Givimbak Long Sisa Ol Samting We Oli Blong Sisay

“Yufala i mas stretem ol kaon blong yufala.”​—ROM 13:7.

1, 2. (a) Olsem Jisas i soem, ?olsem wanem ol Kristin oli mas skelem samting we oli givim long God mo long Sisa? (b) ?Wanem faswan samting we ol Wetnes blong Jeova oli mas tingbaot?

JISAS i soem se i gat sam samting we yumi mas givimbak long God, mo i gat sam samting we yumi mas givimbak long Sisa, no long Gavman. Hem i talem se: “Samting we i blong Sisa, yufala i givimbak long Sisa. Samting we i blong God, yufala i givimbak long God.” Wetem sotfala tok ya, Jisas i satem maot blong ol enemi blong hem, mo i soemaot stret tingting we yumi mas gat long saed blong fasin fren blong yumi wetem God mo fasin blong obei long Gavman. !Yumi luksave from wanem ol man we oli stap lesin long hem, “oli sapraes tumas”!​—Mak 12:⁠17.

² Yes, faswan samting we ol man blong Jeova oli mas tingbaot, hemia: Samting we i blong God, oli mas givimbak long God. (Ol Sam 116:​12-​14) Be, taem oli stap folem oda ya, oli no mas fogetem we Jisas i talem se oli mas givimbak sam samting long Sisa. Blong mekem se tingting blong olgeta, we oli trenem folem Baebol, i no stikim olgeta, oli mas tingting dip mo prea, blong luksave wanem mak oli no mas bitim taem oli givimbak long Sisa samting we hem i askem. (Rom 13:7) Long taem blong yumi, plante jaj oli luksave se ol gavman oli no gat olgeta paoa. Ol man mo ol gavman long evri ples, oli mas obei long ol loa we God i putumap long saed blong ol samting raonabaot long yumi we hem i wokem.

3, 4. ?Wanem ol gudfala tok we wan man i talem long saed blong loa blong ol samting we God i wokem raonabaot long yumi, loa we Hem i soemaot long Baebol, mo loa blong man?

³ Aposol Pol i tokbaot ol loa ya, taem hem i raetem ol tok ya long saed blong ol man blong wol, se: “Ol fasin blong God we man i save faenemaot oli klia finis long olgeta. God nomo i bin soemaot ol fasin ya long olgeta. Yumi no save luk ol fasin ya blong hem stret long ae blong yumi. Hem i God we i blong stap oltaem, mo paoa blong hem i no save finis. Be i stat long taem ya we God i mekem wol ya fastaem, i kam kasem naoia, hem i bin mekem ol fasin ya blong hem oli klia, blong yumi luk. Yumi save faenemaot long ol samting blong wol ya, we hem i bin mekem. From samting ya, ol man oli no gat wan tok nating blong talem.” Sipos ol man we oli no bilif, oli obei long ol loa ya we God i putum long ol samting we hem i wokem, samting ya i save wekemap tingting blong olgeta nao hem i save stikim olgeta taem i gat nid. Taswe, Pol i gohed blong talem se: “Ol hiten man oli no save Loa ya. Be taem we oli gohed long tingting blong olgeta nomo, nao oli stap mekem ol samting olsem we Loa ya i talem, i olsem we oli gat loa blong olgeta finis. Oli no save Loa ya blong Moses, be oli stap folem loa blong olgeta nomo. Fasin blong olgeta i stap soemaot we God i putum ol samting we Loa blong Moses i talem oli stap finis long tingting blong olgeta. . . . bambae tingting blong olgeta i save agri long tok blong hem.”​—Rom 1:​19, 20; 2:​14, 15.

⁴ Long ol yia 1700, William Blackstone, wan Engglis jaj we plante man oli savegud hem, i raetem se: “Loa ya [we God i putum long ol samting we hem i wokem], i [olfala] sem mak olsem faswan man. Mo God nomo i putumap loa ya. Taswe, loa ya i hae moa long olgeta narafala loa. Raon long wol, long olgeta kantri, mo oltaem, ol man oli mas obei long loa ya: ol loa blong man we oli agensem loa ya, oli no stret.” Blackstone i gohed blong tokbaot “loa we God i soemaot,” long Baebol. Hem i talem se: “Olgeta loa blong man, oli stanap long tufala loa ya: loa we God i putumap long ol samting raonabaot long yumi we hem i wokem, mo ol loa we Hem i soemaot long Baebol. I minim se, yumi no mas letem wan loa blong man i go agensem tufala loa ya.” Samting ya i laenap wetem tok we Jisas i talem, long saed blong God mo Sisa, olsem i stap long Mak 12:17. I klia se sam samting we God i talem se oli tabu, Sisa i no gat raet blong askem wan Kristin blong mekem. Kaonsel ya Sanhedrin, i bin askem long ol aposol blong mekem wan samting olsem, taem i tok strong long olgeta se oli no moa talemaot gud nyus long saed blong Jisas. Taswe, i stret nomo we ol aposol oli ansa, se: “Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long ol man nomo.”​—Ol Wok 5:​28, 29.

