!Blokem Ol Nogud Myusek!
“Yufala i mas lukaot gud long ol fasin we yufala i stap mekem. Bambae yufala i no mekem fasin blong man we i no gat hed. Yufala i mas mekem fasin blong man we i waes. Yufala i mas yusum evri jans we yufala i kasem blong wokem i gud, from we long taem ya nao, ol fasin nogud oli gat paoa.”—EFESAS 5:15, 16.
1. ?From wanem yumi save talem se myusek i “wan nambawan presen we God i givim”?
LULU Rumsey i raetem long buk blong hem (Bible Music) i se, “Myusek . . . i wan nambawan presen we God i givim.” Stat long taem bifo, ol man mo woman we oli fraetgud long God oli luksave samting ya. Ol man oli yusum myusek blong talemaot ol dip filing blong olgeta—olsem glad, soasore, kros, mo lav. Myusek i wan impoten samting long laef blong ol man long taem blong Baebol, oli bin tokbaot myusek long ful Baebol.—Jenesis 4:21; Revelesen 18:22.
2. ?Olsem wanem ol man long taem blong Baebol oli yusum myusek blong presem Jeova?
2 Ol man bifo oli yusum myusek blong wosip long Jeova, hemia nambawan rod blong yusum. Sam long ol gudfala toktok blong presem Jeova we oli gud moa bitim ol narafala, oli stap fastaem long myusek. Deved man blong raetem Sam i se, “Bambae mi stap presem God long singsing.” (Ol Sam 69:30) Ol man oli stap yusum myusek tu blong tingting dip mo prea, taem oli stap olgeta nomo. Asaf i raetem se, “Bambae mi mi tingbaot myusek blong mi long naet. Bambae mi mi tingbaot wetem hat blong mi, mo wetem laef blong mi bambae mi mi tingting longtaem long samting ya.” (Ol Sam 77:6, NW) Myusek i gat bigfala ples insaed long tempel blong Jeova. (1 Kronikel 23:1-5; 2 Kronikel 29:25, 26) Samtaem, oli mekemrere bigfala grup blong ol man blong myusek, olsem long taem blong dediketem tempel, taem oli askem 120 man blong blou long pupu blong oli plei. (2 Kronikel 5:12, 13) Yumi no gat wan tep blong harem se myusek ya i saon olsem wanem, be buk ya The Music of the Bible i talem se: “I no hadwok blong save tingting we ol man oli kasem from myusek long Tempel long ol taem blong wosip . . . Sipos wan long yumi naoia i save gobak long wan taem olsem, bambae hem i mas haremsave wan filing blong bigfala ona.”a
No Yusum Gud Myusek
3, 4. ?Olsem wanem ol man blong God mo ol hiten kantri raonabaot long olgeta, oli no yusumgud myusek we i wan presen?
3 Be i no oltaem we oli stap yusum myusek long gudfala fasin olsem. Long hil ya Sinae, oli yusum myusek blong pulum ol man blong mekem gyaman wosip long wan smol buluk we oli wokem long gol. (Eksodas 32:18) Mo tu, samtaem myusek i joen wetem fasin drong mo fasin blong mekem woman blong rod tu. (Ol Sam 69:12; Aesea 23:15) Ol hiten kantri raonabaot long Isrel olgeta tu oli no yusumgud nambawan presen ya. Buk ya The Interpreter’s Dictionary of the Bible i talem se, “Long Fonesia mo Siria, kolosap olgeta myusek we ol man oli laekem tumas oli soem fasin blong wosip long woman god ya Ista, god blong karem pikinini. Taswe, oltaem ol singsing we ol man oli laekem tumas oli blong pulum man blong mekem rabis fasin blong seks.” Ol man Gris bifo tu oli stap yusum myusek blong mekem “ol danis we oli pulum filing blong seks.”
4 Yes, myusek i gat paoa blong pusum man, pulum tingting blong man, mo gat paoa long hem. Long sam yia bifo, buk ya (The Music of the Bible) we John Stainer i raetem, i se: “Naoia Myusek i gat moa paoa long ol man bitim ol narafala samting we man i save wokem.” Myusek i gohed blong gat bigfala paoa long ol man tede. Taswe, nogud myusek i save spolem ol yangfala we oli fraetgud long God.
Yu Mas Lukaotgud
5. (a) ?Olsem wanem myusek i gat paoa long laef blong plante yangfala? (b) ?Wanem tingting blong God long saed blong gladtaem blong ol yangfala?
