?Yumi Nidim Ol Fren?

ALBERT EINSTEIN, wan man blong sayens we ol man oli savegud hem, i talem se: “Taem yumi luklukgud long laef mo ol wok blong yumi, kwiktaem nomo yumi luksave se klosap olgeta samting we yumi mekem mo we yumi wantem, oli joen wetem laef blong ol narafala man.” Hem i gohed i se: “Yumi kakae ol kakae we narafala i wokem, yumi werem ol klos we narafala i somap, yumi laef long ol haos we narafala i bildim. . . . Bighaf blong ol save we yumi gat mo ol samting we yumi mekem oli no kamaot from yumi wan, be oli kamaot long bigfala komuniti blong ol man raonabaot long yumi. Olgeta nao oli lidim laef blong yumi long saed blong bodi mo long saed blong spirit, i stat taem yumi bon gogo kasem we yumi ded.”

Plante anamol oli bon wetem fasin ya blong stap tugeta long wan grup. Ol elefen oli wokbaot olsem wan grup, olgeta evriwan i givhan blong protektem ol yangfala elefen. Ol woman laeon oli lukaot kakae tugeta mo oli serem kakae blong olgeta wetem ol man laeon. Ol dolfin oli plei tugeta mo samtaem oli protektem ol narafala anamol no ol man blong swim we oli kasem trabol long solwota.

Be, ol man we oli stadi long laef blong man oli luk wan fasin i stap kam antap we i mekem olgeta oli wari from. Wan niuspepa long Meksiko i talem tingting blong sam man blong sayens we oli bilif se “blong sam yia nao ol man oli stat tekem fasin ya we oli stap olgeta wan nomo, oli no moa laef tugeta olsem wan komuniti, mo samting ya i stap mekem bigfala trabol long fasin blong laef blong ol man long Yunaeted Stet.” Niuspepa ya i gohed i se “i mas gat wan bigfala jenis i kamaot long fasin blong laef blong ol man long kantri ya blong mekem se oli save stap gud bakegen, mo jenis ya i mas mekem se oli laef olsem wan komuniti bakegen.”

Problem ya i kam antap bigwan long ol kantri we oli rij. Plante man oli gat fasin ya blong wantem stap olgeta wan nomo. Ol man oli wantem ‘laef folem wanem we olgeta nomo i wantem’ mo oli no laekem nating taem narafala man i ‘wantem kam insaed long laef blong olgeta.’ Sam man oli talem se fasin ya nao i lidim man blong i trabol moa long saed blong filing, i mekem tingting blong man i foldaon, mo i pulum sam man blong kilim olgeta wan i ded.

Long saed ya, Dokta Daniel Goleman i talem se: “Fasin ya we man i stap hem wan nomo​—we hem i no save serem ol filing blong hem wetem narafala man mo we hem i no gat man klosap long hem​—i dabolem janis blong man i kam sik no i ded.” Wan ripot we i kamaot long wan buk Science i talem se fasin ya we man i stap hem wan nomo ‘i save kilim man i ded sem mak olsem fasin blong smok tabak, hae blad presa, hae kolestrol, man i fatfat tumas, mo fasin blong no mekem eksasaes.’

Taswe, i gat plante risen we oli soemaot se yumi nidim ol narafala man. Yumi no save stap yumi nomo. ?Olsem wanem nao yumi save winim problem ya? ?Wanem samting i givim trufala mining long laef blong plante man? Haf we i kam biaen bambae i ansa long tufala kwestin ya.

[Tok blong makem poen pija long pej 3]

“Klosap olgeta samting we yumi mekem mo we yumi wantem, oli joen wetem laef blong ol narafala man.”​—Albert Einstein