Wajtaoa LAEBRI LONG INTENET
Wajtaoa
LAEBRI LONG INTENET
Bislama
  • BAEBOL
  • OL BUK
  • OL MITING
  • w99 4/1 pp. 14-19
  • Laef Afta Ded—?Baebol i Talem Wanem?

I no gat video yet long haf ya.

Sori, i gat problem taem i stap lodem video ya.

  • Laef Afta Ded—?Baebol i Talem Wanem?
  • Wajtaoa—1999
  • Ol Sabtaetol
  • Sem Samting
  • Tok Blong Baebol Long Saed Blong Sol
  • Ol Dedman Oli No Save Samting
  • ?Olsem Wanem Long Spirit?
  • “Hem i Save Laef Bakegen”
  • !Wan Hop We i Spesel!
  • Laef We i No Gat Ded
  • Tok Blong Baebol Long Saed Blong Sol
    ?Wanem Bambae i Hapen Long Yumi Taem Yumi Ded?
  • ?Wanem i Hapen Long Sol Taem Man i Ded?
    ?Wanem Bambae i Hapen Long Yumi Taem Yumi Ded?
  • ?Olsem Wanem Long Olgeta We Yumi Laekem Tumas We Oli Ded?
    Save Blong Lidim Long Laef We i No Save Finis
  • ?Sol i Laef Yet Afta Ded?
    Wajtaoa—1991
Luk Moa Samting
Wajtaoa—1999
w99 4/1 pp. 14-19

Laef Afta Ded​—?Baebol i Talem Wanem?

“Mi mi wokem yu long graon fastaem, mo bambae yu yu kam graon bakegen.”​—JENESIS 3:​19.

1, 2. (a) ?Wanem ol defren tingting we man i gat long saed blong laef afta ded? (b) ?Yumi mas luklukgud long wanem samting blong faenemaot tijing we Baebol i givim long saed blong sol?

“TINGTING ya se bambae man i save safa blong olwe i no laenap wetem bilif ya se God i laekem tumas ol samting we hem i wokem. . . . Sipos yumi bilif se sol bambae i kasem panis blong olwe from ol mastik we man i mekem long sot laef blong hem, mo i no gat jans blong stretem ol mastik ya, yumi no stap tingting stret.” Hemia tok blong Nikhilananda, wan waes man blong skul blong Hindu.

2 Olsem Nikhilananda, tingting blong plante man tede i trabol from tijing ya se man i save safa blong olwe. Be, samfala oli faenem i hadwok blong kasem save long ol narafala tingting tu, olsem, man i save kasem Nirvana, mo kam wan wetem ol laef samting raonabaot. Ol man we oli talem se oli bilif long Baebol, olgeta tu oli gat ol defdefren kaen tingting long saed blong sol mo wanem i hapen taem man i ded. Be, ?Baebol i tijim wanem long saed blong sol? Blong faenemaot samting ya, yumi mas kasem mining blong sam tok long Hibru mo Grik lanwis, we ol man oli tanem i kam “sol” long Baebol.

Tok Blong Baebol Long Saed Blong Sol

3. (a) ?Wanem tok long Hibru haf blong Baebol we yumi tanem i kam “sol,” mo wanem bigfala mining blong hem? (b) ?Olsem wanem Jenesis 2:7 i soemaot klia se tok ya “sol” i minim man fulwan?

3 Hibru tok we yumi tanem i kam “sol” hemia neʹphesh. Hem i stap 754 taem long Hibru haf blong Baebol. ?Wanem mining blong tok ya neʹphesh? Buk ya The Dictionary of Bible and Religion, i talem se: “Klosap oltaem, hem i minim, olgeta haf blong man we i laef, fulwan man.” Hemia i kam klia long Jenesis 2:7 (NW) taem Baebol i tokbaot sol, i se: “Jeova God i tekem sam graon, i wokem man long hem, mo hem i blu long nus blong man ya, i putum win blong laef long hem. Nao long fasin ya, man ya i kam wan laef sol.” Makemgud se faswan man ya i “kam” wan laef sol. Hemia i olsem se, Adam i no gat wan sol; be hem i wan sol​—olsem we wan man we i kam wan dokta, hem i dokta. Taswe long vas ya, tok ya “sol” i minim fulwan man.

4. ?Wanem tok long Grik haf blong Baebol we yumi tanem i kam “sol,” mo wanem bigfala mining blong tok ya?