“Samting We i Blong God”

5, 6. (a) ?From we Kingdom blong God i stanap long 1914, wanem samting we ol Kristin oli mas tingbaot moa? (b) ?Olsem wanem wan Kristin i save pruvum se hem i wan man blong wok blong God?

⁵ Long 1914, Jeova God, we i gat Olgeta Paoa, i stat blong rul olsem king tru long Kingdom blong Kraes we i Mesaea. Stat long taem ya, ol Kristin oli mas lukaot moa se oli no givim samting we i blong God i go long Sisa. (Revelesen 11:15, 17) Long taem ya, bitim bifo, loa blong God i askem strong long ol Kristin blong oli ‘no joen long ol bisnes blong wol ya.’ (Jon 17:16) Oli givim laef blong olgeta finis long God, Stampa blong Laef blong olgeta. From samting ya, oli mas soemaot klia se oli no moa stap bos long laef blong olgeta, be oli blong God nomo. (Ol Sam 100:​2, 3) Pol i raetem se: ‘Yumi man blong Jeova.’ (Rom 14:⁠8) Mo tu, taem wan Kristin i baptaes, hem i kam olsem wan man blong wok blong God. Nao, hem i save talem tok ya we Pol i talem, se: “Olgeta samting ya blong mekem mifala i naf blong wok, oli kamaot long God nomo.”​—2 Korin 3:​5, 6.

⁶ Aposol Pol i raetem tu, se: “Mi glad tumas from wok ya we hem i givim long mi.” (Rom 11:13) Tru ya, yumi tu, yumi mas glad from wok ya. Nating se yumi joen fultaem no haftaem long wok blong God, yumi no mas fogetem se Jeova nao i givim wok ya long yumi. (2 Korin 2:​17) Sam man oli save tok agensem yumi se yumi no gat raet blong mekem wok ya. Taswe, evri Kristin we i givim laef blong hem long God mo i baptaes, i mas rere blong givim ol gudfala ansa we oli klia, blong pruvum se hem i man blong God we i stap talemaot gud nyus. (1 Pita 3:​15) Ol fasin blong ol Kristin tu, oli mas soem klia se oli man blong God we oli stap talemaot gud nyus. Wan Kristin, olsem wan man blong wok blong God, i mas talemaot mo folem ol fasin we oli klin, mekem famle i joengud, tok tru mo mekem stret fasin oltaem, mo soem respek long loa mo oda. (Rom 12:17, 18; 1 Tesalonaeka 5:​15) Samting we i moa impoten long laef blong wan Kristin, hemia: fasin fren we hem i gat wetem God mo wok we God i givim long hem blong mekem. Hem i no save sakemaot tufala samting ya blong obei long Sisa. No gat. I klia se tufala samting ya i sam long ‘ol samting we oli blong God.’

“Samting We i Blong Sisa”

7. ?Ol Wetnes blong Jeova oli soem wanem eksampel long saed blong pem takis?

⁷ Ol Wetnes blong Jeova oli save se oli mas “obei long ol haeman,” no ol gavman. (Rom 13:⁠1, NW) Taswe, taem Sisa, no Gavman, i askem olgeta blong mekem wan samting we i no agensem loa blong God, tingting blong olgeta we oli trenem folem Baebol, i letem olgeta blong mekem samting ya. Eksampel, ol trufala Kristin long wol, oli soem nambawan eksampel long fasin blong pem takis. Long Jemani, nyuspepa ya Münchner Merkur i tokbaot ol Wetnes blong Jeova, i se: “Oli bitim ol narafala man long Fedral Ripablik long fasin blong no gyaman mo blong pem takis blong olgeta kwiktaem nomo.” Long Itali, nyuspepa ya, La Stampa i talem se: “Olgeta [ol Wetnes blong Jeova], oli ol manples we oli gat gudfala fasin, we evri man i wantem long ples blong hem: oli no mekem eskyus blong no pem takis, mo oli no traem ronwe long ol loa we oli hadwok long olgeta jes blong kasem moa samting blong olgeta nomo.” Ol man blong Jeova oli mekem samting ya, ‘blong bambae tingting blong olgeta i no save jajem olgeta.’​—Rom 13:​5, 6.

