?Bambae God i Sevem Yu Taem Hem i Tekem Aksin?

“Hae God i tingbaot finis blong katem taem blong trabol ya. Sipos no, bambae i no gat man i save stap laef. Be hem i katem taem ya blong bambae i sevem ol man we hem i jusumaot olgeta finis, se oli man blong hem.”​—MATYU 24:22.

1, 2. (a) ?From wanem i stret nomo we yumi intres long fyuja blong yumi? (b) ?Ating intres ya nao i pulum samfala man blong askem wanem bigfala kwestin?

?YU YU intres bigwan long yu wan? Plante man tede, oli bitim mak long fasin ya we oli intres long olgeta. Oli no kea long wan narafala samting, oli tingbaot olgeta nomo. Be Baebol i no agensem fasin ya we yumi gat intres long ol samting we oli joen wetem laef blong yumi wanwan. (Efesas 5:​33) Samting ya i minim se yumi intres long fyuja blong yumi. Taswe i stret nomo we yu wantem save wanem fyuja we bambae yu gat. ?Yu yu intres long samting ya?

² Yumi save sua se ol aposol blong Jisas oli intres long fyuja blong olgeta. (Matyu 19:27) Ating hemia nao risen from wanem fo blong olgeta oli stap wetem Jisas antap long Hil blong ol Oliftri. Oli askem se: ‘?Bambae ol samting ya oli kamtru wetaem? ?Mo wanem saen we bambae i soemaot se i stret taem blong en blong ol samting ya?’ (Mak 13:4) Jisas i no fogetem we ol man oli intres long fyuja​—⁠ol aposol oli intres mo yumi tu. Plante taem, hem i tokbaot ol samting we bambae i hapen long ol disaepol blong hem long fyuja, mo wanem bambae i kamaot long en blong ol samting ya.

3. ?From wanem yumi joenem ansa blong Jisas wetem taem blong yumi?

³ Ansa we Jisas i givim, i wan profet tok we i kamtru namba tu taem long taem blong yumi. Yumi luksave samting ya from tufala bigfala faet blong wol mo ol narafala faet we oli bin kamaot long laswan handred yia, mo from ol milyan laef we oli lus taem graon i seksek bigwan, mo from kakae we i sot we i mekem man i sik mo i ded, mo from olkaen nogud sik​—olsem rabis fiva long 1918 we oli kolem kof blong Spen, mo AIDS blong tede. Be, bighaf blong ansa blong Jisas i kamtru tu, bifo we ol man Rom oli spolem Jerusalem mo long taem we oli stap spolem Jerusalem long yia 70 K.T. Jisas i givim woning ya long ol disaepol blong hem se: “Yufala i mas lukaotgud long yufala. Bambae olgeta oli save tekem yufala i go long Kaonsel blong jajem yufala. Bambae oli save wipim yufala insaed long haos blong prea. Mo bambae yufala i mas stanap long fes blong ol haeman blong gavman, mo long fes blong ol king, from we yufala i man blong mi, blong bambae yufala i talemaot gud nyus long fes blong olgeta.”​—Mak 13:9.

Samting We Jisas i Talemaot, Mo Samting We i Kamtru

4. ?Wanem sam woning we oli stap long ansa blong Jisas?

⁴ Jisas i no talemaot nomo wanem samting bambae ol man oli mekem long ol disaepol blong hem. Be hem i talem samting we ol disaepol ya tu oli mas mekem long taem olsem. Eksampel: ‘Bambae yufala i save luk rabis samting blong spolem ol ples, we hem i nogud we i nogud. Olgeta bambae oli go stanemap long ples we oli no gat raet blong putum hem long hem. Man we i ridim tok ya i mas save. Taem yufala i luk samting ya, yufala we i stap long Judia, yufala i mas ronwe i go haed long ol hil.’ (Mak 13:14) Semfala tok i stap long Luk 21:​20, we i talem se: “Taem we yufala i luk ol soldia oli stap kam plante raonabaot long Jerusalem.” ?Olsem wanem vas ya i kamtru fastaem?

