Woun Fonufan Epwe Tongeni Emmwen Ngonuk Pwapwa?
King Solomon a silei aucheaan moni. Iei makkeian: “Pilawa a kan efisata takirin chon angang, me wain a kan efisata pwapwa; nge moni a auchea fan iten mettoch meinisin.” (Eklesiastis 10:19) A mmen apwapwa ach mongofengen me chienach kkewe, nge ren ach sipwe kamo pilawa are wain, a lamot moni. Pokiten moni a tufichin atoto mettochun fonufan, a “auchea fan iten mettoch meinisin.”
INAAMWO ika Solomon a mmen pisekisek, nge a silei pwe mi kauk aucheaan woun fonufan. A weweiti pwe ewe aalen chei pisek ese kan emmwen ngeni pwapwa. Iei makkeian: “Emon chon tongei silifer esap pwapwa ren silifer chok, me emon chon tongei woun fonufan esap pwapwa ren chok chommong pisek.”—Eklesiastis 5:10.
Sipwe era pwe a lapalo woun emon mi pisekisek. Solomon a apasa pwe “Lupwen a chommongolo mettoch mi murinno, chokkewe mi mommongo senir ra chommongolo.” (Eklesiastis 5:11) Lupwen “ekkewe mettoch mi murinno” are pisek emon a eani epwe chommongolo, a lamot an epwe chommongolo chon tumunur. Epwe kamotiu liwinin chon ffor pisek mi ta, chon tumun, chon angang, chon mas, pwal io kkan mwo. Iwe mwirin, epwe lamot pwe ewe moni tolong epwe lapalo.
Ena sokkun lapalap a weneiti ukuukun pwapwaan emon. Ewe sou uruwo seni Kriis itan Xenophon, emon mi manau lon ewe aruuanun senturi B.C.E., a makkei alon emon mwan mi woungau me lom, nge a fen pisekisekilo:
“Iwe met, sipwe ita wesewesen ekieki . . . pwe pokiten a chommongolo ai pisek, iwe, a fen lapalo ai pwapwa?” A pwal apasa pwe “Kese weweiti pwe ewe pwapwa ua kuna seni ai mongo me un me onnut iei ese fokkun lapalo ekis chok mwo seni ewe fansoun ngang mi woungau. Ewe eu chok mettoch ua kuna seni ai pisekisekilo, iei a fen wor wisei fan iten ai upwe tumunu chommong aramas, alapalo ai alillis ngeni aramas, me tumunu chommong mettoch lap seni met a nom rei me lom. Pun iei chommong chon angang ra eani apilukuluk woi ren ener, unumer, me ufer, nge ekkoch ra osupwang ren alillisin tokter; iwe, emon a kan etto rei ren porausen noun kkewe siip ekkewe wolif ra mweteri, are noun kkewe oks mi malo pokiten ar turutiu me won achau, are emon a ereniei pwe och samau a toki noun kkewe kowu. Iwe, a ussun ita me rei . . . nge a kon watte ai osukosuk iei pokiten a chommong piseki lap seni ewe fansoun a kisikis piseki.”
Pwal eu popun aramas ra chei pisek, pun ra ttupulo ren minne Jises Kraist a eita ngeni “manamanen woun fonufan mi otuputup.” (Mattu 13:22) Ra kan ttupulo pun rese kuna fan eu ewe pwapwa ra ekiekin kuna seni ekkewe woun fonufan ra tinikken le kutta. Ra kan ekieki pwe lapaloon pisekir epwe atoto ngenir minne esap pwak ren pisek kisikis. Ina minne, fansoun meinisin ra kan achocho le alapalo pisekir.
Tongen Moni Esap Emmwen ngenu Pwapwa
Eli an aureki pisekin kkewe epwe pinei emon mwan mi pisekisek seni an epwe onnut lon kinamwe. Iei makkeien Solomon: “Mi kinamwe onnutun ewe chon angang, ese lifilifil ika a kukkun are watte anan; nge wouochun ewe emon mi pisekisek ese mut ngeni an epwe onnut.”—Eklesiastis 5:12.
Lupwen a kon ssenuk an emon aureki an epwe tongeni poutulo woun, sap minne epwe chok nafangau an onnut, nge epwe lap seni ena. Iei makkeien Solomon ussun emon mi kichingau: “Lon ranin manauan meinisin a kan mongo lon rochopwak, fan lolilen mi lapalap, me a fiti samau me minen aletipechou.” (Eklesiastis 5:17) Emonnewe ese kuna pwapwa seni an pisekisek, nge a mongo ‘fan lolilen,’ weween, ussun ita nge a asopwisekin nounou noun moni fan iten mongo. Eli an eani ena sokkun ekiek mi sokkongau epwe efisata samau. Iwe mwirin, apwangapwangen inisin emonnewe mi kichingau epwe alapalo an aurek, pun a kan eppeti i seni an epwe tufichin alapalo woun.