8. ?Hem i mane blong takis nomo we yumi mas givimbak long Sisa?

⁸ ?‘Ol samting we oli blong Sisa’ i minim ol takis nomo? No gat. Pol i tokbaot sam narafala samting, olsem fasin fraet mo ona. Long buk ya, Critical and Exegetical Hand-Book to the Gospel of Matthew, man blong hae save ya, Heinrich Meyer blong Jemani, i raetem se: “Ol [samting we oli blong Sisa] . . . yumi no mas ting se hemia ol takis nomo. I minim tu, olgeta samting we Sisa i gat raet long hem from we hem i stap rul folem loa.” Man ya blong raetem histri, E. W. Barnes, i talem long buk ya blong hem, The Rise of Christianity se, wan Kristin i mas pem ol takis. Mo “tu, hem i mas mekem ol narafala samting we Gavman i askem long hem blong mekem. Be sipos Gavman i askem hem blong givim samting we i blong God i go long Sisa, hem i no save mekem.”

9, 10. ?From wanem maet wan Kristin i no wantem givimbak long Sisa olgeta samting we Sisa i askem? ?Be wanem ol samting we hem i mas tingbaot?

⁹ ?Wanem samting we Gavman i save askem yumi blong mekem, we oli no ol samting we God nomo i gat raet long olgeta? Samfala oli bin ting se, oli mas givim mane blong takis nomo long Sisa, i no moa gat wan narafala samting. Oli no haremgud sipos oli mas yusum sam taem we oli save spenem long wok blong God, blong mekem wan samting we Sisa i askem. I tru, yumi mas ‘laekem Jeova, God blong yumi long olgeta tingting, laef, maen, mo paoa blong yumi.’ Be, Jeova i wantem tu se yumi spenem taem long sam narafala samting, i no long tabu wok nomo. (Mak 12:30; Filipae 3:3) Eksampel, advaes i go long wan Kristin we i mared, se hem i mas spenem sam taem blong mekem hasban no waef blong hem i glad. Samting ya i no rong. Be aposol Pol i talem se hemia “ol bisnes blong wol,” i no “ol wok blong Masta.”​—1 Korin 7:​32-​34; skelem wetem 1 Timote 5⁠:8.

¹⁰ Mo tu, Kraes i talem se ol man blong hem oli mas “givimbak” mane blong takis. Blong mekem samting ya, yumi mas yusum haftaem we yumi givim finis long Jeova​—⁠from we yumi givim ful laef blong yumi long hem. Sipos takis blong wan kantri i 33% blong pei blong wan wokman (i moa hae long sam kantri), samting ya i minim se evri yia, mane we wok man ya i winim long fo manis, hem i givim fulwan blong pem takis long Gavman. Blong talem long narafala rod, taem wan wokman i kasem yia we i no moa wok from i kam olfala, mane we hem i winim long 15 yia, hem i spenem evriwan long takis blong “Sisa.” Tingbaot tu, long saed blong skul blong pikinini. Long plante kantri, loa i talem long ol papa mama se oli mas putum pikinini blong olgeta long skul blong wan stret namba blong yia. Namba blong ol yia blong skul i no sem mak long evri kantri. Long plante ples, ol pikinini oli mas spenem plante yia long skul. I tru, ol yia blong skul olsem oli save givhan bigwan. Be Sisa nao i makemaot hamas yia pikinini i mas skul. Ol Kristin papa mama, oli folem disisen blong Sisa nomo.

Loa Blong Joen Long Ami

11, 12. (a) ?Long plante kantri, Sisa i askem wanem long ol man? (b) ?Wanem tingting blong ol faswan Kristin long saed blong wok long ami?

