?Wanem Hop Blong Ol Blaenman?

JOHN MILTON i raetem ol store long ol buk blong hem long saed blong Paradise Lost mo Paradise Regained, nating se hem i blaen fulwan. Nating se Helen Keller i blaen mo sora blong hem i fas tu, samting ya i no blokem hem long wok blong halpem olgeta we bodi blong olgeta i nogud. Yes, plante we oli blaen oli stanap strong long ol hadtaem ya we oli kasem taem oli blaen. !Bambae i gud tumas sipos evriwan i save haremgud from we oli save luklukgud! Yu yu save agri moa sipos yu gat wan famle no wan fren we i blaen no i gat trabol long ae we i mekem se i no save luklukgud.

I tru se, long sam kantri oli putumap ol gudfala program we i tijim ol man we oli no save luklukgud, blong oli gat gudhan blong mekem ol samting blong laef evridei. Spesel raeting blong ol blaenman mo fasin blong trenem ol dog blong lidim man we i blaen, i halpem olgeta blong lukaotgud long plante samting we oli nidim. Nating se i olsem, plante oli tingbaot fasin we man i blaen olsem wan sik we i nogud bitim ol narafala sik. Wan man blong raetem buk i talem se: “Wan man we i blaen i lusum fasin ya blong lukluk we i moa impoten bitim ol narafala fasin, blong halpem yumi blong kasem save mo wokem ol filing long ol samting.” Long semtaem, plante we oli blaen oli stap kam we oli dipen moa long ol narafala.

Maet yu yu wantem save se, ?from wanem i gat plante man we oli blaen? Oraet, ?yu yu harem long saed blong sik ya blong ae, trakoma, we i mekem man i blaen sipos oli no givim meresin? I gat naen milyan man we oli blaen from sik ya. The New Encyclopædia Britannica i talem long saed ya i se: “Sik ya i save pas i go long ol narafala mo i save kam antap kwiktaem long ol ples we plante man oli fasfas tumas long hem mo i no klin. Sipos i no gat plante wora blong wasem bodi mo klos, mo sitsit blong ol man i pulum plante taosen flae i kam, samting ya i givhan blong mekem sik ya i go olbaot. Long sam rod sik ya trakoma i wan problem long saed blong fasin blong laef blong ol man we oli stap wanples bitim wan problem long saed blong bodi; taem fasin blong laef i save kam moa gud, ples i no fasfas, daonem ol flae, kasem inaf wora, namba blong ol man we oli kasem sik ya trakoma i godaon kwiktaem.” Antap long sik ya, wan milyan man oli gat sik ya onjokesaeasis. ?Mo olsem wanem long ekseroftalmia? Nating se nem ya i strong, samting we i tru se sik ya i mekem plante man i blaen. Sik blong suga, difteria, misel, skalet fiva, mo ol sik blong seks, olgeta tu oli save mekem man i blaen.

Taem yumi stap kam olfala, fasin blong yumi blong lukluk i stap kam slak, hemia from we sam haf blong ae i no moa wokgud mo from sik blong ae we oli kolem glokoma; mo yumi no save fogetem klaod we sloslou i save kavremap ae ale man i no moa save lukluk. The New Encyclopædia Britannica i talem se: “Klaod we i blokem ae i bigwan yet long lis blong ol samting we i mekem ol man long plante kantri long wol oli blaen, mo samting ya i nogud moa taem yumi tingbaot we i isi nomo blong winim sik ya sipos dokta i katem.”

Nating se ol sayentis blong stadi long ae, oli faenemaot plante nyufala meresin blong ae, rod blong winim ol samting we oli mekem man i blaen i stap longwe long fyuja. Semfala insaeklopedia ya i talem se: “Ol nyufala save olsem wanem blong blokem ol sik blong ae we oli mekem man i blaen, mo ol meresin mo fasin blong katem ae we dokta i mekem blong winim ol sik blong ae, oli save givhan nomo long ol man we oli stap long ol ples we i gat dokta mo meresin. Gogo kasem taem we bighaf blong ol man long wol oli gat kakae we i moa gud, mo fasin blong mekem bodi mo ples blong olgeta i klin i save kamgud moa, ol sik ya we oli save mekem man i blaen, we yumi save blokem, bambae oli stap antap olsem naoia.”

