Áwewe fán Iten Manawach me Ach Angangen Afalafal Mwich
November 4-10
PWÓRÓUS AÚCHEA SENI KAPASEN KOT | 1 JOHANNES 1-5
“Ousap Echeni Fénúfan are Mettóchun lón”
Tapwelo Mwirin ewe Leenien Appiru Jises A Isetiu
13 Ekkoch mi tongeni eani ekiek pwe esap mettoch meinisin lon ei fonufan mi ngau. Epwe tongeni pwung ar ekiek nge, a mecheres ifa ussun ewe fonufan me ekkewe mettoch mi ling lon mi tongeni okkulukich seni ach angang ngeni Jiowa. Esor och mettoch lon ewe fonufan a ffor fan iten an epwe alapalo ach ririoch me Jiowa. Iwe, ika sia tongei ekkewe mettochun fonufan, pwal mwo nge ekkewe mettoch esor ngauer, sia feffetal won efoch aal mi alelo ngeni feieingau. (1 Timoti 6:9, 10) Iwe nge mei wor chommong mettoch lon ewe fonufan mi ngau me ra tongeni aingauakichelo. Ika sia katol kachito mi watte fofforun mwanesol, tongen pisek, are lisowu mwaal, sisap chuen oputa ekkena mettoch me repwe wiliiti eu sossot. Ika sia chiechi ngeni aramas mi chok ekiekin amurinnoolo manauer are kutta ifa ussun repwe alapalo business, ekkena mettoch mi tongeni wiliiti minne mi lamot seni meinisin lon manauach.—Mattu 6:24; 1 Korint 15:33.
Ekieki Met Sókkun Aramas Kopwe Usuni
18 Eú mettóch a pwal tongeni álisikich le ú ngeni ekkewe “mettochun lon fanüfan,” ina ach lefareni alon Johannes ei: “Fanüfan me mettochun lon aramas ra kon mochenia ngeni repwe morola, nge iö a föri letipen Kot epwe manau tori feilfeilachök.” (1 Joh. 2:17) Usun itá án Satan ei ótót epwe nómoffóchóló, iwe nge, epwe móróló. Ach chechchemeni ena epwe álisikich ach sisap tupuló ren Satan.
Kúkkútta Pwóróus Aúchea
Án Jiowa Kapasen Áchechchem mi Enlet
14 Ewe Paipel lón Tesin Krik (Mateus tori Pwärätä) a pwal masou ren chómmóng kapasen áchechchem fán itach pwe sipwe pwári tong lefilach. Jesus a erá pwe ewe oruuen allúk mi lap seni meinisin ina ach sipwe ‘tongei chon oruch usun chök pwisin kich.’ (Mat. 22:39) Pwiin Jesus we itan James a erá pwe tong ina ewe “asalapen öllük.” (Jas. 2:8, Agapé) Ewe aposel Johannes a makkeei: “Ämi chiechiei mi achengicheng, ei allük üa makkei ngenikemi esap minefö, pwe eu allük minen lom. Iei ewe allük a nom remi seni chök me lepoputän. . . . Nge iei üpwe makkei ngenikemi eu allük mi fö.” (1 Joh. 2:7, 8) Met weween án Johannes erá “allük minen lom”? Iir me ruu ra weneiti ewe allúk usun tong. Ei allúk a “minen lom” pwe Jesus a fen kapas usun ren fite ier me lóóm, “seni chök me lepoputän.” Nge a pwal eú “allük mi fö” pún a lamot ekkewe chón káé repwe pwáraatá ewe tong mi pennúkúóló pwisin mochenin ika a siwil nónnómun manawer. Lón ach ei fansoun, sia fókkun kilisou pwe sia angei kapasen éúréúr mi álisikich ach sisap ekieki chék pwisin kich usun met chómmóng aramasen ei fénúfan ra féri. Iwe nge, sia pwáraatá ewe tong mi pennúkúóló pwisin mochenin.