¹¹ Long sam kantri, Sisa i talem se ol man oli mas joen long ami. Long ol yia 1900, plante kantri oli stanemap loa ya taem i gat faet. Sam narafala nesen, oli folem fasin ya taem i no gat faet tu. Long plante yia long Franis, oli kolem fasin ya se ‘blad we i olsem takis.’ I minim se evri yangfala man i mas rere blong givim laef blong hem from Kantri blong hem. ?Olsem wanem long ol man we oli givim laef blong olgeta finis long Jeova? ?Oli save mekem samting ya, we tingting blong olgeta i no stikim olgeta from? ?Ol Kristin long faswan handred yia oli tingbaot bisnes ya olsem wanem?

¹² Ol faswan Kristin oli traehad blong stap olsem ol manples we oli gat gudfala fasin. Be, bilif blong olgeta i blokem olgeta blong kilim narafala i ded, mo blong givim prapa laef blong olgeta from Kantri blong olgeta. The Encyclopedia of Religion i talem se: “Ol faswan lida blong jyos, olsem Tertullian mo Origen, oli talemaot klia se ol Kristin oli no mas kilim man i ded. Rul ya i blokem olgeta blong joen long ami blong Rom.” Long buk ya The Early Church and the World, Tija C. J. Cadoux, i raetem se: “Kam kasem rul blong Marcus Aurelius [161-​180 K.T.] no samwe biaen, i no gat wan Kristin we i kam wan soldia afta we hem i baptaes.”

13. ?From wanem bighaf blong ol man blong Krisendom, oli no gat sem tingting olsem ol faswan Kristin long saed blong wok long ami?

¹³ ?From wanem ol memba blong ol skul blong Krisendoma oli no gat tingting ya yet tede? From wan bigfala jenis we i kamaot long ol yia 300. Buk ya blong Katolik, A History of the Christian Councils, i eksplenem se: “Plante Kristin, . . . we oli stap aninit long rul blong ol hiten man, oli folem sam rul blong jyos long saed blong wok long ami. Oli no save yusum masket. Sipos oli traem fosem ol Kristin ya blong yusum masket, ol Kristin oli ronwe. Grup blong ol haeman blong jyos [we oli kam wanples long Als long 314 K.T.], oli tokbaot ol jenis we Constantine i mekem. Ale, oli stanemap rul ya se ol Kristin oli mas joen long faet, . . . from we Jyos i gat pis (in pace), aninit long wan prins we i frengud wetem ol Kristin.” From we oli lego ol tijing blong Jisas, frut we i kamaot se, stat long taem ya kam kasem naoia, ol lida blong Krisendom oli pulum ol memba blong jyos blong olgeta blong joen long ami. Be i gat wanwan man we oli no mekem samting ya, from we tingting blong olgeta i blokem olgeta.

14, 15. (a) ?Ol Kristin long samfala ples oli yusum wanem raet we oli gat blong no joen long ami? (b) ?Long ol kantri we gavman i no givim raet long wan Kristin blong no joen long ami, wanem rul blong Baebol bambae i givhan long Kristin ya blong mekem stret disisen long bisnes ya?

¹⁴ ?Ol Kristin tede oli mas mekem wanem? ?Oli mas folem fasin blong bighaf blong ol man long bisnes ya? No gat. Sipos gavman blong kantri i givim raet long ol minista blong skul blong no joen long ami, wan Kristin we i givim laef blong hem long God finis mo i tekem baptaes i save yusumgud raet ya, from we hem tu i wan minista blong skul. (2 Timote 4:5) Long sam kantri, olsem Yunaeted Stet mo Ostrelya, oli bin givim raet ya long ol minista blong skul blong no joen long ami, long taem we i gat faet tu. Mo long plante kantri we loa i talem se ol man oli mas joen long ami long taem we i no gat faet, gavman i givim raet long ol Wetnes blong Jeova, olsem ol minista blong skul, blong oli no joen long ami. Olsem nao, oli save gohed blong prij mo givhan long ol man.

¹⁵ ?Be, olsem wanem sipos wan Kristin i stap long wan kantri we oli no givim raet ya long ol minista blong skul? Hem i mas mekem prapa disisen blong hem, we i stanap long tingting we hem i bin trenem folem Baebol. (Galesia 6:5) I tru se, hem i mas tingbaot paoa mo raet we Sisa i gat. Be tu, hem i mas tingtinggud long wanem we hem i mas givimbak long Jeova. (Ol Sam 36:9; 116:12-​14; Ol Wok 17:28) Hem i mas tingbaot fasin we i makemaot wan trufala Kristin, hemia: lav we hem i gat long ol brata sista blong hem long saed blong bilif, nating se oli blong defren kantri no laen. (Jon 13:34, 35; 1 Pita 2:​17) Mo tu, hem i no mas fogetem ol rul blong Baebol long ol vas olsem Aesea 2:​2-4; Matyu 26:52; Rom 12:18; 14:19; 2 Korin 10:4; mo Hibrus 12:14.

