?Wanem i Pulum Man Blong Intres Long Majik Mo Ol Wok We Oli Narakaen?

SAMTING we i pulum man blong intres long majik mo ol wok we oli narakaen, i dipen bigwan long ples we man i gruap long hem, bilif blong hem, mo kalja blong hem tu. Long ples blong yu, ?wanem i pulum ol man blong intres long ol samting olsem? Maet hemia from wan long ol risen ya we oli stap daon:

● Man i wantem save Fasin blong yumi ol man se taem i gat wan samting we yumi no save long hem, yumi wantem tumas blong save samting ya. Sam man oli wantem save sipos i tru we sam man oli gat paoa blong talem fiuja. Ale oli ridim ol tok we oli kolem horoscope we man i raetem long niuspepa. Oli ridim ol tok ya blong luk sipos samting we oli ridim bambae i kamtru long laef blong olgeta. Samfala oli go luk wan kleva no wan man blong prea long man, blong save hu i mekem olgeta i sik. Sam man oli laekem wajem ol muvi blong majik. Mo sam narafala man bakegen oli traem toktok wetem ol man we oli ded.

● Man i ting se hemia wan pleplei nomo Long ol yia we oli jes pas, i gat plante plante buk, muvi, mo video gem we oli joen wetem wok blong ol devel. Plante taem, ol stori long ol buk, muvi, mo video gem, oli laenap wetem giaman tijing blong ol skul blong bifo we oli no bilif long Baebol, be oli bilif long majik mo gudlak wetem badlak. Sam long ol stori ya oli soemaot raf fasin we i bitim mak mo oli soemaot ol nogud fasin we man i mekem wetem woman tu.

● Man i wari long fiuja Baebol i talem se: “Long taem blong ol las dei, bambae laef i strong tumas mo i had blong winim ol trabol.” (2 Timoti 3:1, NW) Yes i tru, laef naoia i strong tumas, ale plante man oli wantem save wanem bambae i hapen long laef blong olgeta. Oli wantem we gud samting i hapen long laef blong olgeta, nao oli go luk ol kleva mo ol man we oli save talem fiuja blong olgeta. Wan man we i mekem wok blong kleva i talem se: “Wok blong kleva i wan gudfala bisnes. Taem ekonomi blong kantri i nogud, man we i mekem wok blong kleva bambae i no lusum wok blong hem from we long taem blong trabol nao, ol man oli wantem tumas blong go luk kleva.” Wan woman kleva long Kanada i talem se: “Mi sapraes tumas blong harem we ol bigfala man blong bisnes, oli stap ringim mi. Oli yusum telefon blong olgeta long ples blong wok, no oli yusum mobaelfon blong olgeta nomo. Bifo, ol man ya oli sem blong toktok wetem wan kleva mo oli no bilif tu long wok blong kleva, be naoia oli stap kam toktok wetem mi.”

● Man i sik Long sam kantri, ol man we oli sik bigwan oli no wantem go luk dokta. Oli laekem moa blong go luk ol kleva no ol man we oli talem se oli gat paoa blong hilim man. Maet oli talem se sik blong olgeta i kamaot from we wan man i spolem olgeta. Ale ol fren no famle blong sikman ya oli mas go singaot wan kleva no wan man blong prea i kam, blong karemaot samting nogud ya we i mekem man ya i sik. Plante taem oli mas pem bigfala mane long kleva ya no man ya we i kam blong karemaot sik ya.

● Man i wantem blokem trabol blong i no spolem hem mo i wantem gat gudlak Long sam ples long Afrika, ol man oli go singaot wan man blong wan karismatika jos i kam long vilej blong olgeta blong i ronemaot ol devel no ol rabis spirit long komuniti blong olgeta. Long taem olsem, oli mas dring sam spesel dring mo sam wota we oli kolem “holi wota.” Long sam narafala ples bakegen, taem ol man oli pem wan niufala haos, oli askem long wan man i kam we man ya i gat paoa blong blesem haos ya no blong blokem trabol blong i no kasem haos ya. Mo samtaem oli askem wan man olsem, blong hem i mekem sam samting long gref blong man we i ded, from we oli bilif se man ya we i ded i save karem gudlak i kam long olgeta.

● Man i no wantem we wan nogud samting i spolem pikinini blong hem Long Papua Niugini, taem ples i tudak, ol mama oli no save go afsaed wetem bebi blong olgeta we i jes bon. ?From wanem? From we oli fraet se wan samting olsem devel, bambae i spolem bebi blong olgeta. Long Uganda, oltaem ol mama oli fasem wan smol rop i goraon long han no leg blong bebi blong olgeta. Oli putum sam smosmol bidbid no sel i hang long ol rop ya, mo oli ting se samting ya bambae i lukaot long bebi blong i no gat wan nogud samting i kasem hem.

● Man i lusum wan fren no famle long ded Masta Arthur Conan Doyle i wan man Briten mo i man blong raetem buk. Long taem blong Wol Wo Wan, hem mo woman blong hem, tufala i lusum pikinini boe blong tufala wetem tu narafala yangfala boe long famle blong tufala. Tufala i harem nogud tumas from ded blong trifala ya. Ale tufala i go luk wan man blong i traem singaot boe blong tufala we i ded finis, blong i kam toktok wetem tufala. Tede tu, plante man oli wantem toktok wetem famle no fren blong olgeta we i ded finis. Long sam kantri long wol, ol skul we oli talem se oli Kristin mo ol kastom tu, oli givim tingting long man se taem man i ded hemia from we wan nogud spirit i kros mo i spolem hem. Ale taem sam man long komuniti oli ded, ol fren no famle oli mas mekem sam spesel seremoni blong blokem nogud spirit ya. Nating se i sas tumas long olgeta be oli mas mekem samting ya blong i no gat narafala man i ded long komuniti blong olgeta.

● Man i fraet long dedman Ol defdefren kaen bilif mo tingting long saed blong ded mo long saed blong man we i ded, oli gat bigfala paoa long laef blong ol man. Taswe long plante kantri, ol man oli gat ol kastom mo fasin we oli mas mekem taem man i ded. Wan long ol fasin no kastom ya se oli mas givim kil long bodi blong olgeta. Oli mekem ol samting ya blong soemaot strong se oli lavem tumas man ya we i ded. Long sam aelan blong Pasifik, olgeta we man no woman blong olgeta i ded, oli mas putum klos we i blak mo oli mas krae gogo plante manis i pas. Oli lokem olgeta i stap long haos blong olgeta nomo, mo oli no mas kakae ol kakae we man no woman blong olgeta i laekem kakae taem oli laef yet. Ol man mo woman we oli folem olkaen kastom ya, oli harem nogud tumas, tingting blong olgeta i foldaon, sam long olgeta oli kam sik mo sam oli ded tu.

I klia se i gat plante samting we oli stap pulum ol man blong oli lukaot sam man we oli gat paoa blong mekem ol narakaen wok. !I impoten tumas we yumi mas save gud se ol kaen paoa ya oli kam wea! Blong mekem olsem, bambae yumi luk wanem we Baebol i talem. Baebol nomo we i save givim stret save long saed blong samting ya.

[Futnot]