Ol Nambawan Anamol We Oli Klinim Solwota
Man blong Wekap! long Fiji i raetem stori ya
Oli “wokbaot sloslo long botom blong solwota, no maet oli pusum rod blong olgeta tru long sofmad we i fulap long ol gudfala samting we oli kakae. Oli stap long evri ples, ol ples klosap long so mo ol dip ples tu. Oli olsem ol buluk we oli wokbaot olbaot long open ples blong kakae gras. Be olgeta ya oli wokbaot long botom blong solwota mo oli kakae ol smosmol samting we i luk olsem sno, we i flot i kamdaon antap long olgeta.”—Philip Lambert, wan man we i lukaot long Royal Musium long Britis Kolombia.
ATING yu yu sapraes se wan man i talem ol gudfala toktok olsem long saed blong besdemea, we ol narafala nem blong hem, bislama, mo kukamba blong solwota, mo holothurian. Samfala oli talem se besdemea i olsem “wan sosis we oli wokem long raba mo i no gat wan hed blong hem.” ?Olsem wanem? ?Besdemea i gat sam fasin we oli moa naes i bitim bodi blong hem?
Oli Mekem Bigfala Wok
I luk olsem we besdemea i semfala famle olsem stafis mo ol anamol blong solwota we oli no gat bun long baksaed blong olgeta. Maet yu ting se oli olsem ol nameme. Be ol nameme blong solwota oli defren, olgeta ya oli olsem ol snel blong solwota we oli no gat sel blong olgeta. Kam kasem naoia, oli faenem 1,100 defren kaen besdemea no holothurian. Bighaf blong olgeta ya, wetem sam kaen we man i save kakae tu, oli no gat mak long bodi blong olgeta. Smolhaf, oli pulum ae blong man from we oli gat ol defdefren kaen lam long skin blong olgeta. Mo plante, oli luk olsem ol kukamba we strong skin i solap olbaot long olgeta.
Sam besdemea oli smol we i smol, be samfala oli save gru kasem 5 meta. Bighaf blong olgeta oli longfala olsem 10 kasem 30 sentimeta. Ol man we oli gat bigfala save, oli ting se 90 pesen blong olgeta anamol we oli laef 8,000 meta daon long solwota, hemia ol besdemea. From samting ya, ol dip hol long botom blong solwota oli fulap long besdemea bitim ol narafala laef samting. Bighaf blong ol besdemea oli wokbaot long botom blong solwota nomo, be samfala oli save swim.
Yumi faenem ol besdemea long olgeta solwota blong wol. Oli stap wokbaot sloslo blong kakae ol doti long solwota we i gat gudfala samting olsem kakae insaed long hem. Oli wokbaot long grup, ale sloslo oli klinim sofmad we i stap long botom blong solwota. Oli solemdaon doti, oli tekemaot ol gudfala kakae long hem, nao oli livim klin sanbij i stap. Long wan hekta blong rif, maet i gat 5,000 besdemea.
Kakae blong ol besdemea, hemia ol smosmol laef samting mo doti we i stap long botom blong solwota mo we taed i karem i kam. Oli gat samwe long 30 han we oli luk lelebet olsem feta blong faol. Long en blong ol han ya, i gat ol nev we oli yusum blong filim mo holem ol kakae. Oli putum wanwan han ya long maot blong olgeta, oli tekemaot kakae we i fas long olgeta, nao biaen ol han ya oli gohed blong lukaot moa kakae.
Sam kaen besdemea oli “welkamem” ol “visita” we oli kam stap wetem olgeta. Ol “visita” ya, hemia sam kaen fis mo sam narafala smosmol anamol we oli laef insaed long gat blong besdemea, mo oli kamaot long naet nomo blong oli save kakae. Long olgeta ya, i gat 27 defren kaen fis we oli blong Carapidae famle, hemia ol fis we oli luk olsem namarae. Taem wan samting i mekem ol fis ya oli fraet, oli hareap blong gobak long ples we oli stap haed long hem. Sam samtaem oli kakae ol haf blong bel blong besdemea, hemia ol haf we besdemea i yusum blong mekem pikinini mo blong pulum win. Be oli no spolem besdemea, from we bodi blong hem i naf blong wokem bakegen ol haf ya we oli lus.