5. ?Wanem i bin hapen long ol man Jyu we oli stap long Judia long yia 66 K.T.?

⁵ The International Standard Bible Encyclopedia (1982) i talem se: “Ol man Jyu oli kam moa stronghed agensem gavman blong Rom we i stap rul long olgeta, mo ol man we oli lukaot long ol bisnes blong Rom oli kam moa raf, moa nogud, mo oli gyaman moa. Ale, long 66 K.T., ol man Jyu oli rebel . . . Faet i stat taem ol Silot oli winim Masada, mo biaen, Menahem i lidim olgeta blong maj i kam long Jerusalem. Long semtaem, oli kilim i ded olgeta man Jyu we oli stap long Sisaria, taon we hedgavman i stap long hem. Nyus blong samting ya we i hapen long olgeta, i go kasem olgeta ples long kantri. Ol nyufala mane we oli wokem, oli raetem Yia 1 go kasem Yia 5 long olgeta, hemia ol yia we faet ya i gohed.”

6. ?Fasin rebel blong ol man Jyu i pusum ol man Rom blong mekem wanem?

⁶ Namba Twelef Grup blong Ami blong Rom we Cestius Gallus i lidim, i aot long Siria, i maj i go spolemgud Galili mo Judia, nao i kam faet agensem bigfala taon blong ples ya, mo i go insaed tu long not saed blong “Jerusalem, tabu taon ya.” (Nehemaea 11:1; Matyu 4:5; 5:​35; 27:53) Buk ya The Roman Siege of Jerusalem i tokbaot ol samting ya, i se: “Long faef dei, ol man Rom oli traem klaem i go antap long stonwol blong Jerusalem, be oltaem ol man Jyu oli blokem olgeta. Biaen, ol man Jyu oli no moa naf blong faet agensem ol man Rom from we oli strong tumas. Ol soldia blong Rom oli joenemgud ol sil blong olgeta olsem wan ruf antap long hed blong olgeta​—wan samting we oli kolem testudo​—ale oli digim hol aninit long stonwol, mo oli traem laetem wan faea blong bonem get. Ol man Jyu oli fraet bigwan.” Ol Kristin we oli stap insaed long taon ya, oli rimemba ol tok blong Jisas mo oli luksave se rabis samting ya nao i stap stanap long tabu ples.a Be, ?olsem wanem ol Kristin ya oli save ronwe, olsem Jisas i bin talem long olgeta blong mekem?

7. Long yia 66 K.T. kolosap nomo ol man Rom oli win, ?be wanem samting i hapen?

⁷ Man blong stadi long histri, Flavius Josephus, i talem se: “Cestius [Gallus] i no save se ol man we oli stap long taon ya oli harem nogud, olsem we oli no gat hop nating. Wantaem nomo, hem i singaot ol man blong hem blong oli aot. Hem i gat tingting se hem i lus, nating se ol man Jyu oli no winim hem. Hem i mekem samting we i olsem se i krangke nomo, hem i jes aot nomo long Taon ya.” (The Jewish War, II, 540 [xix, 7]) ?From wanem Gallus i aot long ples ya mo i gobak? Nomata wanem risen blong samting ya, be taem hem i aot, hem i givim jans long ol Kristin blong obei long oda blong Jisas blong ronwe i go long ol hil blong stap sef.

8. ?Wanem i hapen long namba tu taem we ol man Rom oli kam agensem Jerusalem, mo wanem i hapen long ol man we oli laef i stap afta long faet ya?

