Namba Tri Taosen Yia—?Bambae Yufala i Kasem Ol Samting We Yufala i Hop Long Hem?

WAJ blong kaontem taem i stat finis. Bigfala klok we i stap long fored blong kalja senta blong Beaubourg long Paris (Franis) i talemaot namba blong ol seken we i stap yet. Klok ya bambae i gohed nomo blong kaontem taem go kasem yia 1999, long Disemba 31 long medel naet. Long taem ya nao, bambae wan samting we i narakaen i kamaot: Bambae yumi statem namba tri taosen yia, yes, wan nyufala taem blong wan taosen yia.

Bernward Joerges, wan man we i stadi long ol fasin blong ol man long taon blong Berlin (Jemani) i talem se: “Long plante man, yia 2000 i olsem bigfala poen blong histri, mo oli wet long hem longtaem finis.” ?From wanem ol man oli wet olsem? Yia 2000 i sem mak nomo long ol narafala yia. Mo tu, ol man we oli folem kalenda blong ol kantri blong Wes nomo oli tingbaot dei ya. Long kalenda blong ol man Maslim, yia 2000 hem i yia 1420 blong kalenda blong olgeta. Long saed blong ol man Jyu, yia 2000 K.T.a hem i yia 5760 blong olgeta.

Tija Joerges i mekem toktok wetem ol man blong wan nyuspepa blong Swiden (Dagens Nyheter), nao hem i eksplenem se: “Ol kantri blong yumi oli winim sam narafala kantri mo oli putum leg blong olgeta long plante moa ples bakegen. Samting ya i mekem se plante man long wol oli folem kalenda blong yumi we Pop Gregory i putumap bifo. Long plante ples long wol tede, ol man oli yusum wan stampa yia nomo blong kaontem taem, hemia yia we oli ting se Kraes i bon long hem.” Taswe, i klia nomo se plante man bambae oli makem dei blong statem yia 2000. Tija Joerges i talem tu se: “Ol man bambae oli storebaot ol wok we olgeta wanwan oli mekem mo ol bigfala samting we i hapen long wol, blong makem impoten taem ya.”

Be long tingting blong plante man, yia 2000 i impoten moa bitim wan bigfala dei nomo. Joerges i talem se: “Raonabaot long wol, ol man oli stanemap plante projek mo oli mekem ol program blong ‘makem gud’ yia 2000. Ol wok ya oli gohed finis. Nating se oli rij no oli pua, plante man oli joen long wok ya. . . . Long evri ples long wol, ol man we oli rerem ol bigfala pleplei, ol man we oli ‘bos blong mekem bigfala sou’ oli gat plan blong mekem plante plante bigfala pleplei, mo oli statem finis ol pleplei ya.” Sam man we oli tokbaot taem ya oli talem se “bambae plante plante nyufala buk oli kamaot. I luk olsem we ol buk ya bambae oli kavremap yumi. Ol buk we oli kamaot oli storeyan long laswan handred yia we i pas. Ol bigfala rod we man i stap yusum blong givimaot nyus long ol man bambae oli kam krangke taem yumi pas i go long nyufala taosen yia. Wan stesen blong televisen long Wes Jemani i mekem plan blong brodkastem long 24 haoa ol pija blong san we i stap godaon long ol defren ples raonabaot long wol.”

Radyo mo ol narafala rod we ol man oli yusum blong toktok long narawan, olgeta tu bambae oli mekem bigfala noes long saed blong laswan pikinini we i bon long 1999 mo faswan we i bon long yia 2000. Bambae ol man blong raetem nyuspepa oli kwik nomo blong go luk ol man we oli bon long ol yia 1800 mo oli save askem long olgeta blong talemaot ol filing we oli gat taem oli tingtingbak long taem we i pas: ?Wanem tingting blong olgeta long saed blong ol trifala handred yia we oli laef long hem, mo tufala taosen yia we olgeta i save long hem? Sam man oli talem se ol man oli tokbaot tumas yia 2000, ale bambae ol man oli fraet nogud. Sam man oli gat tingting se long yia 2000 bambae i gat bigfala trabol. Oli talem se long Disemba 31 long medel naet, bambae fulap man oli kilim olgeta bakegen i ded.