Ol Wok We i No Joen Wetem Ami

16. ?Long sam kantri, Sisa i askem olgeta we oli no wantem joen long ami, blong mekem wanem wok?

¹⁶ I gat sam kantri we, Gavman i talem se olgeta man oli mas joen long ami, nating se oli minista blong skul no no gat. Be hem i luksave tu se sam man oli no wantem joen long ami, from we fasin ya blong faet i agensem tingting blong olgeta. Long plante kantri olsem, i gat wan narafala rod blong mekem se ol man ya oli no nid blong joen long ami. Oli save mekem wan wok, olsem wan wok blong halpem taon blong olgeta, mo gavman i tingbaot wok ya olsem wan wok blong givhan long kantri, we i tekem ples blong wok long ami. ?Olsem wanem? ?Wan Kristin we i givim laef blong hem finis long God i save mekem wok olsem? Bakegen, wan Kristin we i baptaes i mas mekem prapa disisen blong hem, we i stanap long tingting we hem i bin trenem folem Baebol.

17. ?I gat wan eksampel long Baebol long saed blong wok we ol manples oli save mekem we i no joen wetem ami?

¹⁷ Long taem blong Baebol, i luk olsem we samtaem ol man oli mekem ol wok we gavman i talem se oli mas mekem. Wan buk blong histri i talem, se: “Long Judia, ol man oli mas pem ol takis mo sam narafala kaon long gavman. Antap long hemia, oli mas mekem samting we oli kolem kovei [wok we gavman i talem se oli mas mekem be oli no kasem pei from]. Hemia wan fasin we bifo, oli folem long Is. Mo gavman blong Gris mo Rom oli mekem fasin ya i gohed. . . . Nyu Testeman tu i givim sam eksampel blong kovei long Judia, mo i soem se fasin ya i stap long plante ples. Ol soldia oli folem kastom ya, taem oli fosem Saemon blong Saerin blong karem kros [pos] we Jisas i ded long hem (Matyu 5:​41; 27:32; Mak 15:21; Luk 23:26).”

18. ?Plante taem, ol Wetnes blong Jeova oli givhan blong mekem wanem wok long ples blong olgeta, we i no joen long ami mo jyos?

¹⁸ Samting ya i sem mak long sam kantri tede. Gavman no ol haeman oli askem ol manples blong joen long sam kaen wok blong givhan long velej blong olgeta. Samtaem, oli mas mekem wan spesel wok, olsem digim wel, no wokem rod. Samtaem, hem i wan wok we oli mas mekem evri wik, olsem wokemgud ol rod, klinim skul, mo hospital. Plante taem, ol Wetnes blong Jeova oli joen long ol wok ya, sipos i blong givhan long velej, i no joen wetem ol gyaman skul, mo i no wankaen wok we tingting blong olgeta i stikim olgeta from. (1 Pita 2:​13-​15) Samting ya i givim wan nambawan wetnes, mo samtaem i satem maot blong ol man we oli stap talem ol gyaman tok se ol Wetnes oli agensem gavman.​—⁠Skelem wetem Matyu 10⁠:18.

19. ?Wan Kristin i mas mekem wanem sipos Sisa i askem hem blong spenem sam taem blong mekem wan wok we i givhan long kantri be i no joen wetem ami?

¹⁹ ?Olsem wanem sipos Gavman i askem wan Kristin blong spenem sam taem blong mekem wan wok olsem, we i blong halpem kantri be i no joen wetem ami? Bakegen, ol Kristin oli mas mekem prapa disisen blong olgeta we i stanap long tingting we oli bin trenem folem Baebol. “Yumi evriwan i mas stanap long fes blong God, blong bambae hem i jajem yumi.” (Rom 14:10) Ol Kristin we Sisa i talem long olgeta blong mekem wan wok, oli mas stadigud mo prea from bisnes ya, mo tingting dip long hem.b Mo tu, i waes blong tokbaot bisnes ya wetem ol Kristin long kongregesen we oli bigman long saed long speret. Afta long samting ya, Kristin ya i mas mekem prapa disisen blong hem.​—Proveb 2:​1-5; Filipae 4:5.

