Achocho Ngeni Ewe Kinamwe Mi Ammafel Lon Famili
“Oupwe mwareiti Jiowa, ami einangen ekkewe aramas, oupwe mwareiti Jiowa ren lingan o pwal ren an manaman.”–KÖLFEL 96:7.
1. Jiowa a poputani kokkotun famili fan met sokkun lapalap?
JIOWA a poputani ewe kokkotun famili lupwen a apupulu ewe akkaemonun mwan me fefin, me a kinamwe me pwapwa ena famili. A enlet pwe Atam a kon pwapwa, ina minne a pwarata an chengel ren ei kapas: “Iei chuun chuui, nge futuken futukei. Epwe iteni etien mwan, pun a popu seni mwan.”–Keneses 2:23.
2. Met an Jiowa ekiek fan iten pupulu me lukun an atoto ngeni aramas pwapwa?
2 Lupwen Kot a poputani pupulu me ewe kokkotun famili, a ekieki eu mettoch mi lap seni chok an atoto pwapwa ngeni noun kewe aramas. A mochen pwe repwe fori letipan. Iei alon ngeni ewe akkaewin pea: “Oupwe nounou o achommongakemi pwe fonufan epwe masou remi o nom fan nemeniemi. Oupwe nemeni ekkewe ikenen leset me ekkewe mansusu me monun won unusen fonufan.” (Keneses 1:28) Ina eu wis mmen auchea. Epwe ifa watten pwapwan Atam, If, me nour kewe esaamwo uputiu ika ewe akkaewin pean chon pupulu epwe alleasochis me fori letipen Jiowa!
3. Met ekkewe famili repwe fori ren ar repwe pwarata tuppwol ngeni Kot?
3 Pwal mwo nge ikenai, famili ra kan pwapwa lupwen repwe angangfengen le fori letipen Kot. Iwe, a ifa amwararen ekkewe apilukuluk allim a nom ren ekkewe famili mi alleasochisl! Iei makkeien ewe aposel Paul: “Manau mi fich ngeni Kot, iei mi lamot ren mettoch meinisin, pun a ochitikich ren ach manau lon ei fansoun, o pwal ren ewe manau epwe feito.” (1 Timoti 4:8) Ekkewe famili mi eani manau mi ammafel ra kan apwonueta allukun Kapasen Jiowa me ra foffori letipan. Ra akachocho ngeni ewe kinamwe mi ammafel, iwe, ra kuna pwapwa lon “manauer lon ei atun.”
Fansoun mi Efeiengau ngeni Famili
4, 5. Pwata sia tongeni apasa pwe a wor mettoch mi efeiengau ngeni ewe kokkotun famili won unusen fonufan?
4 Pwungun pwe sise kuna kinamwe me pwapwa lon iteiten famili meinisin. The New York Times a uwawu ei poraus seni och pekin kaeo itan Population Council: “Lon fonu mi pisekisek me woungau, a mmen watte siwilin kokkotun famili.” Iei alon emon lein ir mi makkei ena poraus: “Eu chok tutunlap an aramas ekieki pwe famili a kan lukulukoch me ririoch, me ewe sam a wisen awora tufichin famili me ewe in a wisen awora tumun me alillis. A enlet pwe pwopwoon lipich, lapaloon mufesen me kisikisiloon famili. . . a fiffis won unusen fonufan.” Pokiten ekkena mettoch, esor lukulukoch, kinamwe, me pwapwa lon chommong famili, me chommong ra kan tatiu. Lon Spain mufesen a lapalo won 1 me lein iteiten 8 pupulu lon ekkewe engol ier le sopwolon ewe aruwen senturi, iwe, a mmen watte ena ukukun seni ewe 1 me lein iteiten 100 mi fis 25 chok ier mwan. Ussun a kon watte mufesen lon England lein ekkewe fonuen Europe pwe 4 me lein iteiten 10 pupulu a kan wes. Lon ena fonu a pwal muttir chommongolo ekkewe famili esor emon sam are in lon.
