Wok Blong Ol Gavman

“From we hem i olsem minista blong God blong mekem i gud long yu. Be sipos yu stap mekem i no stret, yu yu mas fraet long hem.”​—⁠ROM 13:⁠4, “NW.”

1, 2. ?Olsem wanem plante man blong Krisendom oli agensem gavman?

I GAT tu yia long London, ol bisop oli hivap blong tekem wan disisin. Disisin ya i mekem plante man oli kros. Wan magasin (New York Post) i raetemdaon ol tok blong olgeta. 500 bisop blong Anglikan jyos oli hivap long sinod ya, nem blong hem Lambeth Conference. Plante man oli kros taem we ol bisop ya oli talem se oli no save blokem ol man “we oli jus blong mekem faet wetem masket blong putum stret fasin long kantri blong ol. Oli save mekem olsem, sipos fastaem oli traem ol narafala rod blong putum stret fasin, be oli mekem blong nating nomo.”

² Sem magasin ya, i talem se disisin ya i leftemap teroris. Tingting blong ol bisop ya i no defren long tingting blong plante narafala bisop tede we oli stap talem sem samting ya nomo. Olsem nao, wan Katolik pris long Gana i talem se ol man oli mas faet blong bambae Afrika i fri. Hem i talem se fasin ya i gud moa mo i kwik moa, i bitim ol narafala fasin. Mo tu, wan man Afrika we i bisop long Metodis jyos i mekem promes “blong mekem faet oltaem, gogo ol man oli gofri olgeta.” Plante misinari blong Krisendoma oli joen wetem ol rebol blong faet agens long ol gavman we oli stap long Esia mo Saot Afrika.

Ol Tru Kristin Oli No ‘Agens Long Ol Haeman’

3, 4. (a) ?Ol man we oli talem se oli Kristin mo oli stap agensem gavman, oli stap brekem wanem rul? (b) ?Wan man i luksave wanem long saed blong ol Wetnes blong Jeova?

³ Long faswan handred yia, Jisas i talem long ol man blong hem, i se: “Olgeta oli no man blong wol, olsem we mi mi no man blong wol.” (Jon 17:14) Evri man we i talem se hem i Kristin be i stap leftemap fasin blong agensem gavman, hem i man blong wol ya. Hem i no wan man blong Jisas, mo hem i no ‘stap aninit long ol haeman.’ (Rom 13:⁠1, NW) I gud we oli lesin long woning blong aposol Pol we i talem se: “Taswe man we i agensem ol haeman ya, hem i agensem plan blong God. Olgeta we oli stanap agens long samting ya, bambae oli mas kasem jajmen blong olgeta.”​—⁠Rom 13:​2, NW.

⁴ Ol Wetnes blong Jeova oli no mekem olsem plante man blong Krisendom. Yes, oli no joen nating long ol man we i faet agens long ol haeman blong gavman. Wan man we i stap long Yurop i luksave samting ya. Hem i talem se: “Long taem ya, mi luk finis ol frut we ol skul mo politik oli karem. Taswe, mi mi tekem wan disisin, yes, mi wantem kafsaedem gavman. Blong mekem olsem, mi joen long wan grup blong teroris mo oli tijim mi blong mi save yusum ol defren kaen tul blong faet. Mi stil plante mo taem mi stil mi yusum masket. Mi save ded enitaem nomo from ol fasin ya blong mi. Taem i pas, nao mi luksave se mifala i faet blong nating nomo. Mifala i no save win. Taswe, mi harem nogud tumas, mi no moa gat hop nating long laef. Long taem ya nao, wan Wetnes i kilim doa blong haos blong mi. Hem i tokbaot Kingdom blong God long mi. Mi no lesin long hem from we mi ting se mi stap westem taem blong mi. Mi talem long hem se i moa gud hem i toktok wetem woman blong mi. Woman blong mi i lesin long hem, mo hem i stat stadi Baebol wetem hem. Samtaem biaen, mi tu mi stat stadi Baebol. Nao, mi kasem save se hu i stap pusum ol man blong oli mekem nogud. Mi harem gud tumas long save ya, i bitim mak. Ol nambawan promes blong Kingdom oli givim wan hop long mi, mo oli mekem we mi mi wantem laef.”

5. ?From wanem ol Kristin oli stap kwaet mo oli obei long gavman? ?Mo bambae oli mekem olsem go kasem wanem taem?

