HECHOS
Jesusba Dachi Akõre Jauri deai jaraɗa
1 Teófilo, mʉʉba chi nabena kartaɗe ɓʉsii Jesusba wau ɓuaɗa ʉ̃rʉbena mauɗe ichiba jaradea ɓuaɗa ʉ̃rʉbena, 2 aɓa Dachi Akõreba bajãaɗaa adoeruuɗaa. Bajãaɗaa wãi naeɗe Dachi Akõre Jauriɗeeba Jesusba chi ichiba bʉiɗarãmaa jaradeasii kãare wauɗai panuu. Maarã ichiba jʉrʉ adauɗa basii.
3 Jesús biusiiɗe ãchimaa ara ichi ɓes ãrea unubiasii kuitaaɗamera ichi biawãra chokae jiradusii. Mauɗe ãchimaa jaradeabachii ichiɗeeba, Dachi Akõreba ichiɗirã ichi juaɗe ua ɓuu ʉ̃rʉbena. Cuarenta ewari maka wausii. 4 Ewari aɓaɗe Jesús ãchi baara komaa ɓuasiiɗe naka jarasii:
—Jerusalén puuruɗebena ãyaa wãrã́sturu. Nama eseɗáusturu aɓa Dachi Akõreba ichi Jauri deai jaraɗa dearuuɗaa.* Mau ʉ̃rʉbena mʉʉba machimaa naeɗe jarasii. 5 Biawãra Juanba baniaba ẽbẽrarã boro easii, maamina kãꞌãabariwãeɗe Dachi Akõreba ichi Jauri machimaa deai.*
6 Maabae chi Jesús baara ãbua panaɗaba ichimaa iɗisiɗau:
—Dai Mechiu, ¿anakʉɗe bichiba dachi Israel puuru chi aude mechiu ɓuabiika, chi naa ɓuaɗa kĩra?
7 Jesusba panausii:
—Makai ewari machiba kuitaaɗaabai panuu. Aɓaburu mʉ Chacháburu kuitaa ɓuu mau ewari ɓusiiɗeeba. 8 Maamina Dachi Akõre Jauri machi baara ɓuaɗe neeruuɗe machiba ichi poyaabarii adauɗai. Mauba machiba Jerusalenɗe, joma Judea druaɗe, Samaria druaɗe mauɗe drua kaitawẽ nureeɗe mʉ ʉ̃rʉbena berreaɗai.
9 Jesusba maka jarasiiɗe Dachi Akõreba ʉtaa adoesii. Ãchiba ichia panuuɗe mau jʉ̃rʉara tãeɗe wãsii maabae makaa unuɗaabasii. 10 Wabiɗa Jesús ʉtaa wãɗamaa ichia panuuɗe, ãchi kaita ẽbẽra ome neesiɗau. Maarã paru jʉ̃ panuu torroa ãrea ɓuasii. 11 Mau ẽbẽraba naka jarasiɗau:
—Machi Galileaɗebena, ¿sakãe bajãaɗaa ichia panuma? Jesús machi baara ɓuaɗa bajãaɗaa wãɗa waya neei ichi bajãaɗaa wãɗa kĩra.*
Matías jʉrʉ adaupeɗaaɗa
12 Maabae Olivo eaɗebena Jerusalenɗaa waya wãsiɗau. Mau ea Jerusalenɗebena kilómetro aɓa ɓuu.* 13 Jerusalenɗe neeɗapeɗa de jã ʉtʉbenaɗe ãchi panabadaumaa wãsiɗau. Ãchi naarã basii: Pedro, Juan, Santiago, Andrés, Felipe, Tomás, Bartolomé, Mateo, Alfeo warr Santiago, Simón Celote mauɗe Santiago warr Judas.* 14 Joma maarã Jesús ãbarã baara, ichi nawe María mauɗe waabena wẽrarã baara ãbua duanabachiɗau Dachi Akõremaa ʉtaa iɗiɗai baita.
15 Maka panuuɗe ewari aɓaɗe Pedro chi ãbarã 120 ẽsa ʉkʉ nuɓeesii. Mauɗe jarasii: 16 «Ãbarã, nabẽraeɗe Dachi Akõre Jauriba Judasba waui ʉ̃rʉbena Davidmaa ɓʉbisii.* Dachi Akõre beɗeaɗe ɓʉ kuɓuu kĩra biawãra makai ɓuasiiɗeeba Judasba ẽbẽrarã uaɗosii Jesús jidauɗamera. 17 Judas dachiɗebena basii mauɗe dachiba waubadau ichia biɗa wau ɓuabachii».
18 (Judasba kachirua wauɗa bare chi nejarra paapeɗaaɗaba, drua nedosii. Maabae aria boroare ɓaesii maabae chi jĩsi chesii. 19 Joma Jerusalenɗebenarãba mau kuitaasiɗauɗe chi drua trʉ̃ jarasiɗau Acéldama. Mau trʉ̃ ãchi beɗeaɗe jara ɓuu «Oa Drua»).* 20 Mauɗe Pedroba jarasii: «Judas makasii Salmos kartaɗe ɓʉ kuɓuu kĩra:
“Ichi de dedumadu ɓeei. Aɓa biɗa aria panaɗaabai”.*
Mauɗe jara ɓuu:
“Ichiba wau ɓuaɗa junebenaba wau ɓeei”.*
21 »Mauɗeeba ichi kakua machiɗebena aɓa dai ome ɓeei ɓuu ẽbẽrarãmaa jarai baita Jesús biawãra chokae jiradusii. Mau ẽbẽra dachi ome ɓuai ɓuu Juanba Dachi Mechiu Jesús boro easiiɗeeɗebena aɓa Dachi Akõreba Jesús bajãaɗaa adoeɗa ewariɗaa». 22 —.
23 Mauɗe mau ẽbẽra omeɗebena aɓa jʉrʉsiɗau, ãchiɗebena aɓa adoeɗai baita. Aɓa José basii. Ichi Barsabás maebʉrã Justo abadau. Mauɗe chi aɓa Matías basii. 24 Maabae jomaurãba Dachi Akõremaa naka ʉtaa iɗisiɗau:
—Dai Mechiu, Judas bichiba bʉiɗa ɓaesii. Ichiba waui ɓuu ida ɓusii ichi ɓuai ɓuumaa wãi baita. Jomaurãba sõɗe kʉ̃risia panuu bichiba mau kuitaa ɓuu. Mauɗeeba daimaa kuitaabiáse nau ẽbẽra omeɗebena sãu jʉrʉ adauruu bichiba bʉiɗaba waubadau waumera. 25 —.
26 Maabae ne jemenesiɗau kai ɓeei kuitaa. Mauɗe Matías ɓeesii. Ara makʉɗe ichi Jesusba bʉiɗarã 11 panuu baara ãbua ɓeesii.
Dachi Akõre Jauri neeɗa
2 Mau maaɗakare Pentecostés bari panabadau ewari basii. Mauɗe joma chi Jesusɗe ijãa nuree araa ãbua duanasiɗau.* 2 Maka panuuɗe jĩwaaruu ũrisiɗau bajãaɗebena mimichia pũatu uruu kĩra. Chi deɗe jomaurãba mau jĩwa ũrisiɗau. 3 Maabae ãchi ʉ̃rʉ aoko kuɓuu kẽrame kĩra uruu unusiɗau. Mau ãchi aɓaaɓaa ʉ̃rʉ ɓeesii. 4 Mauɗe Dachi Akõre Jauriɗeeba paneeɗapeɗa beɗea didiwaraa berrea bara ɓeesiɗau, Dachi Akõre Jauriba berreabiaɗa kĩra.*
5 Pentecostés ewariɗeeba judiorã druachaɗebena chi Dachi Akõre kʉ̃ria nuree Jerusalenɗe duanasiɗau. 6 Mau jĩwa ũrisiɗauɗe ichiaɗe wãsiɗau. Mauɗe ũrisiɗau chi Jesusɗe ijãabadaurãba ãchi berreabadaucha berrea panuu. Mauɗeeba kuitaa kʉ̃risiaɗaabasii. 7 Maka kauwawẽa panuuɗe naka jarasiɗau: «¿Cha berrea panuu joma Galileaɗebenawãeka? 8 ¿Saka dachiba ara dachi berreaɗe berrea panuu ũri panuma? 9 Dachi tãeɗe Partiaɗebena, Mediaɗebena, Elamɗebena, Mesopotamiaɗebena, Judeaɗebena, Capadociaɗebena, Pontoɗebena, Asiaɗebena, 10 Frigiaɗebena, Panfiliaɗebena, Egiptoɗebena, Libia druaɗe Cirene puuru kaitaɗebena mauɗe Romaɗebena nama panuu. Dachi chi judiorã mauɗe chi griegorã judiorã kĩra panabadaurã nama panuu. 11 Mauɗe ẽbẽrarã Creta islaɗebena mauɗe Arabiaɗebena nama panuu. ¡Jomaurãba ara dachi beɗeaɗe chi Dachi Akõreba biꞌia wauɗa ʉ̃rʉbena berrea panuu ũri panuu!»
12 Mauɗeeba jomaurãba kuitaa kʉ̃risiaɗaabasiiɗeeba naka jara duaneesiɗau: «¿Nau kãare jara kʉ̃ria ɓuma?»
13 Mauɗe chi nureerãba atua jara duanasiɗau:
—Ãchi ituaba biu panuu.
Pedroba Jerusalenɗe jaradeaɗa
14 Mauɗe Pedro waabena 11 baara jiradupeɗa jĩwa jarasii:
«Machi chi judiorã mauɗe joma Jerusalenɗe nureerãba nau kuitásturu; mʉʉba jaraaruu kauwa ũrísturu. 15 Machiba kʉ̃risia panuu dai ituaba biu panuu maamina makawãe. ¡Wabiɗa dapeɗe ɓuu!* 16 Maumaarã chi daiba maka berrea panuu ʉ̃rʉbena Dachi Akõre baita berreabarii Joelba naka ɓʉsii:
17 “Dachi Akõreba naka jara ɓuu:
Kaaɗebena ewariɗe mʉ Jauri joma ẽbẽrarãmaa deai.
Maka machi warrarã mauɗe machi kaurã mʉʉba jarabi ɓuu kĩra berreaɗai.
Mʉʉba kũudrãarã daumaa ne unubiai. Mauɗe chõrarã biɗa kamokaraaɗe maka unubiai.
18 Mau ewariɗe mʉ Jauri chi mʉ baita bari trajabadaurãmaa deai, mukĩrarãmaa mauɗe wẽrarãmaa. Mauɗe ãchiba mʉʉba jarabiaruu kĩra berreaɗai.
19 Mau ewariɗe ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau bajãaɗe unubiai. Mauɗe iujãaɗe unubiakuai.
Oa, aoko mauɗe nari unubiai.
20 Dachi Mechiuba nebʉra kastikai ewari neei naeɗe ʉmada kii. Mauɗe jeɗako oa bai. Mau ewari chi mechiu mia pera bai.
21 Maamina chi Dachi Mechiumaa chi chuburia iɗiiduu joma karibai”.*
22 »Machi Israelɗebenarã, nau beɗea ũrísturu: Dachi Akõreba Jesús Nazaretɗebenamaa ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau mechiu machi tãeɗe waubisii. Maka wau ɓuuɗeeba Jesusba kuitaabiasii Dachi Akõre ichi ome ɓuu. Mau machiba biꞌia kuitaa panuu. 23 Dachi Akõreba naeɗe kʉ̃risia ɓuaɗa kĩra aɓaumaa Jesús machi juaɗe ida ɓubisii. Maabae machiba ẽbẽrarã kachiruarãmaa cruzɗe jiraɓu beabiasiɗau. Dachi Akõreba kuitaa ɓuasii mau joma makai ɓuu. 24 Jesús ãrea kakua puaba biusii. Maamina Dachi Akõreba ichi chokae jiradubisiiɗeeba waya biubai; chokae biukaraa nibai.
25 »Davidba ichi ʉ̃rʉbena naka jarasii:
“Mʉʉba unusii Dachi Mechiu ewaricha mʉ ome ɓuu.
Ichi mʉ jua biare ɓuuɗeeba wapeawẽa ɓuu.
26 Mauɗeeba mʉ sõ kĩrajʉʉ ɓuu; mʉ ãrea kĩrajʉʉ kari ɓuu.
Mʉʉba kuitaa ɓuu biurumina mʉ jirukaraayuwãe nibai.
27 Mʉʉba kuitaa ɓuu bichiba mʉ biuɗarã panabadauɗe* nuɓuubai.
Mʉ, chi bichi baita bari trajabarii jipa nii ida ɓeraabiibai.
28 Bichiba mʉʉmaa chi dachi chokae ɓuabibarii o unubisii, mauɗe bichi mʉ ome ɓuuɗeeba mʉ ãrea kĩrajʉʉbii”.*
29 »Mʉ ãbarã judiorã, mʉʉba arakʉɗe jaraaruu: dachi nabẽraeɗebena David biusiiɗe mau jau ɓusiɗau. Chi jau ɓubadau dachiba wabiɗa unubadau. 30 Maamina David Dachi Akõre baita berreabarii basii. Mauɗeeba kuitaa ɓuasii Dachi Akõreba biawãraɗeeba jarasii chi ichiɗebena neeruu aɓa ichi bari israelɗebenarã rey ɓui.* 31 Makai kuitaa ɓuasiiɗeeba ichiba berreasii Dachi Akõreba Dachi Karibabarii deai jaraɗa chokae jiradui ʉ̃rʉbena.* Ichiba jarasii Dachi Akõreba mau chi biuɗarã panabadauɗe nuɓuubai mauɗe ichi chi kakua ɓeraabiibai.
32 »Davidba jaraɗa kĩra Dachi Akõreba Jesús biu ɓuaɗa chokae jiradubisii. Joma daiba mau unusiɗau. 33 Dachi Bajãaɗebena Akõreba ichi jua biare Jesús chi mechiu ɓusii. Maabae ichi Jauri deai jaraɗa Jesusmaa deasii ichiɗirãmaa deamera. Jesusba mau Jauri biawãra daimaa deasii. Machiba unu panuu mauɗe ũri panuu ichi Jauriba maka waubi ɓuu. 34 David bajãaɗaa wãabasii, Jesús wãɗa kĩra. Maumaarã ichiba naka jarasii:
“Dachi Mechiuba mʉ Mechiumaa jarasii:
Mʉ jua biare akʉ ɓeese,
36 »Mauɗeeba joma israelɗebenarã, biawãra kuitásturu: Jesús, chi machiba cruzɗe jiraɓubipeɗaaɗa, Dachi Akõreba mau chi jomaurã Mechiu mauɗe Dachi Karibabarii deai jaraɗa ɓusii».
37 Mau ũrisiɗauɗe joma ãchi sõɗe ãrea kʉ̃risia baraa duaneesiɗau. Mauɗeeba ãchiba Pedromaa mauɗe chi waabenarã Jesusba bʉiɗarãmaa iɗisiɗau:
—Ãbarã, ¿kãare wauɗai panuma?
38 Mauɗe Pedroba panausii:
—Kachirua ida ɓuɗapeɗa Dachi Akõremaa nésturu. Jesucristo trʉ̃ɗeeba boro eásturu. Mauɗe machiba kachirua waupeɗaaɗa Dachi Akõreba perdonapeɗa ichi Jauri machimaa deai. 39 Dachi Akõre chi Mechiuba ichi Jauri deai jaraɗa machi baita ɓuu, machi warrarã baita ɓuu mauɗe ẽbẽrarã kaitawẽ nureerã baita ɓuu.* Joma chi Dachi Akõre Mechiuba iukua ɓuu ẽbẽrarã baita ɓuu.
40 Pedro ãrea berreasii ãchiba ijãaɗamera. Naka jara ɓuasii:
—¡Dachi Mechiuba chi iɗibaebena ẽbẽrarã kachirua waubadauɗebena ãyaa wã́sturu!*
41 Ãrea ẽbẽrarãba ichi beɗea ijãaɗapeɗa boro easiɗau. Mau ewariɗe chi Jesusɗe ijãapeɗaaɗa 3.000 panasiɗau.
42 Chi Jesusba bʉiɗarãba jaradea panuu ãchiba ãrea ũribachiɗau. Ãbua biꞌia duanabachiɗau. Pan ɓʉaɗapeɗa, kobachiɗau.* Mauɗe Dachi Akõremaa ʉtaa iɗi panabachiɗau.
Chi Jesusɗe ijãabadaurãba wau panaɗa
43 Chi Jesusba bʉiɗarãba ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau ãrea waubachiɗau. Mauɗeeba jomaurãba Dachi Akõre ãrea wapeasiɗau. 44 Joma chi Jesusɗe ijãa nuree ãbua biꞌia duanabachiɗau. Chi nureerãba ãchi drua mauɗe ne kaebea nedobʉiɗapeɗa chi nejarr barauwãe nureerãmaa ãchi nejarra deabachiɗau. Maka chi ãchiba uru panuuba chiya aiɗabachiɗau. 45 —. 46 Ewaricha Dachi Akõre de mechiuɗaa araa ãbua imibachiɗau mauɗe ãbarã decha kĩrajʉʉɗeeba ãbua kobachiɗau. 47 Ãchiba Dachi Akõremaa biꞌia berreabachiɗau. Mauɗe waabenarãba ãchi biꞌia unubachiɗau. Mauɗe Dachi Mechiuba ewaricha ẽbẽrarã karibabachii. Maka Dachi Akõreba ãchi ãrea bawaabiasii.
Pedroba ẽbẽra jʉ̃rʉ bʉʉ nii aribiabiɗa
3 Ewari aɓa ãsa ʉ̃rʉ õbea baaruuɗe, judiorãba Dachi Akõremaa ʉtaa iɗibadau horaɗe, Pedro mauɗe Juan Dachi Akõre de mechiuɗaa wãsiɗau. 2 Aria Dachi Akõre de mechiuɗe eɗa wãbadau Mipitaa ãrea ɓuu abadauɗe, ẽbẽra chi naweba adauɗaɗeeɗebena jʉ̃rʉ bʉʉ nii ɓuasii. Ẽbẽrarãba ichi ewaricha araa adoebachiɗau chi nejarra iɗikamera chi aria wãaduurãmaa. 3 Pedro mauɗe Juan eɗa wãaduu unusiiɗe chi nejarra iɗisii. 4 Pedroba mauɗe Juanba maumaa ichiasiɗau. Mauɗe Pedroba jarasii:
—Daimaa ichiáse.
5 Ichimaa chi nejarra deaɗai kʉ̃risiasiiɗeeba maarãmaa ichiasii. 6 Pedroba jarasii:
—Mʉ chi nejarra mauɗe nee wãꞌãe, maamina chi mʉʉba uru ɓuu bichimaa dearuu: ¡Jesucristo Nazaretɗebena trʉ̃ɗeeba jiradupeɗa nibaɗease!
7 Mauɗe Pedroba chi ẽbẽra jua biare jidaupeɗa jiradubisii. Jiraduuruuɗe chi ẽbẽra ɓakara mauɗe chi jʉ̃rʉ kõkõrãa aribiasii. 8 Ara makʉɗe ʉtʉ jĩidrupeɗa nibaɗeasii. Kĩrajʉʉɗeeba jĩidrupeɗa Dachi Akõremaa biꞌia berreapeɗa ãchi baara Dachi Akõre de mechiuɗe eɗa wãsii. 9 Jomaurãba ichi Dachi Akõremaa biꞌia berrea ɓuu unusiɗauɗe, 10 kuitaasiɗau jãu ewaricha Dachi Akõre de mechiuɗe eɗa wãbadau Mipitaa ɓuu abadauɗe chi nejarra iɗiiruu akʉ ɓuabachii. Mau unusiɗauɗe, kãare kʉ̃risiaɗai adua basii.
Pedroba chi Dachi Akõre deɗe duanuumaa jaraɗa
11 Chi ẽbẽra jʉ̃rʉ bʉʉ nibaɗa Pedro mauɗe Juan jãkaabena wãabasii. Ãchi Dachi Akõre de ãbudare Salomón abadauɗe panasiɗau. Jomaurãba kuitaa kʉ̃risiaɗaabasiiɗeeba ãchimaa pira wãsiɗau. 12 Pedroba mau unusiiɗe jarasii: «Machi Israelɗebena, ¿sakãe machi kʉ̃risia baraa panuma? ¿Sakãe daimaa ichia panuma? ¿Kʉ̃risia panuka ara daiɗeeba maebʉrã dai Dachi Akõre daaɗe jipa panuuɗeeba nau ẽbẽra aribiabisiɗau? ¡Makawãema! 13 Dachi Akõre dachi nabẽraeɗebena Abraham ome, Isaac ome mauɗe Jacob baara ɓuaɗaba ichi baita bari trajabarii Jesús chi Mechiu ɓusii.* Ara mau Jesús machiba Pilatomaa jidau deasiɗau beamera. Pilatoba mau karibai kʉ̃ria ɓuasmina machiba ichi daaɗe mau kʉ̃riaɗawẽe asiɗau. 14 Machiba Dachi Akõre baita bari trajabarii Jipa nii ida ɓuɗapeɗa iɗi panasiɗau Pilatoba mia beabarii Barrabás ida bʉimera.* 15 Maka machiba chi dachi Chokae Nibabiabarii beasiɗau. Maamina Dachi Akõreba ichi biui ɓuaɗa chokae jiradubisii. Mau chokae jiraduɗa unusiɗau. 16 Ara mau Jesús poyaabariiba nau ẽbẽra machiba unubadau aribiasii. Daiba ijãa panuu Jesusba chi ẽpermo nuree aribiabiabarii. Maka ijãa panuuɗeeba nau ẽbẽra biawãra aribiasii. Mau machiba arakʉɗe unu panuu.
