Watchtower ONLINE LIBRARY
Watchtower
ONLINE LIBRARY
Chuuk
  • PAIPEL
  • PUK
  • MEETINGS
  • w99 7/1 p. 13-17
  • Asukula Aramas Ren Mirit Me Etipetiper

Ese wor video fán iten ei kinikin.

Omusaaló, a wor osukosuk le eppietá ewe video.

  • Asukula Aramas Ren Mirit Me Etipetiper
  • Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—1999
  • Itelap Kisikis
  • Pwal Ekkóch
  • Auselingoch
  • Aucheaan Ach Eani Awewe Mi Ffat
  • Aeaochuun Kapas Eis
  • Kapas Awewe Mi Achungu ewe Letip
  • Angangoch le Alleani Ekkewe Wokisin
  • Akkappiru Ewe Sense Mi Lapalap
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
  • Kapas Áwewe mi Asukula Aramas
    Achocho lón Óm Állea me Asukul
  • “Ese Chuen Kapas ngenir Och Me Lukun kapas Monomon”
    Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—2002
  • Ülüngät Minen Älillis mi Amürinnölo Om Asukul
    Ach Angangen Afalafala Ewe Mwu—2012
Pwal Och
Ewe Leenien Mas a Esilefeili án Jiowa We Mwú—1999
w99 7/1 p. 13-17

Asukula Aramas Ren Mirit Me Etipetiper

“Ekiekin letipen eman mi tipachem a afisata an afalafal mirit o awattela an kapasen kait.”​—ÄN SALOMON FOS 16:23.

1. Met popun ach asukula aramas esap chok wewe ngeni aweween poraus?

USSUN sense sia achocho ngeni ach sipwe asaramalo sap chok ekiekin nouch kewe chon kaeo nge pwal letiper. (Efisus 1:18) Ina popun, asukula aramas esap eu angangen awewei poraus chok. Alon An Salomon Fos 16:23: “Ekiekin letipen eman mi tipachem a afisata an afalafal mirit o awattela an kapasen kait [etipetip, New World Translation].”

2. (a) Met weween ach etipetipa aramas? (b) Ifa ussun Chon Kraist meinisin mi tongeni wiliiti sense mi tufichin etipetipa aramas?

2 A ina met ewe aposel Paul a fori lupwen a asukula aramas. Lupwen a nonnom lon Korint, “a afalafal lon ewe sinakok iteiten ranin fel an re Jus; o a sotuni asoulangi ekkewe re Jus, pwal ekkewe re Kris.” (Fofor 18:4) Me ren emon sou kaeo, ewe kapas lon fosun Kriis mi affou ngeni “asoulangi” a wewe ngeni “fisitaan eu siwil lon an emon ekiek ren etipetipaen och poraus are seni an ekieki ussun pwungun me mwaallin och mettoch.” Ren an aea poraus mi anneta pwungun an afalafal, Paul a tufichin amwokutu aramas le siwili ifa ussun ar ekiek. A kon angangoch le etipetipa aramas pwe ekkewe chon oputa ra niueiti. (Fofor 19:24-27) Iwe nge, an Paul angoch le asukula aramas esap menlapei an aramas tufichoch. A ereni ekkewe Chon Korint: “Ai kapas, pwal ai afalafal, sap ren ai sineilap kapasen tipatchem, pwe ren pwarataan ewe Ngun o manaman, pwe ami luku esap longolong won tipatchemen aramas, pwe won manamanen Kot.” (1 Korint 2:4, 5) Pokiten Chon Kraist meinisin mi kuna alillis seni an Kot ngun mi fel, ir meinisin mi tongeni wiliiti sense mi tufichin etipetipa aramas. Nge ifa ussun? Sipwe atittina ekkoch ekkewe minen alillis le asukula aramas.