⁸ From we oli obei, samting ya i sevem laef blong olgeta. I no longtaem biaen, ol man Rom oli kambak blong agensem ol man Jyu we oli stap rebel. Jenerol Titus nao i lidim ol ami long taem ya blong oli raonem Jerusalem, stat long manis Epril go kasem Ogis long yia 70 K.T. Sipos yumi ridim store we Josephus i raetem blong tokbaot olsem wanem ol man Jyu oli safa long taem ya, bambae yumi harem nogud tumas. Plante man Jyu oli ded taem oli faetem ol man Rom, mo plante moa oli ded from sam grup blong ol man Jyu nomo we oli agensem olgeta, oli kilim olgeta i ded. Sam narafala bakegen oli ded from we oli hanggri tumas, nao oli stap kilkilim olgeta blong kakae olgeta. Ale, taem ol man Rom oli winim ol man Jyu, i gat samwe long 1,100,000 man Jyu we oli ded finis.b Ol 97,000 we oli laef i stap, ol man Rom oli kilim i ded sam long olgeta kwiktaem nomo, mo sam narafala oli kam olsem slef. Josephus i talem se: “Olgeta man we yia blong olgeta i bitim seventin yia, oli fasem olgeta long jen mo sanem olgeta olsem slef long Ijip. Titus i karem plante narafala oli go long ol defren taon, blong oli yusum olgeta olsem wan pleplei long ol bigfala stad. Oli kilim olgeta i ded wetem naef blong faet, no ol wael anamol oli kakae olgeta.” Mo, long semtaem we oli stap mekem ol samting ya, i gat raonabaot 11,000 moa we oli ded long kalabus from we oli no gat kakae.

9. ?From wanem ol Kristin oli no kasem sem samting we ol man Jyu oli kasem, be wanem ol kwestin we oli stap yet?

⁹ Ol Kristin oli glad we oli bin obei long woning blong Masta blong olgeta, mo oli aot long taon ya bifo we ami blong Rom i kambak. From samting ya, oli stap sef tru long plante trabol we i joen wetem samting we Jisas i kolem ‘wan trabol we neva man i luk olsem bifo, stat long taem we God i mekem wol, i kam kasem tede, mo bambae i no gat wan bigfala trabol i kamaot olsem bakegen samtaem’ long Jerusalem. (Matyu 24:21) Jisas i ademap se: “Be Hae God i tingbaot finis blong katem taem blong trabol ya. Sipos no, bambae i no gat man i save stap laef. Be hem i katem taem ya blong bambae i sevem ol man we hem i jusumaot olgeta finis, se oli man blong hem.” (Matyu 24:22) ?Long taem ya bifo, tok ya i minim wanem? ?Mo, wanem mining blong hem tede?

10. ?Olsem wanem yumi bin eksplenem vas blong Matyu 24:22 bifo?

¹⁰ Bifo, yumi kasem save se ‘ol man we oli stap laef,’ hemia i minim ol man Jyu we oli stap sef tru long taem blong bigfala trabol long Jerusalem long 70 K.T. Ol Kristin oli bin ronwe, taswe God i save letem ol man Rom oli kam kwiktaem blong spolem taon ya. Blong eksplenem long ol narafala tok, from risen ya se ol ‘man we God i jusumaot finis’ oli no moa stap long denja, ale, hem i save katem taem blong bigfala trabol ya, nao i letem sam “man” Jyu blong stap laef. Yumi bin bilif se ol man Jyu we oli laef tru long taem ya, oli olsem pija blong olgeta we oli laef tru long bigfala trabol we bambae i kam long taem blong yumi.​—Revelesen 7:​14.

11. ?From wanem yumi mas lukluk bakegen long mining blong Matyu 24:22?

¹¹ ?Be fasin ya blong eksplenem i rili laenap wetem samting we i hapen long yia 70 K.T.? Jisas i talem se bambae i gat sam “man” we God i “sevem” olgeta long taem blong bigfala trabol ya. ?Yu ting se i stret blong talem se God i “sevem” ol 97,000 man Jyu we oli stap laef, taem yumi tingbaot se plante taosen blong olgeta oli ded smoltaem biaen from we oli no gat kakae, no from naef blong faet mo ol wael anamol long ol stad? Josephus i tokbaot wan stad long Sisaria se: “Namba blong olgeta we oli ded long ol faet wetem ol wael anamol, no taem ol man oli faetfaetem olgeta, no long faea, i bitim 2,500 man.” Nating se olgeta ya oli no ded taem ol ami oli raonem taon blong olgeta, be yumi no save talem se God i rili “sevem” olgeta. ?Mo, yu ting se Jisas i save tingbaot ol man ya se oli sem mak long ol hapi man we bambae oli laef tru long “bigfala trabol” long fyuja?