17 »Mʉ ãbarã judiorã, mʉʉba kuitaa ɓuu machiba mauɗe machi karrarãba Jesús beabisiɗau ichi Dachi Akõreba deai jaraɗa dachi karibabarii adua panasiiɗeeba. 18 Maamina mauɗeeba Dachi Akõreba naeɗe jaraɗa joma makabisii. Ichi baita berreabadaurãɗeeba jarasii ichiba Dachi Karibabarii deai jaraɗa ãrea puꞌuapeɗaaɗaɗebena dauchia jãadua ɓuapeɗa biui ɓuasii.* 19 Machiba chi kachirua ida ɓuɗapeɗa Dachi Akõremaa nésturu. Maka wauduubʉrã machiba kachirua waupeɗaaɗa Dachi Mechiuba perdonapeɗa sõbiabiai, 20 ichiba chi Dachi Karibabarii deai jaraɗa bʉi naeɗe machimaa jara ɓuaɗa kĩra. Mau Jesusbʉ. 21 Ʉ̃rauɗaa Jesucristo bajãaɗe ɓuu aɓa Dachi Akõreba joma waya biꞌia chiwiɗi wauruuɗaa, chi Dachi Akõre baita berreabadaurãba nabẽraeɗe berreabachiɗau kĩra.
22 »Moisesba dachi nabẽraeɗebenarãmaa naka jarasii: “Dachi Akõre Mechiuba mʉ bʉiɗa kĩra ichi baita berreabarii aɓa machimaa bʉii. Mau ẽbẽra ara machi puuruɗebena bai. Mauba jaraaruu joma ijã́sturu. 23 Mauba jara ɓuu aɓauba ijãawẽebʉrã, mau ẽbẽra ichi puuruɗebena awara biui ɓuu”.* 24 Mau awara Samuel ewariɗebena joma chi Dachi Akõre baita berreabadaurãba nau ʉ̃rʉbena berreasiɗau. 25 Chi ãchiba berreapeɗaaɗa iɗi biawãra unu panuu.
»Mau awara Dachi Akõreba machi nabẽraeɗebenarãba ome beɗea deasii. Ichiba Abrahammaa naka jarasii: “Mʉʉba chi bichiɗebena neeruuɗeeba nau iujãaɗebena deɗebenarã joma biꞌia duanubiai”.* Mau beɗea deaɗa machiba iɗibae uru panuu. 26 Dachi Akõreba chi ichi baita bari trajabarii Jesús chokae jiradubipeɗa naa machimaa bʉisii karibamera. Machicha aiɗa ɓuu machiba kachirua waubadau ida ɓuɗamera».
Pedro mauɗe Juan judiorã mechiurã daaɗe
4 Pedro mauɗe Juan ẽbẽrarã ome wabiɗa berrea panuuɗe, judiorã paarerã, Dachi Akõre de mechiu nubadaurã chi karr mauɗe chi saduceorã ãchimaa neesiɗau. 2 Kĩrusiɗau Pedroba mauɗe Juanba ẽbẽrarãmaa jaradea panasiɗauɗeeba Jesús chokae jiraduɗa kĩra, ẽbẽrarã siɗa chokae jiraduɗai. 3 Pedro mauɗe Juan jidauɗapeɗa jʉ̃a bʉikasiɗau. Kiusiiɗeeba noremauɗaa ɓusiɗau. 4 Maamina chi Pedroba jaradea ɓuaɗa ũri panaɗa ãreaba Jesusɗe ijãasiɗau. Chi maarã mukĩrarã 5.000 basii.
5 Norema judiorã karrarã, chi chõrarã mauɗe chi Moisesba ɓʉɗa jaradeabadaurã Jerusalenɗe araa ãbua imi nuɓuasii. 6 Paare mechiu Ana aria ɓuasii. Mauɗe ichi deɗebenarã ãrea panasiɗau: Caifás, Juan, Alejandro mauɗe ichi deɗebenarã.* 7 Ãchiba Pedro mauɗe Juan adoebisiɗau. Ãchi daaɗe akʉ nuɓuɗapeɗa naka iɗisiɗau:*
—Jãu ẽbẽra jʉ̃rʉ bʉʉ nibaɗa machiba ¿kai poyaaɗeeba aribiabisiɗama? ¿Kai trʉ̃ɗeeba jãka wau panuma?
8 Mauɗe Pedroba Dachi Akõre Jauriɗeeba naka panausii:
—Dachi puuruɗebena karrarã mauɗe Israelɗebena chõrarã: 9 Machiba daimaa biawãra kuitaaɗai jʉrʉ panuu, daiba saka ẽbẽra jʉ̃rʉ bʉʉ nibaɗa aribiabipeɗaaɗa ʉ̃rʉbena. ¿Maka ɓuuwãeka? 10 Maka ɓuubʉrã daiba machi daaɗe jaraaduu machi joma israelɗebenarãba kuitaaɗamera. Nau ẽbẽra machi daaɗe ʉkʉ nuɓuu Jesucristo Nazaretɗebena poyaaɗeeba aribiabisii.* Mau Jesucristo machiba cruzɗe jiraɓu beasiɗau, maamina Dachi Akõreba ichi chokae jiradubisii. 11 Dachi Akõre kartaɗe ɓʉ kuɓuu: “Chi mo bia chi de waubadaurãba ida ɓupeɗaaɗa, mau chi biara ɓeesii”.* Jesús mau mo bia kĩra nii. 12 Mauɗeeba Jesucristoɗéburu ijãaduubʉrã, Dachi Akõreba dachi kastikaabai dachiba kachirua waupeɗaaɗa kakua. Ichi awara, Dachi Akõreba aɓa biɗa nau iujãaɗe ɓuubasii ẽbẽrarã karibamera.
13 Chi karrarãba Pedro mauɗe Juan wapeawẽa berrea panuu unusiɗauɗe kuitaa kʉ̃risiaɗaabasii. Ãchiba kuitaa panasiɗau Pedro mauɗe Juan ãrea karta adua nuree. Mau awara kuitaasiɗau ãchi Jesús baara nibabachiɗau. 14 Mau awara chi ẽbẽra aribiabiɗa ãchi baara ɓuuɗeeba ãchi ʉ̃rʉbena poyaa kachirua jaraɗaabasii. 15 Mauɗe Pedromaa mauɗe Juanmaa jarasiɗau awara eseɗauɗe wãɗamera. Maabae chiya berrea bara berreasii. 16 Naka jarasiɗau: «Jãu ẽbẽrarã ome ¿saka wauɗaima? Ãchiba mau ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau waupeɗaaɗa joma Jerusalenɗebenarãba kuitaa panuu. Dachiba poyaa meraɗaabai, asiɗau. 17 Maamina dachiba jaraɗai ichi trʉ̃ɗeeba aɓaumaa biɗa waa berrearã́baɗe aɗai, waabenarãba mau ʉ̃rʉbena ũrirãaɗamera».
18 Maabae Pedro mauɗe Juan waya iusiɗau aɓaumaa biɗa Jesús ʉ̃rʉbena berrearãaɗamera mauɗe jaradearãaɗamera. 19 Maamina Pedroba mauɗe Juanba jarasiɗau:
—Biꞌia kʉ̃risiásturu. ¿Biꞌia ɓuka Dachi Akõreɗe ijãaɗai maebʉrã chi machiba jara panuu ijãaɗai? Daimaarã biꞌia ɓuu Dachi Akõreɗe ijãaɗai. 20 Chi daiba unupeɗaaɗa mauɗe ũripeɗaaɗa jaraɗai poyaa ida ɓuɗaabai.
21 Maabae chi karrarã aria duanuuba maucha jarasiɗau maka jarabirãaɗamera. Ãchiba jidau panasmina kastikaɗai baita, ẽbẽrarã kakua wapea duanuuɗeeba ida ɓusiɗau. Ẽbẽrarã joma Dachi Akõremaa biꞌia berreasiɗau, 22 chi ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakauba aribiabisiiɗe, mau ẽbẽra 40 años wãyaa uru ɓuasiiɗeeba.
Jesusɗe ijãabadaurãba peraɗawẽa ʉtaa iɗipeɗaaɗa
23 Pedro mauɗe Juan jʉ̃a ɓu panaɗa wãɗapeɗa chi waabena Jesusɗe ijãabadaurã ãbua panuumaa wãsiɗau. Maabae chi paare mechiurãba mauɗe chõrarãba ãchimaa jarapeɗaaɗa joma nebʉrʉsiɗau. 24 Mau ũrisiɗauɗe joma ãbua Dachi Akõremaa ʉtaa iɗisiɗau: «Dai Mechiu joma poyaa nii, bichiaburu bajãa, nau iujãa, mar mauɗe joma mameɗa duanuu wausii. 25 Bichi Jauriɗeeba chi bichi baita bari trajabarii Davidmaa naka jarabisii:*
“¿Sakãe ãibena druaɗebenarã kĩru panabadama mauɗe puuruɗebenarã Dachi Akõre ʉ̃rʉbena kachirua wauɗai bari kʉ̃risia panabadama?
26 Nau iujãaɗebena reyrã mauɗe karrarã araa ãbua imipeɗaaɗakare, chiya beɗea deasiɗau Dachi Mechiu ome chĩoɗayua mauɗe chi ichiba bʉiɗa rey* ome”.
27 Ara mau kĩra nau puuruɗe Herodes, Poncio Pilato, judiowãerã mauɗe Israel puuruɗebenarãba beɗea deasiɗau chi bichi baita bari trajabarii jipa nii Jesús beaɗai baita.* Bichiba ichi Dachi Mechiu ɓuɗamina, 28 ãchiba maka wausiɗau bichiba naeɗe kʉ̃risia ɓuaɗa kĩra. Bichi ãrea poyaaɗeeba naeɗe maka ɓusii ãchiba maka wauɗamera.
29 »Jãabae Dai Mechiu, ichiáse chi daimaa kachirua wauɗai berrea panuurãmaa mauɗe bichi beɗea daimaa aude wapeawẽa jaradeabiáse. 30 Bichi poyaabarii siɗa dease chi ẽpermo nuree aribiabiaɗai baita mauɗe bichi baita bari trajabarii jipa nii Jesús trʉ̃ɗeeba ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau wauɗai baita».
31 Dachi Akõremaa ʉtaa iɗiɗai ida ɓusiɗauɗe chi panaɗamare de uri koɓeesii. Mauɗe joma Dachi Akõre Jauriɗeeba duaneesiɗau. Mauba Dachi Akõre beɗea wapeaɗawẽa jara kopaneesiɗau.
Ijãabadaurãba ãchi ne kaebea deaɗakapeɗaaɗa
32 Mau ewariɗe chi Jesusɗe ijãabadaurã araɓau kʉ̃risiaɗeeba, araɓau sõɗeeba ãbua biꞌia duanabachiɗau. Aɓau biɗa ãchi ne kaebea uru panuu ãchi báitaburu ɓuu aɗaka basii, maumaarã bari jomaurã báitaburu basii. 33 Jesusba bʉiɗarãba Dachi Akõre poyaaɗeeba Dachi Mechiu Jesús chokae jiraduɗa ʉ̃rʉbena arakʉɗe jaradeabachiɗau. Mauɗe Dachi Akõreba ichi sõbiaɗeeba ãbarã ãrea aiɗabachii.* 34 Mauɗeeba ãchi tãeɗe chi nejarr barauwãe nuree wãꞌãe basii. Chi drua uru nureeba ãchi drua nedobʉibachiɗau mauɗe de uru nureeba ãchi de nedobʉibachiɗau. Nedobʉiɗapeɗa chi nejarra Jesusba bʉiɗarãmaa adoebachiɗau kuitaa deaɗakaɗamera. Ãba aɓa chi nejarr barauwãe ɓeeruuɗe chi nejarra deabachiɗau. 35 —.
36 Maka wausii ẽbẽra Leviɗebena neeɗa, Joseba. Mau mukĩra Chipre islaɗebena basii. Mau chi Jesusba bʉiɗarãba Bernabé abachiɗau (mau jara ɓuu «Kĩrajʉʉbibarii»). 37 Mau Bernabeba drua nedobʉipeɗa chi nejarra adoesii, chi Jesusba bʉiɗarãba deaɗakaɗamera.
5 Mauɗe ẽbẽra Ananías abadau ɓuasii.* Ichi wẽra Safira abachiɗau. Maarã biɗa drua nedobʉisiɗau. 2 Maamina Ananías chi wẽra ome beɗea deasiɗau chi nejarra joma deabai baita. Maka Ananiasba chi nejarrɗebena ɓaꞌãraburu chi Jesusba bʉiɗarãmaa deasii, mauɗe chi ʉ̃rʉ ɓeeɗa uru ɓeesii. 3 Pedroba jarasii:
—Ananías, ¿Sakãe Satanasba waubi ɓuu kĩra wausma? Bichiba Dachi Akõre Jaurimaa setaa jaraaruu. Bichi drua nedobʉiɗaɗebena chi nejarr ɓaꞌãra uru ɓeeruu. 4 Jãu drua nedobʉi naeɗe ¿bichiɗiwãe baska? Nedobʉiɗakare chi nejarra siɗa ¿bichiɗiwãe baska? Joma deai kʉ̃riabasiibʉrã ¿sakãe jãka bichi sõɗe setaa waui kʉ̃risiasma? Bichiba ẽbẽrarãmaa setaa jaraabasii, maumaarã Dachi Akõremáburu setaa jarasii.
5 Mau ũrisiiɗe Ananías jeeɗa biu ɓaesii. Chi aria duanaɗaba mau unusiɗauɗe, ãrea perasiɗau. 6 Maabae chi nuree kũudrãarãba chi biuɗa paruba bʉraɗapeɗa, adoeɗapeɗa maabae jau ɓusiɗau.
7 Hora õbea baɗakare Ananías wẽra Safira eɗa wãsii, chi kima biuɗa adua. 8 Pedroba maumaa iɗisii:
—Mʉʉmaa jarase ¿Biawãraka machiba nau chi nejarr bare drua nedobʉisiɗau?
Safiraba panausii:
—Maerã, ara mau kĩra nedobʉisiɗau.
9 Mauɗeeba Pedroba jarasii:
—Machi ¿sakãe setaa wauɗai baita beɗea deasiɗama Dachi Mechiu Jauriba saka waui kuitaai baita? ¡Ichiáse! Bichi kima jau ɓuɗe wã panaɗa jari uruuduu. Jãabae bichi siɗa jau ɓuɗe adoeɗai.
10 Ara mau jaraaruuɗe Safira biu ɓaesii Pedro jʉ̃rʉ jãkaa. Kũudrãarã eɗa needuuɗe unusiɗau ichi biu nuɓuu. Mauɗe awara adoeɗapeɗa chi kima jãkaa jau ɓusiɗau. 11 Mauɗeeba ãbarã mauɗe joma mau ʉ̃rʉbena kuitaapeɗaaɗarã pera bara ɓeesii.
Jesusɗe ijãabadaurãba ẽbẽrarã ãrea aribiabiapeɗaaɗa
12 Mau ewariɗe Jesusba bʉiɗarãba ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau ãrea waubachiɗau. Maka kuitaabiasiɗau Dachi Akõre ãchi ome ɓuaɗa. Makaeɗe chi Jesusɗe ijãabadaurã joma ãbua neesiɗau Dachi Akõre de ãbudare Salomón abadauɗe. 13 Chi waabenarã wapeaba maarã baara araa ãbua imiɗakabasii. Maamina jomaurãba maarã ʉ̃rʉbena biꞌia berreabachiɗau. 14 Aude maucha Dachi Mechiuɗe ijãaduu ãrea neesiɗau, mukĩrarã mauɗe wẽrarã. 15 Jesusba bʉiɗarãba ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau ãrea wau panuuɗeeba ẽbẽrarãba ãchi ẽpermo nureerã oɗe jira adoebadauɗe adoebachiɗau, Pedro wãaruu niiɗe, ichi jauriba ãchi ʉ̃rʉ borooruba aribiabimera. 16 Mauɗe Jerusalén kaita puuruɗebenarãba ẽpermo nureerã ãrea eneebachiɗau mauɗe ãchi kakuaɗe jai kachirua nuree miru ɓee siɗa eneebachiɗau. Maabae maarã joma aribiabiabachiɗau.
Chi Jesusba bʉiɗarã jʉrʉpeɗaaɗa biꞌiwãe paneebiaɗai baita
17 Chi paare mechiuba mauɗe saduceorã chi ichi baara duanaɗaba chi Jesusba bʉiɗarã jiwaa kopaneesiɗau. 18 Mauɗeeba chi Jesusba bʉiɗarã jidauɗapeɗa jʉ̃a bʉikasiɗau. 19 Maamina ara mau ẽsabuɗe Dachi Mechiuɗe angelba chi poraa ewapeɗa ãchi awara bʉikasii. Maabae jarasii: 20 «Dachi Akõre de mechiuɗaa wãɗapeɗa chi chokae ɓuai chiwiɗi ʉ̃rʉbena ẽbẽrarãmaa jarásturu».
21 Maka ũriɗapeɗa norema dapeɗe maarã Dachi Akõre de mechiuɗe eɗa wãsiɗau maabae jaradea kopaneesiɗau.
Maumisa mau paare mechiuba mauɗe ichi baara panaɗaba iuɗe bʉisiɗau joma chi Israelɗebenarã chõrarã araa ãbua imiɗamera mauɗe berreaɗamera. Maabae chi Jesusba bʉiɗarã chi ẽbẽra jʉ̃abadaumarebena adaubiasiɗau. 22 Maamina chi mau de nubadaurãba aria jʉrʉɗe wãsiɗauɗe, unuɗaabasii. Mauɗeeba waya wãsiɗauɗe naka jarasiɗau:
23 —Ichiaɗe wãsiɗauɗe, chi ẽbẽra jʉ̃abadau biꞌia jʉ̃a nuɓuasii, mauɗe chi ẽbẽra jʉ̃abadau nubadaurãba poraaɗe numaa panasiɗau. Maamina chi poraa ewasiɗauɗe, aɓa biɗa unuɗaabasii.
24 Mau ũrisiɗauɗe, Dachi Akõre de mechiu nubadaurã chi jaradea ua ɓuabariiba mauɗe chi paare mechiurãba kãare kʉ̃risiaɗai adua basii mauɗe jãabae kãare sãaima chiya maka a iɗisiɗau.* 25 Maka ɓuuɗe mukĩra aɓa neesii maabae jarakuasii:
—¡Chi machiba jʉ̃a ɓupeɗaaɗarã Dachi Akõre de mechiu duɗa ẽbẽrarãmaa jaradeamaa panuu!
26 Ara makʉɗe Dachi Akõre de mechiu nubadaurã chi jaradea ua ɓuabarii chi waabenarã nubadaurã baara jidauɗe wãɗapeɗa, wapeaba maarã kĩra jipa eneesiɗau, ẽbẽrarãba ãchimaa mokaraba ɓataɗai a kʉ̃risiasiɗauɗeeba. 27 Adoeɗapeɗa chi jaradea ua ɓuabadaurã daaɗe ʉkʉ nuɓuɗapeɗa chi paare mechiuba ãchimaa jarasii:
28 —Naeɗe daiba ãrea jarasiɗau machiba jãu ẽbẽra trʉ̃ɗeeba waa jaradearãaɗamera. Maamina machiba joma Jerusalenɗebenarãmaa jaradea panuu. Mau awara jãu ẽbẽra beapeɗaaɗa kakua, dai nebʉra baraasiɗau a jara kʉ̃ria panuu.
29 Mauɗe Pedroba mauɗe chi waabenarã Jesusba bʉiɗarãba panausiɗau:
—Ẽbẽrarãba jara panuu audeara Dachi Akõreba jara ɓuu ijãaɗai panuu. 30 Dachi nabẽraeɗebena Akõreba Jesús chokae jiradubisii.* Maamina machiba mau cruzɗe jiraɓu beabisiɗau. 31 Dachi Akõreba Jesús ichi jua biare ɓusii Dachi Mechiu mauɗe dachi Karibabarii ɓuamera. Ichiɗeeba israelɗebenarãba kachirua ida ɓuɗapeɗa waya Dachi Akõremaa poyaa neeɗai. Makarã ãchiba kachirua waupeɗaaɗa Dachi Akõreba perdonai. 32 Mau wauɗa ʉ̃rʉbena daiba jarabadau. Mauɗe Dachi Akõre Jauriba mau joma kuitaa ɓuu. Dachi Akõreba ichi Jauri deabarii chi ichiɗe ijãabadaurãmaa.
33 Judiorã mechiurãba mau ũrisiɗauɗe, ãrea kĩruɗapeɗa Jesusba bʉiɗarã kenaɗai kʉ̃riasiɗau. 34 Aria fariseo Gamaliel abadau ɓuasii. Mau Gamaliel judiorã Moisesba ɓʉɗa jaradeabarii chi mechiu basii. Jomaurãba ichi ãrea wapea panasiɗau. Gamaliel jiradupeɗa Jesusba bʉiɗarã awara wãbiaɗausii. 35 Maabae chi mechiurãmaa jarasii:
—Israelɗebena ẽbẽrarã, machiba mau ẽbẽrarã saka wauɗai ʉ̃rʉbena ãrea kʉ̃risiásturu. 36 Kĩrabásturu ãrea kãꞌãabariwãeɗe chi mukĩra Teudas abadau ichi jomaurã audeara mechiu nibai kʉ̃risiasii. Mau baara 400 mukĩrarã panasiɗau. Maamina mau mukĩra beasiɗauɗe chi baara nibapeɗaaɗa aꞌawaraa wãurisiɗau. Maabae joma ichiba waui kʉ̃risia ɓuaɗa wãꞌãesii. 37 Mau maaɗakare Romaɗebenarãba ẽbẽrarã trʉ̃ ɓʉmaa panuuɗe, Judas Galileaɗebena biɗa mau Teudas kĩra kʉ̃risiasii. Mau Judasba ẽbẽrarã ãrea ichi ome uru nibasii. Maamina Romaɗebenarãba mau beasiɗauɗe joma ichi baara nibapeɗaaɗa jĩichoasiɗau. 38 Mauɗeeba mʉʉba jaraaruu: nau ẽbẽrarã ida ɓústuru. Maarã kachirua waurã́sturu. Jãarãba ara ãchi kʉ̃risiaɗeeba jaradea panuubʉrã kãꞌãabariwãeɗe joma wãꞌãei. 39 Maamina Dachi Akõreba mau waubi ɓuubʉrã, machiba poyaaɗaabai. Kaubaa, Dachi Akõre ome chĩomaa paneeɗai.
