam gud moa sipos hem i kasem edukesen.”—Joseph Addison, 1711.

?YU YU bin go long skul samtaem? Klosap olgeta man oli save talem se yes. Be samfala no gat. Yumi stap finis long ol yia 2000, be plante milian pikinini oli no stap go long skul. Longtaem finis i kam, samting ya i olsem, taswe tede i gat klosap wan bilian man mo woman we oli no save rid mo raet.

Yumi nidim edukesen. Plante man tede oli agri se olgeta pikinini mo ol bigman tu oli gat raet blong kasem edukesen. Oli no tingbaot edukesen olsem samting we i blong ol rij man nomo. ?Be olsem wanem oli save kasem edukesen sipos i no gat ol samting we oli nidim blong skulgud? ?Olsem wanem sipos i no gat naf buk, tija, mo skul haos?

?Yes, olsem wanem ol man wanwan oli save kasem gudfala edukesen, we i givim save long olgeta long saed blong wol, mo i tijim olgeta long Baebol we i save jenisim laef blong olgeta? ?Wanem kaen edukesen nao we i leftemap ol gudfala fasin, i soem olsem wanem blong mekem laef i kam moa gud, mo i givim promes blong wan gudfala fiuja? ?I gat edukesen olsemia we olgeta man oli save kasem?

Stamba Blong Beswan Edukesen

Mifala i save ansa se ‘yes,’ ol man wanwan oli save kasem wan gudfala edukesen. Ating yu yu sapraes long samting ya. Ansa ya i olsem from we i gat wan samting i stap we i gat paoa, mo hem nao i stamba blong edukesen ya. Hem i wan “skul buk” we plante man oli gat respek long hem longtaem finis i kam. Tede, buk ya, no haf blong hem, i stap long bitim 2,200 lanwis. Yes, evri man long wol i save kasem buk ya, long wan lanwis we hem i naf blong kasem save long hem. ?Wanem buk ya?

Hemia Baebol. Plante man oli talem se i no gat wan narafala buk samtaem we i impoten olsem Baebol. Jes afta long yia 1900, wan tija, nem blong hem William Lyon Phelps, i raetem se: “Olgeta man we oli save gud Baebol, yumi save talem se oli skul gud. Nomata se ol narafala save mo kastom oli bigwan mo oli gud olsem wanem, be i no gat wan we i naf blong . . . tekem ples blong Baebol.”

Baebol i wan bigfala buk we i gat plante smosmol buk insaed long hem. Oli tekem 1,600 yia blong raetem Baebol. Phelps i tokbaot impoten buk ya, i se: “Olgeta save, waes, mo tingting blong yumi, ol buk mo pija we yumi wokem, mo ol rul we yumi stanemap, Baebol nao i stamba blong olgeta i winim olgeta narafala buk. . . . Mi mi ting se sipos man i gat save long Baebol be i no go long hae skul, hemia i moa gud i winim we hem i go long hae skul be i no save Baebol.”

Tede, wan bigbigfala wok blong tijim ol man long Baebol i stap gohed long olgeta ples blong wol. Kampani blong ol Kristin ya, ol Witnes blong Jeova, olgeta nao oli stap mekem wok ya. Edukesen olsem, i no jes tijim man blong rid mo raet. Hem i openem tingting blong ol man tu, mo i givhan long olgeta blong folem ol gudfala fasin. Hem i save jenisim nogud tingting we man i gat long saed blong fiuja, from we hem i stamba blong promes ya se ol yia we oli kam, bambae oli moa gud i winim ol yia we oli pas.

Plis, ridim nekis stori blong kasem save long edukesen ya we bambae i givim laef.