God i Sevem Sam Man​—?Olsem Wanem?

12. ?Hu ya olgeta man long faswan handred yia we God i “jusumaot” olgeta mo we hem i intres long olgeta?

¹² Long yia 70 K.T., God i no moa luk ol man Jyu olsem nesen ya we hem i bin jusumaot olgeta. Jisas i soem se God i sakemaot nesen ya mo bambae hem i letem bigfala taon blong hem, wetem haos prea blong hem, mo fasin blong wosip blong olgeta, oli finis. (Matyu 23:⁠37–​24:2) God i jusum wan nyufala nesen, Isrel long saed blong speret. (Ol Wok 15:14; Rom 2:​28, 29; Galesia 6:​16) God i jusumaot ol man mo woman blong olgeta kantri blong mekemap nesen ya, mo tabu speret i makemaot olgeta. (Matyu 22:14; Jon 15:19; Ol Wok 10:​1, 2, 34, 35, 44, 45) Sam yia bifo long faet ya blong Cestius Gallus, Pita i raetem leta i go long olgeta we ‘God ya Papa blong yumi, hem i jusumaot long tingting blong hem nomo, mo we tabu speret i makemaot olgeta.’ Ol man ya we tabu speret i makemaot olgeta, oli “wan laen we God i jusumaot, wan kampani blong pris mo king, wan tabu nesen.” (1 Pita 1:​1, 2; 2:​9, NW) God bambae i tekem olgeta ya we hem i jusumaot, oli go long heven blong rul wetem Jisas.​—Kolosi 1:1, 2; 3:​12; Taetas 1:1; Revelesen 17:14.

13. ?Ol tok blong Jisas long Matyu 24:22 oli save karem wanem mining?

¹³ Sipos yumi luksave hu ya olgeta ya we God i jusumaot, samting ya i save halpem yumi, from we Jisas i bin talemaot se God bambae i katem taem blong bigfala trabol ya, “blong bambae i sevem ol man we hem i jusumaot olgeta finis.” Grik tok we oli tanem i kam “blong bambae i sevem” i save minim tu se “blong mekem i gud long” no “from olgeta.” (Mak 2:​27; Jon 12:30; 1 Korin 8:​11; 9:​10, 23; 11:9; 2 Timote 2:​10; Revelesen 2:3) Taswe, i olsem we Jisas i talem se, ‘Sipos God i no katem taem blong trabol ya, bambae i no gat wan man i save stap laef; be blong mekem i gud long ol man we hem i jusumaot olgeta finis, ale, bambae hem i katem taem ya.’c (Matyu 24:22) ?I gat wan samting we i bin kamaot we i givhan no i ‘mekem i gud long’ ol Kristin we God i jusumaot olgeta we oli stap insaed long Jerusalem?

14. ?Olsem wanem God i sevem sam “man” taem ami blong Rom i lego Jerusalem wantaem nomo long yia 66 K.T.?