Gamalielba jaraɗa jomaurãba ijãasiɗau. 40 Maabae Jesusba bʉiɗarã waya iusiɗau. Pebewaɗapeɗa, jarasiɗau waa Jesús trʉ̃ɗeeba ẽbẽrarãmaa berrearãaɗamera. Mau maaɗakare enatasiɗau. 41 Ara makʉɗe Jesusba bʉiɗarã judiorã mechiurãɗebena kĩrajʉʉ wãsiɗau. Kuitaa panasiɗau Dachi Akõreba ãchi biꞌia unusii ãchi Jesús trʉ̃ɗeeba biꞌiwãe panabiasiɗauɗeeba. 42 Mau maaɗakare ewaricha jaradeabachiɗau chi beɗea bia Jesús Dachi Akõreba dachi Karibabarii deai jaraɗa ʉ̃rʉbena. Mau jaradea wãbachiɗau Dachi Akõre de mechiuɗe mauɗe decha.
Ãbarã aiɗabadaurã 7 jʉrʉ adauɗa
6 Mau ewariɗe chi Jesusɗe ijãabadaurã maucha aude baraasii. Mauɗe chi griego beɗeaɗe berreabadaurã judiorãba chi hebreo beɗeaɗe berreabadaurã kachirua jara kopaneesiɗau. Jarasiɗau ãbarãba pẽdrãarã ewaricha aiɗaaduuɗe ãchi pẽdrãarã aiɗaɗakau. 2 Mauɗeeba chi Jesusba bʉiɗarã 12 panuuba joma Jesusɗe ijãabadaurã ãbua duanuuɗe naka jarasiɗau:
—Biꞌia ɓuwãema daiba Dachi Akõre beɗea jaradea panuu ida ɓuɗai pẽdrãarã aiɗaɗai baita.* 3 Mauɗeeba ãbarã, machiɗebena 7 ẽbẽrarã jipa nuree jʉrʉ́sturu. Ãchi Dachi Akõre Jauriɗeeba nureaɗai panuu mauɗe kʉ̃risia kuitaa nureaɗai panuu. Maarã daiba ɓuɗai pẽdrãarã mauɗe waabenarã aiɗaɗamera. 4 Maka wauduubʉrã daiba poyaa biꞌia Dachi Akõremaa ʉtaa iɗi panaɗai mauɗe ichi beɗea jara panaɗai.
5 Ãchiba jarapeɗaaɗa jomaurãba biꞌia ũrisiɗau. Mauɗeeba Esteban jʉrʉ adausiɗau. Mau Estebanba Jesusɗe ãrea ijãa ɓuasii; Dachi Akõre Jauriɗeeba ɓuasii. Ichi awara Felipe, Prócoro, Nicanor, Timón, Parmenas mauɗe Nicolás Antioquía puuruɗebena jʉrʉ adausiɗau. Mau Nicolás griego basii maamina judio kĩra ɓuabachii. 6 Chi ãbarãba maarã Jesusba bʉiɗarãmaa adoesiɗauɗe, Dachi Akõremaa ʉtaa iɗiiduuɗe ãchi jua maarã ʉ̃rʉ kuɓusiɗau.
7 Mauɗe ãbarãba Dachi Akõre beɗea aude jarasiɗau. Maka chi Jesusɗe ijãabadaurã Jerusalenɗe maucha aude baraasii. Mau awara ãrea paarerã biɗa ijãasiɗau.
Judiorãba Esteban araa ãbua imibiabadaurã duanuumaa adoebipeɗaaɗa
8 Dachi Akõreba ichi sõbiaɗeeba Esteban ãrea aiɗa ɓuasii. Ichi poyaabarii Estebanmaa deasii ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau mechiu ẽbẽrarã tãeɗe wau ɓuamera. 9 Mauɗe waabenarã judiorã Cirene druaɗebena mauɗe Alejandría puuruɗebena panasiɗau. Ãchi judiorã araa ãbua imibadau de “Chi chibari baita bari trajabarii enakuapeɗaaɗarã” abachiɗau. Waabena judiorã Cilicia druaɗebena mauɗe Asia druaɗebena panasiɗau. Joma mau judiorã Esteban ome oa kachirua berrea duaneesiɗau. 10 Maamina ãchiba Esteban ome poyaaɗaabasii, ichi Dachi Akõre Jauri kʉ̃risia kuitaaɗeeba berreabachiiɗeeba. 11 Mauɗeeba ãchiba waabenarã ẽbẽrarãmaa chi nejarra deasiɗau naka setaa wauɗamera: «Daiba ũrisiɗau jãu ẽbẽraba Moisés ʉ̃rʉbena mauɗe Dachi Akõre ʉ̃rʉbena kachirua berrea ɓuu».
12 Maka ãchiba puuruɗebenarã, judiorã chi chõrarã mauɗe chi Moisesba ɓʉɗa jaradeabadaurã kĩrubikasiɗau. Mauɗeeba Esteban jidauɗapeɗa chi ẽbẽrarã araa ãbua imibiabadaurã duanuumaa adoesiɗau. 13 Mauɗe waabenarã ẽbẽrarã araa adoesiɗau setaa jaraɗamera. Maarãba naka jarasiɗau: «Jãu ẽbẽraba Dachi Akõre de mechiu biꞌia ɓuu ʉ̃rʉbena mauɗe chi Moisesba ɓʉɗa ʉ̃rʉbena kachirua berrea ɓuabarii. 14 Ichiba jarasii Jesús Nazaretɗebenaba Dachi Akõre de mechiu ãrii mauɗe Moisesba jaradea ɓuaɗa kĩra diware waui. Jãuba maka berrea ɓuu daiba ũrisiɗau».
15 Chi judiorã mechiurã joma aria akʉ duanuuba Esteban ichiaduuɗe unusiɗau ichi kĩedarr ángel kĩedarr kĩra ɓuu.
Estebanba jaraɗa
7 Mauɗe paare mechiuba Estebanmaa iɗisii:
—¿Jãarãba jara panuu biawãraka?
2 Estebanba naka panausii:
—Mʉ ãbarã judiorã, mʉ jaradea ua ɓuabadaurã, michuburia mʉ beɗea ũrísturu. Dachi nabẽraeɗebena Abraham wabiɗa Mesopotamia druaɗe ɓuasiiɗe Harán puuruɗe ɓuaɗe wãi naeɗe Dachi Akõre chi Biꞌia nii ichimaa neesii. 3 Dachi Akõreba ichimaa jarasii: “Bichi drua mauɗe bichi deɗebenarã ɓʉipeɗa wãse chi drua mʉʉba unubiiruumaa”.* 4 Ara makʉɗe Abraham caldeorã druaɗebena wãpeɗa Harán druaɗaa ɓuaɗe wãsii. Abraham akõre biusiiɗe Dachi Akõreba Abraham chi machi nau ʉ̃rauɗe panuu druaɗaa eneesii.* 5 Maamina aria Dachi Akõreba Abrahammaa drua aɓa adaui ɓuu ɓistĩika biɗa deabasii. Maumaarã biawãraɗeeba jarasii ichimaa mauɗe chi ichiɗebena needuurãmaa nau drua deai.* Dachi Akõreba Abraham wabiɗa warr wãꞌãe ɓuasiiɗe maka jarasii. 6 Mauɗe Dachi Akõreba Abrahammaa jarasii: “Chi bichiɗebena neeruu puuru ãibena druaɗe ɓuai, aria ãibenarã chibari baita bari trajabadaurã nureaɗai mauɗe mau ẽbẽrarãba ãchi 400 años biꞌiwãe panabi uru panaɗai”. 7 Maamina Dachi Akõreba Abrahammaa naka jarasii: “Mʉʉba chi ãchi bari trajabi panuu puuru kastikai. Mau maaɗakare bichiɗebenarã jãu druaɗebena waya wãaduuɗe, nau druaɗe mʉʉmaa biꞌia berreaɗai”.*
8 »Maabae Dachi Akõreba Abrahammaa beɗea deasii joma ichiɗebena needuurã mukĩra chi kakua tõoɗamera Dachi Akõreɗe ɓuu kuitaabiaɗai baita. Mauɗeeba ichi warr Isaac adauɗa 8 ewari baaruuɗe chi kakua tõosii.* Isaacba ichi warr Jacob ome araɓauɗe wausii. Jacoba ichi 12 warrarã ome araɓauɗe wausii.
9 »Mau maaɗakare Jacob warrarãba ãchi ãba José kĩramaa panuuɗeeba ichi nedobʉisiɗau Egipto druaɗe chibari baita bari trajabarii ɓuamera.* Maamina aria Dachi Akõre ichi ome ɓuasii. 10 Mauɗeeba joma ichi ãrea biꞌiwãe ɓuuɗebena Dachi Akõreba karibasii. Ichimaa kʉ̃risia kuitaa deasii faraón chi Egiptoɗebena reyba biꞌia unumera. Mauɗeeba chi mau druaɗebena karr ɓusii, mauɗe chi rey deɗebena karr ɓusii.*
11 »Mau ewariɗe Egipto druaɗe mauɗe Canaán druaɗe jarrba wausiɗau. Mauba joma ãrea biꞌiwãe duanasii. Mauɗeeba Jacob warrarãba trigo nedoɗai kʉ̃ria panasmina unuɗaabasii. 12 Jacoba ũrisii Egipto druaɗe trigo barau. Mauɗeeba ichi warrarã araa trigo nedoɗe bʉikasii.* Mau wãaduu, chi nabena basii. 13 Waya wãsiɗauɗe Joseba ichi ãbarãmaa kuitaabiasii ichi ãchi ãba.* Maka chi Egiptoɗebena reyba* José kai ẽbẽrarãɗebena nee ɓuu kuitaasii. 14 Maaɗakare, Joseba jarabʉisii chi akõre Jacob mauɗe chi deɗebenarãɗebena joma Egiptoɗaa neeɗamera. Maarã 75 basii.* 15 Maka Jacob Egipto druaɗe neesii. Aria biusii.* Ichi warrarã siɗa aria biusiɗau. 16 Maabae ãchi ɓʉʉrʉ Siquem puuruɗaa adoesiɗau. Aria biuɗa jau ɓubadau choɓeaɗe ɓusiɗau. Mau choɓea Abrahamba Jamor warrarãmaa nedoɗa basii.*
Estebanba Moisés ʉ̃rʉbena jaraɗa
17 »Dachi Akõreba Abraham ome beɗea deaɗa kãꞌãabariwãeɗe waui ɓuasii. Mau ewariɗe israelɗebenarã Egipto druaɗe maucha ãrea baraasii. 18 Maamina Egipto druaɗe rey wiɗi neesii. Mauba José ʉ̃rʉbena adua basii. 19 Mauɗeeba dachi puuru setaa kũruapeɗa ãrea kachirua wausii. Miichuburi biꞌiwãe panabiasii. Ãchi warrarã ea adauɗa ɓuiɗapeɗa ida biubiaɗai a jarasii.*
20 »Mau ewariɗe Moisés chi naweba adausii. Ichi ãrea mipitaa nibasii.* Mauɗeeba chi akõrerãba ãchi deɗe jeɗako õbea uru panasiɗau. 21 Maamina chi wãwa nuɓuisiɗauɗe faraón kauba unupeɗa ichi warr kĩra waribisii.* 22 Egiptoɗebena ne kuitaa nureeba Moisesmaa ãchi kʉ̃risia kuitaa joma jaradeasiɗau. Maka ichi kʉ̃risiaɗeeba biꞌia berreabachii mauɗe poyaabariiba ne ãrea waubachii.
23 »Moisés 40 años ɓuasiiɗe ichi ẽbẽrarã israelɗebenarã ichiaɗe wãi kʉ̃risiasii. 24 Wãaruuɗe unusii Egiptoɗebenaba Israelɗebena aɓa kachirua wau ɓuu. Mauɗeeba Moisesba Israelɗebena karibaɗe wãsii. Mauɗe ichiba Egiptoɗebena beasii Israelɗebena kachirua wau ɓuu kakua. 25 Moisesba kʉ̃risiasii israelɗebenarãba kuitaaɗai ichiɗeeba Dachi Akõreba ãchi kariba ɓuai. Maamina ãchiba kuitaaɗaabasii. 26 Norema Moisesba unusii Israelɗebena ome chĩo panuu. Ãchi jua deaɗamera naka jarasii: “¡Machi araɓau puuruɗebenabʉ! ¿Sakãe jãka chĩo panuma?” 27 Maamina chi sĩ ɓuaɗaba Moisés chĩatapeɗa jarasii: “¿Kaiba bichi dai karr ɓusma? ¿Kaiba bichi dai juez ɓusma? 28 ¿Mʉ siɗa beai kʉ̃ria ɓuka Egiptoɗebena beaɗa kĩra?” 29 Mau ũrisiiɗe Moisés miru wãsii.* Maabae Madián druaɗe drua awarabena kĩra ɓuabachii. Madianɗe ɓuuɗe warr ome unusii.
30 »Cuarenta años basiiɗe ewari aɓa Moisés drua sirua wãꞌãe ɓuuɗe Sinaí ea kaita ɓuasii. Mauɗe ángel aɓa bakuru jeeɗaa aoko nuɓuuɗe ichimaa unubisii.* 31 Moisesba mau unusiiɗe kãare kʉ̃risiai adua basii. Mauɗeeba ara kaita wãsii biꞌia ichiai baita. Mauɗe Dachi Mechiu beɗea ũrisii. 32 Ichimaa naka jarasii: “Mʉ bichi nabẽraeɗebenarãba ijãa panaɗa Dachi Akõrebʉ, chi Abraham Akõre Mechiubʉ, Isaac Akõre Mechiubʉ mauɗe Jacob Akõre Mechiubʉ”.* Mau ũrisiiɗe Moisés wapeaba uri koɓeesii. Mauba araa ichiai wapea ɓuasii. 33 Mauɗe Dachi Mechiuba jarasii: “Nau eaɗe bichi mʉ daaɗe ɓuuɗeeba bichi jʉ̃rʉɗe jʉ̃barii enase. 34 Mʉʉba unu ɓuu mʉ puuru Egipto druaɗe ãrea biꞌiwãe ɓuu. Mauɗe mʉʉba ũri ɓuu ãchi kĩra nomaa berrea panuu. Mauɗeeba mʉ nee ɓuu ãchi kariba ɓuai baita. Mʉʉba bichi Egiptoɗaa bʉi”.*
Moisés ida ɓupeɗaaɗa ʉ̃rʉbena Estebanba jaraɗa
35 »Israelɗebenarãba Moisés ida ɓusiɗau. Ichimaa naka jarasiɗau: “¿Kaiba bichi dai karr ɓusma? ¿Kaiba bichi dai juez ɓusma?”* Maamina ara mau Moisés Dachi Akõreba Egiptoɗaa bʉisii israelɗebenarã jaradea ua ɓuabarii ɓuamera mauɗe ãchi mamauba adoemera. Chi ángel bakuru jeeɗaa nuɓuuɗe neeɗa poyaaɗeeba maka wausii. 36 Moisesba ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau ãrea wau ɓuuɗeeba dachi nabẽraeɗebenarãba Egiptoɗebena karibasii. Mar Puriaɗe ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau wausii kĩaraa biꞌia wãɗai baita. Mauɗe 40 años drua sirua wãꞌãe ɓuuɗe ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau waubachii.* 37 Ara mau Moisesba israelɗebenarãmaa jarasii: “Dachi Akõreba mʉ bʉiɗa kĩra ichi baita berreabarii aɓa machimaa bʉii. Mau ẽbẽra ara machi puuruɗebena bai. Mauba jaraaruu ijã́sturu”.* 38 Mauɗe Moisés drua sirua wãꞌãe ɓuuɗe joma israelɗebenarã ome ɓuasii. Aria Sinaí eaɗe ichi ángel ome berreasii. Beɗea dachi saka nureaɗai panuu ʉ̃rʉbena adaupeɗa dachi nabẽraeɗebenarãmaa jarasii.
39 »Maamina Moisesba jaraɗa dachi nabẽraeɗebenarãba ijãa kʉ̃riaɗaabasii. Ichi ida ɓusiɗau. Egipto druaɗaa waya wã kʉ̃ria panasiɗau. 40 Moisés eaɗe ɓuasiiɗe ãchiba Aaronmaa jarasiɗau: “Jãu Moisesba dai Egiptoɗebena karibasii. Maamina ichi sakasii kuitaaɗawẽa panuu. Mauɗeeba dai ãyaa adoemera dachi akõre wause”.* 41 Ara makʉɗe ãchiba paka warr kĩra wausiɗau. Maumaa ãnimara baa deasiɗau. Mauɗe ãchi juaba kapeɗaaɗa kakua kĩrajʉʉ bara ɓuabarii ewari wausiɗau.* 42 Mauɗeeba Dachi Akõreba ãchi ida nuisii. Mauɗeeba maarãba ʉtaa iɗibachiɗau chi bajãaɗe nuɓuu nekaebeamaa. Mau ʉ̃rʉbena Dachi Akõre baita berreabadaurã kartaɗe naka ɓʉ kuɓuu:
“Israelɗebenarã, machi 40 años drua sirua wãꞌãe ɓuuɗe duanasiɗauɗe ¿ãnimara mʉʉmaa baa deabachiɗaka?
43 ¡Makawãema! Maumaarã dachi akõre Moloc abadau paru de jira adoebachiɗau mauɗe machi dachi akõre Refán abadau ichi pusterrea adoebachiɗau.
Ara machiba chi maarã kĩra juaba ne kasiɗau ãchimaa biꞌia berreaɗai baita. Mauɗeeba mʉʉba machi awara duabʉikaaruu, Babilonia puuru audeara kaitawẽ”.*
Estebanba Dachi Akõre de mechiu ʉ̃rʉbena jaraɗa
44 »Drua sirua wãꞌãe ɓuuɗe dachi nabẽraeɗebenarãba Dachi Akõre de ãnimara e wauɗa adoebachiɗau kĩrabaɗayua Dachi Akõre aria ɓuu ãchi baara. Dachi Akõreba Moisesmaa de e waubisii ichimaa unubiɗa kĩra. 45 Mau maaɗakare ãchiɗebena neepeɗaaɗarãba chi Dachi Akõre de ãnimara e wauɗa uru panasiɗau. Josué ãchi jaradea ua ɓuabarii basiiɗe mau de ãnimara e wauɗa nau druaɗaa adoesiɗau. Mau ewariɗe Dachi Akõreba chi waabena puuru nau druaɗe panuu dachi nabẽraeɗebenarã daaɗe duabʉikuasii. Maka nau drua joma juakaa adausiɗau.* David ewariɗe chi Dachi Akõre de ãnimara e wauɗa wabiɗa nau druaɗe ɓuasii. 46 Mau David, Dachi Akõreba biꞌia unusii. Mauɗeeba ichiba Dachi Akõremaa iɗisii de biꞌia waubimera chi Jacob Bajãaɗebena Akõre baita.* 47 Mau de ichi warr Salomonba wausii.* 48 Maamina Dachi Akõre chi Mechiu nii juaba wauɗa deɗe ɓuakau. Dachi Akõre baita berreabariiba kartaɗe naka ɓʉsii:
49 “Dachi Mechiu naka jarasii: Mʉ rey ãkau bajãabʉ. Nau iujãa mʉ jʉ̃rʉ ɓubariibʉ.
Machiba ¿kãare de mʉ baita wauɗaima? ¿Sama mʉ kʉrrjĩrubiɗaima?
50 ¿Mʉʉba ara mʉ juaba ne joma wauɗawãeka?”
Estebanba judiorã ʉ̃rʉbena jaraɗa
51 »¡Machi sõ chaarea nuree! ¡Sõɗeeba ijãaɗakau!* Dachi Akõre beɗea ũri kʉ̃riaɗakau. Dachi Akõre Jauriba jara ɓuu machiba ewaricha ida ɓubadau. Ara machi nabẽraeɗebenarã kĩra nuree. 52 Ãchiba Dachi Akõre baita berreabadaurã joma wãraasiɗau kachirua wauɗai baita. Ẽbẽra Jipa nii neei jarapeɗaaɗarã siɗa beabachiɗau.* Ara mau kĩra machiba mau Ẽbẽra Jipa nii jidauɗapeɗa beasiɗau. 53 Dachi Akõreba angelerãɗeeba Moisesba ɓʉɗa machimaa deasmina ¡machiba ijãaɗakau!
54 »Mau beɗea ũrisiɗauɗe chi judiorã mechiurã Esteban ome ãrea kĩruuduuba ãchi kiɗa kʉrrʉasiɗau. 55 Maka panuuɗe Esteban Dachi Akõre Jauriɗeeba ɓuasii. Bajãaɗaa ichiaruuɗe Dachi Akõre kĩrawãrea teɗechoa mauɗe Jesús Dachi Akõre jua biare akʉ nuɓuu unusii. 56 Naka jarasii:
—¡Ichiásturu! ¡Mʉʉba bajãa ewa nuɓuu unu ɓuu! ¡chi Ẽbẽra Ba Ɓuaɗa Dachi Akõre jua biare akʉ nuɓuu unu ɓuu!*
57 Mau ũrisiɗauɗe ãchi ãrea ɓiaɗapeɗa ãchi kʉʉrʉ juaba jʉ̃asiɗau. Mauɗe jomaurãba Esteban orra adausiɗau. 58 Puuru awara adoeɗapeɗa mooba ɓata kopaneesiɗau beaɗayua. Chi ichi ʉ̃rʉbena jidea panapeɗaaɗaba ãchiba chi anaɓari jʉ̃badau enaɗapeɗa kũudrãa kaita bʉikasiɗau numera. Mau kũudrãa Saulo abachiɗau.
59 Mooba ɓatamaa panuuɗe Estebanba Dachi Akõremaa ʉtaa naka iɗisii: «Mʉ Mechiu Jesús, mʉ jauri adoese».
60 Maabae õdarrɗe koɓeepeɗa jĩwa jarasii: «Mʉ Mechiu, naarã ẽbẽrarãba kachirua wau panuu kʉde uru ɓuarã́se».
Maka jarapeɗa biusii.