Nating se ol man oli bitim mak taem oli tokbaot ol samting we bambae oli hapen long yia 2000, be i tru, ol man oli gat intres long taem ya. Ol man we oli taed finis long wol ya oli lukluk i go long yia 2000 from we maet long taem ya nao bambae oli kasem ol samting we oli wantem longtaem finis. Long tingting blong olgeta, taem ya i olsem stat blong wan fyuja we i gudwan moa. Sam man oli trastem gud sayens mo teknik. Long tingting blong olgeta, tufala samting ya nao bambae i lidim ol man oli go laef long wan wol we man i kakae gud long hem, bambae ol man oli laef longtaem be oli no wok tumas, mo oli stap longtaem moa long haos. Ol mesin nao bambae oli mekem ol wok we ol man oli no wantem mekem. Ol man bambae oli save long rod blong jenisim wora long wan kaen bensin. Oli drim se long fyuja bambae televisen oli gudwan moa, i bitim tede. Bambae olgeta we oli telefon oli save luk fren blong olgeta long wan smol video, bambae ol mesin blong sanem mesej i go naraples oli tekem pija long kala mo bambae i gat sam spesel telefon we oli tanem ol tok blong man ya we i telefon long lanwis blong narafala we i lesin long hem. Oli drim blong mekem trep i go antap long Mun, long wan ‘planet’ we ol man blong sayens oli kolem “Mas,” mo long sam narafala ples bakegen. Oli wantem mekem olsem blong go tekem ol samting we i stap long ol ples ya blong kam yusum olgeta long wol.

Be i no evri man oli gat gudfala tingting olsem long saed blong fyuja. Sam long olgeta we oli mekem stadi long wol blong yumi oli talem se taem bambae yumi go insaed long nyufala taosen yia, namba blong ol man raonabaot long wol i gru i kam bigwan tumas mo man i no moa gat rod blong kontrolem namba blong ol pikinini we i bon. Wol we yumi stap long hem naoia bambae i kam nogud moa. Ol doti we i stap long win naoia bambae oli jenisim win we i raonem wol blong yumi, ale i kam hot olsem win we i stap insaed long wan haos tapolen we san i faetem. Bambae ol bigfala aes we oli stap long tufala en blong wol, long Not mo long Saot, oli ron mo level blong solwora bambae i kam antap. Bambae ol wora oli draonem ol ples we i gat fulap man long hem mo ol ples we man i stap tekem kakae long hem. Mo plante milyan ekta blong graon we ol man oli mekem garen long hem bambae oli save jenis i kam olsem drae ples. Ol man ya oli talem tu se bambae ekonomi blong wol bambae i foldaon bigwan, bambae ol gavman mo ol grup blong man oli krangke gud from we politik i jenis oltaem. Bambae ol nogud fasin oli kam antap mo man i no moa gat kontrol long hem. Be i gat wan samting we i nogud olgeta, ol man bambae oli yusum nyuklia bom, ale evri man long wol oli ded.

Naoia, taosen yia we yumi tokbaot i kam kolosap moa long yumi. Ol man we oli lukaot long fyuja oli no sot long tingting, be oli no save pruvum ol tru samting we bambae oli kamaot. I gat tumas samting we yumi no save rere long hem mo samting ya i mekem se yumi no save talem stret se fyuja bambae i olsem wanem. Wan man we i stadi long fyuja i talem se blong save long fyuja, samting ya i olsem wan man we i pleplei long gem ya we ol engglisman oli kolem “jes.” Hem i talem se: “Bifo we mi mekem plei blong mi, mi mi traem skelem gud olsem wanem mi save plei. Be taem fren blong mi i plei, mi mas statem bakegen evri samting we mi mekem fastaem.”

Bambae ol man we oli laef long fyuja nomo oli save se yia 2000 i olsem wanem. Be yumi no mas fraet long fyuja. Baebol i givim plante pruf blong soemaot se yumi stap kolosap nomo long wan taosen yia we i impoten moa, i bitim taosen yia ya we i save kamtru long yia 2000. Long Wan Taosen Yia we Baebol i tokbaot, ol man bambae oli save kasem plante moa samting, i bitim olgeta samting we ol man oli save hop long hem tede. ?Be taem ya bambae i olsem wanem? ?Bambae hem i save givhan long ol man olsem wanem? Mifala i enkarajem yu blong ridim nekis haf blong magasin ya mo yu yu save lanem wanem samting Baebol i talem long samting ya.

[Futnot]