¹⁴ Rimemba se long yia 66 K.T., ol man Rom oli muf i gotru long kantri, oli go insaed long not blong Jerusalem, mo oli stat blong digim graon blong go aninit long stonwol we i goraon long haos prea. Josephus i talem se: “Sipos oli bin gohed smol moa wetem wok blong olgeta, oli save winim Taon ya wantaem nomo.” Tingbaot samting ya, ‘?From wanem strongfala ami ya blong Rom i lego faet ya wantaem nomo mo i gobak, “samting we i olsem se i krangke nomo”?’ Rupert Furneaux, wan man we i gat bigfala save blong eksplenem ol faet long taem bifo, i talem se: “I no gat wan man blong stadi long histri we i save talem from wanem Gallus i mekem narakaen disisen ya we i nogud.” Nomata wanem risen hem i gat, be disisen ya i mekem se taem blong trabol ya i kam sot moa. Ol man Rom oli aot, mo ol man Jyu oli ronem olgeta blong faet agensem olgeta taem oli stap go. ?Olsem wanem long ol tabu Kristin we God i “jusumaot” olgeta, we oli stap insaed long taon ya? Taem ol ami oli gobak, samting ya i sevem olgeta long enikaen trabol we i save kilim olgeta i ded sipos trabol ya i gohed moa. Taswe, ol Kristin we oli kasem blesing from we God i katem taem blong trabol ya long 66 K.T., olgeta nao oli ol “man” we Matyu 24⁠:22 i tokbaot se God i sevem olgeta.

?Wanem Fyuja Blong Yu?

15. ?From wanem yumi mas intres moa long Matyu japta 24 long taem blong yumi?

¹⁵ Maet yu save askem se, ‘?From wanem mi mas intres long mining ya we i mekem ol tok blong Jisas i kam klia moa?’ From we, i gat gudfala risen blong bilif se profet tok ya blong Jisas bambae i kamtru bakegen, long fasin we i bigwan moa bitim samting we i hapen long ol yia bifo 70 K.T. mo long 70 K.T. stret.d (Skelem wetem Matyu 24:7; Luk 21:10, 11; Revelesen 6:​2-8.) Blong plante yia, ol Wetnes blong Jeova oli bin talemaot se profet tok ya we i stap kamtru bigwan moa long taem blong yumi, i pruvum se i gat wan “bigfala trabol” we bambae i kamtru i no longtaem. Long taem ya, ?olsem wanem profet tok blong Matyu 24⁠:22 bambae i kamtru?

16. ?Revelesen i tokbaot wanem gudfala samting we bambae i kamaot long taem blong bigfala trabol we i kolosap?

¹⁶ Samwe long twante yia afta long trabol long Jerusalem, aposol Jon i raetem buk blong Revelesen. Hem tu i soem se wan narafala bigfala trabol i stap kam. Mo, sipos yumi intres long samting we bambae i kasem yumi, yumi glad blong save se profet tok blong Revelesen i talemaot klia se i gat sam man we bambae oli stap laef tru long bigfala trabol ya we i stap kam. Jon i tokbaot wan “bigfala hif blong man, we . . . oli kamaot long olgeta kala mo long olgeta laen, mo long olgeta kantri, mo long olgeta lanwis.” ?Hu ya olgeta ya? Wan voes we i kamaot long heven i ansa se: “Hemia ol man ya we oli pastru long bigfala trabol.” (Revelesen 7:​9, 14, NW) !Yes, bambae oli laef i stap tru long trabol ya! Revelesen i soemaot tu, wanem ol samting we bambae oli kamaot long taem blong bigfala trabol ya long fyuja, mo olsem wanem Matyu 24:22 bambae i kamtru.

17. ?Wanem samting bambae i kamaot long stat blong bigfala trabol?

¹⁷ Long stat blong bigfala trabol ya, bambae wan faet i kamaot agensem samting we i olsem wan woman blong rod, we nem blong hem “Bigfala Babilon.” (Revelesen 14:​8, NW; 17:​1, 2) Hem i pija blong olgeta gyaman skul blong wol, we Krisendom nao i gat moa fol bitim ol narawan. Folem tok blong Revelesen 17:16-​18, God bambae i putum long hat blong ol man blong politik blong oli agensem woman blong rod ya.e Tingbaot wanem samting we faet ya i save mekem long ol tabu man we God i “jusumaot” olgeta, mo long ol fren blong olgeta, hemia “bigfala hif blong man.” Taem bigfala faet ya i gohed agensem ol skul, maet i luk olsem se bambae hem i finisim olgeta skul blong wol evriwan, wetem ol man blong Jeova tu.