Jesusɗe ijãabadaurã miru wãpeɗaaɗa
8 Sauloba Esteban beapeɗaaɗa biꞌia unusii. Mauɗe chi nuree Dachi Akõre kʉ̃riabadaurãba Esteban jau ɓuɗapeɗa, ãrea jẽasiɗau.
Mau ewariɗe ẽbẽrarãba Jerusalenɗe Jesusɗe ijãabadaurã ãrea kachirua wau paneesiɗau. Mauɗeeba Jesusɗe ijãabadaurã joma Judea druaɗaa mauɗe Samaria druaɗaa miru wãsiɗau. Jesusba bʉiɗarã Jerusalenɗe paneesiɗau. 2 —. 3 Mauɗe Sauloba chi Jesusɗe ijãabadaurã jʉrʉsii waa ijãarãaɗamera. Decha wãpeɗa mukĩrarã mauɗe wẽrarã jidaukuapeɗa jʉ̃a ɓubadaumaa errɓari adoebachii.
Felipe Samaria druaɗaa wãɗa
4 Maamina Jerusalenɗebena miru wãpeɗaaɗaba ãchi wãaduucha chi beɗea bia Jesús ʉ̃rʉbena jarabachiɗau. 5 Felipe Samaria puuruɗaa wãsii mauɗe Jesusba wauɗa jaradeabachii.* Aria jaradeabachii Jesús Dachi Akõreba Dachi Karibabarii deai jaraɗa. 6 Felipeba jara ɓuu ũrisiɗauɗe mauɗe ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau wau ɓuu unusiɗauɗe jomaurãba kauwa ũribachiɗau. 7 Ãrea ẽbẽrarã jai kachirua bara nuree aribiakuasiɗau. Mau jai kachiruarã ãchi kakuaɗebena ɓia wãuribachiɗau. Mauɗe ãrea ɓakara bʉʉ nuree mauɗe jʉ̃rʉ nʉka nuree aribiakuabachiɗau. 8 Chi ẽbẽrarã mau puuruɗebenarã ãrea kĩrajʉʉ duanasiɗau.
9 Jaibana Simón abadau aria ɓuasii. Ara ichi chi mechiu nii kʉ̃risiasiiɗeeba mauɗe ãrea chokae ɓuasiiɗeeba, Samariaɗebenarã setaa kũrua uru ɓuasii.* 10 Ichiba jaraaruu ẽbẽrarã chi kaebeu nureeba mauɗe chi mechiu nureeba kauwa ũribachiɗau. Jomaurãba jãu «Dachi Akõre Mimichia Poyaa Nii» abachiɗau. 11 Mau jaibana kaaɗe wãsiɗau chi mauba ewari ãrea wau ɓuuba, setaa kũrua ua ɓuasiiɗeeba.
12 Maamina Felipeba Jesucristoɗeeba Dachi Akõreba ichiɗirã ichi juaɗe ua ɓuu ʉ̃rʉbena ãchimaa jaradea ɓuabachii. Mauɗe ãrea mukĩrarãba mauɗe wẽrarãba chi beɗea bia ijãaɗapeɗa boro easiɗau. 13 Simón biɗa ijãasii. Maabae boro eapeɗa Felipe baara nibaɗe wãsii. Felipeba ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau mechiu wau ɓuu Simonba unusiiɗe kuitaa kʉ̃risiaswãe ɓeesii.
14 Mauɗe chi Jesusba bʉiɗarã Jerusalenɗe nureeba ũrisiɗau Samariaɗebenarãba Dachi Akõre beɗea ijãasiɗau. Mauɗeeba Pedro mauɗe Juan ãchimaa bʉisiɗau. 15 Neeɗapeɗa Dachi Akõremaa ʉtaa iɗisiɗau maarãba ichi Jauri adauɗamera. 16 Maka wausiɗau Dachi Akõre Jauri wabiɗa mau ãbarãmaa neewẽa ɓuasiiɗeeba. Aɓaburu Dachi Mechiu Jesús trʉ̃ɗeeba boro easiɗau. 17 Pedroba mauɗe Juanba Dachi Akõremaa ʉtaa iɗiiduuɗe ãchi jua ãbarã ʉ̃rʉ kuɓusiɗau. Ara makʉɗe Dachi Akõre Jauri adausiɗau.
18 Mauɗe Simonba unusii Jesusba bʉiɗarãba ãchi jua ãbarã ʉ̃rʉ ɓuuduuɗe ãbarãba Dachi Akõre Jauri adoesiɗau. Mau unusiiɗe ãchimaa chi nejarra deai asii ara mau kĩra poyaa waui baita. 19 Naka jarasii:
—Jãu poyaabarii mʉʉmaa deásturu, mʉa biɗa mʉ jua barikiu ʉ̃rʉ kuɓuuruuɗe Dachi Akõre Jauri neemera.
20 Maamina Pedroba jarasii:
—¿Makarã bichiba kʉ̃risia ɓuka chi Dachi Akõreba bari dea ɓuu nedobʉibadau? ¡Bichi chi nejarra ome ɓeraase! 21 Bichi sõ Dachi Akõre daaɗe jipawãe ɓuuɗeeba nau traju dai ome waukau ɓuu. 22 Mau kʉ̃risia kachirua ida ɓuse. Dachi Mechiumaa chi chuburia ʉtaa iɗise. Mau makarã, biawãra chi bichiba kachirua waui kʉ̃risia ɓuaɗa ichiba perdonai. 23 Mʉʉba unu ɓuu bichi daiba wau panuu kakua ãrea kĩrajʉʉwẽa ɓuu. Kachiruaba bichi jʉ̃a uru ɓuu.
24 Mauɗe Simonba jarasii:
—Mʉ baita Dachi Mechiumaa ʉtaa iɗísturu chi machiba jarapeɗaaɗa makarãamera.
25 Pedroba mauɗe Juanba chi beɗea Dachi Mechiu Jesús ʉ̃rʉbena jaraɗapeɗa Jerusalenɗaa waya wãsiɗau. Wãaduuɗe Samaria druaɗe ãrea puuru ɓeecha mau beɗea bia jara wãsiɗau.
Felipe chi Etiopiaɗebena ome berreaɗa
26 Mau maaɗakare Dachi Mechiuɗe ángel aɓa Felipemaa neepeɗa naka jarasii: «¡Jiraduse! Jerusalenɗebena Gaza puuruɗaa wãbadau oɗe wãse». (Mau drua sirua wãꞌãe ɓuuɗe wã ɓuu).*
27 Ara makʉɗe Felipe wãsii. Oɗe niiɗe ẽbẽra Etiopía druaɗebena unusii. Mau ẽbẽra chi Etiopiaɗebena reina* baita trajabarii mechiu basii.* Mauɗeeba mauba chi reina chi nejarra joma nubachii. Ichi Jerusalenɗaa wã ɓuasii Dachi Akõremaa biꞌia berreai baita. 28 Ichi druaɗaa waya wãaruuɗe sĩu ɓuasii ichi karretaɗe mauɗe karta eɗa jara kãribasii Dachi Akõre baita berreabarii Isaiasba ɓʉɗa.
29 Maka ɓuuɗe Dachi Akõre Jauriba Felipemaa jarasii: «Wãse jãu karreta kaita». 30 Ara makʉɗe araa pira wãpeɗa ũrisii chi trajabarii mechiu niiba chi Dachi Akõre baita berreabarii Isaías karta jĩwa eɗa jara ɓuu. Mauɗe Felipeba iɗisii:
—¿Bichiba eɗa jara ɓuu kauwa ũri ɓuka?
31 Ichiba panausii:
—Aɓauba jaradeawẽebʉrã mʉʉba ¿saka kauwa ũriima?
Mauɗe ichiba Felipemaa jarasii ataupeɗa ichi kaita akʉ ɓeemera. 32 Ichiba Dachi Akõre beɗeaɗe eɗa jara ɓuaɗa nau basii:
«Oeja beabadaumaa adoebadau kĩra ichi beaɗe adoesiɗau.
Chi kara kõmaa panuuɗe oeja chũpea ɓuabarii kĩra ara mau kĩra ichi chũpea ɓuasii.
33 Ichi ome nejuakaya wauɗapeɗa, ichi nebʉra kakua iɗiɗa ũriɗai kʉ̃riaɗaabasii. Maka ichi beaɗapeɗa, bʉisiɗau nau iujãaɗebena. ¿Kaiba ichi warrarã ʉ̃rʉbena poyaa nebʉrʉima?»*
34 Maabae chi Etiopiaɗebena trajabarii mechiuba Felipemaa iɗisii:
—Dachi Akõre baita berreabariiba nama ¿kai ʉ̃rʉbena ɓʉsma? ¿Ara ichi ʉ̃rʉbena ɓʉska maebʉrã aɓau ʉ̃rʉbena ɓʉska? Michuburia jarase.
35 Ara makʉɗe Felipeba mau beɗea bia Jesús ʉ̃rʉbena jara koɓeesii. 36 Maka panuuɗe bania ɓuumare wãsiɗau. Mauɗe chi trajabarii mechiuba jarasii:
—Ichiáse. Nama bania nuɓuu. ¿Kãareba mʉ poyaa boro eabiibai ɓuma? Mʉ ¿boro eai ɓuka?
37 Felipeba jarasii:
—Bichiba Jesús Dachi Akõre Warr biawãra sõɗeeba ijãa ɓuubʉrã, boro eai ɓuu.
Mauɗe chi trajabarii mechiuba panausii:
—Mʉʉba biawãra ijãa ɓuu Jesucristo Dachi Akõre Warr nii.*
38 Ara makʉɗe ichi karreta ɓari nuɓeebipeɗa, ãchi omea eɗaa baniaɗe eɗa wãsiɗau. Aria Felipeba ichi boro easii. 39 Baniaɗebena awara wãsiɗauɗe, Dachi Mechiu Jauriba Felipe ãyaa adoesii. Chi trajabarii mechiuba ichi waa unuubasii, maamina oɗe kĩrajʉʉ wãsii. 40 Mauɗe Felipe Azoto puuruɗe neesii. Maabae puurucha chi beɗea bia Jesús ʉ̃rʉbena jara wãsii aɓa Cesarea puuruɗe neeruuɗaa.
Sauloba Jesusɗe ijãaɗa
9 Mau ewariɗe Sauloba wabiɗa Dachi Mechiuɗe ijãa nuree kenai baita ɓuabachii. Paare mechiu ɓuumaa wãpeɗa iɗisii karta ɓʉkua deamera. Mau karta Damasco puuruɗe judiorã araa ãbua imibadau decha adooi kʉ̃risia ɓuasii. Kartaɗe ɓʉ ɓuasii chi ãchi tãeɗe Jesús Oɗe nibaɗa mukĩrarã mauɗe wẽrarã siɗa jidaupeɗa Jerusalenɗaa joma adooi ɓuu, jʉ̃a bʉikaɗai baita. 2 —. 3 Sauloba mau karta adoepeɗa wãsii. Damasco puuru kaita neeruuɗe maka ɓuuɗe bajãaɗebena ichi aɗu ʉ̃ɗaa puri chebiwãsii. 4 Mauba Saulo jeeɗa ɓaebisii. Mauɗe beɗea ũrisii. Mau beɗeaba jarasii:
—Saulo, Saulo, ¿sakãe mʉ kachirua waui baita wãraa ɓuma?
5 Mauɗe Sauloba iɗisii:
—Mʉ Mechiu, ¿bichi kaima?
Chi beɗeaba panausii:
—Mʉ Jesusbʉ. Chi bichiba mʉ kachirua waui baita wãraa ɓuu. Chi subariimaa ʉ̃rʉ tʉaruuɗe, bichi ara du aɓa puꞌuai.* 6 Jiradupeɗa Damasco puuruɗaa wãse.* Jamaria aɓauba jarai bichiba kãare waui ɓuu.
7 Chi Saulo ome wãaduu ãrea perasiɗau. Ãchiba beɗea ũrisiɗamina aɓa biɗa unuɗaabasii. 8 Saulo jeeɗabena jiradusii, maamina ichi dau bũasiiɗe, poyaa unuubasii. Maabae chi ichi ome wãaduuba ichi juaɗe jidauɗapeɗa Damasco puuruɗaa adoesiɗau. 9 Aria ichi ewari õbea dau pãriu ɓuasii, kowẽa ɓuasii mauɗe dowẽa ɓuasii.
10 Damasco puuruɗe Jesucristoɗe ijãabarii aɓa Ananías abadau ɓuasii. Dachi Mechiuba mau daumaa unubiiruba naka jarasii:
—¡Ananías!
Ichiba panausii:
—Mʉ nama ɓuu, mʉ Mechiu.
11 Dachi Mechiuba jarasii:
—Jiradupeɗa Judas deemaa wãse. Mau de calle Jipa Ɓuu abadauɗe kuɓuu. Ara baaruuɗe jarase bichiba ẽbẽra Saulo Tarso puuruɗebena ichiaɗe nee ɓuu. Ichiba Dachi Akõremaa ʉtaa iɗimaa ɓuu. 12 Mʉʉba ichi unubisii mukĩra Ananias abadau ichimaa neepeɗa ichi ʉ̃rʉ jua kuɓuuruu ichi dauba waya unumera.
13 Mauɗe Ananiasba jarasii:
—Mʉ Mechiu, mʉʉba jãu ẽbẽra ʉ̃rʉbena ũri ɓuu. Ãreaba jarabadau Jerusalenɗe ichiba bichi ẽbẽrarã ãrea kachirua wau ɓuu. 14 Mau awara paare mechiurã trʉ̃ɗeeba nau puuruɗaa nee ɓuu chi bichiɗe ijãa nuree joma jidau uaɗoi baita.
15 Maamina Dachi Mechiuba jarasii:
—Wãse. Mʉʉba ichi jʉrʉ adausii mʉ ʉ̃rʉbena berreamera judiowãerãmaa, ãchi reyrãmaa mauɗe israelɗebenarãmaa. 16 Mʉʉba ichimaa kuitaabii saka ãrea dauchia jãadua ɓuai ɓuu mʉ ʉ̃rʉbena berreai baita.
17 Ara makʉɗe Ananias Saulo ɓuumaa wãsii. Chi deɗe eɗa wãpeɗa ichi jua Saulo ʉ̃rʉ kuɓupeɗa jarasii: «Ãba Saulo, Dachi Mechiu Jesús, chi bichiba oɗe unubiɗaba, mʉ neebisii waya bichi dauba unumera mauɗe Dachi Akõre Jauriɗeeba ɓeemera».
18 Ara makʉɗe Saulo dauɗebena ɓeda kara kĩra panuu ɓaesiɗau. Mauɗe waya biꞌia unu ɓeesii. Jiradupeɗa boro eabisii. 19 Maabae kopeɗa kakua waya meserãa ɓeesii.
Saulo Damasco puuruɗe ɓuaɗa
Ewari aribia ɓeebasii Damascoɗebena Cristoɗe ijãabadaurã baara. 20 Mauɗe judiorã araa ãbua imibadau decha ichiba jaradea ɓeesii Jesús biawãra Dachi Akõre Warr nii. 21 Joma mau ũriiduuba kuitaa kʉ̃risiaɗaabasii. Ãchiba naka iɗi duanasiɗau: «¿Nauwãeka chi Jerusalenɗe Jesusɗe ijãabadaurã kenai baita wãraa ɓuaɗa? ¿Nama nee ɓuuwãeka ãchi paare mechiurãmaa jʉ̃a ɓuu adooi baita?»
22 Maamina Sauloba ewaricha arakʉɗe kuitaabiabachii Jesús biawãra Dachi Akõreba Dachi Karibabarii deai jaraɗa. Mauba Damasco puuruɗebena judiorãba kuitaa kʉ̃risiaɗaabasii.
Saulo miruwãɗa
23 Ewari aribia baaruuɗe judiorã Damasco puuruɗebenarãba Saulo beaɗai baita beɗea deasiɗau. 24 Mauɗeeba ãyadaa mauɗe ẽsabuɗe chi puuruɗe eɗa wãbadau jʉ̃a panasiɗau. Maamina ãchiba kʉ̃risia panuu Sauloba kuitaasii. 25 Mauɗeeba ẽsabuɗaa chi Jesusɗe ijãabadaurãba Saulo ẽ mechiuɗe eɗa joaɗapeɗa, maabae chi puuru mooba aɗu karaaɗa choɓea nuɓuuɗe ʉ̃rʉʉba eɗaa bʉisiɗau.
Saulo Jerusalenɗaa wãɗa
26 Saulo waya Jerusalenɗaa wãsiiɗe chi Jesusɗe ijãabadaurã ome ɓuai kʉ̃ria ɓuasii.* Maamina ichi wapea panasiɗau. Ãchiba ijãaɗaabasii ichiba biawãra Jesusɗe ijãa ɓuu. 27 Maamina Bernabeba Saulo adoesii chi Jesusba bʉiɗarãmaa. Maabae ichiba nebʉrʉsii saka Sauloba Dachi Mechiu oɗe unusii, Dachi Mechiu ichi ome berreaɗa mauɗe saka Sauloba Damasco puuruɗe Jesús ʉ̃rʉbena wapeawẽa berreabachii. 28 Maka Saulo ãchi ome ɓeesii. Mauɗe Jerusalenɗe Dachi Mechiu Jesús ʉ̃rʉbena wapeawẽa berrea nibabachii. 29 Judiorã chi griego beɗeaɗe berreabadaurã ome Jesús ʉ̃rʉbena berreabachii maamina ichi beaɗai kʉ̃ria panasiɗau. 30 Ãbarãba mau kuitaasiɗauɗe Saulo Cesarea puuruɗaa adoesiɗau. Maaɗakare ichi puuru Tarso puuruɗaa bʉisiɗau.
31 Maumisa Judea druaɗe, Galilea druaɗe mauɗe Samaria druaɗe ãbarã jirukaraayuwãe duanasiɗau mauɗe ne baraakuasiɗau. Dachi Mechiu wapea panuuɗeeba nibasiɗau mauɗe Dachi Akõre Jauri poyaaɗeeba ãbarã aude baraasii.
Ẽbẽra Eneas abadau aribiaɗa
32 Mau ewariɗe Pedro ẽbẽrarã Dachi Akõreɗerã ichia nibabachii joma mau druaɗe. Ewari aɓa ãbarã Lida puuruɗe nuree ichiaɗe wãsii. 33 Aria ẽbẽra Eneas abadau unusii. Mau ẽbẽra ɓakara bʉʉ niiɗeeba 8 año kʉɗaɗe ɓuasii. 34 Mauɗe Pedroba jarasii:
—Eneas, Jesucristoba bichi aribiabisii. ¡Jiraduse! Bichi kʉɗa tõse.
Ara makʉɗe Eneas jiradusii. 35 Lida puuruɗe panabadaurã mauɗe Sarón druaɗe panabadaurã jomaurãba Eneas aribiabiɗa unusiɗauɗe, Dachi Mechiuɗe ijãasiɗau.
Dorcas chokae jiraduɗa
36 Mau ewariɗe Jesusɗe ijãabarii wẽra Tabita abadau Jope puuruɗe ɓuasii. Griego beɗeaɗe ichi trʉ̃ Dorcas abachiɗau.* Mau neekauba ne biꞌia wau ɓuabachii. Chi nejarr barauwãe nuree ãrea aiɗakuabachii. 37 Ewari aɓa Dorcas ẽpermapeɗa biusii. Maabae chi kakua jeraaɗapeɗa pieza ʉtʉbenaɗaa adoesiɗau. 38 Jope puuru Lida kaita ɓuasii. Chi Jesús baara nibabadaurãba ũrisiɗau Pedro Lidaɗe ɓuu. Mauɗeeba ẽbẽra ome ichimaa bʉisiɗau naka chi chuburia iɗiɗamera: «Daimaa isa neese».
39 Ara makʉɗe Pedro ãchi ome wãsii. Neesiɗauɗe ichi chi biuɗa nuɓuumaa adoesiɗau. Aria joma pẽdrãarã jẽa duanasiɗau. Ãchiba Pedromaa Dorcasba paru kaapirukua ɓuaɗa unubisiɗau. 40 Mauɗe Pedroba joma awara wãbiasii. Õdarrɗe koɓeepeɗa Dachi Akõremaa ʉtaa iɗisii Dorcas chokae jiradubimera. Ʉtaa iɗipeɗa chi biuɗa nuɓuumaa ichiaruuɗe jarasii:
—Tabita, ¡jiraduse!
Ara makʉɗe mau chi dau bũasii. Pedro unusiiɗe akʉ ɓeesii. 41 Pedroba ichi juaɗe jidaupeɗa jiradubisii. Maabae ãbarã mauɗe pẽdrãarã iukuapeɗa Dorcas chokae jiraduɗa unubiasii. 42 Joma Jope puuruɗe mau ʉ̃rʉbena kuitaasiɗau. Maka ãreaba Dachi Mechiuɗe ijãasiɗau. 43 Maabae Pedro Jope puuruɗe ãrea ɓeesii ẽbẽra Simón abadau deɗe. Mau Simonba ãnimara e poabibarii basii.
Angelba Corneliomaa berreaɗa
10 Cesarea puuruɗe ẽbẽra Cornelio abadau ɓuasii. Ichi Italia druaɗebena kokoroarã chi jaradea ua ɓuabarii basii. 2 Mau Cornelio ichi deɗebenarã baara joma jipa nureasii. Dachi Akõre wapeadee panasiɗau. Cornelioba judiorã aiɗai baita chi nejarra ãrea deabachii mauɗe Dachi Akõremaa ʉtaa iɗi ɓuabachii. 3 Ewari aɓa ãsa ʉ̃rʉ hora õbea basiiɗe Dachi Akõreba Cornelio daumaa unubisii ángel ichimaa arakʉɗe neeruu. Mauba jarasii:
—¡Cornelio!
4 Cornelioba chi ángel kĩedarrmaa apii ichiapeɗa ãrea wapeaba iɗisii:
—¿Kãare kʉ̃ria ɓuma?