5 Sipos yu yu wan yangfala, yu savegud olsem wanem myusek i impoten—hemia ol defren kaen myusek olsem pop no rok myusek—long olgeta we oli gat sem yia olsem yu. Ol man oli talem se “ol yangfala oli nidim myusek long laef blong olgeta.” !Ol man oli ting se long ol laswan sikis yia long skul blong evri yangfala long Amerika, long wan dei bambae oli spenem fo haoa blong lesin long rok myusek! Tru ya, samting ya i soemaot se oli no lukaotgud. I no se i rong blong mekem ol samting we yu yu haremgud mo yu glad long hem. No gat. Jeova, we hem i Man blong Wokem ol gudfala myusek, i no wantem se tingting blong ol yangfala i foldaon mo oli harem nogud. Be, hem i givim oda long ol man blong hem se: “Yufala we fasin blong yufala i stret, i gud yufala i glad, yufala i harem gud from ol samting ya we Hae God i mekem. Yufala we i stap obei long hem, i gud yufala i singsingaot from we yufala i glad.” (Ol Sam 32:11) Tok blong Hem long ol yangfala se: “Yangfala man, yu mas harem gud long yang taem blong yu. Mo yu mas letem hat blong yu i mekem i gud long yu long ol yia we yu yu yangfala yet.”—Eklesiastis 11:9.
6. (a) ?From wanem ol yangfala oli mas lukaotgud taem oli jusum myusek blong olgeta? (b) ?From wanem plante myusek tede oli nogud moa bitim ol myusek bifo?
6 Nating se i olsem, i gat gudfala risen from wanem yu mas lukaotgud taem yu jusum ol myusek blong yu. Aposol Pol i talem long Efesas 5:15, 16 se: “From samting ya, yufala i mas lukaot gud long ol fasin we yufala i stap mekem. Bambae yufala i no mekem fasin blong man we i no gat hed. Yufala i mas mekem fasin blong man we i waes. Yufala i mas yusum evri jans we yufala i kasem blong wokem i gud, from we long taem ya nao ol fasin nogud oli gat paoa.” Sam yangfala maet oli no wantem lesin long advaes ya, olsem wan yangfala gel i talem: “Ol papa mama blong yumi oli stap lesin long myusek blong olgeta taem oli yangfala. ?From wanem yumi no save lesin long ol myusek blong yumi?” Sam long ol myusek we papa mama blong yufala oli stap laekem taem oli yangfala olsem yufala maet oli gat ol nogud samting long olgeta tu. Taem oli jekemgud ol myusek ya, oli sapraes blong faenem se i gat sam toktok we oli tokbaot fasin long saed blong seks long fasin we i no klia. Be rabis fasin we bifo oli stap haedem long myusek, naoia oli talemaot long klia ples nomo. Wan man blong raetem buk i talem se: “Naoia ol pikinini oli stap harem nomo ol rabis mesej we oli klia nomo bitim we yumi bin harem long ol yia we oli pas finis.”
Rap Myusek—Myusek Blong Rebol
7, 8. (a) ?Wanem ya rap myusek, wanem samting i mekem se ol man oli laekem tumas? (b) ?Wanem samting i save makem man blong rap myusek?
7 Eksampel, tingbaot naoia we ol man oli laekem tumas rap myusek. Magasin ya Time i talem se rap myusek i kam olsem “wan bigfala jenis long fasin blong myusek we olgeta ples long wol oli akseptem” mo hem i kam bigwan moa long Brasil, Yurop, Japan, Rasia, mo Amerika. Plante taem hem i no olsem myusek nating, oli no singsing long hem, oli stap ridim ol tok blong hem folem bit blong myusek. Strong bit blong rap myusek ya nao i mekem se plante man oli pem. Wan yangfala gel long Japan i talem se, “Taem mi lesin long rap myusek, filing blong mi i girap, mo taem mi mi danis, mi haremgud.”
