Naḥmanides—?Hem i Rao Wetem Kristin Skul?

MEDEL EJES.a Taem yu harem ol tok ya, ?yu tingbaot wanem samting? ?Ol Krused? ?Inkwisisin? ?Fasin blong mekem man i harem nogud tumas long bodi blong hem? Yumi no tingbaot taem ya olsem wan taem we ol man oli save tokbaot skul long open ples. Be long medel blong taem ya, long yia 1263, wan rao i kamaot bitwin ol man Jyu mo ol Kristin, we i defren olgeta long ol narafala rao we oli bin kamaot long Yurop. ?Hu i joen long rao ya? ?Wanem ol kwestin we oli stanemap? ?Olsem wanem rao ya i save halpem yumi blong makemaot trufala skul tede?

?Olsem Wanem Rao Ya i Kamaot?

Tru long ol Medel Ejes, Katolik jyos i talem se hem nao i trufala skul. Be, ol man Jyu oli neva lego bilif blong olgeta se olgeta nao oli ol man we God i jusumaot. Jyos i no save pulum ol man Jyu blong jenisim skul blong olgeta. Samting ya i mekem jyos i kam kros, mo plante taem, raf fasin mo fasin blong ronem ol man i kamaot. Long taem blong ol Krused, oli kilim ten taosen man Jyu i ded from we oli no wantem baptaes long jyos. Oli fasem samfala long pos taem oli laef yet, nao oli bonem olgeta long faea. Long plante kantri, oltaem jyos i pusum ol man blong agensem ol man Jyu.

Be i gat wan defren tingting i stap long Katolik Spen long ol yia 1100 mo 1200. Oli letem ol man Jyu oli wosip olsem oli wantem​—sipos oli no agensem Kristin bilif​—mo oli kasem sam impoten wok long haos blong king tu. Be afta we oli mekem i gud long ol Jyu blong wan handred yia, ol pris blong grup ya Dominikan oli stat mekem sam samting blong daonem paoa we fasin blong laef blong ol man Jyu i gat long ol narafala man, mo blong traem pulum ol man Jyu blong oli kam Katolik. Ol Dominikan oli fosem King Jemes 1 blong Aragon, blong mekem wan plan we tufala grup i kam wanples blong stretem sam kwestin. Oli wantem traem pruvum se Katolik skul i moagud bitim skul blong ol man Jyu, mo se ol man Jyu oli nidim blong jenisim skul blong olgeta.

Hemia i no faswan taem we ol man Jyu mo ol Kristin oli kam wanples blong stretem sam kwestin. Long yia 1240, oli mekem wan miting long Paris, Franis. Risen blong hem i blong luklukgud long olgeta tok blong wan tabu buk blong ol man Jyu, nem blong hem Talmud. Be oli no letem ol man Jyu we oli stap long miting ya oli toktok plante. Afta we jyos i talem se hem i winim rao ya, oli hivimap ol Talmud long medel blong taon, nao oli bonem olgeta long faea.

Be King Jemes 1 blong Aragon we i no agensem ol man Jyu, i no agri long gyaman fasin blong skelem buk ya, we oli mekem long miting ya. Ol Dominikan oli luksave samting ya, nao oli traem wan narafala plan. Olsem Hyam Maccoby i raetem long buk blong hem (Judaism on Trial), oli singaotem ol man Jyu blong oli kam long wan narafala miting bakegen. Oli yusum ol tok “we i soem respek mo we i switim olgeta, i no ol strong tok olsem long Paris.” Ol Dominikan oli jusum Pablo Christiani blong tok from olgeta. Hem i wan man Jyu we i kam wan Katolik, mo biaen, hem i kam wan pris long grup ya Dominikan. Ol Dominikan oli sua se sipos oli yusum bigfala save we Pablo Christiani i gat long saed blong buk ya Talmud mo ol narafala buk we ol tija blong Loa oli raetem, oli save pruvum se Jisas hem i Mesaea.

?From Wanem Oli Jusum Naḥmanides?

Long Spen, i gat wan man nomo we i naf long saed blong speret blong toktok from ol man Jyu long miting ya, hemia Moses ben Naḥman, no Naḥmanides.b Hem i bon long 1194 long taon ya Gerona, long Spen. Taem hem i wan yangfala yet, hem i gat hae save finis long saed blong Baebol mo Talmud. Taem hem i gat 30 yia, hem i raetem plante store finis blong eksplenem bighaf blong Talmud. Smoltaem biaen, hem i mekem bigfala wok blong stretem wan rao we kolosap i seraotem ol man Jyu, long saed blong ol hanraet blong Maimonides.c Ol man oli tingbaot Naḥmanides olsem wan man Jyu we i gat moa save long saed blong Baebol mo Talmud i bitim ol narafala man Jyu long taem blong hem. Mo tu, oli talem se hem i namba tu man afta Maimonides we i gat bigfala paoa long skul blong ol man Jyu long taem ya.

