Wol We i No Gat Sin​—⁠?Olsem Wanem Yumi Save Kasem?

LONG Tokyo, wan krae i bin kamaot long wan eli moning we i kol lelebet, mo i singaot i go long olgeta man we oli stap kolosap long hem blong kam givhan. Blong faef kasem ten menet, twelef man i bin harem nogud krae blong wan woman blong karem nyuspepa, we wan man i bin ronem hem, mo hem i katkatem bodi blong woman ya plante taem wetem naef. Be i no gat wan man nating we i traem blong faenemaot se from wanem woman ya i krae olsem. Hem i ded from we hem i lusum plante blad. Man we i wok long trabol ya, i talem se: “Sipos wan long olgeta man ya i bin ripotem trabol ya kwiktaem long polis taem hem i jes harem woman ya i krae, bambae woman ya i no save lusum laef blong hem.”

Nating se olgeta we oli bin harem krae blong woman ya we i ded finis oli no mekem wan samting we i nogud, ?oli save talem se oli no gat fol from ded blong woman ya? Wan man we i bin harem krae blong woman ya i talem se: “Taem mi save se wan man i kilim woman ya i ded, long fuldei long Fraede, tingting blong mi i stikim mi, from mi mi harem nogud tumas.” Samting ya i mekem yumi save askem se, ?Wanem nao stret mining blong sin?

?Wanem Ya Sin?

From we tingting blong man i stap tok long hem from sin blong hem, Hideo Odagiri, wan bigfala tija bifo long Hosei Yunivesiti long Tokyo, Japan, i talem long wan nyuspepa, Asahi Shimbun i se: “Mi no save waepemaot ol tingting we oli stap tok yet long mi from ol sin we mi mekem, olsem taem mi stap tokflas blong leftemap mi taem mi pikinini nomo, nogud fasin blong jelas, mo fasin blong toktok smosmol biaen long baksaed blong wan man. Tingting we i stap tok long mi from ol sin blong mi i olsem wan bigfala mak long maen blong mi, i stat taem mi go fastaem long skul, mo oli stap mekem mi mi harem nogud yet.” ?Yu bin harem finis ol filing olsem? ?Yu yu gat wan voes blong hat mo tingting we i save soemaot long yu se yu yu mekem wan samting i rong? Ating yu no bin brekem wan loa yet, be yu harem se wan samting i no stret, mo tingting blong yu i hevi from. Hemia nao voes blong tingting mo hat blong yu we i stap wok, mo Baebol i tokbaot samting ya long ol vas ya se: “Ol hiten man oli no save Loa ya. Be taem we oli gohed long tingting blong olgeta nomo, nao oli stap mekem ol samting olsem we Loa ya i talem, i olsem we oli gat loa blong olgeta finis. Oli no save Loa ya blong Moses, be oli stap folem loa blong olgeta nomo. Fasin blong olgeta i stap soemaot we God i putum ol samting we Loa blong Moses i talem oli stap finis long tingting blong olgeta. . . . From we samtaem oli harem long tingting blong olgeta we oli mekem i stret, mo samtaem oli harem we oli mekem i no stret.” (Rom 2:​14, 15) Yes, long fasin blong plante man oli harem se tingting blong olgeta i no stap kwaet long sam samting we oli bin mekem olsem fasin blong stilim woman blong narafala man, fasin blong stil, mo fasin blong gyaman. Voes blong tingting blong olgeta i stap talemaot se oli mekem sin.

Be, taem yu harem se voes blong hat blong yu i stikim yu plante taem be yu no stap lesin long hem, bambae hem i no moa save wokgud blong lidim yu. Ale bambae tingting blong yu i no moa save stikim yu mo bambae yu stap mekem ol nogud fasin nomo. (Taetas 1:15) Fasin blong haremsave wanem samting we i nogud hem i lus. Samting ya i tru, tede plante man oli no moa gat wan voes blong hat mo tingting we i save tok long olgeta taem oli mekem wan sin.