I tru se ol meresin mo fasin blong ol dokta blong katem ae oli gud mo oli givhan blong faet agensem fasin blaen, be hop blong winim fasin ya blong olwe i joen wetem samting we i kamaot kolosap tu taosen yia bifo.

Ol Blaenman Oli Kamgud Long Taem Blong Jisas

Traem mekem pija long tingting blong yu long wan man we i gat 30 yia finis we i stap wokbaot long wan rod we i fulap long smok blong graon. Tu man we i blaen tufala i stap sidaon long rod, nao tufala i harem se man ya i stap wokbaot long rod, ale tufala blaen man ya i stap singaot se: “!Plis yu sore long mitufala!” Nating se ol man we oli stap lukluk oli talem long tufala blong stap kwaet, tufala we i blaen tufala i singaot antap se: “!Plis yu sore long mitufala!” Man ya i askem wetem kaen fasin i se: “?Yutufala i wantem blong mi mekem wanem long yutufala?” Tufala i kwik blong ansa se: “Plis mitufala i wantem ae blong mitufala i open.” Nao tingbaot: !Man ya i tajem ae blong tufala, mo kwiktaem nomo tufala i save lukluk!​—⁠Matyu 20:​29-34.

!Tufala man ya we fastaem tufala i blaen, tufala i glad tumas! Be, fasin blaen i bigwan tumas. Hemia wan samting nomo we i kamaot. ?From wanem yu mas tingbaot samting ya? From we Jisas blong Nasaret nao i mekem kaen fasin ya long tufala blaenman ya blong tufala i save lukluk. Yes, antap long wok we Jisas i mekem blong “talemaot gud nyus long ol puaman,” Jisas i kam blong ‘mekem ae blong ol blaenman i kam gud.’​—⁠Luk 4:⁠18.

Ol man oli sapraes tumas long ol merikel ya we oli kamaot from bigfala paoa blong God, tabu speret. Yumi ridim se: “Ol man we fastaem oli no save toktok, oli save toktok, mo ol man we samting i spolem bodi blong olgeta, bodi blong olgeta i gud bakegen. Ol man we leg blong olgeta i nogud oli save wokbaot gud, mo ol blaenman oli save lukluk. Mo taem ol man oli luk ol samting ya, oli sapraes tumas, nao oli stap presem God blong ol man Isrel.” (Matyu 15:31) Jisas i no askem mane no mekem merikel olsem blong soem hem wan no blong leftemap hem wan long fored blong ol man, be hem i pulum ol man blong tingbaot lav mo fasin sore blong Jeova God. Be, Jisas i sore tu long ol man we oli blaen long saed blong speret mo ol man we oli nidim help, oli “trabol tumas, oli no moa gat paoa, oli olsem ol sipsip we oli no gat man blong lukaot long olgeta.”​—⁠Matyu 9:⁠36.

Nating se histri ya i gud tumas, maet yu wantem save, ?Olsem wanem long tede? From we tede i no gat man i stap mekem ol man we oli sik oli kamgud bakegen olsem Jisas i mekem, ?ol merikel ya oli gat mining long taem blong yumi? ?I gat hop blong ol man we oli blaen? Plis ridim haf we i kam biaen.

[Tok makem poen blong pija long pej 4]

“Gogo kasem taem we bighaf blong ol man long wol oli gat kakae we i moa gud, mo fasin blong mekem bodi mo ples blong olgeta i klin i save kamgud moa, ol sik ya we oli save mekem man i blaen, we yumi save blokem, bambae oli stap antap olsem naoia.”—⁠The New Encyclopædia Britannica