5 A ussun ita nge ekkoch aramas ra muttir ekiekin mufesen. Chommong ra kilo ren ewe “Imwen Felin Mufesen” mi kan ngeni Tokyo, Japan. Ena imwen felin Shinto a kan etiwa tingor fan iten mufesen me kataloon ekkewe riri aramas rese tipeni. Chon fel ra kan makkei ar tingor won paap mi chetchak me ra eitiuata lon aparin ewe imwen fel, iwe, ra iotek ren poluan. Eu simpung lon Tokyo a apasa pwe lupwen a keran poputa ena imwen fel ina epwe ipuku ier lom, “puluwen ekkewe chon sopai mi pisekisek ra makkei ar iotek, iwe, ra tingor pwe puluwer kewe repwe poutalo nour kewe kamwet me liwinitir.” Iwe nge, ikenai, a lap ngeni ekkewe tingor fan iten mufesen, nge esap chasefal. Esor tipemwaramwar pwe iei eu fansoun mi efeiengau ngeni famili won unusen fonufan. Ita ina eu poraus amairu ngeni chon Kraist? Aapw, pun ewe Paipel a awewei ewe popun a wor fitikoko lon pekin famili iei.
Pwata a wor Fitikoko lon Pekin Famili?
6. Ifa ussun 1 Jon 5:19 a weneiti fitikokoon famili ikenai?
6 Iei eu popun a wor fitikoko lon pekin famili: “Fonufan meinisin a nonnom fan nemenien ewe mi ingau.” (1 Jon 5:19) Met sipwe ekiekin kuna seni ewe emon mi ngau, Setan ewe Tefil? I emon chon kapas chofona mi fokkun sorongau me ppwor. (Jon 8:44) Ina popun ei fonufan a ur ren foffor mi otupotup me sikepwach, nge famili a kan tatiu ren! Lukun an Kot mwicheich, a ussun ita pwe angangen Setan epwele atai an Jiowa kokkotun pupulu me asopwalo kinamwe lon famili.
7. Ifa ussun ekkewe lapalap mi nom ren chommong aramas lon ekkeei ran le sopwolon epwe tongeni kku ekkewe famili?
7 Oruuen Timoti 3:1-5 a pwal affata eu popun a wor fitikoko lon pekin famili. An Paul oesini me ikena ie a affata pwe sia tori “ekkewe sopwolon ran.” Esap tongeni wor kinamwe me pwapwa lon famili ika chon famili repwe “tongei pwisin ir, repwe tongei moni, repwe sikasini, lamalam tekia, esiita, alleasolapa semer kewe me iner; resap meefi kilisou, o manauer esap fel, esap wor ar chen, repwe pwisin nemenemenir, repwe luapas, resap mosonoson, repwe mocho, repwe oput minne mi murinno; repwe chon afangema, repwe tumunungau, angolsa, repwe aucheani chok minne repwe pwisin pwapwa ren, nge resap tongei Kot; repwe amwochu pwomwen ewe manau mi fich ngeni Kot, nge repwe amam manamanan.” Eu famili esap unusen pwapwa ika emon leir ese pwarata tong are ese tuppwol. Epwe wor kinamwe lon eu famili ika emon leir a sarauarau are ese tipemecheres? Ita ifa ussun epwe tongeni wor kinamwe me pwapwa lupwen chon famili ra tongei minen apwapwa nge esap Kot? A ina ussun lapalapen aramas lon ei fonufan mi nom fan nemenien Setan. Ina ewe popun ese lien wor pwapwa lon famili lon ei atun!
8, 9. Met epwe tongeni fis ngeni pwapwaan famili pokiten fofforun ekkewe nau?
8 Fofforingauen nau kana, iei pwal eu popun esor kinamwe me pwapwa lon chommong famili. Lupwen Paul a oesini ussun lapalapen ekkewe sopwolon ran, a makkei pwe chommong nau repwe alleasolap ngeni semer me iner. Ika pwe en emon kukkun, sorosorum a kan alisi om famili pwe epwe kinamwe me pwapwa?
9 Sorosorun ekkoch nau ese lien murinno. Awewe chok, emon at a mak ngeni seman ei taropwe mi ngau: “Ika kosap mut ngeniei ai upwe fituk ngeni Alexandria usap mak taropwe ngonuk, are kapas ngonuk, are kapong ngonuk, me ika kopwe lo Alexandria usap chuen kamwoch poum are sounuk. Epwe ina ussun ika kosap uweiei. . . Nge ua tingoreok pwe kopwe tinato eu [arp]. Ika kosap tinato, usap mongo me usap un. Iwe, ina chok!” Ita ina porausen chon ikenai? Ena taropwe makkeien emon at ngeni seman lon Isip lap seni 2,000 ier lom.