Naḥmanides i gat bigfala paoa long ol man Jyu blong Katalonia, mo tu, King Jemes 1 i askem advaes blong hem long saed blong plante bisnes blong Gavman. Ol man Jyu mo ol hiten man tu oli gat respek long hem from fasin blong hem blong tingtinggud. Ol Dominikan oli luksave se sipos oli wantem daonemgud ol man Jyu, Nahmanides nao we hem i nambawan tija blong ol man Jyu, i mas toktok long miting ya.

Naḥmanides i fraet blong joen long miting ya from we hem i save se bambae ol Dominikan oli no mekem i stret long ol man Jyu. Hem i mas ansarem ol kwestin be hem i no mas askem wan kwestin. Nating se i olsem, hem i agri blong go long miting ya olsem king i wantem, be hem i askem sipos hem i save toktok wetem fasin fri taem hem i ansarem ol kwestin. King Jemes 1 i agri long samting ya. Samting ya we man i fri blong toktok olsem hem i wantem, i no bin hapen bifo mo i no hapen bakegen long ol Medel Ejes. Samting ya i soemaot klia se king i tinghae long Naḥmanides. Be Naḥmanides i fraet. Sipos hem i soem fasin agens long ol toktok blong hem long miting ya, hem wetem ol narafala man Jyu oli save kasem trabol biaen. Enitaem nomo, faet i save kamaot.

Naḥmanides Agens Long Pablo Christiani

Oli mekem miting ya long haos blong king long Baselona. Oli mekem long fo haf​—Julae 20, 23, 26, mo 27, long yia 1263. King hem wan i presiden blong evri haf. Plante haeman blong Jyos mo Gavman oli stap long miting ya, wetem ol man Jyu blong ples ya tu.

Ol man blong Jyos oli save finis hu bambae i winim rao ya. Long ripot we ol Dominikan oli raetem, oli talem se risen blong miting ya i ‘no blong rao from bilif olsem we oli no sua long saed blong bilif blong olgeta, be blong stretem ol mastik blong ol man Jyu mo tekemaot strong bilif we plante man Jyu oli gat.’

Nating se Naḥmanides i gat kolosap 70 yia, hem i soem se hem i stap tingtinggud mo klia, taem hem i traem tokbaot nomo ol kwestin we oli impoten, long miting ya. Fastok blong hem i olsem: “Ol rao we oli kamaot [finis] bitwin ol hiten man mo ol man Jyu, oli long saed blong ol kastom blong skul, hemia ol samting we bilif i no stanap long olgeta. Be long haos ya blong king, mi wantem tokbaot ol poen nomo we oli joen wetem rao ya.” Ale, oli agri blong tokbaot ol kwestin ya nomo se: ?Mesaea i kambak finis no nogat? ?Hem i God no wan man? mo se, ?Ol man Jyu no ol Kristin oli gat trufala loa?

Faswan poen we Pablo Christiani i talem, hemia se bambae hem i yusum Talmud blong pruvum se Mesaea i kambak finis. Naḥmanides i ansa se sipos samting ya i tru, ?from wanem ol tija blong ol man Jyu we oli bilif long Talmud oli no bilif long Jisas? Christiani i no yusum ol klia tingting blong Baebol blong sapotem ol tok blong hem, be hem i yusum sam haf long ol buk blong ol tija blong ol man Jyu, we oli no klia nating. Naḥmanides i ansa long ol wanwan poen we Christiani i putum, hem i soem se hem i no mas tekemaot ol poen ya olgeta nomo long ol buk. Hem i mas joenemgud olgeta wetem ol tok we i stap raonabaot long olgeta. I stret nomo we Naḥmanides i soem se hem i gat moa save i bitim Christiani long ol buk ya, from we hem i stadi long olgeta blong ful laef blong hem. Taem Christiani i tokbaot Baebol tu, hem i yusum ol poen we i isi nomo blong Nahmanides i daonem olgeta.

Nating se Nahmanides i gat raet blong ansarem ol kwestin nomo, tok blong hem i gat paoa taem hem i soemaot from wanem ol man Jyu wetem ol narafala man we oli tingtinggud, oli no save agri long Katolik Jyos. Long saed blong Triniti, hem i talem se: “Tingting blong ol man Jyu mo ol narafala man tu, i no save letem olgeta oli bilif se Man we i Wokem heven mo wol . . . i save go insaed long bel blong wan woman Jyu . . . mo biaen, [hem i] go long han blong ol enemi blong hem we . . . oli kilim hem i ded.” Naḥmanides i talem klia se: “Wan man we i gat [stret] tingting i no save agri long samting we yufala i bilif long hem​—⁠samting we hem i faondesen blong bilif blong yufala.”