it-1-E 862 ¶5
Omusomusen Tipis
A pwúng ach sipwe iótek án Kot epwe omusaaló tipisin ekkewe ekkóch pwal mwo nge tipisin unusen chón ewe mwichefel. Moses a féri ena fán iten ewe mwúún Israel, a pwári án Israel tipis me tingor omusomus, iwe Jiowa a aúselinga an iótek. (Num 14:19, 20) Pwal och, Salomon atun efinúnen ewe imwenfel, a iótek án Jiowa epwe omusaaló tipisin néún kewe aramas atun ra tipis me kul seni ar féffér mi ngaw. (1Ki 8:30, 33-40, 46-52) Esra a tupuni ekkewe chón Jus mi liwinsefál le pwári ngeni Kot ar tipis me mwen mesen aramas. An iótek seni letipan me an kapasen fén ngeni ekkena chón Jus a álisiir ar repwe mwékút le féri met epwe tongeni efisi án Jiowa epwe omusaaló tipisiir. (Esr 9:13–10:4, 10-19, 44) James a pesei mi samau lón pekin lúkú an epwe kérato ekkewe mwán mi ásimaw lón ewe mwichefel pwe repwe ióteki me ika a tipis “repwe musala” an kewe tipis. (Jas 5:14-16) Iwe nge, a wor “tipis mi emweni aramas ngeni mäla,” ewe sókkun tipis mi ú ngeni ewe ngún mi fel, ewe sókkun emén a pwúkún filatá le sou féfféri, me ese tongeni wor musolóón. Emén Chón Kraist esap ióteki chókkewe mi féfféri ei sókkun tipis.—1Jo 5:16; Mat 12:31; Ip 10:26, 27; ppii SIN, I; SPIRIT.
November 11-17
PWÓRÓUS AÚCHEA SENI KAPASEN KOT | 2 JOHANNES 1-13; 3 JOHANNES 1-14–JUTAS 1-25
“Sipwe Éttúres le Nónnóm lón ewe Enlet”
“Ami Oupwe Pochokkul lon ach Samol”
8 Sap minne sise silei ussun lapalapen an Satan kkewe ekiek pun ewe Paipel a pwaralo an kewe foffor. (2 Korint 2:11) Lon an sotuni Hiop, ewe Tefil a aea osukosuk watte ren tufichin manauan, maloon attongan kewe, an chon le imwan kkewe u ngeni, riaffoun inisin, me tipimwaal seni chiechian kewe mi chofona. Hiop a letipechou me a meefi pwe Kot a likitalo i. (Hiop 10:1, 2) Inaamwo ika eni Satan esap pwisin efisata ekkeei sokkun osukosuk ikenai, nge a tori chommong Chon Kraist fansoun weires, iwe, ewe Tefil epwe tongeni aea ekkena fansoun le apwonueta letipan.
9 A muttir chommongelo ekkewe minen efeiengau lon pekin ngun lon ei fansoun sopolon. Sia manau lon eu otot ikewe ie aramas ra akkomwa ar chechei pisekin fonufan lap seni ar repwe akkachocho ngeni ekkewe mettochun ngun. Fan chommong ekkewe kachito me prokram won TV ra ameef ngeni aramas pwe fofforun sikepwach, ina eu popun apwapwa nge sap letipechou. Iwe, lap ngeni aramas meinisin ra wiliti chon “aucheani chok minne repwe pwisin pwapwa ren, nge resap tongei Kot.” (2 Timoti 3:1-5) Ei sokkun ekiek epwe tongeni aingaua ach itepok me ruepek lon pekin ngun ika sisap “achocho fan iten ewe luku.”—Juta 3, NW.
Kúkkútta Pwóróus Aúchea
A Apwapwaai Kot
Ese mwáál án Enok lúkú a amwékútúkich ach sipwe etittina ika sia eáni ekiekin Kot fán iten napanapen ei ótót sia manaw lón. Ewe pwóróusen kapwúng Enok a pwora le esilei ngeni aramas a chúen lamot ngenikich, a weneiti lón ei ótót usun chék pwal lón fansoun Enok we. Minne Enok a eáni éúréúr a pwénúetá atun Jiowa a aworato ewe Noter lón ewe ótóten aramas rese niwokkusiti Kot lón fansoun Noa we. Nge katalóón ena ótót mi ngaw a chék eú minen lios fán iten eú wakkatteen kata epwele fis lón mwach. (Mateus 24:38, 39; 2 Petrus 2:4-6) Ikenái Kot a mmólnetá fiti fengen me fitengeréú néún chónláng mi pin ar repwe féri ar kapwúng mi pwúng wóón ei ótóten aramas mi ú ngeni i. A lamot emén me emén leich sipwe lefareni án Enok na kapasen éúréúr me sipwe pwal ereni ekkewe ekkóch. Neman chón ach famili me chiechiach kewe resap mochen fitikich. Iwe neman fán ekkóch sipwe tipitipingaw. Nge Jiowa ese fókkun péútaaló Enok, iwe esap pwal tongeni péútaaló néún kewe aramas mi tuppwél lón ei fansoun!