Eli ena poraus a achchema ngonuk ussun makkeien ewe aposel Paul: “Ir mi tipeppos fan iten ar repwe pisekisek ra kan tturulong lon sossot me ssar me chommong mocheniangau mi umwes me efeiengau, iwe, a akokatiu aramas lon kiteter me sopwongau. Pun tongen moni eu minen efisata sokkun mettoch mi ngau meinisin, iwe, ren ar achocho ngeni ena tong, ekkoch . . . ra fen posu ngeni pwisin ir chommong cheuch.” (1 Timoti 6:9, 10) Ren ar repwe chei moni, aramas ra eani ffoffor mi otuputup, ra kapas chofona, sola, amomo inisir, me pwal mwo nge nnielo aramas. Iwe mwiriloon, letiper me inisir a mmen cheuch pokiten ar sotuni le turufi me amwochu woun fonufan. Om ekiek nge ina ewe aal mi emmwen ngeni pwapwa? Aapwi!
Menemenoch Ren Minne mi Nom Rech
Solomon a apasa pwal och ussun ewe sokkun ekiek mi pwung fan iten woun fonufan. A makkei pwe “Ussun emon a fen towu seni luken inan we, iwe, epwe pwal selelo lupwen epwe feilo, ussun chok an waroto; iwe, emon esap tongeni uweialo och mettoch ren an angang weires, ita och mettoch epwe tongeni uwei lon poun. Nengeni! Ewe mettoch mi murinno seni meinisin ua fen kuna, nge mi lingoch, iei an emon mongo me un me an kuna minne a murinno ren an angang weires meinisin a fen angang weires ren fan ewe akkar ukuukun ranin manauan ewe Kot mi enlet a fen ngeni i, pun ina wisan.”—Eklesiastis 5:15, 18.
Ekkena kapas a pwarata pwe pwapwa ese kan longolong won ach achocho le achommonga woun fonufan fan iten eu fansoun sia aneanei an epwe war, nge eli esap wenewenen fis lon manauach. A fen kon murinno ach sipwe menei minne mi nom rech me meefi chengel ren uwaan ach angang weires. Ewe aposel Paul a pwarawu ena chok sokkun ekiek lon noun we taropwe mi fel ngeni Timoti: “Sise fen uwouto och mettoch ngeni ei fonufan, me sisap pwal tongeni uweialo och mettoch. Ina minne, ika a wor anach me ufach, sipwe chok menei ekkeei mettoch.”—1 Timoti 6:7, 8; alollo ngeni Luk 12:16-21.
Ewe Minen Atoto Pwapwa
A mmen watte an Solomon eani woun fonufan me mirit seni Kot. Nge a ririfengenni pwapwa me mirit, nge esap moni. Iei alon: “Mi pwapwa ewe mwan mi fen kuna mirit, me ewe mwan mi eani weweoch, pun an liwini ekkena mettoch a murinno seni an liwini silifer me an winneni kolt. A auchea mwen foun leset, me mettoch meinisin ka pwapwa ngeni esap tongeni lollo ngeni. Ttamen ranin manau a nom le poumwanin; lon pouimongun a wor wouoch me ling. Lapalapan kkewe meinisin, ir lapalap mi murinno, me an kkewe aal meinisin, aalen kinamwe. Ina eu iraan manau ngeni ir mi kamwochuta won, me ir mi kamwochunnuk won repwe iteni chon pwapwa.”—Än Salomon Fos 3:13-18.
Pwata mirit a auchea seni pisek chommong? Solomon a makkei pwe “Mirit eu minen tumun ussun chok moni eu minen tumun; nge silelap a murinno seni pun mirit a kan amanaua ir mi mirit.” (Eklesiastis 7:12) Inaamwo ika moni a kan awora ekis tumun pun emon a tufichin nounou noun moni fan iten minne a osupwang ren, nge mirit epwe tongeni tumunu emon pwe ete ffori met epwe tongeni feiengau ren. Sap minne mirit mi enlet epwe chok tongeni selani emon seni malo, nge, pokiten a longolong won mennin ngeni Kot, iwe, epwe emmwen ngeni an emon angei manau esemuch.
Pwata mirit seni Kot epwe emmwen ngeni pwapwa? Pun pwapwa mi enlet epwe tongeni feito seni chok Jiowa Kot. Minne a fiffis lon manauen aramas a anneta pwe pwapwa mi enlet epwe toto ngeni aramas ren chok ar alleasochisi ewe Epinkepiisom. Pwapwa esemuch a longolong won an emon uoch mwen Kot. (Mattu 5:3-10) Ren ach akkapwonueta met sia kakkaeo seni Paipel, sipwe amaarata “ewe mirit seni won.” (Jemes 3:17) Epwe emmwen ngenikich ewe pwapwa woun fonufan esap tongeni atoto rech.
[Ekkewe sasing lón pekin taropwe 4, 5]
King Solomon a silei met a kan atoto ngeni aramas pwapwa. En mi pwal silei ena mettoch?