“Akkannetata Met Sokkun Aramas Ami”
“Oupwe sotuni pwisin ami, are oua nonnom lon ewe luku, oupwe akkannetata are met sokkun aramas ami.” —2 KORINT 13:5, NW.
EMON mwan a tori keangen ewe aal. Pokiten ese silei menni aal epwe emmwen ngeni leenian, a eisini ekkoch aramas. Met ra apasa mi u fengen. Iwe, ewe mwan a chok uta ikewe ie pokiten watteen an osukosuk. Epwe pwal ina ussuch ika sia tipemwaramwar ussun ach kewe luku. Tipemwaramwar a tongeni aweiresi ach tufichin filata, me sipwe tipemwaramwar ussun menni aal sipwe fetal won.
2 Eu osukosuk a ppiita lon ewe mwichefel lon Korint, Kris loom. Ekkoch “chon kuno mi fakkun lapalap” ra u ngeni ewe aposel Paul ren ar apasa: “An kewe taropwe mi chou o pochokkul, nge fansoun an nonnom ikei lon inisin atewe mi chok apwangapwang.” (2 Korint 10:7-12; 11:5, 6) Eli ena esin ekiek a fen efisi aramas lon ewe mwichefel lon Korint ar repwe tipemwaramwar ifa ussun repwe fetal.
3 Paul a popueta ewe mwichefel lon Korint atun a chuuriir lon 50 C. E. A nomelo ikewe “ukukun eu ier pwal wonu maram; o a afalafala ewe kapasen Kot leir.” Pwungun pwe “pwal chommong chon Korint ra rongorong, o ra luku; iwe, ra papataiselo.” (Fofor 18:5-11) Paul a mochen silei ussun pochokkulen chienan chon luku lon Korint. Pwal och, ekkewe chon Korint ra fen tingor alillis lon pekin ngun. (1 Korint 7:1) Iwe, a ngeniir ei fon mi murinno.
4 Paul a apasa: “Oupwe sotuni pwisin ami, are oua nonnom lon luku. Oupwe akkannetata are met sokkun aramas ami?” (2 Korint 13:5, NW) Ei fon epwe tumunu ekkewe chon Kraist lon Korint ika ra apwonueta alon. Resap tipemwaramwar ussun ar fetal. Epwe pwal alisikich. Iwe, ifa ussun sipwe appiru an Paul we fon? Ifa ussun sipwe sotuni are sia nonnom lon luku? Iwe, met a kapachelong lon ach annetata are met sokkun aramas kich?
“Oupwe Sotuni Pwisin Ami, Are Oua Nonnom Lon Luku”
5 A kan wor lon eu me eu sossot, emon are och mettoch a sossot, me a wor eu minen aukuk emon aramas are ewe pisek epwe auku ngeni. Lon ei lesen, esap ach luku a sossot nge pwisin kich. Mei wor eu minen aukuk mi unusoch fan iten ei sossot. Iei eu kol Tafit a makkei: “An ewe SAMOL alluk mi chok unusochulo, a amanauasefalli ngunuch; an ewe SAMOL pwarata mi chok enlet, a atipatchemelo ekkewe aramas mi tiparoch; ekkewe afalafal me ren ewe SAMOL mi chok pung, ra apwapwai letipach; an ewe SAMOL alluk mi chok limelimoch, a asaramalo mesach.” (Kol Fel 19:7, 8) An Jiowa kewe alluk mi unusoch me limelimoch, an pwarata mi enlet, me an kewe afalafal mi pwung ra nonnom lon ewe Paipel, ewe minen aukuk fan iten sossot mi murinno seni meinisin.
6 Iei met ewe aposel Paul a apasa ussun ena poraus seni Kot: “Pun ewe kapasen Kot mi manau o manaman, a ken seni sokkun katilas meinisin mi ken me ruu epek, o a tu ngeni tori aimufeseni manau o ngun, o pwal ekkewe kailen chuu me masouen chuu; o a pwal tongeni apungu ekkewe ekiek o mochenian letipach.” (Ipru 4:12) Iwe, an Kot we Kapas a tongeni sotuni letipach are pwisin lapalapach. Ifa ussun sipwe tufichin apwonueta alon ei poraus mi kken me manaman? Iei ussun ewe soumak a affata met sipwe fori lon an we kol: “Mi feioch ewe mwan . . . a fakkun pwapwaiti allukun ewe SAMOL, o a fakkun ekieki usun an we alluk, le ran me lepwin.” (Kol Fel 1:1, 2) Allukun Jiowa a nonnom lon ewe Paipel. Ren enletin, sipwe akkota ineet sipwe alleaani me ekkekieki ussun ewe poraus lon ewe Paipel. A lamot pwe kich, ekkewe aramas repwe sossot, sipwe silei ena poraus.