?Be olsem wanem, voes blong tingting nomo i save soemaot sin blong wan man long hem, no i gat wan narafala samting we i save soemaot long wanwan man se hem i mekem sin? Moa long 3,000 yia we i pas finis, God i givim sam loa long ol man we hem i jusumaot, mo from Loa ya, oli “luksave se oli mekem sin” taem oli mekem wan fasin we i nogud. (Rom 7:​13, New International Version) Mo tu ol fasin we oli bin mekem mo oli ting se i oraet nomo, Loa i soemaot long olgeta se, oli mekem sin. Loa ya i soemaot se nesen blong Isrel bifo, we God i jusumaot olgeta olsem oli man blong hem, oli sinman nomo, mo, from samting ya oli mas kasem panis.

?Wanem ol sin ya we voes blong tingting blong yumi i mekem se yumi save mo we Loa blong Moses i talem, mo i raetemdaon? Long fasin blong toktok we ol man we oli raetem Baebol bifo oli yusum, sin i minim mestem mak we i laenap wetem lukluk blong Man we i Mekem olgeta samting. Man i mekem sin sipos fasin blong hem i no laenap wetem fasin blong God, ol rul blong hem, rod blong hem, mo wil blong hem. God i no save gohed blong givim laef long ol samting we hem i mekem sipos oli no kasem mak we God i putum. Taswe wan bigfala man blong loa blong faswan handred yia i givim woning long ol Kristin Hibru, se: “Ol brata mo sista. Yufala i mas lukaot gud blong bambae i no gat wan long yufala we tingting blong hem i kam fulap long ol fasin nogud, nao hem i no save bilif long God ya we i laef we i no save ded samtaem, nao bambae i girap, i gowe long hem.” (Hibrus 3:12) Yes, fasin blong no bilif nating long Hemia we i Wokem yumi, hem i olsem wan bigfala sin. Taswe sin we Baebol i tokbaot i kavremap plante moa samting bitim wanem we ol man oli tingbaot long saed blong sin. Baebol i gohed blong talem se: “Olgeta evriwan oli mekem nogud finis, mo oli stap longwe long ol gudgudfala fasin blong God.”​—⁠Rom 3:⁠23.

Stampa Blong Sin

?Samting ya i minim se God i mekem wan sinman? No, Jeova God, we i Stampa blong laef blong olgeta man, hem i mekem faswan man i stretgud olgeta. (Jenesis 1:​26, 27; Dutronome 32:⁠4) Be, faswan man mo woman tufala i mestem mak taem tufala i no fraet blong brekem tabu we God i putum, taem we oli kakae frut blong tri we i blong “save wanem samting i gud mo wanem samting i nogud.” (Jenesis 2:​17, NW) God i bin mekem tufala bifo we tufala i stretgud olgeta, be afta tufala i mestem mak we Papa blong tufala i putum, tufala i no moa obei fulwan long hem nao tufala i kam sinman, ale tufala i mas ded from.

?Store ya blong bifo i laenap wetem fasin blong ol man blong mekem sin tede? Baebol i eksplenem samting ya long yumi se: “Bifo, fastaem olgeta, wan man nomo i statem fasin blong sin long wol ya. Mo from we hem i mekem sin, hem i ded. Be frut blong samting ya, hemia we ol man oli stap ded, from we olgeta oli mekem sin.” (Rom 5⁠:12) I no gat wan man long wol we i stretgud olgeta from we evriwan i gat sin finis taem oli bon. Olsem nao yumi evriwan yumi stap aninit long bigfala paoa blong ded.​—⁠Eklesiastis 7:⁠20.

Ol Man Oli Traehad Tumas Blong Ravemaot Sin

Adam i mekem se sin i kasem ol pikinini blong hem, be tu oli kasem wan voes blong tingting we God i givim long olgeta. Sin i save mekem se oli harem nogud long filing blong olgeta. Olsem yumi luk finis long haf we yumi bin ridim fastaem, ol man oli traem ol defdefren kaen fasin blong mekem se oli save winim ol nogud filing blong olgeta. ?Be hadwok blong olgeta i karem frut?