10. Ifa ussun ekkewe kukkun repwe tongeni alisi ar famili le achocho ngeni kinamwe mi ammafel?
10 Sorosorun ena kukkun chon Isip ese afeffeitai kinamween famili. Pwungun pwe minne a fiffis lon famili a kon ngau seni ena lon ei fansoun. Iwe nge, ami kana kukkun, oupwe tongeni alisi ami famili pwe oupwe achocho ngeni kinamwe mi ammafel. Ifa ussun? Ren ami alleasochisi ei fon seni Paipel: “Ami semirit kana, oupwe alleasochisi sememi kewe me inemi ren mettoch meinisin, pun ach Samol epwe pwapwa ren ei sokkun foffor.”–Kolose 3:20.
11. Ifa ussun sam me in repwe tongeni alisi nour kewe pwe repwe chon angangen Jiowa mi tuppwol?
11 Ifa ussun ami kana sam me in? Fan tong, oupwe alisi noumi kewe pwe repwe chon angangen Jiowa mi tuppwol. Proferpis 22:6 a apasa, “Kopwe akaiti ngeni emon semirit ussun minne epwe fori lon manauan, pun lupwen epwe chinnap, esap likitalo minne a kaeo.” Ika ra kaeofich lon Paipel me kuna leenien appiru mi murinno seni semer me iner, chommong at me nengngin resap rikilo seni ewe alen pwung lupwen repwe watteta. Nge sorosorun emon kukkun a kan longolong won ochchun me lollon an kait seni Paipel me pwal letipan.
12. Pwata epwe ita wor kinamwe lon imwen chon Kraist?
12 Ika meinisin chon ach famili ra ekiekin foffori letipen Jiowa, epwe ita nom rech kinamwe mi ammafel. Imwen chon Kraist epwe ita ur ren ‘chiechien kinamwe.’ Luk 10:1-6 a pwarata pwe Jises a ekieki ena sokkun aramas lupwen a tinawu 70 chon kaeo pwe repwe chon afalafal me a erenir: “Nge menni imw oupwe tolong lon, oupwe apasa akkom, ‘Kinamwe ngeni ei imw.’ Nge are emon chiechien kinamwe a nom ikewe, iwe, ami kinamwe epwe nonnom won i.” Lupwen chon angangen Jiowa repwe afalafal imw me imw fan “ewe poraus allimen kinamwe,” ra kan kutta chiechien kinamwe. (Fofor 10:34-36; Efisus 2:13-18) Enlet, imwen chon Kraist epwe ita kinamwe ika chiechien kinamwe ra nom lon.
13, 14. (a) Met Naomi a tipeni ren Ruth me Orpah? (b) Imwen chon Kraist epwe ita met sokkun leenien asoso?
13 Eu imw epwe ita eu leenien kinamwe me asoso. Naomi, emon chinnap mi ma seni puluwan, a aneanei pwe Kot epwe mut ngeni puluwen noun kewe mwan, Ruth me Orpah, ewe asoso me kinamwe mi popu seni ar puluweni mwan mi murinno me ar eani eu imw mi murinno. Iei alon Naomi: “Amwo Jiowa epwe atoto liffang ngenikemi, me oupwe kuna eu leenien asoso lon imwen en me puluwan.” (Ruth 1:9) Emon sou kaeo a makkei ussun alon Naomi pwe lon ena sokkun imw Ruth me Orpah “repwe ngaselo seni fitikoko me aurek. Repwe kuna asoso. Epwe wiliiti maniour, me repwe kinamwe lon ren ar kuna pwonutaan meefier me mochenir mi ammafel. Aucheaan ena poraus lon fosun Ipru. . . a pwaochulo ren lapalapen ekkewe kapas mi lollo ngeni lon [Aisea 32:17, 18].”
14 Nengeni mwo pwe a epiieta Aisea 32:17, 18. Iei alon: “Iwe, uwaan pwung kinamwe, nge esenipaen pwung nonnomoch me lukuluk tori feilfeilo chok. Nei aramas repwe manau fan kinamwe, repwe pwal asoso lon imwer, nge esap wor och minne repwe weires ren.” Imwen chon Kraist epwe ita eu leenien pwung, mosonoson, lukulukoch, me kinamwe mi ammafel. Nge epwe ifa ussun ika sossot, tipefesen, are pwal och fitikoko epwe piita? Ika ina, iwe, mi akkaewin lamot ach sipwe silei kapas monomonun pwapwa lon famili.