Ol Gudfala Rod Blong Blokem Denja
Nekis taem yu go long solwota, sipos yu faenem sam besdemea, traem lukluk gud long olgeta. !Be lukaot! Sipos oli ting se yu wantem mekem trabol long olgeta, oli save mekem plante trik we bambae yu sapraes long olgeta. Samfala oli save mekem se ol longlongfala tred oli kamaot long bodi blong olgeta, mo oli fasgud long ol man mo ol anamol we oli traem kasem olgeta. Ol tred ya we oli olsem glu, oli kam strong kwiktaem. Taswe, taem ol tred ya oli fas long ol ples long bodi we i gat hea, plante taem man i mas pulum resa long ol ples ya blong tekemaot ol tred ya.
Sam kaen besdemea oli wokem wan posen we nem blong hem holothurin. Posen ya i naf blong kilim i ded plante kaen fis. Long ol man, posen ya i denja long ae blong olgeta mo i save mekem skin i skras. Plante handred yia finis, ol man aelan oli yusum posen ya blong kilim ol fis we oli wantem kakae, no blong mekem ol fis ya oli stap kwaet nao oli save holem olgeta isi nomo. Posen ya i save ronem ol sak tu oli go longwe. Ol man we oli stadi long posen ya blong ol besdemea oli talem se maet wan dei, oli save yusum posen ya blong wokem meresin blong kansa mo sam narafala sik. Sam dokta oli yusum besdemea blong wokem meresin blong ol joen blong bodi we oli soa, meresin blong mekem ol bun oli strong, mo meresin blong hae blad presa. Mo tu, oli wokem ol vitamin long ol besdemea, wetem fulap narafala gudfala samting we bodi i nidim blong stap strong.
Taem besdemea i stap long denja, hem i save mekem wan narafala samting blong sapraes blong protektem hem wan. Trik ya i narakaen. Taem yu traem holem besdemea, hem i save splitim bodi blong hem mo letem ol sitsit blong hem i ronaot. !Yu sek taem yu luk samting ya! !Maet yu traem tingbaot wanem samting yu bin mekem blong smol anamol ya i ded long nogud fasin olsem! Be yu no mas wari. Ating hem i no ded. Yu jes bin luk wan spesel rod we hem i yusum blong kamaot long trabol. Bodi blong smol anamol ya i strong we i strong. !Long sam wik nomo, bambae bodi blong hem i wokem bakegen ol haf long bel blong hem we hem i bin lusum!
Ol Man Oli Wantem Yet Ol Besdemea
Wok blong pikimap ol besdemea we ol man blong bifo oli bin mekem, i stap gohed yet long solwota blong ol hot ples mo long sam ples we oli no hot. Yes, sam man blong daeva oli putum laef blong olgeta long denja blong kasem ol besdemea. Oli sanem bighaf blong olgeta i go long Jaena mo ol narafala ples long Esia, olsem oli bin mekem blong plante handred yia finis. Blong draemap ol besdemea, fastaem oli boelem olgeta long wota we i gat sol long hem, nao biaen oli tekemaot gat blong olgeta, oli smokem, mo oli mekem i sandrae blong i rere blong go long maket. Tede, ol stoa oli kipim ol besdemea long aesbokis blong ol man oli save pem.
?Bambae yu save luk wan besdemea long tebol blong yu samtaem? Maet i olsem. Be ating bambae yu neva luk wan long salad blong yu, nating se narafala nem blong hem se kukamba blong solwota. Afta we oli kukum besdemea, hem i kam olsem glu mo i klia olsem we yu save lukluk tru long hem. Oli yusum blong mekem ol supsup oli tes gud mo blong mekem wota blong ol supsup i kam tik. Long Fiji, ol man aelan oli kukum besdemea long melek kokonas. Hem i tesgud, i olsem fis, be mit blong hem i strong moa long fis.