⁵ Ol Kristin oli ambasada no man blong karem tok blong God mo blong Kraes. (Aesea 61:​1, 2; 2 Korin 5:20; Efesas 6:​19, 20) From samting ya, oli no joen nating long ol faet we oli kamaot long wol. I tru, sam politik gavman oli mekem sam gudfala samting long saed blong ekonomi, i bitim sam narafala politik gavman. Mo tu, sam gavman oli fri moa, i bitim sam narafala gavman. Be ol Kristin oli no sapotem wan gavman mo oli no leftemap wan gavman, i bitim wan narawan. No gat. Oli save se olgeta defren kaen gavman oli no stret gud. “Plan blong God,” i olsem: Hem i wantem se olgeta gavman ya oli stap, go kasem Kingdom blong hem i tekem ples blong olgeta. (Daniel 2:44) Taswe ol Kristin oli stap kwaet, oli obei long ol gavman. Long semtaem, oli talemaot gud nyus blong Kingdom long ol man blong oli save hapi blong olwe.​—⁠Matyu 24:14; 1 Pita 3:​11, 12.

Oli Obei Long Loa

6. ?From wanem plante loa blong man oli gud, nating se “olgeta wol i stap aninit long paoa long rabiswan ya”?

⁶ Ol gavman blong ol nesen oli stanemap ol loa, mo plante taem, ol loa ya oli gud. ?Be olsem wanem? ?Yumi mas sapraes long samting ya, taem yumi save se “olgeta wol i stap aninit long paoa blong rabiswan ya”? (1 Jon 5:​19, NW) No gat. Bifo, Jeova i givim long faswan papa blong yumi, Adam, wan voes blong hat mo tingting. Hemia i min se taem hem i bon, hem i harem long tingting blong hem se wan samting i stret, no i nogud. Taswe, ol loa we oli mekem, oli soemaot gud samting ya. (Rom 2:​13-16) Wan hiten man blong mekem loa long Babilon bifo, Hamurabi, i raetem long fas tok long buk blong loa blong hem, i se: “Long taem nao, [oli] kolem mi Hamurabi, hae jif, man blong wosipim ol god, blong stret fasin i save stap long kantri, blong tekemaot ol rabis mo nogud samting, blong no letem ol haeman oli spolem olgeta we oli no gat nem.”

7. ?Sipos man i brekem loa, hu i gat raet blong panisim hem? ?From wanem oli gat raet ya?

⁷ Plante gavman oli mekem ol loa blong ol man oli save harem gud, mo blong ol samting insaed long kantri oli save ron gud. Olsem nao, oli panisim ol man we oli spolem narafala, olsem ol man we oli kilim man i ded mo ol man we oli stil. Oli putum ol rul tu long sam samting, olsem taem ol man oli draeva, oli no save spid i bitim mak, mo oli no save putum trak blong ol long enikaen ples. Ol man we i save ol loa ya mo i brekem olgeta, oli agensem gavman, mo “bambae oli mas kasem panis.” ?Bambae hu i panisim olgeta? Ating jajmen ya bambae i no kamaot long God. Long vas ya, Grik wod we oli tanem i kam “panis” i stret long ol samting we wan kot i save mekem blong panisim man, mo i no stret tumas long ol jajmen blong Jeova. (Skelem wetem 1 Korin 6:⁠7.) Sipos man i mekem wan samting we i agensem loa, gavman i gat raet blong panisim hem.

8. ?Bambae kongregesen i mekem wanem sipos wan memba blong hem i mekem i nogud?

⁸ Ol man oli save gud se ol Wetnes blong Jeova oli no agensem gavman. Sipos wan man long kongregesen i brekem loa, bambae kongregesen ya i no save halpem hem. Bambae hem i mas kasem panis olsem loa i talem. Yes, bambae kongregesen i stretem strong wan man we i stil, i kilim man i ded, i spolem nem blong narafala, i gyaman blong no pem tumas takis, i spolem wan gel, i kakae drag mo hem i mekem wan narafala samting olsemia we i agensem loa. Sipos wan man olsem i kasem panis long gavman, hem i no mas ting se gavman ya i stap ronem hem from bilif blong hem. No gat.​—⁠1 Korin 5:​12, 13; 1 Pita 2:​13-17, 20.