18. ?From wanem maet i luk olsem se bambae i no save gat wan “man” i stap sef long fashaf blong bigfala trabol?

¹⁸ Hemia nao taem we ol tok blong Jisas long Matyu 24:22 bambae oli kamtru long bigfala fasin. Maet i luk olsem se ol man blong Jeova oli stap long denja blong lus olgeta long taem ya we faet i kamaot long ol skul, olsem long Jerusalem bifo, we i luk olsem se ol man we God i jusumaot olgeta oli stap long denja. Maet i luk olsem se faet ya bambae i finisim olgeta “man” blong God. Be, i gud yumi tingtingbak long samting we i bin hapen long yia 66 K.T. God i katem taem blong trabol we ol man Rom oli bin mekem, nao samting ya i letem ol tabu man we God i jusumaot olgeta, oli gat jans blong ronwe mo blong stap laef. From samting ya, yumi save sua se, bambae God i no save letem trabol we i spolem ol skul, i kam spolem kampani blong ol trufala man blong hem we oli stap long olgeta ples blong wol. Trabol ya bambae i kamaot kwiktaem, olsem long “wan dei nomo.” Be, God bambae i yusum wan rod blong katem taem blong trabol ya. Bambae trabol ya i no save kasem fulmak blong hem, mo long rod ya, God bambae i save “sevem” ol man blong hem.​—Revelesen 18:8.

19. (a) ?Afta long faswan haf blong bigfala trabol, wanem samting bambae i kam klia? (b) ?Bambae samting ya i mekem wanem i kamaot?

¹⁹ Afta long samting ya, sam narafala haf blong ogenaesesen blong Devel Setan long wol bambae oli stap yet blong smoltaem. Bambae oli stap krakrae from we oli no moa save mekem bisnes wetem ol skul ya, hemia woman blong rod. (Revelesen 18:​9-​19) Samtaem biaen, bambae oli luksave se ol trufala man blong God oli stap yet. Olgeta ya “oli stap sefgud, oli stap we oli no gat stonwol,” mo bambae i luk olsem se i isi nomo blong kasem olgeta. !Be, bambae ol man ya oli kasem wan bigfala sapraes! Taem ol man ya oli tokbaot no oli traem kam agensem ol man blong God, bambae God i girap blong jajem ol enemi blong hem long laswan haf blong bigfala trabol ya.​—Esikel 38:10-​12, 14, 18-​23.

20. ?From wanem seken haf blong bigfala trabol i no mekem denja long ol man blong God?

²⁰ Seken haf ya blong bigfala trabol bambae hem i laenap wetem samting we i bin hapen long Jerusalem mo ol man blong hem, long namba tu faet we ol man Rom oli mekem long olgeta long yia 70 K.T. Bambae hem i wan “bigfala trabol tumas, we neva man i luk olsem bifo, i stat long taem we God i mekem wol, i [go kasem taem ya]. Yes, mo bambae i no moa gat sam bigfala trabol olsem bakegen samtaem.” (Matyu 24:21) Be, yumi save sua se ol man we God i jusumaot olgeta wetem ol fren blong olgeta, bambae oli no stap long ples ya we i denja, we oli save ded. I tru se, bambae oli no ronwe i go long wan narafala ples blong stap sef. Ol Kristin long faswan handred yia long Jerusalem, oli save aot long taon ya mo ronwe i go long ol hil, olsem Pela we i stap long narasaed blong Jodan reva. Be, long fyuja, ol trufala Wetnes blong God bambae oli stap olbaot long wol, taswe bambae oli no save go evriwan long wan stret ples blong stap sef.

21. ?Hu bambae i lidim faet long laswan haf blong trabol ya, mo wanem bambae i kamaot from?