20. ?Wanem ol kwestin mo ol rul blong Baebol we oli save givhan long wan Kristin blong tingtinggud long ol wok blong givhan long kantri we i no joen wetem ami?

²⁰ Taem ol Kristin oli stap stadi dip long saed ya, oli mas tingbaot sam rul blong Baebol. Pol i talem se, yumi mas ‘ona long ol haeman mo gavman, . . . rere oltaem blong mekem ol gudfala wok, . . . frengud long ol man mo oltaem mekem i gud long ol man.’ (Taetas 3:​1, 2) Be, i gud we ol Kristin oli skelemgud wok ya we gavman i wantem se oli mekem, we i no joen wetem ami. Sipos oli tekem wok ya, ?oli save holemtaet Kristin fasin blong no sapotem faet? (Maeka 4:​3, 4; Jon 17:16) ?Bambae wok ya i pulum olgeta blong joen long wan gyaman skul? (Revelesen 18:​4, 20, 21) ?Bambae wok ya i blokem olgeta, no i mekem se oli no gat taem blong mekem ol Kristin wok blong olgeta? (Matyu 24:14; Hibrus 10:24, 25) Long narafala saed, ?oli save gohed blong gru long saed blong speret, no oli save joen long wok blong fultaem paenia, sipos oli stap mekem wok ya we gavman i askem olgeta blong mekem?

21. ?Nomata wanem disisen wan brata i mekem long saed blong wok blong givhan long kantri we i no joen wetem ami, kongregesen i mas tingbaot hem olsem wanem?

²¹ ?Olsem wanem sipos wan Kristin i ansa long ol kwestin ya folem trufala tingting blong hem, nao hem i luk se wok blong givhan long kantri we i no joen wetem ami, i wan “gudfala wok” we hem i save mekem blong obei long gavman? Hemia i prapa disisen blong hem long fored blong Jeova. Ol elda mo ol narafala oli mas respektem tingting blong hem. Oli mas gohed blong tingbaot hem olsem wan gudfala Kristin we i no mekem i rong. Be sipos wan Kristin i harem se hem i no save mekem wok ya, ol narafala oli mas respektem disisen blong hem tu. Hem tu i no mekem i rong. Ol narafala oli mas sapotem hem wetem lav.​—1 Korin 10:29; 2 Korin 1:​24; 1 Pita 3:​16.

22. ?Nating se yumi fesem wanem samting, bambae yumi gohed blong mekem wanem?

²² Yumi ol Kristin, yumi no mas stop blong ‘ona long man we i stret blong yumi ona long hem.’ (Rom 13:⁠7) Yumi mas respektem stret oda we i stap, mo traehad blong kam ol manples we yumi obeigud long loa mo gat pis wetem ol man. (Ol Sam 34:14) Yumi save prea tu “from ol king, mo from ol narafala haeman,” taem oli mas mekem wan disisen we i joen wetem Kristin laef mo wok blong yumi. From we yumi givimbak long Sisa samting we i blong Sisa, yumi hop se ‘bambae yumi gat kwaet laef, we i gat pis, we yumi save ona long God fulwan, mo yumi save folem ol stret fasin.’ (1 Timote 2:​1, 2) Antap olgeta, bambae yumi gohed blong talemaot gud nyus blong Kingdom, olsem wan hop nomo blong olgeta man. Olsem nao, yumi stap lukaotgud se yumi givimbak long God, samting we i blong God.

[Ol futnot]

?Yu Yu Save Eksplenem?

◻ ?Taem wan Kristin i stap skelem fasin joen blong hem wetem Sisa mo Jeova, wanem faswan samting we hem i mas tingbaot?

◻ ?Wanem samting we yumi mas givimbak long Jeova we yumi no save givim long Sisa?

◻ ?Wanem sam samting we i stret nomo blong yumi givimbak long Sisa?

◻ ?Wanem ol vas blong Baebol we oli givhan long yumi blong mekem stret disisen, taem Gavman i fosem ol man blong joen long ami?

◻ ?Wanem sam samting we yumi mas tingbaot, sipos gavman i askem yumi blong mekem wan wok blong givhan long kantri, be wok ya i no joen wetem ami?

◻ ?Yumi mas gohed blong mekem wanem long saed blong Jeova mo Sisa?

[Tok Blong Pija Long Pej 16, 17]

Ol aposol oli talem long Sanhedrin se: “Mifala i mas obei long God, mifala i no save obei long ol man nomo”