8 Ol tok blong rap myusek—oltaem i fulap long ol tok swea mo ol toktok blong rod nomo—hemia narafala samting ya we i mekem se ol man oli laekem. I no olsem ol toktok blong rok myusek bifo, we plante taem plante long olgeta oli tokbaot lav store blong ol yangfala. Rap myusek i defren plante taem ol tok blong hem oli karem wan mesej we i strong moa. Sam rap myusek i agensem kruked fasin, fasin blong no laekem man from kala no laen blong hem, mo raf fasin blong ol polis. Samtaem, oli yusum ol nogud tok swea, we i bitim mak. Mo tu rap myusek i daonem ol gudfala fasin blong putum klos, mekem hea, mo fasin blong seks. Yumi no sapraes, se ol man blong rap myusek oli gat prapa fasin blong olgeta. Yumi save luksave olgeta long flas fasin blong olgeta, ol toktok blong rod we oli stap yusum, mo klos we oli putum—ol bigfala traoses, ol sus we oli no fasem haf we i folem leg i go antap, ol gol jen, mo hat blong ol man blong plei besbol, mo ol blak glas.
9, 10. (a) ?Wanem samting ol yangfala oli mas tingbaot blong skelem rap myusek mo fasin blong myusek ya sipos “Masta blong yumi i glad long hem”? (b) ?Sam yangfala Kristin oli no tinghae long wanem samting?
9 Efesas 5:10, i talem long ol Kristin se oli “mas traehad blong faenemaot wanem fasin Masta blong yumi i glad long hem.” ?Tingbaot ol fasin we rap myusek i stap leftemap, yu ting se bambae “Masta blong yumi i glad” sipos yu joen long myusek ya? ?Yu ting se wan yangfala Kristin i wantem gat ol fasin ya we ol man blong wol oli no agri long hem tu? Makem olsem wanem wan man i tokbaot wan konset blong rap myusek. “Ol man blong singsing long rap myusek oli stap agensem olgeta nomo long ol tok swea mo ol rabis tok long saed blong seks. . . . Ol man mo ol woman we oli stap danis oli stap soem fasin blong seks long platfom.” Long saed blong wan haf blong konset we oli tokbaot long fas pej blong nyuspepa, wan long ol man we i holem konset ya i talem se: “Kolosap evri toktok we i kamaot long maot blong olgeta oli (tok swea).”
10 Nating se i olsem, ol man oli no ting se myusek long naet ya i bitim mak. Bos blong haos blong konset ya i talem se: “Wanem yufala i harem hem i stret rap myusek—i sem mak olsem olgeta we ol yangfala oli stap pem long stoa.” !Sore blong talem se long medel blong bitim 4,000 yangfala we oli go long konset ya i gat sam we oli talem se oli Wetnes blong Jeova! Sam oli no kea se Setan hem i “jif blong ol devel, we oli stap olbaot long wol. Hem nomo i devel ya we i stap mekem wok blong hem [no, hem i gat paoa long tingting] long ol man ya we oli no save obei long God.” (Efesas 2:2) ?Hu nao yu stap mekem hem i glad sipos yu joen long rap myusek no folem fasin blong ol man blong hem? Yes, maet ol tok blong sam rap myusek oli gud smol. ?Be yu ting se i stret blong laekem myusek we bighaf blong hem i agensem ol Kristin fasin?
Hevi Metal—Seks, Raf Fasin, mo Fasin Blong Wosip Long Setan
11, 12. ?Wanem ya hevi metal, mo wanem ol nogud fasin we myusek ya i stap tokbaot?
11 Narafala top myusek hem i hevi metal. Hevi metal hem i strong moa long rok myusek. Wan ripot insaed long The Journal of the American Medical Association i se: “Hevi metal myusek . . . i strong olsem hat i pam mo i fulap long ol tok we oli leftemap fasin blong no laekem man, fasin blong daonem man, mo ol nogud fasin long saed blong seks, mo samtaem fasin blong wosip long Setan.” Yes, nem blong sam top grup, we oli stap plei myusek ya i soem nogud fasin blong kaen myusek ya. Oli yusum ol tok olsem “posen,” “masket,” mo “ded.” Be, hevi metal i no strong tumas olsem tras metal mo ded metal—oli kamaot long hevi metal. Nem blong ol grup ya oli tokbaot ol samting olsem “man blong kakae man” mo “mesej blong ded.” Maet ol yangfala long plante ples oli no luksave olsem wanem ol nem ya oli nogud olsem, from we oli stap long Engglis no narafala lanwis.
12 Myusek ya hevi metal plante taem oli talem se hem i joen wetem fasin ya we ol yangfala oli stap kilim olgeta nomo i ded, tingting i foldaon, mo fasin blong yusum ol drag. Raf fasin we i kamaot from myusek i mekem se wan man blong radyo i givim nem ya “myusek blong kilim ol papa mama blong yufala wetem.” Myusek ya i joen wetem fasin blong wosip long Setan mekem se ol papa mama mo ol bigman blong polis oli fraet. Wan man blong stadi long samting ya i talem se sam yangfala oli stat blong joen long fasin ya blong wosip long Setan from myusek ya. Hem i talem se, “Oli no save wanem oli stap mekem.”