7 Iwe, sipwe sotuni pochokkulen ach luku akkaewin ren ach alleaani me ekkekieki ussun an Kot we Kapas me mwirin, sipwe nengeni ika ach kewe foffor ra tipeeu ngeni minne sia allea. Sia pwapwa pwe a wor chommong minen alillis mi alisata ach weweochuuti ewe Paipel.
8 Jiowa a awora afalafal me emmwen ren ekkewe puk seni “ewe chon angang mi tuppwel o tipatchem.” (Mattu 24:45) Iwe, ekieki mwo ekkewe kapas eis mi efisata ach ekkekieki ekkewe lessen mi lamot le muchuloon lape-ngeni ekkewe sopwun lon ewe puk Draw Close to Jehovah.a A ifa me murinnoon ach tufichin atittina pwisin lapalapach pokiten ei alillis lon ewe puk! Mei wor chommong poraus mi pwal alisikich lon Ewe Leenien Mas me Awake! Iei met emon fin Kraist a apasa ussun ekkoch poraus ussun ewe puken An Salomon Afalafal lon Ewe Leenien Mas: “Ekkeei lesen ra fokkun alisiei. Ra alisiei ren ai upwe kuna ika ai fos, foffor, me ekiek ra tipeeu ngeni an Jiowa kewe minen aukuk mi pwung.”
9 Sia pwal angei emmwen me pesepes mi chommong atun ekkewe mwich me mwichelap. Ir ekkoch chok me lein kaworen Kot lon pekin ngun fan iten ekkewe aramas Aisea a oesini ussur: “Iwe, lon fansoun sopolan, ewe chuk ia a nom ie imwenfelin ewe Samol mi Lapalap epwe fefeita o nukunuk, epwe pwal tekia seni chuk meinisin, Chon ekewe mwu won fanufan repwe mwicheto ren. Iwe, chomong aramas repwe feito o apasa, ‘Ousipwe feita won chukun ewe Samol mi Lapalap. . . . I epwe aiti ngenikich mine a mochen sipwe fori, pwe sipwe tongeni apwonueta an kewe kapas.’ ” (Aisea 2:2, 3) A ifa me watteen ach feioch pwe sia tongeni kait me ren an Jiowa kewe aal.
10 Sipwe pwal afanni ewe fon seni chokkewe mi asimau lon pekin ngun, kapachelong ekkewe elter. Iei met ewe Paipel a apasa ussur: “Ami pwii kena, ika emon a serengau lon och tipis, ami mi nom lon pekin ngun oupwe aliwinato i ren ngun mosonoson, Nge kopwe pwisin tumunuk, pwe kete pwal kuna sosot.” (Kalesia 6:1) A ifa me watteen ach kilisou fan iten ei alillis mi alisata ach alapalapasefalli lapalapach kewe!
11 Nouch kewe puk me chassi, me ekkewe mwich me mwan mi asimau ir meinisin kaworen Jiowa mi amwarar. A lamot ach sipwe atittinafichikich lupwen sia sotuni ika mi pochokkul ach luku. Ina popun, lupwen sia alleaani eu puk are sia auselinga afalafal, a lamot ach sipwe pwisin eisinikich: ‘Ei poraus a weneitiei? Ua foffori? Ua kamwochunnuk won an chon Kraist kewe luku? Ekiekich ussun ekkewe poraus sia angei ren kaworen Jiowa a wor an pochokkul won ach pochukkul lon pekin ngun. Ewe Paipel a apasa: “Are emon ese nom lon pekin ngun, esap angei ekkewe mettochun Ngunun Kot, pun ekkewe mettoch epwe puch ren i. . . . [Iwe nge,] are emon a nom lon pekin ngun, a tongeni apungu mettoch meinisin, nge esor emon epwe apungu i.” (1 Korint 2:14, 15) Iwe, sipwe achocho le akkamwochu ekiekoch ussun minne sia allea lon nouch kewe puk me chassi me met sia rongorong lon ach kewe mwich me seni ekkewe elter.
“Akkannetata Ika Met Sokkun Aramas Ami”
12 Sipwe atittina pwisin kich ren ach sipwe akkannetata met sokkun aramas kich. Iwe, neman sia fifffiti mwich nge ifa ukuukun ach pochokkul lon pekin ngun? Ach akkannetata ika met sokkun aramas kich a kapachelong pwaraloon ach asimau me ukuukun ach kilisou ren kaworen Kot lon pekin ngun.