Ruanu Minen Emmwen mi Lamot
15. Ifa ussun kopwe awewei kapas monomonun pwapwa lon famili?
15 Iten iteiten einang won fonufan a fisita pokiten Jiowa Kot, ewe Chon Forata famili. (Efisus 3:14, 15) Ina minne, ir mi mochen kuna pwapwa lon famili repwe kutta an emmwen me mwareiti i, ussun chok ewe chon makkei kol fel: “Oupwe mwareiti Jiowa, ami einangen ekkewe aramas, oupwe mwareiti Jiowa ren lingan o pwal ren an manaman.” (Kol Fel 96:7) Kapas monomonun pwapwa lon famili a nom lon Kapasen Kot, ewe Paipel, me lon pwonutaan an kewe emmwen. Eu famili mi apwonueta ekkena emmwen epwe pwapwa me epwe kuna kinamwe mi ammafel. Ina minne, sipwe nengeni ruanu ekkena minen emmwen mi lamot.
16. Epwe ita met lamoten nemenem won memmeef lon famili?
16 Eu me lein ekkena minen emmwen a weneiti ei mettoch: Nemenem won memmeef a lamot ngeni pwapwa mi ammafel lon famili. Iei alon King Solomon: “Emon aramas esap tongeni pwisin nemeni letipan a ussun chok eu telinimw mi talo esap wor tittin.” A lamot ach sipwe nemeni ach memmeef ika sia mochen pwe ach famili epwe kinamwe me pwapwa. Ikaamwo sise unusoch, nge a lamot ach sipwe nemeni meefiach, pwe iei uwaan an Kot ngun mi fel. (Rom 7:21, 22; Kalesia 5:22, 23) Ena ngun epwe amaarata nemenem won ach memmeef ika sipwe iotek ren, apwonueta an Paipel fon ussun, me chiechi ngeni ir mi uwaani ena uwa. Ina eu mettoch epwe alisikich le “su seni lisowu mwaal.” (1 Korint 6:18) Nemenem won memmeef epwe pwal alisikich le likitalo foffor mi mwanesol, ti senikich are pworaiti nemenien sakau, me pwakini ach kewe osukosuk fan kinamwe.
17, 18. (a) Ifa ussun 1 Korint 11:3 a weneiti familien chon Kraist? (b) Ifa ussun sufol ngeni tettelin nemenem epwe afeffeitai kinamwe mi ammafel lon famili?
17 Sipwe tongeni uwawu pwal eu minen emmwen ren ei kapas: Ach mirititi tettelin nemenem epwe alisikich le achocho ngeni kinamwe mi ammafel lon ach famili. Iei makkeien Paul: “Ua mochen pwe oupwe wewe pwe mokuren mwan meinisin Kraist, o mokuren emon fefin puluwan, o mokuren Kraist Kot.” (1 Korint 11:3) A wewe ngeni pwe emon mwan epwe wisen mokuren an famili, pwe puluwan epwe tuppwol le peni i, me ekkewe nau repwe alleasochis. (Efisus 5:22-25, 28-33; 6:1-4) Ekkena mettoch repwe afeffeitai kinamwe mi ammafel lon famili.
18 A lamot ngeni emon re Kraist mi pupulu an epwe chechemeni pwe wisan me ren Paipel, wisen mokuren famili, esap ina nemenem fan kirikiringau. Epwe appiru Jises, Mokuran we. Ikaamwo Jises epwe “mokuren won mettoch meinisin,” nge a “feito, esap ren an epwe kuna alillis, pwe ren an epwe awora alillis.” (Efisus 1:22; Mattu 20:28) Pwal ussun chok, emon re Kraist epwe apwonueta wisan, wisen mokur, fan tong, iwe, epwe atufichi i an epwe tumunuochu met a lamot ngeni an famili. Iwe, ese mwaal emon fin Kraist mi pupulu a mochen peni puluwan. Pokiten i “chon alillisin” me “poluan,” a eani ekkewe lapalap ese nom ren atewe, ina minne, a awora alillis mi lamot. (Keneses 2:20; Proferpis 31:10-31) Nemenem mi pwung a kan alisi chon pupulu pwe repwe pwarata sufol lefiler me a amokutu nour kewe pwe repwe alleasochis. Ewer, sufol ngeni nemenem a kan afeffeitai kinamwe mi ammafel lon famili.