Maabae chi angelba jarasii:
—Bichiba Dachi Akõremaa ʉtaa iɗibarii mauɗe chi nejarr barauwãe nuree aiɗabarii ichiba biꞌia unu ɓuu ichimaa ne baa dearuu kĩra. 5 Mauɗeeba Jope puuruɗaa ẽbẽrarã bʉikase Simón, ara mau Pedro abadau jʉrʉɗe wãɗamera. 6 Mau mar iikaa june Simón chi ãnimara e poabibarii deɗe ɓuu.*
7 Ángel ichi ome berreapeɗa wãsii. Wãsiiɗe Cornelioba chi ichi baita bari trajabadau ome mauɗe kokoroa aɓa iusii. Mau kokoroaba Cornelio aiɗabachii mauɗe Dachi Akõre wapeadee nibasii. 8 Cornelioba unuɗa joma nebʉrʉpeɗa Jope puuruɗaa bʉikasii.
Dachi Akõreba Pedro daumaa unubiɗa
9 Norema ʉmada jipa baaruuɗe ãchi oɗe Jope puuru kaita needuuɗe, Pedro de ʉ̃rʉɗe Dachi Akõremaa ʉtaa iɗiɗe wãsii. 10 Jarrbisia ɓuuɗeeba ko kʉ̃ria ɓuasii. Ne chuu panuumisa Dachi Akõreba Pedro bajãa ewaaruu daumaa unubisii. Bajãaɗebena ẽeboro waiɓʉa kĩra ɓuu eɗaa neeruu unusii. Mau ẽeboro miducha jʉ̃karaba jʉ̃ ɓuasii. 11 —. 12 Mau ẽeboroɗe eɗa didiwaraa ãnimara panasiɗau, jʉ̃rʉ kimare nuree, jeeɗa ursu nuree mauɗe ibanarã. (Chi nuree ãnimara judiorãba koɗakau duanasiɗau). 13 Maka ɓuuɗe Pedroba mimi ũrisii. Mau mimiba jarasii:
—Pedro, jiraduse. Beapeɗa kose.
14 Maamina Pedroba jarasii:
—Mʉ Mechiu, ¡makawãema! Chi daiba koɗaabai panuu chiko maebʉrã chi bichi daaɗe biꞌiwãe ɓuu mʉʉba kokau.*
15 Chi mimiba waya jarasii:
—Chi Dachi Akõreba biꞌia ɓuɗa mau miadaa ɓuu a jararã́se.*
16 Maka berrearuu Pedroba ɓes õbea ũrisii. Maabae chi ẽeboro waya bajãaɗaa wãsii. 17 Mau unuɗakare Pedroba kuitaa kʉ̃risiaswãe ɓeesii. Wabiɗa mauba kãare jara ɓuu kʉ̃risia ɓuumisa chi Cornelioba bʉiɗarãba Simón de iɗiɗapeɗa chi de poraamaa neesiɗau. 18 Ãchiba jĩwa iɗisiɗau Simón, ara mau Pedro abadau nau deɗe ɓuu kuitaa.
19 Pedroba unuɗa wabiɗa kʉ̃risia ɓuuɗe Dachi Akõre Jauriba ichimaa jarasii: «Ẽbẽrarã õbea panuuba bichi jʉrʉ panuu. 20 Jiradupeɗa isa eɗaa wãse. Maarã baara wãabai a kʉ̃risiarã́se, mʉʉba maarã neebiasiiɗeeba».
21 Ara makʉɗe Pedro eɗaa wãsii Cornelioba bʉiɗarãmaa. Ichiba jarasii:
—Chi machiba jʉrʉ panuu mʉʉbʉ. ¿Kãare sãaɗe neesiɗama?
22 Ãchiba panausiɗau:
—Dai kokoroarã chi jaradea ua ɓuabarii Cornelioba bʉisii. Ichi ẽbẽra jipa nii mauɗe Dachi Akõre wapeadee nii. Joma judiorãba ichi ʉ̃rʉbena biꞌia kʉ̃risia panuu. Dachi Akõre angelba bichi ichi deemaa neei iusii bichi beɗea ũrimera.
23 Maabae Pedroba deeɗaa wãbisii. Mau ẽsabuɗe Pedro baara paneesiɗau. Norema Pedro jiradupeɗa ãchi baara wãsii. Mauɗe chi nuree ãbarã Jope puuruɗebena ãchi baara wãsiɗau.
Pedro Cornelio ome berreaɗa
24 Mau norema Cesarea puuruɗe neesiɗau. Cornelioba ichi deɗebenarã mauɗe ichi kõpaerorã biarã iusiiɗeeba ichi deɗe eseɗau panasiɗau. 25 Pedro chi de kaita neesiiɗe Cornelioba araa irsibiɗe wãsii. Pedro daaɗe jeeɗa õdarrɗeeba koɓeepeɗa ichimaa biꞌia berrea koɓeesii. 26 Maamina jiradubipeɗa, Pedroba naka jarasii:
—¡Jiraduse! Mʉ siɗa ẽbẽra mukĩra nii, bichi kĩra.
27 Pedro Cornelio ome berrea niɗauɗe eɗa wãsii. Aria ẽbẽrarã ãrea panuu unusii. 28 Maabae Pedroba jarasii:
—Machiba kuitaa panuu dai judiorã judiowãerã baara nibaɗakau panuu mauɗe judiowãerã deɗe eɗa wãɗakau panuu. Maamina Dachi Akõreba mʉʉmaa kuitaabisii aɓau ʉ̃rʉbena mʉʉba mau Dachi Akõre daaɗe biꞌiwãe ɓuu a jaraabai, maebʉrã mau miadaa ɓuu a jaraabai. 29 Mauɗeeba mʉ iuɗe bʉisiɗauɗe wãabai awẽa urusii. Jãabae mʉʉba kuitaa kʉ̃ria ɓuu sakãe mʉ adauɗe bʉisiɗama.
30 Mauɗe Cornelioba jarasii:
—Ewari kimare basii ara nau horaka, ãsa ʉ̃rʉ hora õbeaɗe, mʉʉba chiko koɗakau ewari wau ɓuasii. Dachi Akõremaa ʉtaa iɗimaa ɓuuɗe ẽbẽra mʉ daaɗe akʉ nuɓuu unusii. Mau paru teɗechoa ɓuasii. 31 Mau ẽbẽraba mʉʉmaa jarasii: “Cornelio, bichiba ʉtaa iɗi ɓuaɗa Dachi Akõreba biꞌia ũrisii. Ichiba kĩraba ɓuu chi bichiba chi nejarr barauwãe nuree aiɗabarii. 32 Maabae ẽbẽrarã Jope puuruɗaa bʉikase Simón, ara mau Pedro abadau jʉrʉɗe wãɗamera. Mau mar iikaa june Simón chi ãnimara e poabibarii deɗe ɓuu. Mau Simón, ara mau Pedro neeruuɗe ichiba bichimaa berreai”.*
33 Ara makʉɗe mʉʉba bichi jʉrʉbisii. Mauɗe bichi sõbia niiɗeeba, neesii. Jãabae joma dai nama Dachi Akõre daaɗe panuu Dachi Mechiuba bichimaa jarabi ɓuu ũriɗai baita.*
34 Mauɗe Pedroba jarasii:
—Biawãra ʉ̃raburu mʉʉba kuitaaruu Dachi Akõreba aɓa chi aɓau aude kʉ̃riakau.* 35 Maumaarã puuruchabena ichi wapeaba jipa wau nuree biꞌia unubarii. 36 Dachi Akõreba chi beɗea bia Jesucristo ʉ̃rʉbena jarabiasii israelɗebenarãmaa, Dachi Akõre baara biꞌia nureaɗamera. Mau Jesucristo jomaurã Mechiubʉ. 37 Machiba kuitaa panuu joma Judea druaɗe Jesús ʉ̃rʉbena nebʉrʉbadau. Naeɗe Galileaɗe Juanba jaradea ɓuasii ẽbẽrarã boro eaɗamera. 38 Mau ewariɗe Dachi Akõreba ichi Jauri mauɗe ichi poyaabarii Jesús Nazaretɗebenamaa deasii.* Dachi Akõre ichi ome ɓuasiiɗeeba Jesusba ne bia wau nibasii mauɗe ẽbẽrarã jʉbawãe niiba kachirua uru panuu joma aribiabiabachii. 39 Judiorã druaɗe mauɗe Jerusalén puuruɗe Jesusba wauɗa daiba joma unusiɗau. Ichiba ne bia wausmina judiorãba cruzɗe jiraɓu beasiɗau.
40 Ara mau Jesús Dachi Akõreba ewari õbeaɗe chokae jiradubipeɗa waabenarãmaa unubiasii. 41 Dachi Akõreba jomaurãmaa unubiabasii maamina daimaa unubiasii mau baita adoesiiɗeeba. Ichi chokae jiradusiiɗe dai ichi ome kosiɗau mauɗe dosiɗau. 42 Jesusba dai bʉisii joma ẽbẽrarãmaa naka jaraɗamera: Dachi Akõreba ichi ɓusii chi chokae nuree mauɗe biupeɗaaɗa ãchi juez ɓuamera. 43 Joma Dachi Akõre baita berreabadaurãba mau ʉ̃rʉbena berreasiɗau. Maarãba kuitaabiasiɗau barikiuba Jesusɗe ijãaruubʉrã, mau ẽbẽraba kachirua wau ɓuaɗa Dachi Akõreba ichiɗeeba perdonai.
Dachi Akõre Jauri judiowãerãmaa neeɗa
44 Pedro wabiɗa berrea ɓuuɗe joma chi ichi ũri panuumaa Dachi Akõre Jauri neesii. 45 Mauɗe ãibena beɗeaɗe berrea duaneesiɗau mauɗe Dachi Akõremaa biꞌia berrea duaneesiɗau. Judiorã Jesusɗe ijãabadaurã Pedro ome neepeɗaaɗaba mau ũrisiɗauɗe kuitaa kʉ̃risiaɗaabasii Dachi Akõreba ichi Jauri judiowãerãmaa deasiiɗeeba. 46 —. 47 Mauɗe Pedroba jarasii:
—Dachi Akõre Jauri adoesiɗau dachiba adoepeɗaaɗa kĩra. ¿Kaiba baniaba boro earãaba aɗaima?
48 Maabae Pedroba ãchi Jesucristo trʉ̃ɗeeba boro eabisii. Mau maaɗakare ãchiba chi chuburia iɗisiɗau ichi ãchi ome aribia ɓuamera.
Pedroba ãbarã Jerusalenɗebenarãmaa berreaɗa
11 Mau maaɗakare Jesusba bʉiɗarãba mauɗe waabenarã ãbarã Judea druaɗe nureeba ũrisiɗau judiowãerãba Dachi Akõre beɗea ijãasiɗau. 2 Mauɗeeba Pedro Jerusalenɗaa wãsiiɗe chi nuree ãbarã judiorãba* ichi ome kĩru berreasiɗau. 3 Naka jarasiɗau:
—¿Sakãe bichi judiowãerã deɗe eɗa wãpeɗa jãarã ome ko ɓuasma?
4 Maabae Pedroba ichi makaɗa ãchimaa joma nebʉrʉsii.
5 —Jope puuruɗe ɓuasiiɗe mʉʉba Dachi Akõremaa ʉtaa iɗi ɓuasii. Mauɗe ẽeboro waiɓʉa kĩra ɓuu Dachi Akõreba mʉ daumaa unubisii. Mau miducha jʉ̃karaba jʉ̃ ɓuu bajãaɗebena eɗaa mʉʉmaa neesii. 6 Mʉʉba biꞌia ichiasii kãare eɗa ɓuu kuitaai baita. Didiwaraa ãnimararã panasiɗau, jʉ̃rʉ kimare nuree, jeeɗa ursu nuree mauɗe ibanarã. 7 Maka ɓuuɗe mimi ũrisii. Mau mimiba mʉʉmaa jarasii: “Pedro, jiraduse. Beapeɗa kose”. 8 Maamina mʉʉba jarasii: “Mʉ Mechiu, ¡makawãema! Chi daiba koɗaabai panuu chiko maebʉrã chi bichi daaɗe biꞌiwãe ɓuu mʉʉba mau kokau”. 9 Mauɗe bajãaɗebena chi mimiba mʉʉmaa waya jarasii: “Chi Dachi Akõreba biꞌia ɓuɗa mau miadaa ɓuu arã́se”. 10 Maka berrearuu mʉʉba ɓes õbea ũrisii. Maabae chi ẽeboro waya bajãaɗaa wãsii.
11 »Maka ɓuuɗe ẽbẽra õbea mʉ ɓuu deɗe neesiɗau. Ãchi jaradea ua ɓuabariiba Cesarea puuruɗebena mʉʉmaa bʉisii. 12 Dachi Akõre Jauriba mʉ maarã baara wãabai a kʉ̃risiawẽa wãbisii. Cesarea puuruɗe neeɗapeɗa dai ãchi jaradea ua ɓuabarii deɗe eɗaa wãsiɗau. Nau 6 ãbarã mʉ baara panasiɗau. 13 Mau ẽbẽraba daimaa nebʉrʉsii ángel ichi deɗe ɓuu unusii. Mauba ichimaa jarasii: “Jope puuruɗaa ẽbẽrarã bʉikase Simón, ara mau Pedro abadau jʉrʉɗe wãɗamera. 14 Mauba jarai saka Dachi Akõreba bichi mauɗe bichi deɗebenarã karibai”.
15 »Mʉ mau berrea ɓuuɗe Dachi Akõre Jauri ãchimaa neesii dachimaa naeɗe neeɗa kĩra.* 16 Mauɗe chi Dachi Mechiuba jaraɗa mʉʉba kĩrabasii: “Biawãra Juanba baniaba ẽbẽrarã boro easii, maamina Dachi Akõreba ichi Jauri machimaa deai”.* 17 Dachi Mechiu Jesucristoɗe ijãa panuuɗeeba Dachi Akõreba dachimaa ichi Jauri deasii. Ichi Jauri ãchimaa deasiiɗeeba ¿mʉʉba saka ichiba wauɗa ʉ̃rʉbena kachirua jaraima?
18 Jerusalenɗebena ãbarãba mau ũrisiɗauɗe waa kachirua jaraɗaabasii, maumaarã Dachi Akõremaa naka biꞌia berreasiɗau:
—¡Biawãra Dachi Akõreba judiowãerã karibasii ãchi kachirua ida ɓuɗapeɗa ichimaa neeɗamera! ¡Maka ewaricha ichi baara chokae panaɗai!
Ãbarã Antioquía puuruɗebena
19 Esteban biuɗakare ẽbẽrarãba chi Jesusɗe ijãabadaurã kachirua wauɗai baita wãraasiɗau. Mauɗeeba ãbarã Jerusalenɗebena miru wãurisiɗau. Fenicia druaɗaa, Chipre islaɗaa mauɗe Antioquía puuruɗaa wãsiɗau. Ãchi wãaduucha chi beɗea Jesús ʉ̃rʉbena aɓa judiorãmáburu jarabachiɗau. 20 Maka panuuɗe chi nuree Jesusɗe ijãabadaurã Chipreɗebena mauɗe Cirene puuruɗebena Antioquiaɗe panaɗe wãsiɗau. Maarãba griegorãmaa chi beɗea bia Dachi Mechiu Jesús ʉ̃rʉbena jara kopaneesiɗau. 21 Dachi Mechiuba ichi poyaaɗeeba ãchi aiɗakuasii. Mauɗeeba ãchiba jara panuu ãreaba ijãasiɗau. Ãchiba chi naeɗe kachirua kʉ̃risia badapeɗaaɗa ida ɓuɗapeɗa Jesucristoɗe ijãa kopaneesiɗau.
22 Ãbarã Jerusalenɗebenarãba mau kuitaasiɗauɗe Bernabé Antioquiaɗaa bʉisiɗau. 23 Mau Bernabé ẽbẽra jipa nibasii. Jesusɗe ãrea ijãa nibasii; Dachi Akõre Jauriɗeeba nibasii. Bernabé Antioquiaɗe neesiiɗe unusii Dachi Akõreba ichi sõbiaɗeeba ãbarã kariba ɓuu. Mauɗeeba ichi ãrea kĩrajʉʉsii. Mauɗe ichiba jomaurãmaa jarabachii sõɗeeba ewaricha Dachi Mechiuɗe biawãra ijãaɗamera. Maka ɓuuɗe ãreaba Dachi Mechiuɗe ijãasiɗau. 24 —.
25 Mau maaɗakare Bernabé Tarso puuruɗaa Saulo jʉrʉɗe wãsii. Unusiiɗe Antioquiaɗaa adoesii. 26 Aria año aɓa ijãabadaurã baara paneesiɗau, mauɗe ãrea ẽbẽrarãmaa Jesucristo ʉ̃rʉbena jaradeabachiɗau. Mau Antioquía puuruɗe ẽbẽrarãba chi Jesusɗe ijãabadaurã “cristiano” abachiɗau. Mau chi nabena ewari basii maka trʉ̃apeɗaaɗa.
27 Mau ewariɗe Dachi Akõre baita berreabadaurã Jerusalenɗebena Antioquiaɗaa wãsiɗau. 28 Aɓa Agabo abadau ʉkʉ nuɓeepeɗa Dachi Akõre Jauriɗeeba jarasii joma nau druaɗe jarrba wauɗai neei. Mau jarrba biawãra neesii Claudio Romaɗebena chi aude mechiu basiiɗe.* 29 Mauɗeeba Jesusɗe ijãabadaurã Antioquiaɗe panuu beɗea deasiɗau chi nejarra ãbarã Judea druaɗe nuree baita urubʉiɗai baita. Ãchicha poyaa deaduu kĩra deaɗai asiɗau. 30 Mau chi nejarr pepeɗaaɗakare, Bernabé mauɗe Saulomaa urubʉisiɗau chi Judeaɗebena ijãabadaurã nubadaurã baita.
Pedro jʉ̃a ɓuaɗa awara wãɗa
12 Mau ewariɗe chi rey Herodesba chi nuree ãbarã jidaubiapeɗa kachirua waubiasii.* 2 Juan ãba Santiago espadaba beabisii.* 3 Herodesba unusii judiorã mau kakua kĩrajʉʉsiɗau. Mauɗeeba Pedro siɗa jidaubisii. Maka wausii pan ẽesãabibariiwãe kobadau ewariɗe.* 4 Pedro jidaubipeɗa jʉ̃abisii. Maabae kokoroarã 16 adoepeɗa kimãrecha Pedro nubiasii. Herodesba kʉ̃risia ɓuasii Pascua ewari wãꞌãeɗakare, Pedro nebʉra jarai jomaurã daaɗe. 5 Pedro jʉ̃abauɗe jidau uru panuumisa ãbarãba Dachi Akõremaa ãrea ʉtaa iɗi panasiɗau ichi karibamera.
6 Herodesba chi Pedro nebʉra jarai naeɗe, mau ẽsabuɗe Pedro kokoroarã ome panuu ẽsa kãi ɓuasii. Kaena omeeba jʉ̃ ɓuasii. Chi jʉ̃abadaumare poraa chi nuree kokoroarãba nu panasiɗau. 7 Maka ɓuuɗe Dachi Mechiuɗe angelba Pedromaa unubisii. Mauba chi jʉ̃abadaumare ʉ̃ɗaa nuɓeebisii. Mauba Pedro orr waupeɗa ʉ̃rʉmabisii. Mauɗe jarasii: «Isa jiraduse».
Makaaruuɗe Pedro juaɗe kaena jʉ̃ ɓuu ena ɓaesiɗau. 8 Maabae chi angelba jarasii:
—Paru jʉ̃se. Jʉ̃rʉɗe jʉ̃barii siɗa jʉ̃se.
Pedroba maka wausiiɗe chi angelba jarasii:
—Bichiba paru anaɓari jʉ̃barii jʉ̃peɗa mʉ baara neese.
9 Ara makʉɗe Pedro chi ángel baara wãsii, maamina ichiba adua ɓuasii chi angelba wau ɓuu biawãra maka ɓuu. Dachi Akõreba ichi daumaa mau unubisii a kʉ̃risia ɓuasii. 10 Maka ɓuuɗe kokoroarã chi naa nu panuu mauɗe chi mawãare nu panuumare wãyaa wãsiɗau. Maka wãɗapeɗa chi poraa mechiu jiorr wauɗamaa neesiɗau. Needuuɗe mau poraa ichi du aɓa ewa wãsii. Maabae wãsiɗau. Awara waparaa wãaduuɗe chi ángel Pedro ome ɓuaɗa wãꞌãesii.
11 Maabáeburu Pedroba kuitaasii Dachi Akõreba ichi daumaa mau unuubasii. Ichi du aɓa jarasii: «Jãabae ʉ̃raburu mʉʉba kuitaasii Dachi Mechiuba biawãra ángel bʉipeɗa mʉ Herodes juaɗebena kariba ɓuasii. Chi judiorãba mʉ kachirua wau kʉ̃ria panaɗaɗebena biawãra kariba ɓuasii».
12 Pedroba biawãra karibasii kuitaasiiɗe Juan nawe María deemaa wãsii. Mau Juan, ara mau Marcos abachiɗau. María deɗe ãrea ãbarãba ãbua Dachi Akõremaa ʉtaa iɗimaa panasiɗau. 13 Mauɗe Pedroba poraa awareeba iusii. Maabae ãwera aɓa de nubarii Rode abadau neesii kai maka nii kuitaayua. 14 Rodeba Pedro mimi kuitaasiiɗe, kĩrajʉʉsii. Maamina chi poraa ewaabasii. Maumaarã, eɗa waa pira wãpeɗa ãbarãmaa jarasii Pedro awara nii. 15 Mauɗe jomaurãba Rodemaa jarasiɗau:
—Bichi kĩrawãe ɓuu.