13 Met sokkun mettoch ra annetata ngenikich pwe sia asimau lon pekin ngun? Ewe aposel Paul a makkei: “Nge mongo pochokkul a och ngeni aramas asimau, ngeni ir ekkewe ra fen akaoren ngeni ir pwe repwe tongeni esinna lefilen minne mi murinno o minne mi ingau.” (Ipru 5:14) Ach asimau a pwalo lupwen sia amaaraata ach tufichin miritiiti minne a murinno are ngau. Sia wiisen apochokkula ach tufichin miritiiti pwung me mwaal ren ach nounou ena tufich le kutta ifa ussun ekkewe kapasen emmwen lon ewe Paipel ra weneiti sokkopaten foffor me osukosuk, ussun chok emon chon pasket a angangochulo lupwen a pochokkulelo ekkoch fouichoun ren toro.
14 Iwe nge, mwen sia tongeni angangochulo le miritiiti minne mi pwung are mwaal, sipwe angei sile. Sipwe tinikken le kaeo ika sipwe fori ena. Lupwen sia tinikken le kaeo, akkaewin lupwen sia kaeo ekkewe mettoch mi ekis alollon lon ewe Paipel, ach miritiiti minne mi pwung are mwaal a kan ochulo. Lon ekkewe ier ra lo, a wor chommong lesen mi alollon lon Ewe Leenien Mas. Ifa ussuch lupwen sia sereni eu lesen mi ekis weires ngenikich? Sia pireir le alleaani pokiten a wor “och mi weires ngenikich ach sipwe wewe ren”? (2 Piter 3:16) Iwe, sisap ina ussun nge sipwe alapalo ach achocho le weweiti ewe poraus.—Efisus 3:18.
15 Nge ifa ussun ika kaeo mi weires ngenikich? Iwe, a fokkun lamot ach sipwe siwili lapalapach ren ach angang le wiliiti aramas mi mochen kaeo.b (1 Piter 2:2) Sipwe kaeo ifa ussun sipwe angei mongoon ngun seni ewe mongo mi pochokkul, are ekkewe poraus mi alollol lon an Kot we Kapas. Ika sia chipwang le fori ena, ach tufichin pwisin miritiiti pwung are mwaal epwe apwangapwang. Nge ika ach asimau epwe pwappwalo, esap naf ach miritilo chok. Lon manauach ran me ran sipwe aeaouochu ewe sile sia fen angei seni ach tinikken le kaeo.
16 Pwisin lapalapach a pwal pwalo ren ifa ussun sia pwari ach kilisou fan iten ekkewe poraus mi enlet sia kaeo ren ach angang. Ewe chon kaeo Jemes a nounou eu kapas awewe mi murinno ren an epwe awewei ifa ussun sipwe atittina pwisin kich: “Nge oupwe pwisin forikemilo chon apwonueta ewe kapas, sap chon rong chok; iwe, ousap otupu pwisin ami. Pun are emon a chok rong ewe kapas, nge esap apwonueta, iwe, ei sokkun aramas usun chok emon mwan mi nennengeni mesen inisin lon kilas; pun epwe nengeni pwisin i o a feilo; iwe, a muttir monukalo lapalapan. Nge emon epwe nennengeni ewe alluk mi unusoch, ewe allukun ngaselo, o epwe likiitu; pun esap i emon chon rong chok mi epwe monukalo, nge emon chon achocho le apwonueta. Iwe, ei sokkun aramas epwe feioch ren an kewe fofor.”—Jemes 1:22-25.
17 Jemes a apasa: ‘Nelong lon ewe kilas, ewe Paipel, me atittinok. Likiitu le fori, me atittinok me ren ewe saram seni ewe Paipel. Iwe, mwirin kesap muttir monukalo met ka kuna. Iwe, kopwe siwili minne a mwaal.’ Fan ekkoch, ach fori ena a tongeni weires.
18 Ren chok awewe, ekieki mwo wiisach le afalafala ewe Muu. Paul a makkei: “Sia luku ren letipach, o sia kuna pung; sia pwarata ren auach, o sia kuna manau.” (Rom 10:10) Ika sipwe pwarata ren auach, iwe, epwe wor met epwe siwil lon manauach. Lape-ngenikich sise eoreni ewe angangen afalafal. Ika sipwe akkomwa ena angang lon manauach me tinikken ngeni, iwe, epwe pwal wor chommong mettoch sipwe siwili me pennukuolo. (Mattu 6:33) Iwe nge, lupwen sia foffori ei angang seni Kot, sia pwapwa pokiten Jiowa a lingelo. Iwe, kich chon afalafala ewe Muu mi tinikken?