Auselingoch

3. Pwata mirit a lamot ika sipwe asukula aramas, me ifa ussun sipwe tongeni achungu letipen emon chon kaeo?

3 Ewe aewin minen alillis ese weneiti ach fos nge ach auseling. Ussun a mak lon puken An Salomon Fos 16:23, ika sipwe angangoch lon ach etipetipa aramas, a lamot mirit. Jises a fokkun miritiiti lapalapen ekkewe aramas a asukuleer. Jon 2:25 a apasa: “Pwisin i a sinei minne mi nom lon aramas.” Nge ifa ussun sipwe tongeni silei minne a nonnom lon letipen chokkewe sia asukuleer? Sipwe auselingoch. Alon Jemes 1:19: “Aramas meinisin repwe muttir le rong; repwe mang le kapas.” Pwungun pwe, esap aramas meinisin mi mochen muttir pwaralo ekiekin letiper. Lupwen nouch kewe chon kaeo repwe meefi enletin ach tongeer, neman repwe ekis tipemechereselo lon ar pwaralo ekiekin letiper. Fan chommong kapas eis mi kirokiroch me weweoch mi tongeni achungu ewe letip me ‘ufeta’ ekkena ekiek.​—An Salomon Fos 20:5.

4. Met popun Chon Kraist elter repwe auselingoch?

4 A fokkun lamot pwe ekkewe Chon Kraist elter repwe auselingoch. Ar auselingoch epwe atufichi ar “sinei meeta [repwe] polueni ngeni emon me emon.” (Kolose 4:6) Mei wor ei kapasen ourour lon An Salomon Fos 18:13: “Are eman aramas a palueni mwen esamwo rongorong, ina an tiparoch epwe pwal saw.” Ruuemon pwiich mi mochen alisi fefiner lon pekin ngun ra awora fon ussun an tongei ewe fonufan pokiten neminna ese fen fiti ekkewe mwich meinisin. Pwiich we a fokkun letipengau pun rese fen eisini ewe popun ese fen fiti ekkewe mwich. A chuen apwangapwang seni an reirei lon pioing. A watte ewe lamoten ach auselingoch mwen sipwe awora fon!

5. Ifa ussun ekkewe elter repwe angang won osukosuk a piita lefilen pwipwi?

5 Ren ekkewe elter, fan chommong ar asukula aramas a weneiti ar fonoor. A pwal lamot ren ei kaworen fon ar auselingoch. Auselingoch a fokkun lamot lupwen a piita osukosuk lefilen Chon Kraist. Mwirin chok ar auseling, ekkewe elter mi tongeni appiru ewe sam “mi apungu iteiten aramas usun ar kewe fofor, nge sap lifilifil aramas.” (1 Piter 1:17) Lon fansoun osukosuk, mi weires an aramas nemeni meefier, me emon elter epwe chechchemeni ewe fon mi mak lon An Salomon Fos 18:17: “Eman mi akomwen fos lon kapwung, aramas ra ekieki pwe a pwung tori ewe chon palueni a feito o palueni an kapas.” Emon sense mi lipwakoch epwe auselinga ekkewe ruu pekin. An iotek fan iter mi tongeni akinamwelo ar porausfengen. (Jemes 3:18) Ika aramas ra songeta, ewe elter epwe tongeni apasa pwe repwe fos ngeni i chok, pwe esap wor an ekkewe ruuemon aninifengen. Ren an eani kapas eis mi fich, epwe tongeni ffatelo ngeni ewe elter ewe poraus ekkewe aramas ra anini won. Fan chommong, nafangauen porausfengen nge esap ar mochen efeiengauafengennir, ina ewe mettoch a fen efisata ewe osukosuk. Nge ika a fen puratiu ekkoch kapasen emmwen lon ewe Paipel, emon sense mi tong epwe tongeni asukuleer ren mirit pokiten a fen rong ekkewe ruu pekin.