²¹ I no ol ami blong Rom no wan narafala paoa blong man we bambae i spolem ol samting long bigfala trabol ya. Be, buk blong Revelesen i tokbaot paoa we bambae i spolem ol samting se hem i kamaot long heven. Yes, laswan haf blong bigfala trabol ya bambae i no kamaot from wan ami blong man. Bambae hem i kamaot tru long “Waes Tok blong God,” King Jisas Kraes, mo ol ‘ami we oli stap long heven,’ wetem ol tabu Kristin we oli laef bakegen long heven finis, we bambae oli givhan long hem. “King blong ol king, mo Masta blong ol masta” bambae i kilim plante moa man i ded bitim we ol man Rom oli bin mekem long yia 70 K.T. Bambae hem i spolemgud olgeta man we oli agensem God​—ol king, ol lida blong ol ami, ol friman mo ol slef tu, ol haeman mo ol man nating. Ol bigfala ogenaesesen long wol ya blong Setan tu, bambae oli lus olgeta.​—Revelesen 2:​26, 27; 17:14; 19:11-​21; 1 Jon 5:​19.

22. ?Long wanem rod bakegen bambae God i sevem sam “man”?

²² Tingbaot se sam “man,” hemia olgeta we tabu speret i makemaot olgeta we oli stap yet long wol, wetem “bigfala hif blong man,” bambae God i sevem olgeta tru long faswan haf blong bigfala trabol ya, taem Bigfala Babilon i lus wantaem nomo blong olwe. Long sem fasin, long lashaf blong bigfala trabol ya, ol “man” we oli ronwe i go long saed blong Jeova, bambae Jeova i sevem olgeta. !Tru tumas, samting ya bambae i defren olgeta long samting we i hapen long ol stronghed man Jyu long yia 70 K.T.!

23. ?Ol “man” we oli laef i stap oli save kasem wanem?

²³ Taem yu stap tingbaot samting we bambae i kamaot long fyuja blong yu mo ol famle mo fren blong yu, makemgud promes we i stap long Revelesen 7⁠:​16, 17: “Bambae oli no moa hanggri bakegen, oli no moa tosta bakegen. Bambae san i no moa bonem olgeta bakegen, bigsan bambae i no moa save kasem olgeta nating. From we Smol Sipsip ya we i stap long medel long bigfala jea blong God, hem bambae i lukaot long olgeta, olsem we man blong lukaot long sipsip i stap lukaot long ol sipsip blong hem. Hem bambae i lidim olgeta oli go dring long ol springwora ya we i save givim laef. Mo God bambae i ravemaot wora blong ae blong olgeta.” Yes, hemia i trufala fasin blong “sef” we i nambawan mo i blong olwe.

[Ol futnot]

?Bambae Yu Ansa Olsem Wanem?

◻ ?Wanem tufala haf blong faet we ami blong Rom i mekem agensem Jerusalem?

◻ ?From wanem yumi save talem se ol 97,000 man Jyu we oli stap laef long 70 K.T. oli no ol “man” ya we Matyu 24:22 i tokbaot?

◻ ?Olsem wanem God i katem taem blong trabol long Jerusalem, mo olsem wanem samting ya i sevem sam “man”?

◻ ?Olsem wanem God bambae i katem taem blong bigfala trabol we i stap kam kolosap, blong sevem sam “man”?

[Tok blong pija long pej 16]

Wan mane blong ol man Jyu we oli wokem afta long taem we oli rebel. Hibru tok we i stap long hem i talem “Yia tu,” hemia 67 K.T., namba tu yia blong independens blong olgeta

[Credit Line]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Tok blong pija long pej 17]

Mane blong ol man Rom we oli wokem long 71 K.T. Long lefsaed i gat wan soldia blong Rom; long raetsaed wan woman Jyu we i stap krae from wan we i ded. Ol tok ya “IVDAEA CAPTA” i minim “Judia we i Kalabus”

[Credit Line]

Pictorial Archives (Near Eastern History) Est.