4 Tok ya psy·kheʹ we yumi tanem i kam “sol,” i stap bitim wan handred taem long Kristin Grik haf blong Baebol. Plante taem tok ya i minim fulwan man, olsem neʹphesh. Eksampel, tingbaot hemia: “Sol blong mi i harem nogud tumas.” (Jon 12:​27, NW) “Olgeta sol oli seksek.” (Ol Wok 2:​43, NW) ‘Olgeta sol oli mas obei long ol haeman we oli stap rul.’ (Rom 13:​1) “Yufala i mas toktokgud blong leftemap tingting blong ol sol we tingting blong olgeta i foldaon.” (1 Tesalonaeka 5:​14, NW) “I no gat fulap man we oli sef, eit sol nomo oli pastru long wota.” (1 Pita 3:​20, NW) I klia se tok ya psy·kheʹ, i minim fulwan man, olsem neʹphesh. Wan man blong hae save, Nigel Turner, i talem se tok ya i “minim man, yumi, bodi we God i blu rûaḥ [spirit] i go long hem. . . . Bigfala mining blong tok ya, se fulwan man.”

5. ?Ol anamol oli sol? Eksplenem.

5 Yumi intres blong luk se long Baebol, tok ya “sol” i no minim ol man nomo, be ol anamol tu. Eksampel, Jenesis 1⁠:20 (NW) i tokbaot olsem wanem God i wokem ol anamol blong solwota, nao i talemaot tok blong God se: “Wota bambae i kam fulap long ol laef sol.” Mo long nekis dei we God i stap wokem ol niufala samting, hem i talem se: “Bambae ol defren kaen laef sol oli kamaot long wol, ol anamol we oli kwaet, ol anamol we oli wokbaot olbaot, mo ol wael anamol, evriwan stret long kaen blong olgeta.”​—Jenesis 1:​24, NW; skelem wetem Namba 31:​28, NW.

6. ?Yumi save talem wanem long saed blong fasin we Baebol i yusum tok ya “sol”?

6 Taswe, tok ya “sol” olsem we Baebol i yusum, i stap minim man no anamol, no i save minim laef we wan man no anamol i gat. (Lukluk bokis antap) Mining we Baebol i talem long saed blong sol i isi nomo, i gat sem mining olwe long Baebol, mo i no joen wetem ol waes blong wol we oli fasfas mo ol giaman kastom fraet blong man. From samting ya, i gat wan impoten kwestin we yumi mas kasem ansa blong hem se, folem Baebol, ?wanem i hapen long sol taem man i ded?

Ol Dedman Oli No Save Samting

7, 8. (a) ?Baebol i soemaot wanem long saed blong man we i ded? (b) Givim sam eksampel we oli stap long Baebol blong soem se sol i save ded.

7 Prija 9⁠:​5, 10, i soemaot klia wanem i hapen long man taem hem i ded, i se: “Ol dedman oli no save samting . . . I no gat wok, plan, save, no tingting, long beregraon.” (Moffatt) Taswe, taem man i ded, hem i no moa laef i stap. Man blong raetem Ol Sam i talem se taem man i ded, hem “i gobak long graon blong hem bakegen. Long sem dei ya, ol tingting blong hem oli lus.” (Ol Sam 146:​4, NW) Ol dedman oli no save samting, mo oli no save mekem wan samting.

8 Taem God i talemaot panis blong Adam, hem i se: “Mi mi wokem yu long graon fastaem, mo bambae yu yu kam graon bakegen.” (Jenesis 3:​19) Bifo we God i wokem Adam long graon mo putum laef long hem, Adam i no stap laef samples. Taem Adam i ded, hem i kam olsem fastaem bakegen, we i no moa laef samples. Ded nao hem i panis we Adam i kasem, i no blong pas i go long wan narafala ples. Taswe, ?wanem i hapen long sol blong hem? Long Baebol, plante taem, tok ya “sol” i minim man nomo. Taswe, taem yumi talem se Adam i ded, yumi stap talem se sol ya we nem blong hem Adam, hem i ded. Maet tok ya i narakaen long wan man we i bilif se sol i no save ded samtaem. Be, Baebol i talem se: “Sol we i mekem sin, hem bambae i ded.” (Esikel 18:​4, NW) Levitikas 21:1 i stap tokbaot ‘wan sol we i ded’ (wan “dedman,” The Jerusalem Bible). Mo wan loa we ol Nasaraet oli bin folem, hemia se oli no mas go klosap long “wan ded sol” (“wan dedbodi,” Lamsa).​—Namba 6:6.