Aucheaan Ach Eani Awewe Mi Ffat

6. Ifa ussun Paul me Jises ra isetiu eu pisekin nengeni lon ar asukula aramas ren poraus mi ffat?

6 Ach eani poraus aramas ra mecheresin weweiti a wewe ngeni pwal eu minen asukula aramas mi auchea. Pwungun pwe, sia mochen pwe ekkewe chon kaeo Paipel repwe tufichin “eti ekkewe aramas mi fel meinisin le meefi meeta cholapan, are langattaman, are tekian, are alollolun” ewe enlet. (Efisus 3:18) Mei wor ekkoch mettoch ussun ekkewe sokkopaten luku lon ewe Paipel sia mochen kaeofichi are mi weires ach sipwe awewe won. (Rom 11:33) Iwe nge, lupwen Paul a afalafala ekkewe Chon Kriis, a annefota ewe chok poraus ‘Kraist won ewe iraan ninni.’ (1 Korint 2:1, 2, NW) Ussun we chok, an Jises afalafal a ffat me aramas ra mochen auseling. A eani kapas mi mecheres lon an Afalafal won ewe Chuuk. Nge, a nom lon ena afalafal ekkoch me lein ekkewe poraus enlet mi alollon a fen towu seni auen aramas.​—Mattu, sopwun 5-7.

7. Ifa ussun ach asukula aramas epwe ffat lupwen sia kaeo ngeniir?

7 Ach afalafal epwe pwal tongeni ffat lupwen sia kaeo ngeni aramas. Ifa ussun? Ren ach menlapei “minne mi murinno.” (Filipai 1:10) Lupwen sipwe awewei eu poraus mi weires, sipwe achocho le eani ekkewe sokkun kapas aramas mi tongeni weweiti. Sipwe menlapei ekkewe wokisin mi lamot nge sisap sotun alleani ekkewe wokisin meinisin lon ewe puk. Ina popun a lamot ach ammonlaochu ewe lesen. Sisap achou ewe chon kaeo ren chommong poraus, me sisap riki seni ewe itelap ren ach sipwe awewe won pwal och mettoch mi lamot kisikis. Ika ewe chon kaeo a eani kapas eis nge ese weneiti itelapen ewe lesen, sipwe kirokiroch le awewe ngeni pwe oupwe fos ussun ena kapas eis mwirin oua wes ewe lesen.

Aeaochuun Kapas Eis

8. Ifa ussun Jises a angoch le eani kapas eis?

8 Pwal eu minen alillis ren ach sipwe asukulaochu aramas a weneiti ach aeaochu kapas eis. Jises Kraist a akkeani kapas eis lon an angangen afalafal. Ren chok awewe, Jises a eisini Piter: “‘Meeta om ekiek, Saimon? Seni io ekkewe kingen fonufan ra angei takisesin aramas are takisesin laisen? Seni nour kewe are seni aramas?’ A apasa, ‘Seni chok aramas.’ Iwe, Jises a apasa ngeni i, ‘Iwe, nour kewe ra ngaselo.’” (Mattu 17:24-26) Jises esap wiisen wattiu liwinin takises fan iten ewe imwen fel pokiten i noun Kot we alaemon, noun ewe emon aramas ra fel ngeni lon ena imwen fel. Nge Jises a awewe won ei poraus mi enlet ren an aeaochu kapas eis. Iwe, Jises a alisata an Piter weweochu ewe poraus seni an ekiekisefalli minne a piin silei.

9. Ifa ussun sipwe tongeni eani kapas eis atun sia kaeo ngeni aramas?

9 Sipwe tongeni aeaochu kapas eis atun sia kaeo ngeni aramas. Ika mei mwaal minne ewe chon kaeo a polueni, eli sia mochen chok awewe ngeni ewe poraus mi pwung, nge epwe amwochu ewe poraus? Fan chommong epwe murinno ika sipwe emmweni ekiekin ewe chon kaeo ren ekkoch kapas eis pwe epwe pwisin silei poluen ewe kapas eis. Ren chok awewe, ika emon ese tongeni weweiti ewe lamoten an eani iten Kot we, sipwe tongeni eis, ‘Ifa lamoten itom ngonuk? . . . Pwata? . . . Met meefiom ika aramas rese mochen apasawu itom? . . . Esap pwal pwung pwe Kot a mochen ach sipwe nounou itan?’