Hem i Mekem Man i Fraet

9. ?Sipos sam man oli brekem loa mo oli wantem spolem ol Kristin, i stret we olgeta ya oli askem wanem?

⁹ Pol i gohed blong tokbaot ol haeman blong gavman. Hem i talem se: “Ol man we oli stap mekem gudfala fasin, oli no save fraet long olgeta we oli stap rul. Ol man nomo we oli stap mekem i nogud, oli save fraet. ?Olsem wanem long yu? ?Yu no wantem we bambae yu yu fraet long gavman? Ale, yu mas mekem ol gudfala fasin, nao bambae gavman i save presem yu nomo.” (Rom 13:⁠3, NW) Ol Kristin we oli obei long God, oli no fraet blong kasem panis long gavman. Be ol nogud man we oli mekem ‘i nogud,’ oli stilim no spolem man, bambae oli mas kasem panis blong ol. Taem sam man oli brekem loa mo oli wantem spolem ol Wetnes blong Jeova, i stret nomo sipos olgeta ya oli askem we polis no ami i halpem olgeta.​—⁠Ol Wok 23:​12-22.

10. ?Olsem wanem sam haeman blong gavman ‘oli presem’ ol Wetnes blong Jeova?

¹⁰ Long ol Kristin we oli obei long loa blong gavman, Pol i talem se: “Bambae gavman i save presem yu.” Hemia nao wan eksampel we i soemaot gud samting ya. Long Brasil, ol Wetnes blong Jeova oli mekem wan distrik asembli. Afta asembli ya, oli kasem sam leta. Wan leta i kam long bos blong depatmen blong spot. Hem i talem se: “Yufala i gat kwaet fasin. Samting ya i leftemap yufala. I gud tumas blong save se tede, i gat plante man i stap yet we oli rili bilif long God mo oli wosip long hem.” Daerekta blong wan stad i talem se: “Plante man oli kam long asembli ya. Be i no gat trabol we i kamaot from we yufala i mekem olgeta samting oli wok gud, oli stret nomo.” Leta blong ofis blong wan mea i talem se: “Mifala i wantem leftemap yufala. Yes, wok blong yufala i stret, i no olbaot nomo. Mo yufala i kwik blong obei. Fasin ya i nambawan. Mifala i hop se plante gudfala samting oli kam long yufala long fyuja.”

11. ?From wanem ol man oli no save talem se wok blong talemaot gud nyus, hem i wan nogud wok?

¹¹ Yumi mas mekem ol “gudfala fasin.” Hemia ol samting we man i mekem blong obei long ol loa blong gavman. Be antap bakegen, God i givim oda long yumi se yumi mas go prij. Oda ya i no kam long man. Mo ol haeman blong gavman oli mas agri se wok ya i gud nomo. Wok blong prij i halpem ol man from we hem i save mekem ol fasin blong ol man we oli lesin, oli kam gud moa. Taswe, yumi hop se bambae ol haeman oli protektem raet blong yumi blong yumi prij long ol man. Pol i askem long ol haeman blong gavman blong oli letem gud nyus “i stanap strong long saed blong loa,” blong ol Kristin oli gat raet blong talemaot gud nyus ya. (Ol Wok 16:​35-40; 25:​8-12; Filipae 1:⁠7, NW) I no longtaem, ol Wetnes blong Jeova oli askem mo oli kasem raet ya long Is Jemani, Hangary, Polan, Romania, Benin, Myanmar (Birmania).

‘Hem i Olsem Man Blong Wok Blong God’

12-14. ?Olsem wanem ol gavman oli mekem wok blong God (a) long taem bifo? (b) long taem blong yumi?

¹² Pol i gohed blong tokbaot ol gavman. Hem i talem se: “From we hem i mekem wok blong God blong mekem i gud long yu. Be sipos yu stap mekem i no stret, yu mas fraet long hem, from we i no blong nating we hem i stap karem naef blong faet. Tru ya, hem i mekem wok blong God, mo hem i save soemaot kros blong givimbak long man we i stap mekem nogud.”​—⁠Rom 13:⁠4, NW.