9. ?Baebol i minim wanem taem hem i talem se “sol blong Rejel i goaot”?

9 Be, ?olsem wanem long tok we i stap long Jenesis 35:18 (NW)? Vas ya i tokbaot Rejel, we i ded taem hem i bonem seken pikinini boe blong hem. Yumi ridim se: “Taem sol blong hem i stap goaot (from we hem i ded) hem i putum nem blong pikinini ya se Benoni. Be papa blong hem i putum nem blong hem se Benjamin.” ?Vas ya i minim se i gat wan samting i stap insaed long Rejel we i aot taem hem i ded? No gat. Tingbaot se, tok ya “sol” i save minim laef we wan man i gat tu. Taswe, “sol” blong Rejel i minim “laef” blong hem nomo. From samting ya, sam narafala Baebol oli tanem haf ya “sol blong hem i stap goaot,” i kam “laef blong hem i stap lus” (Knox), “hem i pulum las win blong hem” (JB), mo “laef blong hem i lego hem” (Bible in Basic English). I no gat wan tok we i soem se wan haf blong Rejel we yumi no savegud se i olsem wanem, i gohed blong laef afta we Rejel i ded.

10. ?Olsem wanem sol blong pikinini blong wido woman ya i “kambak long hem”?

10 Samting ya i sem mak long boe blong wan wido. Boe ya i laef bakegen long ded, olsem 1 King japta 17 (NW) i tokbaot. Long vas 22, yumi ridim se Elaeja i prea long yangfala boe ya, nao “Jeova i lesin long voes blong Elaeja. Ale, sol blong pikinini ya i kambak insaed long hem, mo hem i laef bakegen long ded.” Long ples ya tu, tok ya “sol” i minim “laef.” Taswe, New American Standard Bible i talem se: “Laef blong pikinini ya i kambak long hem mo hem i stat pulum win.” Yes, laef i kambak bakegen long boe ya, i no wan samting we i olsem wan sado we i kambak insaed long hem. Hemia i laenap wetem tok we Elaeja i talem long mama blong boe ya se: “Yu luk, boe blong yu [fulwan man] i laef.”​—1 King 17:23.

?Olsem Wanem Long Spirit?

11. ?From wanem tok ya “spirit” i no save minim wan samting insaed long bodi blong man we i laef i stap afta we man ya i ded?

11 Baebol i talem se taem man i ded, “spirit blong hem i kamaot long hem, nao hem i gobak long graon blong hem bakegen.” (Ol Sam 146:​4, NW) ?Hemia i min se wan spirit we i no gat bodi i goaot long dedman ya mo i gohed blong laef? Hemia i no stret, from we biaen, Sam ya i talem se: “Long sem dei ya, ol tingting blong hem oli lus” (“hem i no moa save tingting,” The New English Bible). Taswe, ?wanem ya spirit? ?Olsem wanem hem i ‘goaot’ taem man i ded?

12. ?Wanem mining blong Hibru mo Grik tok ya we long Baebol yumi tanem i kam “spirit”?

12 Long Baebol, tok we yumi tanem i kam “spirit” (Hibru, ruʹach; Grik, pneuʹma) i minim “win.” Taswe, Baebol blong R. A. Knox i no talem “spirit blong hem i goaot,” be “win i goaot long bodi blong hem.” (Ol Sam 145:4) Be, tok ya “spirit” i no jes minim se man i pulum win. No gat. Tingbaot Jenesis 7⁠:22 (NW). Vas ya i tokbaot ol man mo anamol we oli ded taem Bigfala Wota i ron, se: “Evri samting we i pulum win mo i gat paoa [spirit; Hibru, ruʹach] blong laef long hem, hemia olgeta samting long graon, oli ded.” Taswe, “spirit” i save minim paoa blong laef we i stap from we man i pulum win. Spirit ya i stap long olgeta laef samting, ol man mo ol anamol tu.

13. ?Olsem wanem spirit i gobak long God taem wan man i ded?