13. ?Wanem denja i save kamaot taem man i lesin tumas long hevi metal myusek?
13 Be, ol Kristin yangfala oli mas “savegud ol plan blong [Setan].” (2 Korin 2:11) Mo tu, “yumi stap faet agens long ol haeman, mo ol lida blong ol devel, ol jif blong ol devel we oli stampa blong ol tudak blong wol ya, mo ol rabis devel we oli stap olbaot long wol.” (Efesas 6:12) !I krangke nomo sipos yumi askem ol devel ya oli kam insaed long laef blong yumi from ol myusek we yumi stap jusum! (1 Korin 10:20, 21) Be, i gat sam Kristin yangfala we oli laekem ol myusek ya. Sam oli lesin long myusek ya long fasin haed blong haremgud long hem. Wan yangfala gel i talem se: “Mi mi stap lesin long hevi metal, samtaem kolosap mi lesin ful naet. Bambae mi mi pem ol magasin blong hevi metal mo haedem insaed long kabod we mi stap putum sus blong mi long hem, blong papa mama oli no luk. Mi stap gyaman long papa mama blong mi. Mi save se Jeova i no glad long mi from.” Gel ya i jenisim tingting blong hem bakegen from advaes we i stap long Wekap! magasin. Yumi no save hamas yangfala we maet oli save letem myusek i kasem olgeta olsem wan trap.
Kasem Frut We Yu Planem
14, 15. ?Olsem wanem yumi save se fasin blong lesin long ol nogud myusek bambae oli spolem tingting blong yumi? Givim eksampel.
14 Yu yu no mas ting nating long denja we myusek olsem i save mekem long yu. Tru, maet yu no save gat tingting blong kilim man no mekem rabis fasin long saed blong seks, from we yu lesin long wan singsing nomo. Be, Galesia 6:8 i talem se: “Sipos man i planem rabis fasin we tingting blong hem i wantem, rabis fasin ya blong hem bambae i givim kakae long hem we i ded nomo.” Fasin blong lesin long myusek we i tokbaot rabis fasin blong wol, olsem fasin blong anamol nomo, mo tu fasin blong wosip long ol devel i save spolem tingting blong yu tu. (Lukluk Jemes 3:15.) Wan tija blong myusek, Joseph Stuessy, i talem se: “Enikaen myusek i gat paoa long ol tingting, ol filing, mo ol fasin blong yumi . . . Sipos man i talem se, ‘Mi save lesin long hevi metal, be hem i no gat paoa long mi,’ hem i rong. Myusek i gat paoa long wanwan man long ol defren fasin.”
15 Wan Kristin yangfala i talem se: “Mi mi lesin tumas long tras metal gogo ful laef blong mi i jenis.” I no longtaem boe ya i stat kasem trabol wetem ol rabis speret. “Biaen mi mi sakem ol kaset blong mi mo ol rabis speret oli lego mi.” Wan narafala yangfala i talem se: “Ol myusek we mi stap lesin long hem bifo oli tokbaot fasin blong wosip long speret, ol drag, mo seks. Plante yangfala oli talem se samting ya i no gat paoa long olgeta, be hem i rili gat paoa long olgeta. Mi mi no moa stap long trutok from.” Wan proveb i askem se: “?Yu ting se man i save pulum faea i kam kolosap long bodi blong hem, be i no save bonem kaliko we i stap kavremap bodi blong hem?”—Proveb 6:27.
Lukaotgud
16. ?Yumi save talem wanem long saed blong ol man we oli raetem mo oli stap singsing long plante myusek tede?
16 Pol i raet long ol Kristin long Efesas bifo, i se: “Mi mi talem tok ya long yufala long nem blong Masta blong yumi, mo mi tok strong blong wekemap yufala. Bambae yufala i no moa folem ol fasin blong hiten man, we tingting blong olgeta i no hevi, i no save karem frut nating. Tingting blong olgeta ya i stap long tudak nomo. Nao oli stap longwe tumas long laef ya we God i stap givim, from we tingting blong olgeta i kam strong olsem ston nomo, nao oli no gat save.” (Efesas 4:17, 18) ?Yu ting se samting ya i sem mak long ol man blong raetem ol myusek mo ol man blong singsing tede? Naoia bitim bifo, ol defren kaen myusek oli soemaot paoa blong “rabis god blong wol ya,” Devel Setan.—2 Korin 4:4.