¹³ Bifo, ol haeman blong sam nesen oli mekem wok blong God long sam spesel samting. King Saeras i mekem wok blong God taem hem i talem long ol man Jyu se oli mas aot long Babilon mo oli mas bildimap haos blong God bakegen. (Esra 1:​1-4; Aesea 44:28) King Atakseses tu i mekem wok blong God taem hem i talem long Esra se hem i mas karem ol samting i go long Jerusalem, olsem gol mo selva mo anamol mo kakae, blong bambae oli save bildimap haos ya bakegen. Mo tu, Atakseses i mekem wok blong God taem hem i sanem Nehemaea i go long Jerusalem blong bildimap ol bigfala stonwol blong taon ya. (Esra 7:​11-26; 8:​25-30; Nehemaea 2:​1-8) Gavman blong Rom i mekem wok blong God tu, taem hem i sevem Pol long wan hif blong man we oli wantem kilim hem. Taem sip blong Pol i brok, gavman i mekem wok blong God from we hem i protektem Pol, mo tu biaen, hem i letem Pol i go stap long prapa haos blong hem long Rom.​—⁠Ol Wok 21:​31, 32; 28:​7-10, 30, 31.

¹⁴ Sem mak nao, long taem blong yumi ol haeman oli mekem wok blong God. Long 1959, long Kebek, (Kanada) wan Wetnes blong Jeova i mas go long kot. Sam man oli talem se man ya i givimaot ol buk we oli agensem gavman. Be Suprem Kot blong kantri i talem se man ya i no gat rong. Disisin ya i agensem tingting blong Maurice Duplessis, praem minista blong Kebek, we i no laekem nating ol Wetnes.

15. ?Plante taem, olsem wanem ol gavman oli mekem wok blong God? ?Mo samting ya i givim wanem raet long olgeta?

¹⁵ Bambae ol gavman oli mas mekem wok blong God yet. Yes, bambae oli gohed blong lukaot gud long ol man, gogo Kingdom blong God i tekem wok ya. Olsem Pol i talem, from samting ya nao ol gavman oli “karem naef blong faet.” Tok ya i min se oli gat raet blong givim panis. Plante taem, man i go long kalabus, no hem i faen. Long sam kantri, panis blong wan man, hem i mas ded.b Be long plante narafala nesen, loa i talem se oli no save kilim man i ded. Ol nesen ya oli gat raet blong mekem olsem.

16. (a) ?From we gavman i mekem wok blong God, sam Kristin oli ting se i stret we oli mekem wanem? (b) ?Wanem kaen wok wan Kristin i no save mekem? ?From wanem hem i no save mekem wok ya?

¹⁶ Ol gavman oli mekem wok blong God. Samting ya i eksplenem from wanem Daniel mo trifala man Hibru, mo Nehemaea, mo Modekae, oli agri blong mekem sam bigfala wok long ol gavman blong Babilon mo Pesia. Nao, oli save askem long ol gavman ya blong oli mekem i gud long ol man blong God. (Nehemaea 1:11; Esra 10:3; Daniel 2:​48, 49; 6:​1, 2) Tede tu, sam Kristin oli stap mekem wan wok aninit long gavman. Be oli no save joen long wol, taswe oli no wantem joen long ol politik pati, oli no wantem mekem wan politik wok, mo oli no wantem wan wok long ol politik ogenaesesen.

Yumi Nidim Bilif

17. ?Wanem samting oli pulum ol man we oli no Kristin blong oli agensem gavman?

¹⁷ ?Be olsem wanem nao sipos ol haeman blong gavman oli stap stil, mo oli strong tumas long man? ?Ol Kristin oli save kafsaedem gavman ya blong putumap wan we i luk olsem i moa gud? Bifo tu, plante gavman oli no folem stret fasin mo oli stilim mane. Samting ya i no nyu. Long faswan handred yia, gavman blong Rom tu i no blokem sam nogud samting. Hem i letem ol man oli gat slef, hem i no putumaot ol man blong gavman we oli stilim mane. Baebol i tokbaot ol man blong tekem takis we i tekem takis i bitim mak, wan jaj we i no stret, mo wan hed gavman we i wantem kasem doti mane.​—⁠Luk 3:​12, 13; 18:​2-5; Ol Wok 24:​26, 27.

18, 19. (a) ?Ol Kristin oli mekem wanen sipos ol haeman blong gavman oli stil no oli strong tumas long man? (b) ?Olsem wanem ol Kristin oli jenisim laef blong ol man? (Talemaot ol tok blong wan man blong raetem histri, mo tok we i stap long bokis daon.)