Menlapen Pworaus Seni Ekkewe Taropwe Seni Jon me Juta
Ifa ussun sipwe tongeni “iseis pwisin [kich] lon ewe tongen Kot”? Sia tongeni föri ena ren älillisin ekkeei ülüngät mettoch: (1) ren ach sipwe apöchökkülatä ach “lükülük mi unusen pin,” ren ach tinikken le käeö ewe Paipel me pwal ren ach achocho le fiffiti ewe angangen afalafal; (2) ren ach iotek “ren manamanen ewe ngünmifel,” weween, sipwe atipeeü ngeni manauach; me (3) ren ach anganga ach lükü än Jises we asorun möön kepich mi atufichi manau esemuch.—Jon 3:16, 36.
November 18-24
PWÓRÓUS AÚCHEA SENI KAPASEN KOT | PWÄRÄTÄ 1-3
“Üa Silei Om Kewe Föför”
Met Sókkun Napanap Ka Pwáraatá?
8 Sia tongeni túmúnú seni ena esin napanap ika sipwe chechchemeni pwe a nóm “lon pöüifichin” Jesus ekkewe “füföü fü.” Ekkewe “fü” ra wewe ngeni ekkewe elter mi kepit, nge ra pwal tongeni weneiti meinisin ekkewe elter lón ekkewe mwichefel. Jesus a tongeni emmweni ekkewe “fü” lón péún ar repwe féri minne chék a tipeni. (Pwär. 1:16, 20) Pokiten Jesus i mékúren ewe mwichefel, a wesewesen kúna mwékútúkútún ekkewe elter. Ewe Paipel a erá pwe mesen Jesus “ra wewe ngeni pulopulen ekkei” me a kúna mettóch meinisin. Iwe, ika a wor och mwáál ren emén elter nge a lamot epwe áwena, Jesus epwe fókkun túmúnú pwe epwe áwena lón ewe napanap me fansoun mi fich. (Pwär. 1:14) Tori ewe fansoun Jesus epwe mwékút, mi lamot sipwe súféliti ekkewe elter, iir kewe ra nóm “lon pöüifichin” Jesus. Paulus a makkeei: “Oupwe aleasochisi nöümi kewe souemwen o föri mine ra allük ngenikemi. Ra mamasa ngünümi fansoun meinisin, pun ra wisen pwäri ngeni Kot usun mine ra föri lon ar angang. Are oua aleasochisiir, repwe föri ar angang fän pwapwa, nge are oua lükümach, repwe föri ar angang fän letipeta. Ren ei ousap feiöch ren.”—Ipr. 13:17.
Jiowa a Tümünükich pwe Sipwe Küna Amanau
11 Lon ewe längipwi mi mak lon puken Pwarata sopwun 2 me 3, ewe King Jises Kraist a küna met a kan fiffis lon ekkewe fisu mwichefel lon Asia Minor. Ena längipwi a affata pwe Kraist ese chök küna nonnomun ekkewe mwichefel, nge a pwal küna ekkewe mettoch mi fiffis. A pwal tichiki ekkewe aramas lon ena längipwi. A pwal ngeni ekkena mwichefel kapasen apünga are kapasen fön mi lamot ngeni eü me eü. Met weween ei längipwi ngenikich? Ekkewe fisu mwichefel a wewe ngeni ekkewe Chon Kraist mi kepit mwirin ewe ier 1914. Inaamwo ika ena fön fän iten ekkewe fisu mwichefel, nge a pwal weneiti meinisin mwichefelin nöün Kot kewe aramas woon fönüfan ikenäi. Iwe sia tongeni apasa pwe Jiowa a nöünöü Nöün we le emmweni nöün kewe aramas ikenäi. Ifa usun sia mut ngeni Jiowa an epwe emmwenikich?