Long ol kantri long Is mo long Wes, plante man oli no moa folem ol gudfala rul no oli bilif se i no gat sin, blong traem winim ol nogud frut blong sin. (1 Timote 4:​1, 2) Taem blong yumi ol sinman, i olsem wan man we i kasem wan strong fiva. Yumi save talem se sin i olsem sik we i mekem fiva i kamaot, ale i sem mak voes blong tingting blong yumi we i no stap kwaet i olsem wan strong fiva we i mekem man i harem nogud. Sipos sikman ya i brekem glas we oli yusum blong jekem fiva blong hem se i antap no i godaon, samting ya bambae i no tekemaot strong fiva blong hem. Sem mak nao, blong sakemaot ol gudfala fasin, olsem plante man long Krisendom oli bin mekem, mo blong no harem voes blong tingting blong hem wan, samting ya i no save givhan long wan man blong winim sin we hem i stap mekem.

Wan man hem i save yusum sam aes blong mekem se fiva i godaon. Hemia i olsem man we i stap mekem sam samting blong mekem tingting blong hem i no moa stikim hem, olsem sam kastom we ol man Sinto oli stap mekem blong tekemaot sin blong olgeta. Olsem we pis blong aes i save mekem fiva i godaon blong smoltaem, be hem i no save tekemaot sik we i mekem fiva ya. Ol pris mo ol profet long taem blong Jeremaea, kolosap oli gat semkaen fasin, blong traem mekem ol man Isrel oli haremgud. Oli traem mekem ol man Isrel oli haremgud “smol” from ol sin blong olgeta long saed blong speret mo fasin blong olgeta, oli talem se, “Evri samting i gud nomo, evri samting i gud nomo.” (Jeremaea 6:14; 8:​11, An American Translation) Fasin blong folem ol kastom blong skul blong olgeta mo blong singsing long ol tok olsem “evri samting i gud nomo,” hemia i no fiksemap olgeta rabis fasin we ol man blong God long taem ya oli stap mekem, olsem we ol samting we ol man oli mekem blong stap klin tede, hem i no jenisim nating fasin blong olgeta.

Sam samting we yumi save mekem long man we i kasem fiva, i save mekem se sik ya i godaon olgeta, be i gat sik i stap yet long bodi blong hem. Samting ya i stret nomo wetem fasin blong skul ya Konfusian blong tijimgud ol man long sam samting blong traem winim ol fasin nogud blong olgeta. Oli save givhan long man blong hem i no mekem fasin we i no stret, olsem taem oli folem fasin ya li, hem i blokem olgeta nomo long ol nogud fasin, be hem i no save tekemaot sin we man i bon wetem, we hem i stampa blong ol nogud fasin ya.​—⁠Jenesis 8:⁠21.

?Olsem wanem long tijing blong ol Budis we i talem se oli mas go long Nirvana blong fri long ol tingting nogud we oli kasem from sin blong olgeta? Samfala oli talem se i no gat tok blong eksplenem Nirvana be wod ya Nirvana, i minim se, “karemaot no spolemgud,” ol nogud tingting mo ol nogud filing. Samfala man oli talem se hemia i en blong laef blong wanwan man. ?Hemia i olsem se yu talem long wan sikman we hem i gat fiva se hem i mas ded blong haremgud bakegen? Mo tu oli talem se, i had tumas blong kasem Nirvana, mo ating i no gat wan man i save kasem Nirvana. ?Tijing ya i save halpem man we i gat trabol long voes blong tingting blong hem?

Fri Long Sin

I klia se ol man we oli gat big save long laef mo sin, wan samting nomo oli save mekem se, givim pis long voes blong tingting blong wan man. Be oli no save tekemaot fasin blong sin. (1 Timote 6:20) ?Be olsem wanem, i gat wan narafala rod blong tekemaot sin? Long buk ya we oli bin raetem long ol kantri blong Is, Baebol, yumi faenem rod olsem wanem yumi save kamaot long sin. “Sipos ol sin blong yufala oli red we i red, be bambae oli save kam waet olsem sno. . . . Sipos yufala i rere blong obei, mo yufala i lesin long mi, bambae yufala i kakae ol gudfala kakae blong graon ya.” (Aesea 1:​18, 19) Long ples ya Jeova i stap toktok long olgeta man Isrel, we, hem i bin jusumaot olgeta olsem oli man blong hem, be afta oli no holemstrong long hem. Be sem rul ya i stret long olgeta man long wol. God i save wasemaot sin blong yumi, mo i save mekem yumi klin sipos yumi lesin long tok blong hem mo mekem olgeta samting we hem i talem.