10. Ifa ussun ekkewe elter mi tongeni eani kapas eis le alisi aramas mi feiengau lon pekin memmeef?

10 Ekkewe elter repwe tongeni aeaochu kapas eis lupwen repwe mammasa ewe pwin siip. Chommong lon ewe mwichefel ra fel feiengau lon pekin memmeef seni ei fonufan fan an Setan nemenem me neman ra meefi pwe esor emon a tongeer me ir mi limengau. Emon elter mi tongeni alisi ei sokkun aramas ren an epwe apasa: ‘Inaamwo en ka meefi pwe ka limengau, nge met meefien Jiowa ussum? Ika Semach lon lang mi tong a mut ngeni maloon Noun we ren an epwe awora eu moon kepichilo reom, esap pwe Kot a tongeiok?’​—Jon 3:16.

11. Ifa aucheaan ekkewe kapas eis aramas repwe ekkekieki chok, me ifa ussun sipwe eani ena esin kapas eis ika sipwe fos ngeni eu pwin aramas?

11 Ewe sokkun kapas eis aramas repwe ekkekieki chok a wewe ngeni pwal eu minen alillis le asukula aramas. Chon auseling resap apasawu poluen ewe kapas eis nge ewe kapas epwe alisiir le ekiekifichi ewe poraus. Ekkewe soufosun loom ra kan eani ei sokkun kapas eis le efisi an aramas ekkekieki poraus mi lamot. (Jeremaia 18:14, 15) Jises a pwal eani kapas eis aramas repwe ekkekieki nge resap apasawu poluer. (Mattu 11:7-11) Mei murinno ei sokkun kapas eis lupwen sia wiisen fos ngeni eu pwin aramas. Sisap chok ereni ekkewe mi auseling pwe repwe angang ngeni Jiowa ren eu letip mi unus nge, eli epwe murinno ach eani ei kapas eis, ‘Ika sise angang ngeni Jiowa ren unusen letipach, epwe pwapwa rech?’

12. Met lamoten ach eani kapas eis mi lukeato ekiekin aramas?

12 Ewe sokkun kapas eis mi lukeato ekiekin aramas mi auchea le miritiiti ika ewe chon kaeo a luku alon minne a kakkaeo. (Mattu 16:13-16) Neman emon chon kaeo epwe pwungun polueni pwe mei mwaal lisowu mwaal. Nge, pwata kesap pwal eani ekkoch ekkeei kapas eis ussun, Met en ka ekieki ussun an Kot kewe alluk ussun minne mi pwung are mwaal ren foffor lefilen mwan me fefin? Om ekiek pwe ekkena alluk mi kon pinei ach kewe foffor? Me reom, epwe wor lamoten an aramas alleasochisi ekkeei sokkun alluk are esor lamotan?

Kapas Awewe Mi Achungu ewe Letip

13, 14. (a) Met weween ach kapas awewe won och mettoch? (b) Met popun kapas awewe mi murinno mi auchea?

13 Sipwe pwal tongeni achungu letipen chon auseling me chon kaeo ren ach angangoch le nounou kapas awewe. Ewe kapas lon fosun Kriis mi affou ngeni “kapas awewe” a wesewesen wewe ngeni “anomu unukkun are anomufengennir.” Lupwen kopwe eani eu kapas awewe, kopwe awewe ewe mettoch ren om ‘anomu unukkun’ och mettoch mi ekis wewefengen. Ren chok awewe, Jises a eani kapas eis: “Meeta ewe muun Kot a wewe ngeni? Are meet sokkun kapas monomon sipwe awewe ngeni?” Ren an epwe polueni, Jises a fos ussun ewe foun sinapi aramas meinisin mi silei ussun.​—Mark 4:30-32.