Feffetal Pok me An Jiowa Mwicheich
20 Ika sipwe fetalapok me an Jiowa mwicheich, a lamot ach esinna ewe wiis Kot a fen awiisa ngeni Jises, wiisen “mokuren ewe mwichefel.” (Efisus 5:22, 23) A pwal lamot minne a makketiu lon Aisea 55:4: “Nengeni, ua awisa pwe epwe souemwen me samolun mwu kana, epwe pwarata ngeni aramasen fanufan ai manaman.” Jises a silefichi ifa ussun epwe emmweni aramas. A pwal silei noun siip me ar kewe foffor. Lupwen a chosani ekkewe fisu mwichefal lon Esia, fan limu a fen apasa: “Ua sinei om kewe fofor.” (Pwarata 2:2, 19; 3:1, 8, 15) Jises a pwal silei ach kewe osupwang, ussun chok Seman we, Jiowa a sileer. Mwen Jises a fen awewe ifa ussun aramas repwe iotek, a apasa: “Sememi a sinei ami osupwang mwen ami tingor ren.”—Mattu 6:8-13.
Kúkkútta Pwóróus Aúchea
kr-E 226 ¶10
Án Kot we Mwú A Arosaló Chón Koputan Kewe
10 Kapasen kapwúng. Chón koputen án Kot we Mwú meinisin repwe fókkun kúna pwal eú mettóch epwe fis nge epwe alapaaló ar riáfféú. Jesus a apasa: “Repwe küna Nöün Aramas epwe feito won kuchu ren manaman me ling mi lapalap.” (Mark 13:26) Pwálóón ei manaman mi fókkun amwarar epwe esissillatá pwe Jesus a waroto an epwe apwénúetá an kapwúng. Lón pwal eú kinikinin ei oesini usun ekkewe ránin lesópwólóón, Jesus a pwal awora ekkóch tichikin pwóróusen ewe kapwúng epwe pwénútá lón ena atun. Sia tongeni kúna ena pwóróus lón ewe kapas áwewe usun ekkewe siip me kuuch. (Álleani Mateus 25:31-33, 46.) Chókkewe mi tuppwél me peni án Kot we Mwú epwe pwúngúló pwe iir “sip” me repwe ‘awenatä mökürer,’ ra silei pwe ar amanaw “a arapoto.” (Luk 21:28) Iwe nge, chón ú ngeni Mwúún Kot epwe pwúngúló pwe iir “kuuch” me repwe “kechü,” pún ra mirititi pwe repwe máló fóchófóch.—Mat. 24:30; Pwär. 1:7.
Menlapen Pworaus Seni ewe Puken Pwäratä—I
2:7—Meta ewe “Parataisin Kot”? Pokiten ekkeei kapas ra weneiti ekkewe Chon Kraist mi kepit, ewe paratis lon ena wokisin a kapas ussun pwisin leenien Kot lon läng mi ussun eü paratis. Ekkewe chon kepit mi tuppwöl repwe küna liwiniir ren ar repwe tongeni möngö seni “ewe irän manau.” Resap mälo.—1 Kor. 15:53.
November 25–December 1
PWÓRÓUS AÚCHEA SENI KAPASEN KOT | PWÄRÄTÄ 4-6
“Ssáán Ekkewe Fémén Chón Wawa Oris”
wp17.3-E 4 ¶3
Ié Ekkewe Fémén Chón Wawa Oris?
Ié ewe chón wawa ewe oris mi pwechepwech? Sia tongeni kúna pélúwen ena kapas eis seni ena pwal puken Paipel Pwärätä, pún a apasa pwe ei chón wawa i “Ewe Kapasen Kot!” (Pwärätä 19:11-13) Ena itelap “Ewe Kapas” a weneiti Jesus Kraist pún i a wisen chón aweni awen Kot. (Johannes 1:1, 14) Pwal och, a pwal iteni “Ewe King mi tekia seni ekewe king meinisin, me ewe Samol mi lap seni ekewe samol meinisin” me i ewe “Allükülük me Let.” (Pwärätä 19:16) A ffat pwe a wor an nemenem le wisen soufiu me king me ese áeámwáálli an manaman. Nge, a ppiitá ekkóch kapas eis.
wp17.3-E 4 ¶5
Ié Ekkewe Fémén Chón Wawa Oris?