Maamina ichiba mau biawãra asii. Mauɗe ãchiba jarasiɗau:
—Maka ɓuubʉrã mau ángel Pedroɗebʉ.*
16 Maka panuuɗe Pedroba akabichia duɗauba ɓuasii. Chi poraa ewasiɗauɗe ãchiba unusiɗau biawãra Pedro maka nii. Mau ʉ̃rʉbena kuitaa kʉ̃risiaɗaabasii. 17 Maamina Pedroba ichi juaba jarasii chũpeaɗamera. Maabae joma nebʉrʉsii sakaburu Dachi Mechiuba ichi jʉ̃a ɓuaɗa aiɗasii. Joma nebʉrʉpeɗa jarasii:
—Joma mau Santiagomaa mauɗe waabena ãbarãmaa jarásturu.*
Maaɗakare Pedro ãyaa wãsii.
18 Ewarisiiɗe kokoroarã pera ororoa nuɓeesii, kuitaaɗaabasiiɗeeba Pedro samaa wãsii. 19 Herodesba ichi jʉrʉbiasii, maamina chi kokoroarãba unuɗaabasii. Herodesba ãchimaa mau ʉ̃rʉbena ãrea iɗipeɗa joma kenabiasii. Mau maaɗakare Herodes Judeaɗebena Cesarea puuruɗaa ɓuaɗe wãsii.
Herodes biuɗa
20 Mau ewariɗe chi rey Herodes Tiroɗebenarã ome mauɗe Sidonɗebenarã ome kĩramaa ɓuasii. Maarã ichi ome sõbia panaɗai kʉ̃ria panasiɗau, ichi druaɗebena chiko nedobachiɗauɗeeba. Mauɗeeba ãchi beɗea deaɗapeɗa ãbua wãsiɗau ichi ome biꞌia berreaɗai baita. Naeɗe Blasto abadaumaa wãsiɗau. Mau Blasto chi Herodes baita trajabarii chi mechiu basii. Mauɗe ãchiba jara panuu Blastomaa ijãabiɗapeɗa ichiɗeeba Herodesmaa chi chuburia iɗisiɗau biꞌia berreaɗai baita.
21 Herodesba ewari jaraɗa neesiiɗe, ichi paru bia jʉ̃peɗa, chi rey ãkauɗe sĩu ɓuaɗe wãpeɗa maabae puuruɗebenarãmaa berreamaa ɓeesii. 22 Maka ɓuuɗe ãchiba jĩwa jarabachiɗau: «¡Cha berrea ɓuu ẽbẽrawãema, maumaarã aɓa Dachi Akõrebʉ!»
23 Ara makʉɗe Dachi Mechiuɗe ángel aɓaba Herodes ẽpermabisii, jãuba Dachi Akõremaa bia berreabasiiɗeeba. Maabae ichi ãsurraba ko beasiɗau.
24 Chi Dachi Mechiu beɗea kaitawẽ jaradeaɗe wãbachiɗau mauɗe ãreaba mau ijãasiɗau.*
25 Bernabeba mauɗe Sauloba Jerusalenɗe chi nejarra ãbarã baita deaɗapeɗa waya wãsiɗau. Juan, ara mau Marcos abadau, adoesiɗau.
Dachi Akõre Jauriba Saulo mauɗe Bernabé bʉikaɗa
13 Ãbarã Antioquía puuruɗebena tãeɗe Dachi Akõre baita berreabadaurã, mauɗe Cristo ʉ̃rʉbena jaradeabadaurã nureasii. Bernabé, Saulo, Lucio Cireneɗebena mauɗe Simón ɓuasii. Simón trʉ̃ «Chi Parr» abachiɗau. Manaén siɗa ɓuasii. Ichi Galilea druaɗebena jaradea ua ɓuabarii Herodes ome ãbua warisii.*
2 Earaɓa ãbarãba chiko koɗakau ewari wau panuuɗe Dachi Mechiumaa biꞌia berrea panasiɗau. Maka panuuɗe Dachi Akõre Jauriba ãchimaa jarasii: «Bernabé mauɗe Saulo mʉʉba iusii. Mauɗeeba ãchi awara adáusturu chi mʉʉba waubia ɓuu wauɗamera».
3 Maarãba chiko koɗakau ewari wauɗapeɗa, Dachi Akõremaa ʉtaa iɗiɗapeɗa ãchi jua Bernabé mauɗe Saulo ʉ̃rʉ kuɓusiɗau. Maabae bʉisiɗau.
Saulo mauɗe Bernabé wãpeɗaaɗa
4 Ãchi Dachi Akõre Jauriba bʉikasiiɗeeba Seleucia puuruɗaa wãsiɗau. Maaɗakare jãbaɗe Chipre isla kuɓuuɗaa wãsiɗau. 5 Salamina puuruɗe neeɗapeɗa judiorã araa ãbua imibadau decha Dachi Akõre beɗea jaradeasiɗau. Ãchi aiɗai baita Juan Marcos ãchi baara nibasii.*
6 Joma mau druaɗe niɗauɗe Pafos puuruɗe neesiɗau. Aria judio Barjesús abadau unusiɗau. Mau Barjesús jaibana basii. Setaa jarabachii ichi Dachi Akõre baita berreabarii. 7 Ichi Chipreɗebena chi jaradea ua ɓuabarii Sergio Paulo abadaumaa ɓuabachii. Mau Sergio Paulo kʉ̃risia kuitaa ɓuasii. Ewari aɓa ichiba Bernabé mauɗe Saulo iubisii Dachi Akõre beɗea ũri kʉ̃ria ɓuasiiɗeeba. 8 Maamina ãchiba jaradea panuuɗe jaibana Barjesusba setaa jarabachii chi jaradea ua ɓuabariiba Dachi Akõre beɗea ijãarãamera. (Barjesús trʉ̃ griego beɗeaɗe Elimas abadau). 9 Maabae Saulo, Dachi Akõre Jauri ichi baara ɓuabachiiɗeeba, Elimasmaa apii ichiapeɗa naka jarasii:
10 —Jʉbawãe nii warr, ¡bichiba ne joma jipa ɓuu kʉ̃riakau! ¡Kachirua waui baita ɓuabarii mauɗe setaa jarabarii! ¿Sakãe ara bichiba Dachi Mechiu biawãra beɗea seta a ɓuma? 11 Jãabae dai Mechiuba ichi poyaaɗeeba bichi nebʉra kastikai. Bichi dau pãriu ɓeei. Ewari ãrea ɓuai ʉmada unuwẽa ɓee.
Ara makʉɗe Elimas dau pãriusii maabae ichi juaɗe erta inibaɗai jʉrʉ koɓeesii. 12 Sergio Pauloba mau unusiiɗe ãchiba Dachi Mechiu ʉ̃rʉbena jaradea panuu ãrea biꞌia ũrisiiɗeeba ijãasii.
Pisidia druaɗaa wãpeɗaaɗa
13 Pablo mauɗe ichi ome nibaɗa Pafos puuruɗebena Panfilia druaɗaa jãbaɗe wãsiɗau. Aria puuruɗe neesiɗau. Maamina Juan Marcosba ãchi ɓʉipeɗa Jerusalenɗaa waya wãsii.*
14 Ãchi Pergeɗe panapeɗa wãsiɗau Antioquía puuruɗaa. Mau puuru Pisidia druaɗe ɓuu. Aria bari panabadau ewariɗe judiorã araa ãbua imibadau deɗe eɗa wãɗapeɗa akʉ paneesiɗau. 15 Maabae chi mechiurãba chi Moisesba ɓʉɗa mauɗe Dachi Akõre baita berreabadaurãba ɓʉpeɗaaɗa jĩwa eɗa jarasiɗau. Maabae Pablo mauɗe Bernabé akʉ panuumaa naka jaraɗe wãbiasiɗau:
—Ãbarã, machiba dai aiɗaɗai baita beɗea jaraɗai uru panuubʉrã, jarásturu.
16 Mauɗe Pablo jiradupeɗa juaba jarasii joma chũpeaɗamera. Maabae jarasii:
—Israelɗebena mauɗe judiowãerã Dachi Akõre wapea nureerã, ũrísturu: 17 Israelɗebena Dachi Akõreba dachi nabẽraeɗebenarã jʉrʉ adausii. Ãchi Egipto druaɗe ãibena druaɗebena kĩra panasiɗauɗe Dachi Akõreba puuru mechiu neebiasii. Maabae ichi poyaaɗeeba ãchi Egipto druaɗebena adaukuasii.* 18 Mau maaɗakare ãchi drua sirua wãꞌãe ɓuuɗe Dachi Akõreba ãchi 40 años dauchia jãadua ɓuasii.* 19 Maabae Canaán druaɗe Dachi Akõreba 7 puuru poyaabipeda ãchi drua dachi nabẽraeɗebenarãmaa deasii.* 20 Egiptoɗaa wãpeɗaaɗaɗebena aɓa ãchi drua adauduuɗaa 450 años ɓuasii.*
»Mau maaɗakare Dachi Akõreba ichi puurumaa juezrã deabachii aɓa Dachi Akõre baita berreabarii Samuel ewariɗaa.* 21 Mau ewariɗe ãchiba Dachi Akõremaa chi chuburia iɗisiɗau ẽbẽra aɓa ãchi rey bamera. Mauɗeeba Dachi Akõreba Quis warr Saúl ɓusii.* Mau Saulo Benjaminɗebena neeɗa basii. Cuarenta años israelɗebenarã rey ɓuasii. 22 Maamina Dachi Akõreba Saulo ãyaa wãbipeɗa David ɓusii ãchi rey ɓuamera. David ʉ̃rʉbena Dachi Akõreba naka jarasii: “Mʉʉba Isaí warr David biꞌia unu ɓuu. Mʉʉba waubii kʉ̃ria ɓuu ichiba joma waumera”.*
23 »Maabae Dachi Akõreba naeɗe jaraɗa kĩra wausii. Ichiba Davidɗebena neepeɗaaɗaɗebena aɓa ɓusii israelɗebenarã Dachi Karibabarii ɓuamera.* Mau ẽbẽra Jesusbʉ. 24 Mau Jesús neei naeɗe Juanba joma israelɗebenarãmaa jaradea ɓuasii ãchi kachirua ida ɓuɗapeɗa Dachi Akõremaa neeɗamera. Chi maka wauduu ichiba boro eakuabachii. 25 Ichi biui ewari ʉ̃rʉ ba ɓuasiiɗe Juanba jarasii: “Machiba mʉ ¿kai kʉ̃risia panuma? Mʉ Dachi Akõreba Dachi Karibabarii deai jaraɗawãema.* Maamina chi mʉare neei mʉ audeara chi mechiu nii. Mauba jʉ̃rʉɗe jʉ̃barii mʉ mau enai baita biꞌiwãe ɓuu”.*
26 »Machi ãbarã Abrahamɗebena neepeɗaaɗarã mauɗe machi judiowãerã Dachi Akõre wapea nuree, Dachi Akõreba dachimaa mau beɗea dachi karibai ʉ̃rʉbena bʉisii.* 27 Jerusalenɗebenarãba mauɗe ãchi karrarãba Jesús dachi Karibabarii kuitaaɗaabasii. Dachi Akõre baita berreabadaurãba ɓʉpeɗaaɗa bari panabadau ewaricha jĩwa eɗa jarabadamina ichi ʉ̃rʉbena ɓʉpeɗaaɗa kuitaaɗaabasii. Maumaarã Jesús beabisiɗauɗe mau beɗeaba jara ɓuu biawãra wausiɗau. 28 Mauba aɓa biɗa kãare kachirua wauɗa unuɗaabasmina ãchiba Pilatomaa jarasiɗau beamera. 29 Dachi Akõre kartaɗe ichi beaɗai ʉ̃rʉbena ɓʉpeɗaaɗa joma mau maaɗakare ichi cruzɗebena eɗaa adauɗapeɗa jau ɓusiɗau. 30 Maamina Dachi Akõreba ichi chokae jiradubisii. 31 Mau maaɗakare Jesusba ichi baara Galileaɗebena Jerusalenɗaa wãpeɗaaɗarãmaa ichi ɓes ãrea unubiasii. Mau ẽbẽrarãba ichi ʉ̃rʉbena joma israelɗebenarãmaa berrea panuu.
32 »Ara mau kĩra daiba nau beɗea bia jara panuu: Dachi Akõre dachi nabẽraeɗebenarãba ome beɗea deasii mauɗe dachi, ãchiɗebena neepeɗaaɗarã ewariɗe mau beɗea deaɗa joma wausii. Jesús chokae jiradubisii salmo omeɗe ɓʉ kuɓuu kĩra. Naka jara ɓuu:
“Bichi mʉ Warrbʉ. Iɗi bichi mʉ Warr aaruu”.* 33 —.
34 »Dachi Akõreba Jesús biu ɓuaɗa chokae jiradubisii waya biurãamera. Mau ʉ̃rʉbena ichi kartaɗe naka jarasii:
“Mʉʉba chi Davidmaa karibai jaraɗa machi ome biawãra waui”.*
35 Mauɗeeba waabena salmoɗe nau jara ɓuu:
“Mʉ, chi bichi baita bari trajabarii jipa nii bichiba ida ɓeraabiibai”.*
36 »David chokae ɓuasiiɗe Dachi Akõreba ichiɗeeba wausii ichiba kʉ̃ria ɓuaɗa kĩra. Maabae David biuɗakare jau ɓusiɗau ichi nabẽraeɗebenarã jau ɓupeɗaaɗamare. Maabae ichi ɓeraasii. 37 Maamina Dachi Akõreba chokae jiradubiɗa ɓeraabasii.
38 Mauɗeeba ãbarã, nau kuitásturu: machiba kachirua waubadau Dachi Akõreba Jesusɗeeba perdonai. 39 Moisesba ɓʉɗaɗe ɓʉ kuɓuu Dachi Akõreba chi dachiba kʉ̃riaduu kachirua waubadau kĩrabaabai. Maamina joma Jesusɗe ijãaduu ichiba jipa panuu abarii. Mau machimaa jara panuu. 40 Kauwa panásturu chi Dachi Akõre baita berreabadaurãba ɓʉpeɗaaɗa machi ome makarãamera. Naka ɓʉsiɗau:
41 “Machiba, chi Dachi Akõreba jara ɓuu ida ɓubadaurã, ¡ichiásturu! ¡Perásturu! ¡Biústuru!
Mʉʉba machi ewariɗe ne kachirua waui.
Mau aɓauba machimaa jaraaruu siɗa ijãaɗaabai”».*
42 Pablo mauɗe Bernabé judiorã araa ãbua imibadau deɗebena wãaduuɗe ẽbẽrarãba chi chuburia iɗisiɗau chi aɓabena bari panabadau ewari neeruuɗe mau ʉ̃rʉbena berreaɗamera.* 43 Chi araa ãbua duanaɗa wãꞌãesiiɗe ãrea judiorã mauɗe chi griegorã judiorã kĩra panabadaurã Pablo mauɗe Bernabé baara wãsiɗau. Ãchiba mau ẽbẽrarãmaa ãrea jarasiɗau Dachi Akõreba ichi sõbiaɗeeba ãchi kariba ɓuu ijãa panaɗamera.
44 Chi aɓabena bari panabadau ewariɗe neeruu, puuru beraa joma araa ãbua imisiɗau chi judiorã araa imibadau deɗe, Dachi Mechiu beɗea ũriɗai baita. 45 Maamina chi judiorã karrarãba ẽbẽrarã ãrea ãchi deɗe unusiɗauɗe Pablo kakua sõɗe jiwaa duaneesiɗau. Pabloba jaradea ɓuuɗe ãchiba seta abachiɗau mauɗe Pablo ʉ̃rʉbena kachirua berreabachiɗau. 46 Mau Pabloba mauɗe Bernabeba wapeawẽa ãchimaa naka jarasiɗau:
—Biawãra daiba machimaa Dachi Akõre beɗea naa jaraɗai panasiɗau. Maamina machiba mau beɗea ida ɓu panuuɗeeba mauɗe machimaarã ewaricha Dachi Akõre ome chokae ɓuai kʉ̃riaɗawẽeɗeeba, daiba judiowãerãmaa mau beɗea jaraɗe wãɗai. 47 Daiba maka wauɗamera Dachi Mechiuba naka jarasii:
“Mʉʉba bichi ʉ̃ɗaa kĩra ɓusii judiowãerãba mʉ ʉ̃rʉbena kuitaaɗamera.
Bichiba joma nau druaɗe nureerãmaa kuitaabiai chi mʉʉba karibai ʉ̃rʉbena”».*
48 Judiowãerãba mau ũrisiɗauɗe kĩrajʉʉsiɗau. Ara makʉɗe chi Dachi Mechiu beɗea biꞌia ɓuu asiɗau. Chi Dachi Akõreba ewaricha ichi baara chokae nureaɗai duanuɗaba ijãasiɗau. 49 Maabae Dachi Mechiu beɗea joma mau druaɗe jarasiɗau.
50 Maamina judiorãba Dachi Akõre wapea nuree wẽrarã chi mechiurãmaa mauɗe mukĩra chi mechiurãmaa jarasiɗau Pablo mauɗe Bernabé kachirua wauɗamera. Maka ãchi puuruɗebena duabʉisiɗau. 51 Mau Pabloba mauɗe Bernabeba puuruɗebena ioro jora ãchi jʉ̃rʉɗebena neapesiɗau Dachi Akõreba kastikai unubiaɗai baita. Maabae Iconio puuruɗaa wãsiɗau. 52 Maamina chi Jesusɗe ijãabadaurã Antioquiaɗe panuu ãrea kĩrajʉʉ panasiɗau mauɗe Dachi Akõre Jauriɗeeba panasiɗau.
Iconio puuruɗe panaɗa
14 Iconio puuruɗe ãchiba waubadau kĩra Pablo mauɗe Bernabeba judiorã araa ãbua imibadau deɗe eɗa wãsiɗau. Ãchiba jaradea panuu kakua ãrea judiorã mauɗe griegorãba Jesusɗe ijãasiɗau. 2 Maamina judiorã Jesús ijãaɗakaurãba judiowãerãmaa chi ãbarã ʉ̃rʉbena kachirua kʉ̃risiabiasiɗau. 3 Maamina Pablo mauɗe Bernabé aria aribia panasiɗau. Dachi Mechiuba kariba ɓuu sõɗeeba ijãa panuuɗeeba ichi ʉ̃rʉbena wapeawẽa jaradeabachiɗau. Mauɗe Dachi Mechiuba ãchi aiɗasii ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau wauɗamera. Maka kuitaabiasii ichi sõbiaɗeeba ãchiba jaradea panuu biawãra. 4 Maamina mau puuruɗebenarãba aꞌawaraa kʉ̃risia nureasii. Chi nuree judiorã baara panasiɗau mauɗe chi waabenarã Pablo mauɗe Bernabé baara panasiɗau. 5 Judiorã mauɗe judiowãerã chi puuruɗebena karrarã ome beɗea deasiɗau Pablo mauɗe Bernabé puꞌuabiaɗapeɗa mooba ɓata beaɗai baita. 6 Maamina mau kuitaasiɗauɗe Licaonia druaɗaa miru wãsiɗau. Listra puuruɗaa mauɗe Derbe puuruɗaa wãsiɗau. Joma mau Licaonia druaɗe nibasiɗau. 7 Aria chi beɗea bia Jesús ʉ̃rʉbena jarabachiɗau.
Listra puuruɗe panaɗa
8 Listra puuruɗe ẽbẽra chi naweba adauɗaɗeeɗebena jʉ̃rʉ bʉʉ nii ɓuasii. Maka poyaa nibaka basii. 9 Mau ẽbẽraba ũri akʉ ɓuasii Pabloba Jesús ʉ̃rʉbena berreamaa ɓuu. Pabloba maumaa ichiaruuɗe kuitaasii ichiba biawãra ijãa ɓuu Jesusba ichi poyaa aribiabii. 10 Mauɗeeba Pabloba ichimaa jĩwa jarasii:
—¡Jiraduse! ¡Jipa akʉ nuɓeese!
Ara makʉɗe ichi jĩidrupeɗa nibaɗe wãsii. 11 Pabloba wauɗa unusiɗauɗe mau puuruɗebenarãba Licaonia beɗeaɗe jĩwa jara kopaneesiɗau:
—¡Dachi Akõre ome dachimaa ẽbẽra kĩra eɗaa neesiɗau!
12 Ãchiba Bernabé Zeus abachiɗau mauɗe Pablo Hermes abachiɗau, ichi chi beɗea jarabariiɗeeba.*
13 Listra puuru kĩraare Zeus de mechiu kuɓuasii. Mamauba chi Zeus paareba paka mauɗe nepono chi puuruɗe eɗa wãbadaumaa adoesii. Ichiba mauɗe chi waabenarã baarauba mau paka baa dea kʉ̃risia panasiɗau Pablo mauɗe Bernabé baita. 14 Maamina chi Jesusba bʉiɗarã Bernabé mauɗe Pabloba mau kuitaasiɗauɗe ãchi paru anaɓari jʉ̃badau kõekuaɗapeɗa ẽbẽrarã tãeɗe pira wãɗapeɗa naka jĩwa jarasiɗau:
15 —Machiba, ¿sakãe jãka wau panuma? Dai biawãra ẽbẽrarãbʉ, machi kĩra. Machimaa jaraɗe nee panuu chi biawãe ɓee ida ɓuɗapeɗa Dachi Akõre chokae nii ijãaɗamera. Mau Dachi Akõreba bajãa, nau iujãa, mar mauɗe joma mameɗa duanuu wausii. 16 Naeɗe Dachi Akõreba ichi adua nuree puurumaa ara ãchiba wau kʉ̃ria panuu ida waubiabachii. 17 Maamina ewaricha biꞌia wau ɓuuɗeeba ichiba kuitaabi ɓuu ichi biawãra nii. Ichiba bajãaɗebena kui neebibarii mauɗe ne uu nuɓuu chaubiabarii. Maka ichiba dachi ɓi jãwaa kobiabarii mauɗe sõɗe kĩrajʉʉbiabarii.