¹⁸ Long taem ya, ol Kristin oli no traem finisim ol nogud fasin ya. Hemia nao wan eksampel. Neva Pol i talem se ol man oli no mas gat slef. Mo hem i no talem long ol Kristin we oli gat slef se oli mas letem olgeta ya oli gofri. Be hem i givim advaes long ol slef, mo long ol man we oli gat slef, blong oli soemaot fasin sore, wan long narawan. (1 Korin 7:​20-24; Efesas 6:​1-9; Faelimon 10-16; lukluk tu 1 Pita 2:18.) Sem mak nao, ol Kristin blong bifo oli no joen long ol man we oli agensem gavman. Oli bisi tumas long wok blong talemaot “gud nyus blong pis.” (Ol Wok 10:36) Long yia 66 K.T.,c ami blong Rom i raonem Jerusalem blong faet agens long hem. Be biaen oli gobak, oli no faet. Taem ol man Hibru we oli kam Kristin oli luk samting ya, oli no joen wetem ol rebol we oli wantem faet agens long Rom. No gat. Oli folem advaes blong Jisas we i bin talem se oli mas ‘ronwe i go long ol hil.’​—⁠Luk 21:​20, 21.

¹⁹ Ol faswan Kristin oli no traem jenisim ol samting long taem blong ol. Oli halpem ol man blong oli folem ol loa blong Baebol, nao laef blong ol man ya i save kam gud moa. Wan man blong raetem histri, John Lord, i talem long buk blong hem, (The Old Roman World), i se: “Ol Kristin man oli win. Be oli no wantem jenisim gavman mo ol loa, no gat. Ol man we i folem ol Kristin doktrin oli jenisim fasin blong olgeta nomo.” ?Olsem wanem nao? ?Long taem blong yumi, ol Kristin oli mas mekem sem mak long olgeta, no no gat? Oli mas mekem sem mak nomo.

Taem Gavman i No Wantem Givhan

20, 21. (a) ?Olsem wanem sam gavman long Afrika oli no mekem wok blong God, oli no mekem i gud? (b) ?Ol Wetnes blong Jeova oli mas mekem wanem, taem gavman i letem ol man oli ronem olgeta?

²⁰ Long Septemba 1972, wan kantri blong sentrol Afrika i stat ronem tumas ol Wetnes blong Jeova. Ol man oli stilim olting blong plante taosen Wetnes. Oli mekem i nogud tumas long olgeta: Oli kilim olgeta, oli spolem bodi blong olgeta, mo oli kilim plante oli ded. ?Gavman i mekem wanem? ?Oli halpem ol Wetnes? !No gat! Be oli enkarajem ol man blong oli gat raf fasin olsem. Taswe, blong ol kwaet Kristin ya oli save sef, oli mas ronwe i go long ol narafala kantri raonabaot.

²¹ ?Olsem wanem nao? ?I stret we ol Wetnes blong Jeova oli kros mo oli agensem ol man we oli mekem trabol long ol? !No gat! Taem oli kasem ol trabol olsem, ol Kristin oli no mas kros, oli mas gat longfala tingting mo oli mas gat tingting daon olsem Jisas bifo. Baebol i talem se: “Taem oli mekem [Jisas] i harem nogud tumas long bodi blong hem, hem i no talem se bambae i givimbak fasin ya long olgeta. Hem i putum tingting blong hem i stap strong long God, we i stap jajem ol man long stret fasin.” (1 Pita 2:23) Ol Kristin oli rimemba wanem samting Jisas i mekem taem ol man oli kam blong holem hem long garen blong Getsemane. Yes, long taem ya, wan man blong Jisas i holem wan naef blong faet blong protektem hem. Be Jisas i tok strong long hem blong hem i putum naef ya long paos blong hem bakegen. Mo biaen, hem i talem long Ponjes Paelat, i se: “Kingdom blong mi i no blong wol ya. Sipos Kingdom blong mi i blong wol ya, bambae ol man blong mi oli save faet blong blokem olgeta ya we oli wantem putum mi long han blong ol man Jyu. Be, kingdom blong mi i no kamaot long ples ya.”​—⁠Jon 18:​36, NW; Matyu 26:52; Luk 22:​50, 51.