Ineet atun ekkewe chón wawa oris ra poputá ssá? Nengeni pwe ewe áeménún chón wawa, ina i Jesus, a poputá ssá atun a angei epa mwárin mwárámwárin king. (Pwärätä 6:2) Ineet a seikitá pwe King lón láng? Esap ewe atun a liwiniti láng mwirin an máló pwe Paipel a pwári pwe seni ena atun a poputá eú fansoun witiwit. (Ipru 10:12, 13) Jesus a ngeni néún kewe chón tapweló mwirin esissillen ineet epwe much ena fansoun witiwit me poputá an nemenem lón láng. A apasa pwe lepoputáán an nemenem, nónnómun fénúfan epwe siwil ngeni an epwe chék ngawóló. Epwe wor maun, lengita, me samau. (Mateus 24:3, 7; Lukas 21:10, 11) Mwirin chék an fis ewe Áeúin Maunen Fénúfan lón 1914, a ffat pwe aramas ra tolong lón ena fansoun, eú fansoun osukosuk wóón fénúfan minne Paipel a eita ngeni “ekewe ränin lesopolan.”—2 Timoty 3:1-5.
wp17.3-E 5 ¶2
Ié Ekkewe Fémén Chón Wawa Oris?
Ei chón wawa oris a liosuetá maun. Nengeni pwe a angei kinamwe esap seni chék ekkóch mwúún aramas nge seni wóón unusen fénúfan. Lón 1914, a fisitá eú maun wóón unusen fénúfan, nge a kerán iei an epwe fis lón uruwoon aramas. Mwirin a fis ewe oruuen maunen fénúfan mi kon efeiengaw lap seni ewe akkomw. Ekkóch ra erá pwe chóchóón chón máló ren maun seni ewe ier 1914 mi lap seni 100 million! Nge pwal chómmóng ra riáfféú me apwangapwangoló ren feiengawer kewe ren maun.
wp17.3-E 5 ¶4-5
Ié Ekkewe Fémén Chón Wawa Oris?
“Üa nenengeni o üa küna eman oris mi chochol, nge ewe mi mot won a amwöchü eu kilo lon pöün. Iwe, üa rongorong och mi wewe ngeni eu möngüngü mi feito seni lein ekewe föman mönümanau a apasa, ‘Liwinin ruu paun pilawa mi amas seni föün wiich iei ükükün peiofen eman chon angang lon eu rän, pwal liwinin wonu paun pilawa mi amas seni föün parli iei ükükün peiofen eman chon angang lon eu rän. Nge kosap afeiengaua ekewe irä olif me ekewe irän wain!’”—Pwärätä 6:5, 6.
Ei chón wawa oris a liosuetá lengita are nafangawen mwéngé. Sia kúna me ren ena wokisin pwe a mmen weires án aramas repwe kúnékún ener mwéngé pún liwinin eú paun féún wiich úkúkún peioffun emén chón angang lóóm lón eú rán! (Mateus 20:2) Ren chék pwal ena úkúkún liiwin, emén a tongeni mééni úlúngát paun parli, ewe féún a kis seni wiich. Epwe naf ngeni eú famili mi watte ena úkúkún? Iwe, a wor éúréúr ngeni aramas pwe resap asolapa ener me únúmer ra kan manaw seni, áwewe chék ren ekkewe apúra seni féún olif me wain.
wp17.3-E 5 ¶8-10
Ié Ekkewe Fémén Chón Wawa Oris?
Ewe aféménún chón wawa oris a liosuetá máló ren samau mi eniweniw me chéúfetál pwal ren ekkóch popun. Ekiseló mwirin 1914, ewe semmwen itan Spanish flu a nieló fite million aramas. Neman lap seni 500 million aramas a úriir ena semmwen, usun nge emén me lein iteiten úlúmén aramas a úri ei semmwen!