19. Pwata porausfengen a lamot ngeni kinamwe me pwapwa lon famili?
19 Ekkeei kapas ra affata ewe aulungating minen emmwen mi lamot: Porausfengen a mmen lamot fan iten kinamwe me pwapwa lon famili. Jemes 1:19 a erenikich pwe “Aramas meinisin repwe muttir le rong; repwe mmang le kapas, repwe mmang le song.” A lamot ngeni chon eu famili ar repwe kapasfengen me akauseling pun ir me ruu ra lamot ngeni porausfengen lon famili. Iwe nge, ikaamwo aloch epwe pwung, nge epwe ngau ika ach kapas mi pochokkul are mi pwarata turunufas me lamalam tekia. Aloch epwe ita lapoch, me epwe “anno ren soon.” (Kolose 4:6) Ekkewe famili mi apwonueta an Paipel emmwen me aucheani porausfengen ra kan achocho ngeni kinamwe mi ammafel.
20. Pwata kopwe apasa pwe tong a lamot ngeni kinamwe lon famili?
20 Iei ewe aruanun minen emmwen: Tong a lamot ngeni kinamwe me pwapwa lon famili. Eli tong lefilen mwan me fefin a lamot lon pupulu, me tong epwe tongeni maarita lefilen chon eu famili. Iwe nge, a kon lamot ewe tong itan a·gaʹpe lon fosun Kriik. Ina ewe tong sia amaarata ren Jiowa, ren Jises, pwal ren chon oruch. (Mattu 22:37-39) Kot a pwarata ena tong ren aramas ren an fangolo “Noun we alaemon, pwe iteiten aramas meinisin mi luku i esap poutmwaallilo, nge epwe kuna manau esemuch.” (Jon 3:16) A ifa ochchun ach sipwe tongeni pwarata ena sokkun tong ngeni chon ach famili! Ena tong mi tekia “eu minen ririfengen mi unusoch.” (Kolose 3:14) A kan ririfengenni ruuemon mi pupulu me a amokutur pwe repwe fori met epwe ochiti ir me ruuemon me nour kewe. Lupwen fitikoko epwe piita, tong epwe alisir le angang won fan tipeeu. Sipwe achifoua ena pun “tong. . . esap kutta pwisin letipan. . . A mosonoson fan mettoch meinisin, a luku mettoch meinisin, a apilukuluku mettoch meinisin, a pwal likiitu fan mettoch meinisin.” (1 Korint 13:4-8) A wesewesen pwapwa chon ekkewe famili mi alukulukatiu ewe tong lefiler ren ar tong ngeni Jiowa!
Akachocho ngeni Kinamwe mi Ammafel
21. Neman met epwe alapalo kinamwe me pwapwa lon om famili?
21 Ekkena minen emmwen mi mak asan me pwal fitu seni Paipel ra affatetiu lon ekkewe puk Jiowa a fen awora ren an nounou “ewe chon angang mi tuppwol me tipatchem.” (Mattu 24:45) Awewe chok, ekkena poraus ra nom lon ewe puk The Secret of Family Happiness (192 pekin), nge a katowu lon ewe “Messengers of Godly Peace” District Convention an Chon Pwarata Jiowa mi fis won unusen fonufan lon 1996/1997. Ach pwisin kaeo me an ewe famili kaeo lon Paipel fan alillisin ena sokkun puk epwe tongeni atoto chommong feioch. (Aisea 48:17, 18) Ewer, neman om akapwonueta fon seni Paipel epwe alapalo kinamween me pwapwaan om famili.
22. Ach famili epwe ita akkomwa met?
22 Jiowa a fen ammolnata mettoch mi amwarar fan iten ekkewe famili mi foffori letipan, me mi fichiti i ach sipwe mwareiti i me angang ngeni. (Pwarata 21:1-4) Ina popun, amwo om famili epwe akkaewin achocho le fel ngeni ewe Kot mi enlet. Iwe, amwo Semom mi ur ren tong lon lang, Jiowa, epwe efeiochuk ren pwapwa fansoun om kopwe achocho ngeni kinamwe mi ammafel lon om famili!
Ifa Ussun Kopwe Polueni?
◻ Met ekkewe famili repwe fori ren ar repwe manau fan tuppwol?
◻ Pwata a wor watte fitikoko lon pekin famili ikenai?
◻ Ifa kapas monomonun pwapwa lon famili?
◻ Ikkefa ekkoch minen emmwen mi alisikich le afeffeitai kinamwe me pwapwa lon famili?
[Sasing lón pekin taropwe 18]
Porausfengen mi lapoch a kan alisikich le achocho ngeni kinamwe mi ammafel lon famili