13 Nao, ?wanem mining blong tok blong Prija 12:7 taem i talem se afta we man i ded, “spirit i gobak long trufala God, we hem i bin givim spirit ya fastaem”? ?Tok ya i min se spirit i aot long man i flae i go antap long skae go kasem ples we God i stap long hem? No gat. From we spirit hem i paoa blong laef, ale, taem hem i “gobak long trufala God,” hemia i min se taem man i ded, hop blong hem blong laef bakegen long fiuja i dipen fulwan long God. God nomo i naf blong putumbak spirit, no paoa blong laef long wan man, blong mekem hem i laef bakegen. (Ol Sam 104:30) Be, ?God i gat tingting blong mekem olsemia?

“Hem i Save Laef Bakegen”

14. ?Jisas i talem mo i mekem wanem blong leftemap tingting blong tufala sista blong Lasros, afta we brata ya blong tufala i ded?

14 Long smol taon ya blong Betani, we i stap tri kilometa long is saed blong Jerusalem, Meri mo Mata oli stap krae from brata blong tufala, Lasros, we i ded. Jisas i harem nogud, from we hem i laekem tumas Lasros mo tufala sista blong hem. ?Olsem wanem Jisas i save mekem tufala sista ya oli harem gud bakegen? Hem i no talem wan stori we i mekem tingting blong olgeta i fasfas. No gat. Jisas i talem trutok long tufala, hem i se: “Brata blong yu bambae i girap bakegen.” Nao Jisas i go long beregraon, mo i mekem Lasros i laef bakegen​—!hem i givimbak laef long wan man we i bin ded blong fo dei finis!​—Jon 11:18-​23, 38-​44.

15. ?Wanem ansa blong Mata taem Jisas i toktok long hem mo mekem Lasros i laef bakegen?

15 ?Mata i sapraes long tok blong Jisas se bambae Lasros i “girap bakegen”? I luk olsem se hem i no sapraes long samting ya from we hem i talem se: “Mi mi save we long Lasdei [laswan dei, NW] hem i save laef bakegen, long taem ya we olgeta man bambae oli laef bakegen.” Mata i bilif finis long promes ya blong laef bakegen long ded. Nao Jisas i talem long hem se: “Mi nao, mi stamba blong laef bakegen long ded. Mi nao mi stamba blong laef. Man we i bilif long mi, nating we bambae i ded, hem bambae i mas laef.” (Jon 11:23-​25) Merikel ya we Lasros i laef bakegen long ded, i mekem bilif blong Mata i strong moa, mo i halpem sam narafala blong kasem bilif. (Jon 11:45) Be, ?wanem stret mining blong tok ya “laef bakegen long ded”?

16. ?Wanem mining blong tok ya “laef bakegen long ded”?

16 Tok ya “laef bakegen long ded” i kamaot long Grik tok ya a·naʹsta·sis, we i minim “stanap bakegen.” Ol man we oli tanem ol Grik tok i go long Hibru lanwis, oli tanem tok ya a·naʹsta·sis i kam “dedman i kasem paoa bakegen” (Hibru, techi·yathʹ ham·me·thimʹ).a Taswe, laef bakegen long ded i minim se man we i no gat laef long bodi blong hem, i stanap bakegen, hemia se, hem i wokem hem bakegen mo i statem laef blong hem bakegen.

17. (a) ?From wanem i no hadwok long Jeova God mo Jisas Kraes blong mekem ol dedman oli laef bakegen? (b) ?Wanem promes we Jisas i mekem long saed blong ol man we oli stap long beregraon?

17 Waes blong Jeova God i bigwan tumas we i no gat en blong hem, mo Hem i no save fogetem wan samting tu. Taswe, i isi long hem blong rimemba ol samting long saed blong ol man we oli ded​—olsem, prapa fasin blong olgeta, ol samting we i bin hapen long laef blong olgeta, mo ol smosmol samting we i mekem se oli defdefren. (Job 12:13; skelem wetem Aesea 40:26.) Mo tu, stori blong Lasros i soemaot se, Jisas Kraes i wantem mekem ol dedman oli laef bakegen, mo se hem i nafgud blong mekem olsem. (Skelem wetem Luk 7:​11-​17; 8:​40-​56) Yes, Jisas Kraes hem wan i talem se: “Aoa i stap kam we ol dedman we oli stap long ol gref blong memori, bambae oli harem voes blong [mi], nao bambae oli kamaot.” (Jon 5:​28, 29, NW) Yes, Jisas Kraes i promes se olgeta man we Jeova i rimemba long olgeta bambae oli laef bakegen long ded. Taswe, Baebol i soemaot klia se, sol i save ded, mo rod blong aot long ded hemia laef bakegen. Be, i gat plante bilyan man we oli bin laef, mo naoia oli ded finis. ?Hu long olgeta ya we God i stap tingbaot olgeta yet, mo we oli wet blong laef bakegen long ded?