18 Pablo mauɗe Bernabeba maka jara panasiɗamina mau ẽbẽrarãba beraa ãchimaa paka baa deasiɗau.
19 Listraɗe panuuɗe waabenarã judiorã Antioquía puuruɗebena mauɗe Iconio puuruɗebena neesiɗau.* Ãchiba Listraɗebenarãmaa Pablo ʉ̃rʉbena kachirua kʉ̃risiabiasiɗau. Mauɗeeba jomaurãba Pablo mooba ɓatasiɗau. Ichi biusii kʉ̃risiasiɗauɗeeba puuru awara erta adoesiɗau.* 20 Maabae Jesusɗe ijãabadaurã Pablomaa araa ãbua imisiɗauɗe, maka panuuɗe ichi jiradusii. Jiradupeɗa waya puuruɗaa wãsii. Norema Bernabé ome Derbe puuruɗaa wãsiɗau.
21 Derbe puuruɗe Pablo mauɗe Bernabeba chi beɗea bia Jesús ʉ̃rʉbena jarasiɗauɗe ãreaba ijãasiɗau. Mau maaɗakare Listra puuruɗaa, Iconio puuruɗaa mauɗe Antioquiaɗaa waya wãsiɗau. 22 Puurucha ãbarã aiɗabachiɗau Jesusɗe biꞌia ijãaɗamera. Ãchiba Jesusɗe ijãa panuu ida ɓurãaɗamera naka jarabachiɗau: «Ãrea biꞌiwãe panaɗai panuu, Dachi Akõre juaɗe panaɗai baita, ichiɗirã baara». 23 Puurucha ãbarã tãeɗe chi ijãabadaurã nubadaurã* ɓusiɗau. Maabae Dachi Akõremaa ʉtaa iɗiɗapeɗa, chiko koɗakau ewari wauɗapeɗa chi Dachi Mechiuɗe ijãa panuurã ichi juaɗe ɓusiɗau.
Siria druaɗe ɓuu Antioquiaɗaa waya wãpeɗaaɗa
24 Mau maaɗakare Pisidia druare wãsiɗau Panfilia druaɗaa needuuɗaa. 25 Dachi Akõre beɗea Perge puuruɗe jaradeaɗapeɗa Atalía puuruɗaa wãsiɗau. 26 Maaɗakare jãbaɗe Siria druaɗebena Antioquiaɗaa waya wãsiɗau. Mau puuruɗebena ãbarãba ãchi naeɗe bʉi panasiɗau Dachi Akõreba kʉ̃ria ɓuu wauɗamera mauɗe Dachi Akõre juaɗe ɓusiɗau ichi sõbiaɗeeba aiɗamera. 27 Neeɗapeɗa ãbarã araa ãbua imisiɗau. Mauɗe nebʉrʉsiɗau joma Dachi Akõreba ãchiɗeeba wauɗa. Jarasiɗau saka Dachi Akõreba wausii judiowãerã biɗa Jesusɗe ijãaɗamera. 28 Aria Jesusɗe ijãabadaurã baara ewari ãrea paneesiɗau.
Jesusɗe ijãabadaurã Jerusalenɗe araa ãbua imipeɗaaɗa
15 Mau ewariɗe chi nuree Judea druaɗebenarã Antioquía puuruɗaa wãsiɗau. Aria ãchiba ãbarã judiowãerãmaa jaradea paneesiɗau Moisesba ɓʉɗa kĩra mukĩra chi kakua tõoɗaabasiibʉrã, Dachi Akõreba karibaabai.* 2 Mauɗeeba Pablo mauɗe Bernabeba ãchi ome ãrea kĩru berreasiɗau. Ãbarãba Pablo, Bernabé mauɗe chi nuree ijãabadaurã Jerusalenɗaa bʉisiɗau mau ʉ̃rʉbena ãbua berreaɗamera chi Jesusba bʉiɗarã ome mauɗe ijãabadaurã nubadaurã ome.
3 Ãbarã Antioquiaɗebenarãba bʉisiɗauɗe ãchi Fenicia druaɗe mauɗe Samaria druaɗe nibasiɗau. Puurucha nebʉrʉsiɗau saka judiowãerãba ãchi kʉ̃risia chõra ida ɓuɗapeɗa Jesusɗe ijãasiɗau. Mau beɗea ũrisiɗauɗe joma ãbarã kĩrajʉʉsiɗau.
4 Jerusalenɗe neesiɗauɗe chi ãbarã, chi Jesusba bʉiɗarã mauɗe chi ijãabadaurã nubadaurãba ãchi biꞌia irsibisiɗau. Pablo mauɗe Bernabeba joma Dachi Akõreba ãchiba judiowãerã tãeɗe waupeɗaaɗa nebʉrʉsiɗau. 5 Maamina chi nuree fariseorã Jesusɗe ijãabadaurãba jiraduɗapeɗa jarasiɗau:
—Joma ãbarã judiowãerã mukĩra chi kakua tõoɗai panuu. Ãchimaa jaradeaɗai panuu Moisesba ɓʉɗa wauɗamera.
6 Maka chi Jesusba bʉiɗarã chi ijãabadaurã nubadaurã baara araa ãbua imisiɗau mau ʉ̃rʉbena berreaɗai baita. 7 Berrea duanuu ãrea baɗakare Pedro jiradupeɗa jarasii:
—Ãbarã, machiba kuitaa panuu machiɗebena Dachi Akõreba mʉ naeɗe jʉrʉ adausii judiowãerãba chi beɗea bia Jesús ʉ̃rʉbena ũriɗapeɗa ijãaɗamera.* 8 Dachi Akõreba jomaurã sõ kuitaa ɓuu. Mau judiowãerãba ijãasiɗauɗe Dachi Akõreba kuitaabiasii ãchi biꞌia irsibisii. Ichi Jauri ãchimaa deasii dachimaa naeɗe deaɗa kĩra.* 9 Dachi Akõreba dachi ãchi ome kĩra aꞌawaraa waubasii. Ãchiba ijãasiɗauɗe ãchi sõ jeraasii. 10 Machiba ¿sakãe Dachi Akõreba kuitaabiaɗa ãyaa wauɗai kʉ̃ria panuma? ¿Sakãe dachi mauɗe dachi nabẽraeɗebenarãba poyaa wauɗaabaɗa ãchimaa waubiai kʉ̃ria panuma? 11 ¡Makawãema! Dachiba ijãa panuu Dachi Mechiu Jesusba ichi sõbiaɗeeba dachi mauɗe ãchi karibai.
12 Bernabé mauɗe Pabloba nebʉrʉsiɗau Dachi Akõreba ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau ãchiɗeeba judiowãerã tãeɗe wauɗa. Mauba kuitaabiasii ichi ãchi ome ɓuasii. Mauɗe jomaurãba chũpea ũri duanasiɗau. 13 Mau joma berreapeɗaaɗakare Santiagoba jarasii:*
—Ãbarã, mʉ beɗea ũrísturu. 14 Simonba dachimaa nebʉrʉsii Dachi Akõreba judiowãerã ʉ̃rʉbena kʉ̃risia ɓuuɗeeba jãabae ãchi jʉrʉ adausii ichi puuruɗebena nureaɗamera. 15 Simonba jaraɗa Dachi Akõre baita berreabadaurãba ɓʉpeɗaaɗa kĩra ɓuu. Naka ɓʉ kuɓuu:
16 “Mau maaɗakare mʉ waya neei. Chi Davidba ichi juaɗe ua ɓuaɗa de pãeɓariɗa ɓaeɗa kĩra ɓuu.
Mʉʉba mau waya biꞌia waui.
17 Maka chi waabena ẽbẽrarã, joma judiowãerã chi mʉʉba jʉrʉ adauɗarãba mʉ jʉrʉɗai.
18 Dachi Mechiuba maka jara ɓuu. Ichiba nabẽraeɗeeɗebena joma mau arakʉɗe kuitaabia ɓuu”.*
19 »Mauɗeeba mʉʉmaarã, dachiba chi judiowãerã Dachi Akõreɗe ijãa panuumaa ne ãrea wauɗai panuu a jaraɗaabai panuu. 20 Maumaarã kartaɗe ɓʉɗai panuu Dachi Akõre kuenda juaba ne kapeɗaaɗamaa kiuru baa deapeɗaaɗa koɗaabai panuu, dachi kakuaba barikia kachirua wau kʉ̃ria ɓuu nibaɗaabai panuu, ãnimara otãabara beaɗa koɗaabai panuu mauɗe oa siɗa koɗaabai panuu. 21 Maka wauɗaabai panuu dachi nabẽraeɗebena ewariɗe Moisesba ɓʉɗa puurucha jaradeabadauɗeeba. Bari panabadau ewaricha mau Moisesba ɓʉɗa dachi judiorã araa ãbua imibadau decha jĩwa eɗa jarabadau.
22 Maka ɓuuɗe, chi Jesusba bʉiɗarã, ijãabadaurã nubadaurã mauɗe joma ãbarãba mau biꞌia ũrisiɗau. Mauɗeeba chi nureeba jʉrʉ adausiɗau Pablo, Bernabé ome Antioquiaɗaa wãɗamera. Silas mauɗe Judas jʉrʉ adausiɗau. Judas ara mau Barsabás abachiɗau. Chi waabenarã ãbarãba ãchi biꞌia nuree unusiɗau. 23 Ãchi ome karta naka ɓʉ urubʉisiɗau:
Jesusba bʉiɗarã, chi ijãabadaurã nubadaurã mauɗe joma ãbarãba nau karta ɓʉʉduu, chi judiowãerã Antioquía puuruɗebena baita, Siria druaɗebena baita mauɗe Cilicia druaɗebena baita. Daiba kʉ̃ria panuu machi biꞌia panaɗai. 24 Daiba ũrisiɗau chi nuree namabena ẽbẽrarã machimaa wãɗapeɗa ãchiba ãchimaa jaradea panuu kakua machi ãrea jirukaraaɗapeɗa kuitaa kʉ̃risiaɗawẽa paneesiɗau.* Maamina mau ẽbẽrarã daiba bʉiɗaabasii.
25 Mauɗeeba daiba beɗea araɓauɗe deasiɗau chi daiɗebenarã machimaa bʉiɗai baita. Maarã wãɗai chi dachiba kʉ̃ria panuu ãba Bernabé mauɗe Pablo baara. 26 Bernabé mauɗe Silas beraa biukausiɗau Dachi Mechiu Jesucristo kakua. 27 Daiba Judas mauɗe Silas bʉiduu. Mau ãbarãba daiba nau kartaɗe ɓʉʉduu kĩra jaraɗai.
28 Dachi Akõre Jaurimaarã mauɗe daimaarã bibuara ɓuu ne chi chaarea waubiaɗaabai. Náturu daiba kʉ̃ria panuu machiba wauɗamera: 29 Dachi Akõre kuenda juaba ne kapeɗaaɗamaa kiuru baa deapeɗaaɗa koɗaabai panuu, dachi kakuaba barikia kachirua wau kʉ̃ria ɓuu nibaɗaabai panuu, ãnimara otãabara beaɗa koɗaabai panuu mauɗe oa siɗa koɗaabai panuu. Joma mau wauduubʉrã biꞌia panaɗai. Biꞌia panásturu.
30 Maabae chi ãchiba bʉipeɗaaɗarã Antioquía puuruɗaa wãsiɗau. Neeɗapeɗa joma ãbarã araa ãbua imibiaɗapeɗa mau karta deasiɗau. 31 Ãbarãba mau karta jĩwa eɗa jarasiɗauɗe ãrea kĩrajʉʉsiɗau, mauba ãchi sõbia paneebiasiiɗeeba. 32 Judas mauɗe Silas Dachi Akõre baita berreabadaurã basii. Mauɗeeba ne ãrea jarasiɗau ãbarãba biꞌia ijãaɗamera mauɗe chaarea panaɗamera. 33 Judas mauɗe Silas aria aribia panaɗapeɗa ãbarãba ãchi bʉipeɗaaɗamaa waya biꞌia wãbiasiɗau. 34 Maamina Silasba kʉ̃risiasii biꞌia ɓuu Antioquiaɗe ɓeei.*
35 Pablo mauɗe Bernabé Antioquiaɗe paneesiɗau. Maarã mauɗe ãbarã ãrea baarauba chi ijãabadaurã jaradea panasiɗau mauɗe Dachi Mechiu beɗea jarabachiɗau.
Pablo mauɗe Bernabé ãchi o kawa wãpeɗaaɗa
36 Mau maaɗakare Pabloba Bernabemaa jarasii: «Puurucha Dachi Mechiu beɗea jaradea panaɗamaa waya wãɗai ãbarã saka panuu kuitaaɗai baita».
37 Mauɗe Bernabeba Juan Marcos ãchi ome adoe kʉ̃ria ɓuasii. 38 Maamina Pabloba mau adoe kʉ̃riabasii, mau Juan Marcosba ãchi naeɗe Panfilia druaɗe ɓʉisiiɗeeba, mauɗe ãchi baara chi Dachi Akõre traju wau nibai ida ɓusiiɗeeba.* 39 Pablo Bernabé ome mau kakua kĩru kopanuuba berreaɗapeɗa ãchi o kawa wãsiɗau. Bernabeba Marcos jʉrʉpeɗa jãbaɗe Chipre druaɗaa adoesii. 40 Mauɗe Pabloba Silas jʉrʉ adausii ichi baara wãmera. Ãbarãba ãchi Dachi Mechiu juaɗe ɓusiɗau ichi sõbiaɗeeba aiɗamera. 41 Maabáeburu wãsiɗau. Siria druaɗe mauɗe Cilicia druaɗe nibaaduuɗe puurucha ãbarã aiɗabachiɗau Dachi Mechiuɗe biꞌia ijãaɗamera.
Timoteo Pablo baara nibaɗa
16 Mauɗe Pablo Derbe puuruɗe neepeɗa Listra puuruɗaa wãsii.* Aria Jesusɗe ijãa nii Timoteo abadau ɓuasii. Timoteo nawe judio basii; Jesusɗe ijãa nibasii. Ichi akõre griego basii. 2 Ãbarã Listraɗebenaba mauɗe Iconio puuruɗebenaba mau Timoteo ʉ̃rʉbena biꞌia jarabachiɗau. 3 Mauɗe Pabloba Timoteo adoe kʉ̃ria ɓuasii. Maamina jomaurãba kuitaa panasiɗau Timoteo akõre griego basii. Mauɗeeba Pabloba Timoteo chi kakua tõosii judiorã mau druaɗe nureeba ichi ʉ̃rʉbena kachirua kʉ̃risiarãaɗamera. Maabáeburu wãsiɗau. 4 Ãchi wãaduu puurucha jarasiɗau Jesusba bʉiɗarãba mauɗe ijãabadaurã nubadaurã Jerusalenɗe nureeba kartaɗe ɓupeɗaaɗa ãbarãba maka wau panaɗamera.* 5 Maka ãbarãba Dachi Mechiuɗe biꞌia ijãasiɗau mauɗe ewaricha ãrea maucha imisiɗau.
Pabloba Macedoniaɗebena ẽbẽra unuɗa
6 Pablo ichi ome nibaɗa siɗa Frigia druaɗe mauɗe Galacia druaɗe nibasiɗau Dachi Akõre Jauriba chi beɗea Jesús ʉ̃rʉbena Asia druaɗe ida jarabiaɗaabasiiɗeeba. 7 Misia drua kaita neesiɗauɗe Bitinia druaɗaa wãɗai kʉ̃risiasiɗau, maamina Jesús Jauriba ida kabiabasii.* 8 Mauɗeeba Misia druaɗe marɗe wãɗapeɗa Troas puuruɗaa neesiɗau. 9 Ẽsabuɗaa Dachi Akõreba Pablo daumaa unubisii ẽbẽra Macedonia druaɗebena ʉkʉ nuɓuu. Mau ẽbẽraba Pablomaa naka chi chuburia iɗisii: «Macedoniaɗaa dai aiɗaɗe neese». 10 Pabloba mau unusiiɗeeba daiba kuitaasiɗau Dachi Akõreba dai iukua ɓuasii chi beɗea bia Jesús ʉ̃rʉbena Macedoniaɗebenarãmaa jaraɗamera. Ara makʉɗe wãɗai baita paneesiɗau.
11 Troas puuruɗebena jipa wãɗapeɗa Samotracia islaɗe neesiɗau. Norema Neápolis puuruɗe neesiɗau. 12 Arabena Filiposɗaa wãsiɗau. Mau drua Macedoniaɗebena puuru mechiu basii. Mau puuruɗe Romaɗebenarã ãrea panabachiɗau. Aria ewari ɓaꞌãra panasiɗau. 13 Bari panabadau ewariɗe dai puuru awara wãɗapeɗa doeɗaa wãsiɗau. Kʉ̃risiasiɗau aria judiorãba Dachi Akõremaa ʉtaa iɗibadau. Wãaduuɗe wẽrarã ãbua panuu unusiɗau. Jeeɗa akʉ paneeɗapeɗa daiba ãchimaa berreasiɗau. 14 Mau wẽrarãɗebena aɓa Lidia abachiɗau. Mau Tiatira puuruɗebena basii. Paru pupuchia ɓee nedobʉibachii. Mau judiowãe wẽraba Dachi Akõre wapeadee ɓuasii. Dachi Mechiuba ichi sõ wausiiɗeeba Pabloba berrea ɓuu Lidiaba kauwa ũripeɗa ijãasii. 15 Lidia mauɗe joma ichi deɗebenarã boro easiɗauɗe daimaa chi chuburia iɗisii ichi deɗe paneeɗamera. Naka jarasii:
—Machimaa mʉʉba biawãra Dachi Mechiuɗe ijãasiibʉrã, mʉ deɗe panaɗe nésturu.
Maka dai ichi deɗe paneebiasii.
Pablo mauɗe Silas jʉ̃apeɗaaɗa
16 Ewari aɓaɗe Dachi Akõremaa ʉtaa iɗibadaumaa wãaduuɗe daiba chi bari trajabarii ãwera jai kachirua uru ɓuu unusiɗau. Mau chi ãweraba chi jai kachiruaɗeeba ne jarabachii kãare sãai ɓuu. Mauɗeeba ichi chibarirãba ãrea chi nejarra adaubachiɗau. 17 Mau ãwera dai kaaɗe ɓia wãbachii:
—Dachi Akõre Mechiuba nau ẽbẽrarã bʉikasii jaradeaɗamera saka Dachi Akõreba chi ẽbẽrarã ichiba kastikai baɗa karibabarii.
18 Ichiba ewari ãrea maka jĩwa ɓia nibasiiɗeeba Pablo waa ũri kʉ̃riabasii. Ichimaa ichiapeɗa chi jai kachiruamaa jarasii:
—Mʉʉba Jesucristo trʉ̃ɗeeba bichimaa jaraaruu: nau ãweraɗebena ãyaa wãse.
Ara makʉɗe chi jai kachirua wãsii.
19 Mauɗe chi ãwera chibarirãba kuitaasiɗau ichiɗeeba waa chi nejarra adauɗaabai. Mauɗeeba Pablo mauɗe Silasba jidauɗapeɗa puuruɗebena karrarãmaa adoesiɗau. 20 Chi jaradea ua ɓuabadaurã daaɗe nuɓuɗapeɗa jarasiɗau:
—Cha panuu judiorãba dachi puuru kĩrubikabia panuu. 21 Chi dachi romaɗebenarãba wauɗakau jãarãba mau jaradea panuu.
22 Mauɗe joma chi aria panuuba Pablo mauɗe Silas orra adoesiɗau. Maka panuuɗe chi jaradea ua ɓuabadaurãba ãchi paru ẽetabiɗapeɗa bakuruba ubisiɗau.* 23 Ãrea uɗapeɗa jʉ̃a kuɓusiɗau. Chi jʉ̃a duanuu nubariimaa jarasiɗau ãrea numera. 24 Ara makʉɗe chi jʉ̃a duanuu nubariiba Pablo mauɗe Silas jʉ̃abadau deɗe waa eɗa iɗu ɓuuɗe ãchi jʉ̃rʉ sepoɗe kaatʉ nuɓusii.
25 Ẽsabuɗe ẽsa baaruuɗe Pabloba mauɗe Silasba Dachi Akõremaa ʉtaa iɗi panasiɗau mauɗe ichimaa kari panasiɗau. Mau waabena jʉ̃a duanuurãba ũri panasiɗau. 26 Maka ɓuuɗe ioromia ãrea wãsii. Mauba chi jʉ̃abadau de jʉ̃rʉ ãrea urisii. Ara mauɗe chi poraa ewakuasii. Joma chi jʉ̃a duanuu kaenaba jʉ̃a duanaɗa ena wãurisiɗau. 27 Mauɗe chi jʉ̃a duanuu nubarii ʉ̃rʉmasii. Chi poraa ewa poe unusiiɗe kʉ̃risiasii chi jʉ̃a duanaɗa joma jĩichoasiɗau. Mauɗeeba ichi espada erta adausii ichi du aɓa biui baita. 28 Maamina Pabloba jĩwa jarasii:
—Bichi du aɓa biurã́se. Dai joma nama panuu.
29 Maabae chi jʉ̃a ɓee nubariiba ʉ̃ɗaa koabarii adoebipeɗa Pablo mauɗe Silas panuumaa isa eɗaa wãsii. Wapeaba uri kuɓuuba ãchi jʉ̃rʉ kaita õdarrɗeeba koɓeesii. 30 Maabae ãchi awara adoepeɗa iɗisii:
—Mʉʉba ¿kãare sãaima Dachi Akõreba mʉ karibamera?
31 Ãchiba panausiɗau:
—Bichiba mauɗe bichi deɗebenarãba Dachi Mechiu Jesucristo ijãaduubʉrã, ichiba machi karibai.
32 Maabae Dachi Mechiu beɗea ichimaa mauɗe joma ichi deɗebenarãmaa jarasiɗau. 33 Ara mau ẽsabuɗe chi jʉ̃a duanuu nubariiba ãchi chi tõopeɗaaɗa jeraasii. Mau maaɗakare ichi mauɗe joma ichi deɗebenarã boro easiɗau. 34 Pablo mauɗe Silas ichi deeɗaa adoepeɗa kobiasii. Dachi Akõreɗe ijãasiɗauɗeeba ichi mauɗe chi ichi deɗebenarã ãrea kĩrajʉʉsiɗau.