Ol kwaet anamol ya we oli no mekem trabol long yumi, oli no jes wan gudfala kakae nomo. Yumi mas talem tangkiu long ol besdemea from bigfala wok we oli stap mekem oltaem blong klinim solwota mo mekem i stap wan gudfala hom blong ol fis. !Nomata se yu kolem olgeta holothurian, kukamba blong solwota, bislama no besdemea, be ol nambawan anamol ya we oli klinim solwota oli presem God ya we i mekem olgeta!—Ol Sam 104:24, 25.
[Bokis/Foto blong pija long pej 18]
Sam Samting We Oli Defren Long Saed Blong Ol Besdemea
◼ Ol besdemea oli defren long ol narafala anamol long fasin blong pulum win. Oli pulum wota i go long gat blong olgeta, nao oksijen long wota ya i go insaed long skin blong ol string we oli olsem han blong tri. Sam besdemea we oli laef long dip ples, oli yusum olgeta skin long bodi blong olgeta blong pulum win. Sam long olgeta oli pulum win tru long skin long ol leg blong olgeta tu.
◼ Ol smosmol bun long bodi blong besdemea oli mekem se hem i luk olsem kukamba. Taem ol man oli luk ol bun ya wetem wan strong glas, oli talem se oli luk olsem ol wil, ol angka, mo ol huk we oli stikim skin, mekem se skin i luk olsem skin blong buluk. Ol smosmol bun ya we oli ol pis blong calcium carbonate, oli no sem mak long evri besdemea, taswe oli givhan long ol man blong makemaot ol defdefren kaen besdemeae.
◼ Wota i givim paoa long ol besdemea blong oli save wokbaot. Insaed long bodi blong olgeta i gat ol smosmol rod we wota i ron long olgeta. Nao wota ya i ron i go long plante handred smosmol leg we oli olsem ol paep. Be ol rod blong wota oli save kam smol moa no oli save kam bigwan moa blong kontrolem hamas wota i go long ol leg. Oli letem naf wota i pas blong pusum ol leg ya oli muvmuf stret olsem we anamol ya i wantem.
◼ Blong mekem pikinini, ol besdemea oli lego ol eg blong olgeta oli go long solwota, nao ol eg ya oli joen wetem melek we i mekem pikinini i stat. Biaen, ol smosmol besdemea oli godaon long botom blong solwota. Be sam kaen besdemea oli yusum wan narafala rod. Oli brekem bodi blong olgeta i go long tu haf. Samting we yumi sapraes long hem se ol samting long bodi we oli lus long taem ya, biaen oli gru bakegen. Taem hem i brekem bodi blong hem finis blong mekem we wan haf i kam olsem pikinini blong hem, tufala haf ya wanwan oli mas mekem bigfala wok blong wokem bakegen evri samting we oli nidim blong mekemap tu ful bodi.
[Credit Line]
From top to bottom: Courtesy Bruce Carlson, Georgia Aquarium; courtesy of UC Museum of Paleontology, www.ucmp.berkeley.edu; © Houseman/BIODIDAC; Ocean Sky Diving, Hong Kong
[Tok blong pija long pej 17]
Besdemea i lego ol tred we oli olsem glu blong protektem olgeta
[Tok blong pija long pej 17]
Ol besdemea we oli gat ol lam long bodi blong olgeta
[Tok blong pija long pej 17]
Han blong besdemea i stap long maot blong hem, mo hem i stap tekemaot kakae long han ya
[Tok blong pija long pej 19]
Ol man aelan oli kukum besdemea long melek kokonas
[Foto Credit Line blong pija long pej 16]
http://www.JohnHarveyPhoto.com
[Foto Credit Line blong pija long pej 17]
Top inset: © David Wrobel/Visuals Unlimited; background: © Phillip Colla/SeaPics.com; bottom left: © Doug Perrine/SeaPics.com