18. ?Hu olgeta we bambae oli laef bakegen long ded?

18 Olgeta we oli bin folem stret fasin olsem ol man blong Jeova, bambae oli laef bakegen long ded. Be plante milyan man we oli ded finis, oli no bin soemaot sipos oli glad blong folem ol stret rul blong God. Maet oli no bin save long ol samting we Jeova i askem long yumi blong mekem, no maet oli no bin gat naf taem blong jenisim laef blong olgeta. Olgeta ya tu, God i stap tingbaot olgeta yet, mo bambae hem i mekem olgeta oli laef bakegen long ded. Baebol i promes se: “God bambae i mekem olgeta man we oli ded oli laef bakegen, ol man we oli stret, wetem ol man we oli no stret.”​—Ol Wok 24:15.

19. (a) ?Wanem vison we aposol Jon i gat long saed blong laef bakegen long ded? (b) ?Wanem samting we oli “sakem i go long lugun blong faea,” mo tok ya i minim wanem?

19 Aposol Jon i luk wan vison we i mekem hem i haremgud tumas. Hem i luk ol man we oli laef bakegen long ded, oli stap stanap long fored blong bigfala jea blong God. Jon i eksplenem vison ya, i se: “Mo solwota i givimbak ol dedman we oli stap long hem, mo ded wetem Hades tufala i givimbak ol dedman we oli stap long tufala, nao kot i jajem olgeta, stret long ol samting we olgeta wanwan oli mekem. Mo ded wetem Hades, oli sakem tufala i go long lugun blong faea. Lugun blong faea ya, hemia seken ded ya.” (Revelesen 20:12-​14, NW) !Tingbaot mining blong samting ya! Olgeta dedman we God i stap tingbaot olgeta yet, bambae oli kamaot long Hades, no Seol, we i minim beregraon blong ol man. (Ol Sam 16:10; Ol Wok 2:​31) Nao bambae oli sakem “ded mo Hades” i go long samting we Baebol i kolem se “lugun blong faea,” hemia i min se tufala ya bambae oli finis olgeta. Bambae i no moa gat beregraon blong ol man.

!Wan Hop We i Spesel!

20. ?Plante milyan man we oli ded finis naoia, bambae oli laef bakegen long wanem kaen ples?

20 Taem plante milyan man oli laef bakegen long ded, bambae oli no kambak long wan wol we i no gat man long hem. (Aesea 45:18) Bambae oli wekap long wan ples we i naes tumas, i moagud olgeta i bitim bifo. Bambae oli luk we i gat haos, klos, mo plante kakae i stap rere blong olgeta. (Ol Sam 67:6; 72:16; Aesea 65:21, 22) ?Hu bambae oli mekemrere ol samting ya? I klia se, bambae i mas gat sam man oli stap finis long niufala wol ya bifo we ol dedman oli laef bakegen. Be, ?hu ya ol man ya?

21, 22. ?Wanem nambawan hop i stap long fored blong olgeta we oli stap laef naoia long “ol las dei”?

21 Profet tok blong Baebol we i stap kamtru i soem se yumi laef long ‘ol las dei’ blong wol ya.b (2 Timoti 3:1) I no longtaem nating, Jeova God bambae i girap i spolem ol rabis fasin blong wol ya. (Ol Sam 37:10, 11; Ol Proveb 2:​21, 22) Long taem ya, ?wanem bambae i hapen long olgeta we oli stap holemstrong long wok blong God?

22 Jeova bambae i no spolem ol stret man wetem ol rabis man. (Ol Sam 145:20) Hem i neva bin mekem olsemia, mo bambae hem i no mekem samting ya taem hem i finisim ol nogud fasin blong wol ya tu. (Skelem wetem Jenesis 18:22, 23, 26.) Long defren fasin, laswan buk blong Baebol i tokbaot “wan bigfala kampani blong man we i no gat man i save kaontem olgeta. Ol man ya oli kamaot long olgeta nesen mo long olgeta laen, mo long olgeta kantri, mo long olgeta lanwis.” Olgeta ya bambae oli laef tru long taem blong “bigfala trabol.” (Revelesen 7:​9-​14, NW) Yes, wan bigfala kampani bambae oli laef tru long taem blong bigfala trabol ya we bambae i finisim rabis fasin blong wol ya, mo bambae oli go insaed long niufala wol blong God. Long taem ya, God bambae i blesem fulwan ol man we oli obei long hem, taem bambae hem i mekem ol man oli fri long sin mo ded. (Revelesen 22:​1, 2) !Taswe, “bigfala kampani” ya oli gat jans blong no ded samtaem! !Hemia wan hop we i rili spesel!