14 Noun Kot kewe soufos ra eani chommong kapas awewe mi manaman. Lupwen ekkewe Chon Asiria, Kot a fen nounou le apwungu ekkewe Chon Israel, ra fokkun kirikiringau lon ar eriaffou Israel, Aisea a pwaralo ar lamalam tekia ren ei kapas awewe: “Efoch kouk epwe aingaing ngeni ewe chon falafal, ika efoch ngerenger epwe pusin atekiata won ewe chon ngerenger?” (Aisea 10:15) Lupwen Jises a asukula aramas, a nounoufichi kapas awewe. A fen mak pwe “ese chuen kapas ngenir och me lukun kapas monomon.” (Mark 4:34) Mi auchea kapas awewe mi murinno pokiten ar efisi an aramas eani tupuwer me letiper. Ra atufichi an emon chon auseling weweochu poraus mi fo ren an alollo ngeni minne a fen silei.

15, 16. Met epwe alapalo pochokkulen eu kapas awewe? Awewe mwo.

15 Ifa ussun sipwe aea kapas awewe mi achungu letipen aramas? Akkom, ewe kapas awewe epwe ekis weneiti minne sia awewe won. Ika ewe kapas awewe ese wesewesen weneiti ewe poraus, epwe arikalo ekiekin aramas nge esap asarameerelo. Emon chon afalafal a sotun awewei ifa ussun ekkewe lusun mi kepit ra anomuur fan Jises Kraist ren an eani kapas awewe ussun emon kolak mi tongei noun we masta. Nge epwe fich ena sokkun awewe mi alollo aramas ngeni kolak? Ewe ekiek lon Paipel a wewe chok nge a fen ffatelo ren kapas mi fich me sufol. Noun Jises 144,000 chon kaeo mi kepit ra alollo ngeni “emon fin apupulu mi fout fan asengesin puluan.”​—Pwarata 21:2.

16 Eu kapas awewe epwe murinno ika epwe weneiti manauen aramas. An Natan eani awewe ewe apanen siip mi nninniilo a achungu letipen Tafit pun, me loom, Tafit emon chon masen siip me a chuen tongei siip. (1 Samuel 16:11-13; 2 Samuel 12:1-7) Ika Natan a eani awewe atemwanin kou, eli esap kon achungu letipen Tafit. Ussun we chok, eli esap wor watte lamoten ekkewe kapas awewe ussun porausen science mi amairu are porausen uruwo aramas rese kon lien chechchemeni. Jises a eani awewe won mettoch aramas ra foffori iteiten ran. A fos ussun lamp, matchang fan lang, me kiopen le malamal. (Mattu 5:15, 16; 6:26, 28) Ekkewe mi auseling ngeni Jises mi tongeni mecheresin weweitiir.

17. (a) Ach kapas awewe epwe ita pop seni met? (b) Ifa ussun sipwe tongeni ekis siwili ekkewe kapas awewe lon ewe puk pwe epwe fich ngeni nonnomun ewe chon kaeo?

17 Fan chommong lon ach angangen afalafal, sia tufichin eani ekkewe awewe mi ffat me murinno. Kutta mettoch kopwe tongeni kaeo ussun ekkewe ka fos ngeni. (Fofor 17:22, 23) Eli eu awewe epwe longuni noun ewe chon imw, imwan we, an angang, are ewe sokkun kunou a saani. Are, ren pwisin ach sile ussun ewe emon sia kaeo ngeni sipwe tongeni nounoufichi eu kapas awewe lon ewe puk sia kakkaeo lon. Ekieki mwo ewe kapas awewe lon parakraf 14 an sopwun 8 lon ewe puk Knowledge That Leads to Everlasting Life. A awewe won aramas mi pweni emon sam mi tongei noun kewe. Sia tongeni ekieki ifa ussun sipwe ekis siwili porausen ewe kapas awewe ren an epwe fich ngeni nonnomun ewe chon kaeo ika i emon sam are in.