22. ?Taem sam Wetnes blong Afrika oli kasem bigfala trabol from we ol man oli ronem tumas olgeta, oli soemaot wanem nambawan eksampel long yumi?

²² Ol Wetnes blong Afrika oli tingbaot eksampel blong Jisas. Taswe oli strong blong folem advaes blong Pol we i talem se: “Sipos i gat man we i mekem i no stret long yufala, bambae yufala i no mekem i no stret long hem bakegen. Oltaem yufala i mas traem blong mekem ol fasin we olgeta man oli luk se i stret nomo. Oltaem, long saed blong yufala, yufala i mas traehad tumas blong yufala i gat pis wetem olgeta man. Sipos wan man i mekem trabol long yufala, bambae yufala i no traem blong mekem trabol long hem bakegen. Yufala i mas livim i stap, blong God bambae i jajem hem, i givim panis long hem. From we Baebol i talem se ‘[Jeova, NW] i talem se “Fasin ya blong givimbak long man we i mekem i nogud, mi nomo mi gat raet blong mekem. Mo mi bambae mi givimbak long olgeta.” ’ ” (Rom 12:​17-19; skelem wetem Hibrus 10:​32-34.) Ol brata blong yumi long Afrika, oli olsem wan eksampel tede we i leftemap tingting blong yumi evriwan. Nating se wan gavman i no wantem givhan long ol, be ol tru Kristin oli no lego ol loa blong Baebol.

23. ?Bambae yumi mas ansa long wanem kwestin?

²³ ?Nao, gavman i save askem wanem long ol Kristin? ?Mo i gat sam samting we gavman i no save askem long ol? Bambae yumi ansa long ol kwestin ya long nekiswan Wajtaoa.

[Ol futnot]

?Yu Yu Save Eksplenem?

◻ ?Olsem wanem sam man oli ‘stanap agens’ long gavman?

◻ ?Wanem “wok blong God” long saed blong gavman?

◻ ?Olsem wanem yumi “mas fraet” long gavman?

◻ ?Olsem wanem ol gavman blong man oli wok olsem “man blong God”?

[Bokis blong pija long pej 28]

Wan Leta Blong Wan Jif Blong Polis

LONG Brasil, brenj-ofis blong Watch Tower Sosaete i kasem wan leta we i kam long lokol gavman blong Minas Gerais. Leta ya i kam long jif blong polis blong wan taon, Conquista. ?Ating i gat wan samting i rong? Leta ya i eksplenem wanem i hapen, i se: “Masta:“Fastaem, mi wantem tokbaot mi long leta ya. I gat 3 yia finis nao we mi mi jif blong polis long taon ya, Conquista, long Minas Gerais. Oltaem mi traem mekemgud wok blong mi. Be i hadwok blong putum pis long kalabus. Mi gat trabol long saed ya. Insaed long kalabus, ol man oli stap lanem wan wok, be oli no save stap kwaet.

“I gat sam manis i pas finis nao, Masta O⁠— i kam long taon blong mifala mo hem i talem se hem i Wetnes blong Jeova. Nao hem i stat blong prij wetem Baebol long sam man we oli stap long kalabus. Hem i tijim olgeta blong rid mo raet, mo hem i soemaot long olgeta olsem wanem blong stap klin mo blong folem ol gudfala fasin. Mo long semtaem, hem i tijim olgeta long Baebol. Man ya i wantem halpem ol man, hem i gat lav mo hem i no tingbaot hem wan. Taswe, kwiktaem fasin blong ol man long kalabus i jenis, oli kam moa gud, nao ol man we oli lukluk olgeta ya, oli sapraes mo oli glad tumas.

“From samting ya we i hapen long kalabus, mi wantem talem long Watch Tower Sosaete se mifala i laekem tumas nambawan wok we gudfala man ya i mekem long taon blong mifala.”

Long saed blong gavman, aposol Pol i talem se: “Yu mas mekem ol gudfala fasin, nao bambae gavman i save presem yu.” (Rom 13:⁠3, NW) Tok ya i kamtru long store ya. Ol polis long kalabus oli traem mekem wan samting long plante yia, mo oli no save win. !Be long sam manis nomo, gud nyus i mekem samting ya i kamtru! !Samting ya i soemaot gud se Tok blong God i save jenisim ol man!​—⁠Ol Sam 19:​7-9.