19 Met a kapachelong lon ewe angang sia fori pokiten ach luku? Paul a apasa: “O minne oua kaeo, o angei, o rong, o kuna me rei, oupwe fori. Iwe, ewe Koten kinamwe epwe nonnom remi.” (Filipai 4:9) Sia annetata pwe kich chon Kraist ren ach foffori alon minne sia kaeo, etiwa, rongorong, me kuna, weween, unusen meinisin a kapachelong lon manauen emon chon kaeo mi fangolo manauan ngeni Kot. Jiowa a asukulakich ren ewe soufos Aisea: “Iei ewe al oupwe aleni.”—Aisea 30:21.
20 Ekkewe mwan me fefin mi tinikken le kaeo ewe Paipel me afalafala ewe kapas allim, me tuppwol, me akkalisata an Kot we Muu, ra fokkun efeiochu ewe mwichefel. Ra annukuchara ewe mwichefel. Ra alisi meinisin nge akkaewin ekkewe minefo. Lupwen sia lefareni an Paul we fon pwe sipwe ‘sotuni pwisin kich, are sia nonnom lon ewe luku, me akkannetata are met sokkun aramas kich ’ sia pwal alisi aramas.
Pwapwaiti Om Foffori Letipen Kot
21 Tafit, ewe kingen Israel loom, a eani ei kol: “Ai Kot, ua chok pwapwaesini ai fori letipom; om we alluk a nonnom lon letipei.” (Kol Fel 40:8) Tafit a pwapwaiti an epwe fori letipen Kot. Met popun? Pokiten allukun Jiowa ra nonnom lon letipan. Tafit ese tipemwaramwareiti menni aal epwe fetal won.
22 Lupwen an Kot kewe alluk ra nonnom lon letipach, iwe, sisap tipemwaramwareiti menni aal sipwe fetal won. Sipwe pwapwa le fori letipen Kot. Amwo sipwe unusen “achocho” me angang ngeni Jiowa ren unusen letipach.—Luk 13:24.
[Footnotes]
a Forien Chon Pwarata Jiowa
b Alillis ren ifa ussun sipwe kaeo a kawor lon ewe puk Benefit From Theocratic Ministry School Education, pekin taropwe 27-32 , forien Chon Pwarata Jiowa.
En Mi Chechchemeni?
• Ifa ussun sipwe pwisin sotunikich are ach luku a pochokkul?
• Met a kapachelong lon ach annetata are met sokkun aramas kich?
• Ifa ussun sipwe pwaralo pwe kich chon Kraist mi asimau?
• Ifa ussun ekkewe angang sia fori pokiten ach luku a alisata ach pwisin atittina lapalapach?
[Ekkewe kapas eis fan iten ewe lesen]
1, 2. (a) Ifa ussun tipemwaramwar ussun ach luku a efeiengauakich? (b) Tipemwaramwar ussun ewe alen Kraist a fisita lon Korint loom pokiten met?
3, 4. Met popun sipwe ekieki ussun an Paul we fon?
5, 6. Ifa ewe minen aukuk fan iten ach sossot, me met popun ina ewe minen aukuk mi unusoch?
7. Met sipwe fori akkom ren ach sipwe sotuni ika ach luku a pochokkul?
8. Ifa ussun ekkewe puk “ewe chon angang mi tuppwel o tipatchem” ra awora ra alisikich le nengeni ika ach luku mi pochokkul?
9, 10. Ikkefa ekkewe mettoch Jiowa a awora mi alisata ach sotuni pwisin kich are ach luku a chuen pochokkul?
11. Met sipwe fori lupwen sipwe sotuni pochokkulen ach luku?
12. Ach akkannetata ika met sokkun aramas kich a kapachelong met?
13. Me ren Ipru 5:14, met a annetata pwe sia asimau?
14, 15. Met popun sipwe tinikken le kaeo ekkewe poraus mi alollol lon an Kot we Kapas?
16, 17. Ifa ewe fon Jemes a awora pwe sipwe wiliiti “chon apwonueta ewe kapas”?
18. Met popun a weires ach appiru an Jemes fon?
19. Met a kapachelong lon ekkewe angang sipwe fori pokiten ach luku?
20. Met sokkun aramas ra fokkun efeiochu ewe mwichefel?
21, 22. Ifa ussun sipwe pwapwa le fori letipen Kot?
[Lios lon pekin taropwe 9]
En mi silei
ifa ussun
sipwe pwisin
sotunikich are
sia feffetal
me ren ach
luku?
[Lios lon pekin taropwe 10]
Sia annetata pwe kich chon Kraist mi asimau ren ach aeaochu ach tufichin miritiiti minne mi pwung me mwaal
[Lios lon pekin taropwe 11]
Sia annetata pwe esap kich ‘chon rong chok mi epwe monukalo, nge chon apwonueta ewe kapas.’