Angangoch le Alleani Ekkewe Wokisin

18. Met popun sipwe mochen angangochulo lon ach allea?

18 Paul a pesei Timoti: “Kopwe achocho ngeni alleani Paipel, o fonou, o afalafal.” (1 Timoti 4:13) Pokiten ewe Paipel longolongun ach afalafal, epwe lamot ach angangoch le alleani. Ekkewe Chon Lifai ra eani wiiser le alleani ewe Allukun Moses ngeni noun Kot kewe aramas. Atun ra allea rese angangau nge ra allea ren mwasangasang. Mei mak lon puken Nehemaia 8:8 pwe: “Ra aleaniochu ewe puken alluk an Kot, ra afouu o aweweni, pwe ekewe aramas ra tongeni weweiti.”

19. Ifa ussun sipwe tongeni amurinnolo ach alleaan Wokisin?

19 Ekkoch Chon Kraist mwan ra angangoch le afalafal nge ra angang ngau lon pekin allea. Ifa ussun repwe lipwakochulo? Praktis. Ewer, repwe tongeni leuwommong le alleani eu poraus fan chommong tori epwe murinno. Ika mei wor teipen Paipel lon om we fos, epwe och om auselinga ifa ussun ngingin ewe sou allea a apochokkula itiitin ewe kapas, ifa ussun ngingin a sissiwil, me newenewenen ekkewe kapas mi weires. Ika mei wor ewe New World Translation lon om fos, kopwe pwal tongeni alamota ekkewe minen alillis fan iten ach sipwe anewenewenaochu ekkewe kapas.a Ika sipwe praktis, pwal mwo nge ewe it Maʹher-shalʹal-hash-baz epwe mecheres.​—Aisea 8:1.

20. Ifa ussun sipwe ‘tumunufichi ach asukula aramas’?

20 Wiiser wiisen sense a wewe ngeni eu wiis mi auchea ngeni noun Jiowa kewe aramas! Amwo sipwe alamota wiisach. Amwo sipwe ‘tumunufichi pwisin kich me ach afalafal.’ (1 Timoti 4:16) Sipwe tongeni wiliiti sense mi murinno ren ach auselingoch, eani awewe mi ffat, angoch le eani kapas eis, eani kapas awewe mi murinno, me ren ach angangoch le alleani ekkewe wokisin. Amwo sipwe alamota ewe kait mi kawor ren an Jiowa we mwicheich, pun epwe ‘atufichikich le kapas.’ (Aisea 50:4) Ren ach sipwe alamota meinisin ekkewe pisekin alillis fan iten ach angangen afalafal, kapachelong brochure, teip, me cassette, sipwe silei ifa ussun sipwe asukula aramas ren mirit me etipetiper.

[Footnote]

a Ekkewe it ra aimufesen lon kinikinir me epwe wor tikitik are esissin lefilen ekkewe kinikin. Ewe kinikin sipwe pochokkulen anewenewena ina ewe a wor ewe esissin. Ika osawa ewe saingoon mesen mak lon eu kinikin, ewe osawa epwe ttam. Ika ewe kinikin a wes ren osopin, ngingin ewe osawa won ewe kinikin epwe mwoch.

En Mi Chechchemeni?

◻ Ifa ussun auselingoch epwe alisata ach asukula aramas?

◻ Ifa ussun sipwe tongeni appiru an Paul me Jises ffatochun asukula aramas?

◻ Ikkefa ekkewe sokkun kapas eis sipwe eani le asukula aramas?

◻ Met sokkun kapas awewe mi murinno?

◻ Ifa ussun sipwe amurinnoolo ach allea fan mesen aramas?

    Meinisin mi Peres lón Fósun Chuuk (1987-2025)
    Log Out
    Log In
    • Chuuk
    • Share
    • Preferences
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Terms of Use
    • Privacy Policy
    • Privacy Settings
    • JW.ORG
    • Log In
    Share