Laef We i No Gat Ded

23, 24. ?Yu mas mekem wanem sipos yu wantem harem gud long laef we i no gat ded, long Paradaes long wol?

23 ?Yumi save trastem nambawan hop ya? !Yes! Jisas Kraes hem wan i talem se bambae i gat wan taem we olgeta man we oli laef oli gat jans blong neva ded samtaem. Jes bifo we Jisas i mekem fren blong hem Lasros i laef bakegen, hem i talem long Mata se: “Man we i laef, i bilif long mi, hem bambae i no save ded samtaem.”​—Jon 11:26.

24 ?Yu yu wantem laef blong olwe long Paradaes long wol? ?Yu yu wantem tumas blong luk bakegen ol famle mo fren blong yu we oli ded finis? Aposol Jon i talem se: “Wol ya wetem ol samting we ol man blong hem oli wantem, oli stap lus. Be man we i stap mekem ol samting we God i wantem, hem bambae i no save lus samtaem.” (1 Jon 2:​17) Naoia i stret taem blong lanem moa long saed blong wanem we God i wantem yumi blong mekem, mo gat strong tingting blong folem. Ale, bambae yu wetem plante milyan narafala man we oli stap mekem wok blong God finis, yu save laef blong olwe long Paradaes long wol.

[Ol futnot]

a Tok ya “laef bakegen” i no stap long Hibru haf blong Baebol, be ol vas olsem Job 14:13, Daniel 12:13, mo Hosea 13:​14, oli soemaot hop ya blong laef bakegen, i klia nomo.

b Lukluk Save Blong Lidim Yu Long Laef We i No Save Finis, pej 98-​107 we Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., i wokem.

?Yu Yu Rimemba?

◻ ?Wanem prapa mining blong ol tok we oli yusum long Hibru mo Grik, we yumi tanem i kam “sol”?

◻ ?Wanem i hapen long sol taem man i ded?

◻ Olsem Baebol i talem, ?wanem rod blong aot long ded?

◻ ?Wanem nambawan hop i stap blong olgeta man we oli stanap strong long bilif blong olgeta tede?

[Bokis blong pija long pej 15]

“Sol” i Save Minim Laef

Sam samtaem, tok ya “sol” i minim laef we wan man no anamol i gat. Samting ya i no jenisim mining blong sol we Baebol i givim, se hem i man no anamol. Tingbaot: Yumi stap talem se wan man i laef i stap, hemia i min se hem i wan laef man. Be, maet yumi talem tu se hem i gat laef. Long sem fasin, wan laef man hem i wan “sol.” Be from we hem i gat laef, yumi save talem se hem i gat sol.

Wan eksampel, God i talem long Moses se: “Olgeta man we oli stap traem blong faenem sol blong yu oli ded finis.” I klia se, ol enemi blong Moses oli wantem kilim hem i ded. (Eksodas 4:​19, NW; skelem wetem Josua 9:​24; Ol Proveb 12:10.) Jisas i yusum semfala tok ya taem hem i talem se: “Pikinini blong man i kam . . . blong givim sol blong hem olsem wan ransom blong pemaot plante man.” (Matiu 20:​28, NW; skelem wetem 10:28.) Long ol vas ya, tok ya “sol” i minim “laef blong wan man.”

[Tok Blong Pija Long Pej 15]

Ol man mo ol anamol tugeta oli sol

[Credit Line]

Hummingbird: U.S. Fish and Wildlife Service, Washington, D.C./Dean Biggins

[Tok Blong Pija Long Pej 17]

Jisas i soemaot se rod blong aot long ded, hemia laef bakegen

[Tok Blong Pija Long Pej 18]

“Man we i bilif long mi, nating we bambae i ded, hem bambae i mas laef.”​—Jon 11:26

    Ol buk long Bislama (1987-2026)
    Logaot
    Login
    • Bislama
    • Serem
    • Setemap Olsem Yu Wantem
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Ol Rul
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Login
    Serem