Naḥmanides i soemaot klia se jyos i gat bigfala fol from we hem i bin kilim plante man i ded. Long rod ya, hem i stanemap wan poen agens long jyos we kam kasem tede, i blokem plante man Jyu fulwan blong bilif long Jisas olsem Mesaea. Hem i talem se: “Profet i talem se long taem blong Mesaea, . . . ol man bambae oli mekem ol naef blong faet blong olgeta oli kam tul blong digim graon, mo ol spia blong olgeta oli kam sisis blong katem han blong tri. Bambae wan nesen i no leftemap naef blong faet agens long narafala nesen, mo bambae oli no moa lanem fasin blong faet. Be, stat long taem blong man Nasaret kam kasem naoia, olgeta ples blong wol oli fulap long raf fasin mo fasin stil. [Yes], ol Kristin oli mekem moa blad i ron i bitim ol narafala nesen, mo oli mekem ol rabis fasin long saed blong seks tu. !Bambae i strong tumas long yu, masta mo king blong mi, mo long ol lida blong ami blong yu, sipos oli mas no moa lanem fasin blong faet!”​—Aesea 2:4.

Afta long namba fo miting, king i stopem rao ya. Hem i talem long Naḥmanides se: “Mi neva luk wan man we i rong, i toktokgud olsem yu.” King Jemes 1 blong Aragon i folem promes blong hem se Nahmanides i save toktok fri, mo se bambae oli lukaotgud long hem. Hem i sanem Nahmanides i gohom wetem wan presen, hemia mane ya, 300 daena. Naḥmanides i raetem wan ripot long olgeta toktok we i kamaot long ol miting ya, olsem bisop blong Gerona i askem.

Nating se ol Dominikan oli talemaot se oli win, i klia se oli kros. Biaen, oli yusum ripot we Naḥmanides i raetem long saed blong ol miting ya, blong agensem hem. Oli talem se hem i tok nogud blong spolem nem blong jyos. Ol Dominikan ya oli harem nogud long gudfala fasin we king i mekem long Naḥmanides, ale oli talemaot bisnes ya long Pop Clement 4. Nating se Naḥmanides i gat bitim 70 yia, oli sakemaot hem long Spen.d

?Trutok i Stap Long Weples?

?Ol tok blong tufala saed blong rao ya oli givhan blong makemaot trufala skul? Taem wanwan saed i soemaot klia ol mastik blong narafala saed, i no gat wan we i talemaot wan klia mesej blong trutok. Ol toktok we Naḥmanides i ansagud long hem, oli no kamaot long trufala Kristin skul. Hemia ol tijing blong man nomo, olsem tijing blong Triniti we Krisendome i mekemap long ol handred yia afta we Jisas i stap. Naḥmanides i no fraet blong talemaot ol fasin blong Krisendom, olsem rabis fasin long saed blong seks mo raf fasin we i kilim plante man i ded. Ol samting ya oli tru nomo.

From ol samting ya, i no hadwok blong kasem save from wanem Naḥmanides mo ol narafala man Jyu oli no haremgud long ol tok we i sapotem Kristin skul. Mo tu, ol tok blong Pablo Christiani i no stanap long ol klia tingting blong Hibru haf blong Baebol. Oli stanap long ol buk blong ol tija blong ol man Jyu, mo hem i no joenemgud ol tok ya wetem samting we hem i stap tokbaot.

I tru, Naḥmanides i no rao wetem trufala Kristin skul. Long taem blong hem finis, plante gyaman toktok i mekem se trufala laet blong ol tijing blong Jisas mo ol pruf se hem i Mesaea, oli no moa klia. Jisas mo ol aposol oli talemaot finis se ol tijing olsemia, we oli blong ol man blong apostasi,f bambae oli kamaot.​—Matyu 7:​21-​23; 13:24-​30, 37-​43; 1 Timote 4:​1-3; 2 Pita 2:1, 2.

Be, yumi save makemaot klia trufala skul tede. Jisas i talem long saed blong ol trufala man blong hem se: “Bambae yufala i save makem olgeta, long frut we i kamaot long laef blong olgeta. . . . Gudfala tri, hem i save karem gudfala frut nomo, mo rabis tri, hem i save karem rabis frut nomo.” (Matyu 7:​16, 17) Mifala i pulum yu blong traem makemaot olgeta. Ol Wetnes blong Jeova oli save halpem yu blong stadi long ol pruf we Baebol i givim. Olsem nao, bambae yu kasem save long trufala mining blong olgeta promes blong God we oli tokbaot Mesaea mo rul blong hem.

[Ol futnot]

[Tok blong pija long pej 20]

Nahmanides i toktok long miting long Baselona

[Foto Credit Line long pej 19]

Illustrations on pages 19-​20: Reproduced from Illustrirte Pracht - Bibel/Heilige Schrift des Alten und Neuen Testaments, nach der deutschen Uebersetzung D. Martin Luther’s