Nge ewe Spanish flu ina chék poputáán. Ekkewe sousile ra ekieki pwe fite million aramas ra máló seni ewe samau itan smallpox lón ekkewe ipúkú ier ra ló. Tori lón ach ei fansoun fite million ra mákkái ren AIDS, TB, me malaria inaamwo ika a fen wor watteen sile lón pekin sáfei.
Maun, lengita me samau, sópwólóón ekkeei meinisin máló chék. Ewe leenien sotup a chék ikkioni chón máló me ese wor ápilúkúlúk.
Kúkkútta Pwóróus Aúchea
re-E 76-77 ¶8
Amwararen án Jiowa we Leenien Motun King
8 Johannes mi silei pwe ekkewe souasor ra kefilitá ar repwe wisen angang lón ewe imwenfel mangaku. Ina popun neman a máirú atun an kúna met ei a áweweei mwirin: “Iwe, pwelin ünükün ewe lenien motun king a wor rüwe me rüanü lenien motun king ia rüwe me föman souakom ra mot ie, ra üföüf üf mi pwechepwech o mwärämwär mwärämwär seni kolt.” (Pwärätä 4:4) Ewer, esap souasor ekkewe ra mwot wóón ekkewe leenien motun king me mwárámwár mwárin king pwe ekkewe 24 souakkomw. Ié ekkeei souakkomw? Iir ekkewe mi kepit chón án Kraist we mwichefel, ekkewe ra manawsefál me wiseni wiser kewe lón láng minne Jiowa a pwon ngeniir. Pwata sia silei ena?
re-E 80 ¶19
Amwararen án Jiowa we Leenien Motun King
19 Met ekkeei ménúmanaw ra liosuetá? Kúnaen pwal emén soufós itan Isikiel epwe álisikich ren pélúwan. Isikiel a kúna án Jiowa mwot wóón ewe leenien motun king wóón efóch woken, me mi wor ménúmanaw mi fiti nge napanaper kewe a léllé ngeni met Johannes a áweweei. (Isikiel 1:5-11, 22-28) Mwirin, Isikiel a pwal kúnasefáli ewe woken me ekkewe ménúmanaw mi fiti. Iwe nge lón ei atun Isikiel a apasa pwe ekkewe ménúmanaw iir kerop are chónláng. (Isikiel 10:9-15) Ekkewe fémén ménúmanaw Johannes a kúna neman ra tupuni néún Kot kewe chómmóng kerop, ekkewe a watte wiser lón án Kot we mwicheich lón láng. Johannes ese máirú an kúna án ekkewe kerop kkan ngeni Jiowa pokiten lón kókkótun ewe imwenfel mangaku me lóóm, rúúemén kerop kolt ra nóm wóón ewe pwórun etipeeú, ewe a liosuetá án Jiowa we leenien motun king. Seni ena leeni lefilen ekkena rúúemén kerop kolt, Jiowa a kan uwawu ekkewe allúk fán iten chón Israel.—Ekistos 25:22; Kölfel 80:1.
cf-E 36 ¶5-6
“Nengeni! Ewe Laion Seni ewe Einangen Juta”
5 Ewe kapas pwora a kan wewe ngeni emén laion. Ka fen piin ú wenewen ngeni emén átemwánnin laion mi watte? Ika ka fen, ese mwáál ka túmún neman pokiten eú ttit, usun chék ekkewe tittin isoisen man, a eppetuk seni ena manmwacho. Nge ese mwáál a eniweniw óm chék kúna ena man. Atun ka nennengeni ei man mi fókkun watte me péchékkúl me a chék pwal nennengonuk, kese lúkú pwe epwe tongeni sú ren an niwokkusiti mettóch. Ewe Paipel a apasa pwe “eman laion mi pöchökül seni lein ekewe manmwacho meinisin, esap tongeni niuokusiti eman.” (Än Salomon Fos 30:30) A ina usun pworachoon Kraist.
6 Sipwe pwóróus wóón ifa usun Jesus a pwári pwora lón úlúngát mettóch usun chék emén laion: an tipeppós fán iten ewe enlet, an akkamwéchú minne mi pwúng, me atun a tori riáfféúmwáál. Sia pwal tongeni káé pwe kich meinisin sia tongeni áppirú Jesus le pwáraatá pwora, ese lifilifil ika kich mi pwúkún pwora ika sise.