?Baebol i talem wanem long saed blong samting we i save tekemaot sin blong yumi? Baebol i talem se from wan man nomo we i no obei long God, evri man long wol i kam sinman, ale wan narafala man we hem i no gat sin nating hem i obei gud long God, mekem se ol man we oli obei long God bambae oli save kam fri long ol trabol. (Rom 5:​18, 19) ?Olsem wanem God i mekem samting ya? “Be God i laekem yumi tumas, mo i soemaot samting ya long yumi long fasin ya we Kraes i ded blong sevem yumi, long taem ya we yumi stap mekem i nogud yet.” (Rom 5:⁠8) Jisas Kraes, i bon olsem wan man we i stretgud olgeta, mo i no gat sin nating. Hem i sem mak nomo long Adam, bifo we hem i mekem sin, hem tu i naf blong tekemaot ol sin blong olgeta man. (Aesea 53:12; Jon 1:14; 1 Pita 2:24) Jisas i mekem ol man oli fri long sin mo ded, taem oli nilim hem long pos olsem wan man blong brekem loa. Pol i eksplenem long ol Kristin long Rom se: “Long taem ya we yumi no gat paoa yet blong kam stret man, stret long taem we God i putum, Kraes i ded blong sevem ol man nogud. Fasin blong sin i stap holem ol man, from we olgeta man oli stap ded. Be God tu i stap holem ol man, from we hem i stap givhan long olgeta long gladhat blong hem, i stap mekem olgeta oli kam stret man long fes blong hem. Long fasin ya, hem i stap joenem yumi long Jisas Kraes, Masta blong yumi, blong givim laef ya long yumi we i no save finis.”​—⁠Rom 5:​6, 21.

Kraes i ded from olgeta man long wol mo “ransom” (NW) blong hem i save mekem se yumi kasembak laef we Adam i lusum bifo. (Matyu 20:28) Hemia i olsem wan meresin we man i tekem blong kilimdaon strong fiva blong hem. Sipos yumi stap lukluk nomo i go long bigfala praes blong ransom blong Jisas long olgeta man, bambae yumi fri long fasin nogud blong olgeta man we i kamaot from sin​—⁠mo yumi save kam fri long ded tu. Revelesen i tokbaot fasin blong mekem man i kamgud bakegen i se: “Wora ya i ron, i pas long medel blong rod blong bigfala taon ya. Mo long tufala saed blong hem, i gat ol tri blong laef, we oli stap karem frut blong olgeta twelef taem long wan yia, wan taem long wan manis. Mo lif blong ol tri ya oli blong tekemaot sik blong ol man blong ol kantri long wol.” (Revelesen 22:⁠2) !Tingbaot! Wan bigfala reva olsem saen blong wora blong laef i ron long medel blong ol tri blong laef we oli gat plante lif, ol samting ya oli blong mekem se olgeta man long wol oli save haremgud. Ol tok haed ya oli soemaot bigfala samting we bambae God i save mekem long olgeta man blong oli kam stretgud olgeta from sakrifaes blong Jisas nomo.

Bambae i no longtaem olgeta tokhaed we oli stap long buk blong Revelesen bambae oli kamtru fulwan. (Revelesen 22:​6, 7) Ale taem Jeova mo Jisas oli mekem ransom i wok fulwan long laef blong olgeta man, olgeta we hat blong olgeta i gud bambae oli kam stretgud olgeta mo bambae oli fri long sin, “nao olgeta samting ya we God i mekem bambae oli fri olgeta, olsem ol pikinini blong hem.” (Rom 8:21) Ol profet tok blong Baebol we oli stap kamaot tede, oli soemaot se bigfala blesing ya i kolosap. (Revelesen 6:​1-8) I no longtaem bambae God i tekemaot ol fasin nogud, mo bambae olgeta man oli save glad long wan gudfala laef long paradaes long wol. (Jon 3:16) !I tru tumas se hemia wan wol we i no gat sin long hem!

[Tok Blong Pija Long Pej 7]

Ransom sakrifaes blong Jisas i save mekem se olgeta famle oli haremgud blong olwe