17. ?Olsem wanem ol yangfala oli save jenis no testem ol myusek blong olgeta?
17 Long saed blong “ol las dei” Baebol i bin talem finis se: “Ol man nogud, mo ol man blong gyaman oli save gohed moa yet, bambae oli save gyaman moa long ol man mo bambae olgeta tu oli save bilif long ol gyaman tok blong olgeta.” (2 Timote 3:1, 13) Naoia, yu mas lukaotgud long myusek we yu jusum. Plante taem, taetel blong wan kaset i save soem sipos hem i gud no no gat. Job 12:11 i askem se: “?Sora hem wan i save testem ol toktok olsem we tang i save testem ol kakae?” Yes, long sem fasin yu save testem ol myusek taem yu lesingud long hem. ?Myusek ya i givim wanem kaen filing long yu? ?Hem i leftemap rabis fasin we i krangke—tingting blong mekem lafet blong mekem nogud nomo? (Galesia 5:19-21) ?Olsem wanem long ol toktok blong myusek ya? ?Oli stap leftemap fasin blong seks, fasin blong yusum drag, no ol narafala rabis fasin we “yumi sem tumas blong tokbaot”? (Efesas 5:12) Baebol i talem se ol fasin olsem yumi no mas “tokbaot” long medel blong ol man blong God, sem mak long myusek we i gat strong bit mo oli talem ol tok blong hem bakegen mo bakegen. (Efesas 5:3) ?Olsem wanem long pija we i stap long bokis blong kaset? ?Hem i soem ol tok we i joen long fasin blong wosip long rabis speret no hem i soem ol pija we oli wekemap filing blong seks?
18. (a) ?Sam yangfala oli mas jenisim wanem long saed blong myusek? (b) ?Olsem wanem ol yangfala oli save laekem moa ol gudfala myusek?
18 Maet yu mas jenisim ol myusek we yu stap jusum. Sipos yu yu gat ol kaset no ol kaset video no ol CD (Compact Disk) blong myusek we oli tokbaot rabis fasin blong seks mo fasin blong wosip long ol rabis speret, yu mas spolem olgeta. (Lukluk Ol Wok 19:19.) Samting ya i no blokem yu long ol myusek we yu save haremgud long hem; no gat, i no evri myusek we oli nogud. Sam yangfala oli lanem blong laekem plante myusek mo naoia oli stap glad blong harem ol myusek we i no gat singsing long hem, ol kaoboe myusek, ol jas, mo ol narafala myusek olsem. Ol kaset blong Kingdom Melodies oli givhan long plante yangfala blong oli laekem ol myusek we plante man oli plei long hem be i no gat singsing.
19. ?From wanem i impoten blong putum myusek long prapa ples blong hem?
19 Myusek hem i wan nambawan presen we i kamaot long God. Be long plante man oli westem tumas taem blong lesin long myusek. Oli olsem ol man Isrel bifo we oli haremgud blong stap plei “ol gita, tamborin, mo flut, . . . be oli no tingbaot wok blong Jeova.” (Aesea 5:12) Traem putum myusek long prapa ples blong hem mo tingbaot wok blong Jeova fastaem. Lukaotgud mo jusumgud myusek blong yu. Nao bambae yu save yusumgud nambawan presen ya we God i givim.
[Futnot]
a Nesen blong Isrel i nambawan long fasin blong mekem myusek. Wan tok blong ol man Asiria we oli raetem long wan ston i soem se King Senakerib i askem King Hesekaea blong givim ol man Isrel blong wokem myusek olsem wan presen. Buk ya Grove’s Dictionary of Music and Musicians i talem se: “Blong askem ol man blong plei myusek, olsem wan presen, . . . hemia i wan fasin we i defren.”
?Yu Yu Tingbaot?
◻ ?From wanem yumi save talem se myusek i wan nambawan presen we God i givim?
◻ ?Olsem wanem bifo ol man oli no yusumgud myusek?
◻ ?Wanem denja rap myusek mo hevi metal oli save mekem long ol Kristin yangfala?
◻ ?Olsem wanem ol yangfala Kristin oli mas lukaotgud taem oli jusum myusek blong olgeta?
[Tok Blong Pija Long Pej 23]
Long taem blong Baebol, plante taem oli yusum myusek olsem wan rod blong presem Jeova