35 Norema chi jaradea ua ɓuabadaurãba chi jʉ̃a ɓee nubariimaa naka jaraɗe bʉisiɗau: «Pablo mauɗe Silas awara bʉikase».
36 Maabae chi jʉ̃a ɓee nubariiba Pablomaa jarasii:
—Chi jaradea ua ɓuabadaurãba jarabʉisiɗau, mʉʉba machi awara wãbiamera. Mauɗeeba namabena jirukaraayuwãe wã́sturu.
37 Maamina Pabloba chi karrarãmaa jarasii:
—Dai romaɗebenarãmina, dai nebʉra biꞌia ichiaɗawẽa, jomaurã daaɗe pebiaɗapeɗa jʉ̃asiɗau. Mau ¿dai awara mirubia bʉikaɗai kʉ̃ria panuka? ¡Makawãema! ¡Ara ãchi neebiásturu, dai namabena adoeɗamera!
38 Chi jʉ̃abadau de nubadaurãba Pabloba jaraɗa chi jaradea ua ɓuabadaurãmaa jaraɗe wãsiɗau. Pablo mauɗe Silas romaɗebenarã nuree ũrisiɗauɗe wapeasiɗau. 39 Ara makʉɗe ãchimaa wãɗapeɗa chi chuburia iɗisiɗau ãchiba waupeɗaaɗa kʉde ɓeerãaɗamera. Maabae chi jʉ̃abadau deɗebena adoeɗapeɗa, chi chuburia iɗisiɗau puuruɗebena ãyaa wãɗamera. 40 Pablo mauɗe Silas chi jʉ̃abadau deɗebena wãɗapeɗa Lidia deemaa wãsiɗau. Aria chi ãbarã unusiɗauɗe, berreasiɗau Dachi Mechiuɗe biꞌia ijãaɗamera. Maabáeburu wãsiɗau.
Tesalónica puuruɗe kĩrubikapeɗaaɗa
17 Pablo, Silas mauɗe chi ãchi baara nibapeɗaaɗa Anfípolis puuruɗe mauɗe Apolonia puuruɗe wãɗapeɗa Tesalónica puuruɗe neesiɗau. Aria judiorã araa ãbua imibadau de kuɓuasii. 2 Pabloba waubarii kĩra chi judiorã araa ãbua imibadau deemaa wãsii. Misaɗe õbea bari panabadau ewaricha ãchi ome beɗea ɓuabachii. 3 Ichiba arakʉɗe jaradeabachii Dachi Akõreba Dachi Karibabarii deai jaraɗa ãrea biꞌiwãe ɓuai ɓuasii mauɗe biupeɗa chokae jiradui ɓuasii. Mau awara naka jarabachii: «Mʉʉba machimaa jara ɓuu Jesús biawãra Dachi Akõreba Dachi Karibabarii deai jaraɗabʉ».
4 Chi nuree judiorãba mau ijãaɗapeɗa Pablo mauɗe Silas ome ãbua paneesiɗau. Mauɗe ãrea griegorã Dachi Akõre wapea nureeba mauɗe chi nuree wẽrarã mechiurãba ijãasiɗau. 5 Maamina judiorã Jesusɗe ijãawẽa nuree sõɗe kachirua duaneesiɗau. Mauɗeeba ẽbẽra kachiruarã ãrea jʉrʉɗapeɗa puuru kĩrubikabiaɗe wãsiɗau. Ãchi kʉ̃ria, Jasón deɗe eɗa wãɗapeɗa, Pablo mauɗe Silas jidausiɗau jomaurã daaɗe ãchi nebʉra ichiaɗai baita. 6 Maamina ãchi unuɗaabasii. Mauɗeeba Jasón mauɗe chi waabenarã ãbarã jidauɗapeɗa chi puuruɗebena karrarãmaa errɓari adoesiɗau. Jomaurãba ɓia jarasiɗau: «Naarã ẽbẽrarã joma nau iujãaɗe nebʉra wau panuu, ara mau kĩra namaa neesiɗau. 7 Mau awara Jasonba maarã mukĩrarã ichi deɗe biꞌia irsibisii. Maarãba wauɗakau Romaɗebena chi aude mechiu niiba* waubi ɓuu kĩra. Bari jara panuu ichi audeara rey aɓa mechiu nii, Jesús abadau».
8 Mau ũrisiɗauɗe puuruɗebenarã mauɗe ãchi karrarã kĩrusiɗau. 9 Maka panuuɗe chi karrarãba Jasonmaa mauɗe waabenarãmaa jarasiɗau chi nejarra deaɗai panuu wãbiaɗai baita. Deasiiɗauɗe ida wãbiasiɗau.
Pablo mauɗe Silas Berea puuruɗe panaɗa
10 Ara mau ẽsabuɗe ãbarãba Pablo mauɗe Silas Berea puuruɗaa bʉisiɗau. Neeɗapeɗa judiorã araa ãbua imibadau deeɗaa wãsiɗau. 11 Berea puuruɗebena judiorã Tesalónica puuruɗebenarã kĩra panaɗaabasii. Maumaarã Jesús ʉ̃rʉbena ũri kʉ̃ria panasiɗau. Ewaricha Dachi Akõre beɗea ãrea kauwa ichiabachiɗau chi ãchiba jara panuu biawãra kuitaaɗai baita.* 12 Mauba ãrea judiorãba Jesusɗe ijãasiɗau. Mauɗe ãrea griego wẽrarã chi mechiurãba mauɗe mukĩrarãba ijãasiɗau.
13 Maumisa judiorã Tesalónica puuruɗebenarãba kuitaasiɗau Pabloba Dachi Akõre beɗea Berea puuruɗe jaradea ɓuu. Mauɗeeba araa wãsiɗauɗe arabenarã kĩrubikabiasiɗau kachirua wauɗamera. 14 Ara makʉɗe ãbarãba Pablo marɗaa bʉisiɗau. Maamina Silas mauɗe Timoteo Berea puuruɗe paneesiɗau. 15 Chi Pablo baara wãpeɗaaɗarãba ichi Atenas puuruɗaa adoesiɗau. Maabae Pabloba ãchi jarabʉisii Silas mauɗe Timoteo ichimaa isa neeɗamera. Ara makʉɗe chi ãbarã waya wãsiɗau.
Pablo Atenas puuruɗe ɓuaɗa
16 Atenas puuruɗe Pabloba Silas mauɗe Timoteo eseɗau ɓuumisa, Dachi Akõre kuenda juaba ne kapeɗaaɗa ãrea mau puuruɗe unusiiɗe, ichi kĩra nomaasii. 17 Maka ɓuuɗe Pablo judiorã araa ãbua imibadau deɗe ãchi ome mauɗe judiowãerã Dachi Akõre wapea nuree ome Jesús ʉ̃rʉbena berrea ɓuabachii. Mau awara puuruɗe ewaricha ẽbẽrarã ãrea duanuumaa berrea ɓuabachii. 18 Aria chi nuree kuitaa nuree Epicureoɗebenarã mauɗe Estoicoɗebenarã berrea paneesiɗau Pablo ome.* Maarã chi nureeba jarabachiɗau: «¿Kãare jara kʉ̃ria ɓuma, nau chi beɗea ãrea niiba?»
Waabenarãba jarabachiɗau: «Daimaarã, ãibena druaɗebena akõre mechiu ʉ̃rʉbena jaradea ɓuu».
Maka jarabachiɗau Pabloba jaradeamaa ɓuaɗaɗeeba chi beɗea bia Jesús ʉ̃rʉbena mauɗe jaradeabachiɗeeba dachi biuɗa maaɗakare waya chokae jiraduɗai.* 19 Maabae Pablo chi ãchi araa ãbua imibadaumaa adoesiɗau. Mama chi «Areópago» abachiɗau. Naka jarasiɗau:
—Bichiba jaradea ɓuu daimaarã kʉ̃risia wiɗibʉ. Mau daiba wabiɗa ũriɗakau. Mauɗeeba kuitaa kʉ̃ria panuu kãare jara ɓuu. ¿Bichiba daimaa jaradeawẽka? 20 —.
21 Joma Atenas puuruɗebenarãba mauɗe ãibena druaɗebenarã aria nureeba kʉ̃risia wiɗi ũriɗáituru nebʉrʉbadauɗeeba maka iɗisiɗau. 22 Mauɗe Pablo ãchi ẽsa Areopagoɗe ʉkʉ nuɓeepeɗa jarasii:
—Machi Atenas puuruɗebenarã, mʉʉba unu ɓuu machiba ne ãreaɗe ijãabadau. 23 Puuruɗe wãaruuɗe mʉʉba unusii machiba Dachi Akõre kuenda juaba ne kapeɗaaɗa de ãrea koɓee. Ne baa deabadauɗe nau beɗea ɓʉ kuɓuu unusii: “Dachi Akõre chi dachiba adua panuu baita wauɗa”. Chi machiba adua panuu Dachi Akõremaa maumaa biꞌia berreabadau. Ara mau Dachi Akõre ʉ̃rʉbena mʉʉba machimaa jaramaa ɓuu. 24 Mau Dachi Akõreba nau iujãa mauɗe nama eɗa nuɓuu siɗa joma wausii. Ichi bajãaɗebena Mechiubʉ mauɗe nau iujãaɗebena Mechiubʉ. Ichi ẽbẽraba wauɗa deɗe ɓuakau.* 25 Biꞌia ɓuai baita iɗikau ẽbẽraba ichi baita ne waumera.* Ichiaburu joma dachimaa dea ɓuu chokae nureaɗamera, ʉ̃yabaɗamera mauɗe ne joma dachiba uru ɓuai ɓuu uru nureaɗamera.
26 »Ichiba ẽbẽra aɓaɗebena ẽbẽrarã ãrea neebiasii joma nau druaɗe nureaɗamera. Ichiba ɓusii maarã ẽbẽrarã aɓa sakaeɗe nureaɗai mauɗe sama nureaɗai. 27 Maka wausii ẽbẽrarãba ichi jʉrʉɗamera mauɗe jua tuɗuka nureeba poyaa unuɗamera. Biawãra Dachi Akõre dachichaɗebena kaitawẽ ɓuuwãe, 28 “ichiɗeeba dachi panabadauɗeeba, dachi nibabadauɗeeba mauɗe dachi chokae nureeɗeeba”. Mauɗeeba chi nuree machiɗebena beɗea mipitaa ɓʉbadaurãba jarasiɗau: “Dachi ichi warrarãbʉ”.*
29 »Dachi Akõre warrarãbʉrã, kʉ̃risiaɗaabai panuu Dachi Akõre nee wauɗa, parata wauɗa maebʉrã mo wauɗa, mau ẽbẽraba ara ichi kʉ̃risiaɗeeba wausiiɗeeba. 30 Ẽbẽrarãba chi Dachi Akõre naeɗe adua panaɗa, ichiba mau ida ɓusii. Maamina iɗibae jara ɓuu joma druachaɗebenarãba kachirua ida ɓuɗapeɗa ichiɗe ijãaɗamera. 31 Ewari aɓa ɓusii joma nau iujãaɗebenarã jipa nebʉra kastikai baita, chi ichiba ẽbẽra jʉrʉ adauɗa kakua. Mau ẽbẽra jomaurãmaa kuitaabiasii ichi biu ɓuaɗa chokae jiradubisiiɗeeba.
32 Mau biu ɓuaɗa chokae jiradubiɗa ʉ̃rʉbena ũrisiɗauɗe chi nureerãba ʉisiɗau. Maamina waabenarãba jarasiɗau:
—Jãaɗakare bichiba mau ʉ̃rʉbena berrea ɓuu waya ũriɗai.
33 Maabae Pablo ãchi baara ɓuaɗa wãsii. 34 Chi nuree aria duanaɗaba Pablo beɗea ijãasiɗau. Aɓa Dionisio basii. Mau chi Areopagoɗebena basii. Mauɗe wẽra Dámaris abadauba mauɗe waabenarãba ijãasiɗau.
Pablo Corintoɗe ɓuaɗa
18 Mau maaɗakare Pablo Atenas puuruɗebena Corinto puuruɗaa wãsii. 2 Aria judio Aquila abadau unusii. Mau Aquila Ponto druaɗebena basii.* Chi kima Priscila ome Italia druaɗebena neepeɗaaɗa ɓaꞌãra ba ɓuasii. Italiaɗebena nee panasii, Romaɗebena chi karr Claudioba joma judiorã Romaɗe nuree duabʉikasiiɗeeba.* Corintoɗe Pablo ãchimaa wãsii ãchi kĩra paru de wau kuitaa ɓuuɗeeba. Maabae ãchi baara ɓeesii ãbua trajai baita. 3 —. 4 Bari panabadau ewaricha Pablo judiorã araa ãbua imibadau deɗe berrea ɓuabachii judiorãba mauɗe griegorãba Jesusɗe ijãaɗamera.
5 Maka ɓuuɗe Silas mauɗe Timoteo Macedonia druaɗebena neesiɗau. Maaɗakare Pabloba ewaricha Dachi Akõre beɗea jaradea ɓuabachii. Ichiba judiorãmaa jarabachii Jesús biawãra Dachi Akõreba Dachi Karibabarii deai jaraɗa. 6 Maamina ichiba jara ɓuu ãchiba ida ɓusiɗau. Mauɗe ichi ʉ̃rʉbena kachirua berreabachiɗau. Mauɗeeba Pabloba chi paru jʉ̃ ɓuu neapesii, chi ãchiba waupeɗaaɗa ichiba mau kʉ̃riawẽa ɓuu unubiai baita. Naka jarasii:
—Machiba mau beɗea ijãaɗawẽebʉrã, mʉ kakuawãe. Chi mʉʉba machi baita waui ɓuaɗa, mau joma wausii. Jãabae nau tõpe mʉ judiowãerãmaa wãi.
7 Mauɗe judiorã araa ãbua imibadau deɗebena wãpeɗa Ticio Justo abadau deɗe jaradeaɗe wãsii. Mau ẽbẽraba Dachi Akõre wapeadee ɓuasii. Ichi de, chi judiorã araa ãbua imibadau de jãkaa kuɓuasii.* 8 Judiorã araa ãbua imibadau deɗebena chi karr Crispo abachiɗau.* Mau Crispoba mauɗe joma ichi deɗebenarãba Dachi Mechiuɗe ijãasiɗau. Mau awara ãrea Corintoɗebenarãba ũrisiɗau Pabloba Jesús ʉ̃rʉbena jaradea ɓuu. Chi ijãaɗapeɗa boro easiɗau.
9 Ewari aɓauɗe ẽsabuɗe Dachi Akõreba Pablo daumaa unubisii Dachi Mechiuba ichimaa naka jaraaruu: «Wapearã́se. Jaradea ɓuase. Mauɗe chũpearã́se. 10 Mʉ bichi ome ɓuu. Aɓau biɗa bichi poyaa kachirua waubai, mʉʉba ẽbẽrarã ãrea nau puuruɗe uru ɓuuɗeeba». 11 Mauɗeeba Pabloba año aɓa ʉ̃rʉ ẽsa Dachi Akõre beɗea aria jaradea ɓeesii.
12 Galión abadau Acaya druaɗebena chi karr ɓeesiiɗe chi judiorã chiya berreaɗapeɗa Pablo jidauɗapeɗa* ichi mau Galión kĩraare adoesiɗau. 13 Ãchiba jarasiɗau:
—Cha ɓuuba ẽbẽrarãmaa jara ɓuu Dachi Akõre kʉ̃riaɗai panuu, maamina dachi romaɗebenarãba ɓʉɗaɗe jara ɓuu kĩra jaradeakau.
14 Pablo berrearuu basiiɗe, Galionba judiorãmaa jarasii:
—Nau ẽbẽraba kachirua wauɗa basirã maebʉrã kachirua mechiu wauɗa basirã mʉʉba machi beɗea ũrikausii. 15 Maamina machiba aɓaburu beɗea ʉ̃rʉbena, machi Dachi Akõre trʉ̃ ʉ̃rʉbena mauɗe machi Moisesba ɓʉɗa ʉ̃rʉbena berrea panuu. Mauɗeeba ara machi du aɓa ichiásturu. Mʉʉba mau ʉ̃rʉbena nebʉra kastikai baita ɓuwãema.
16 Maka jarapeɗa duabʉikuasii. 17 Mauɗe jomaurãba judiorã araa ãbua imibadau deɗebena chi karr Sóstenes jidauɗapeɗa ara aria sĩsiɗau.* Maamina Galionba mau ʉ̃rʉbena kʉ̃risiabasii.
Pablo waya Antioquiaɗaa wãɗa
18 Pablo Corintoɗe ewari ãrea ɓeesii. Maabae chi ãbarãmaa wãaruu apeɗa, Siria druaɗaa wãsii Priscila mauɗe Aquila baara. Jãbaɗe ataui naeɗe Cencrea puuruɗe Pabloba ichi boro metabisii. Mau wausii unubiyua chi Dachi Akõremaa waui a jaraɗa ichiba mau joma wauɗa. 19 Wãaduuɗe, Éfeso puuruɗe neeɗapeɗa Pablo Aquila mauɗe Priscila ome ɓuaɗa ãyaa wãsii. Mauɗe judiorã araa ãbua imibadau deeɗaa wãpeɗa judiorã ome Jesús ʉ̃rʉbena berreasii. 20 Ãchiba maumaa chi chuburia iɗisiɗau aria ãchi baara maucha ãrea ɓeemera, maamina ɓee kʉ̃riabasii. 21 Maamina wãaruuɗe naka jarasii:
—Dachi Akõreba kʉ̃riaruubʉrã mʉ waya machi ichiaɗe neei.*
Maabae jãbaɗe ataupeɗa Efesoɗebena wãsii. 22 Cesarea puuruɗe neepeɗa Pablo Jerusalenɗaa chi ãbarã ichiaɗe wãsii. Mamauba Antioquía puuruɗaa wãsii.
Apolos Efesoɗaa neeɗa
23 Pablo aria aribia ɓuasiiɗe Galacia druaɗe mauɗe Frigia druaɗe nibasii. Puurucha chi Jesusɗe ijãabadaurã jaradeasii biꞌia ijãaɗamera. 24 Maumisa judio Apolos abadau Éfeso puuruɗe neesii. Mau Apolos Alejandría puuruɗebena basii. Mau biꞌia berreabachii mauɗe Dachi Akõre karta ãrea kuitaa nibasii. 25 Mau Apolosmaa naeɗe Dachi Mechiu Jesús O ʉ̃rʉbena jaredeabachiɗau. Jesús ʉ̃rʉbena ãrea kĩrajʉʉ berreabachii mauɗe arakʉɗe jaradea ɓuabachii. Maamina boro eai ʉ̃rʉbena chi Juanba jaradea ɓuaɗáturu kuitaa ɓuasii.* 26 Mauɗe Apolosba judiorã araa ãbua imibadau deɗe wapeawãe jaradea ɓuasii. Ichiba jaradea ɓuu Aquilaba mauɗe Priscilaba ũrisiɗau. Mauɗeeba ichi ãyaa adoeɗapeɗa Dachi Akõre O ʉ̃rʉbena biꞌia jaradeasiɗau.
27 Mau maaɗakare Apolos Acaya druaɗaa wãi kʉ̃ria ɓuasii. Mauɗeeba ãbarã Efesoɗebenaba karta chi arabena baita ɓʉsii biꞌia irsibiɗamera. Aria neesiiɗe Apolosba Dachi Akõre sõbiaɗeeba chi Jesusɗe ijãapeɗaaɗa ãrea aiɗasii. 28 Apolos aria ɓuumisa, jomaurã daaɗe Dachi Akõre beɗea ɓʉɗaba kuitaabiabachii Jesucristo Dachi Akõreba Dachi Karibabarii deai jaraɗa. Mauɗeeba judiorãba poyaa aɓa biɗa panauɗaabasii.
Pablo Efesoɗe ɓuaɗa
19 Apolos Corintoɗe ɓuumisa Pablo drua ea iɗaa ɓuare wãsiiɗe Éfeso puuruɗe neesii. Aria chi nuree Cristoɗe ijãabadaurã unusii. 2 Ichiba mau ãbarãmaa iɗisii:
—Machiba Cristoɗe ijãasiɗauɗe ¿Dachi Akõre Jauri machiba irsibisiɗaka?
Ãchiba panausiɗau:
—Daiba wabiɗa Dachi Akõre Jauri ʉ̃rʉbena ũriɗakau.
3 Mauɗe Pabloba iɗisii:
—Maka ɓuubʉrã ¿saka boro eabisiɗama?
Ãchiba panausiɗau:
—Juanba jaraɗa kĩra boro easiɗau.
4 Mauɗe Pabloba jarasii:
—Juanba jarabachii ẽbẽrarãba kachirua waubadau ida ɓuɗapeɗa Dachi Akõremaa neeɗamera. Maka wauduubʉrã ichiba boro eabachii. Mau awara jarabachii chi ichi kaaɗe neeruu ijãaɗamera. Mau Jesús basii.*
5 Mau ũrisiɗauɗe Dachi Mechiu Jesús trʉ̃ɗeeba boro easiɗau. 6 Maabae Pabloba ichi jua ãchi ʉ̃rʉ kuɓusiiɗe Dachi Akõre Jauri ãchimaa neesii. Mauɗe beɗea didiwaraaɗe berreasiɗau mauɗe Dachi Akõre baita berreasiɗau. 7 Mau ãchi 12 kĩra panasiɗau.
8 Jeɗako õbea Pablo judiorã araa ãbua imibadau deeɗaa wã ɓuabachii. Aria wapeawẽa judiorã ome berrea ɓuabachii Dachi Akõreba ichi warr Jesusɗeeba, ichiɗirã ichi juaɗe ua ɓuu ʉ̃rʉbena, mau ãchiba ijãaɗamera. 9 Maamina waabenarã sõ chaareakuaɗapeɗa ijãaɗaabasii. Ẽbẽrarã daaɗe Jesús chi O ʉ̃rʉbena kachirua berreabachiɗau. Mauɗeeba Pablo jãmabena ãyaa wãsii. Ichiba chi ijãabadaurã jaradeabadau deeɗaa adoesii. Mau de Tiranoɗe basii. Aria ewaricha jaradeabachii. 10 Año ome maka wausii. Maka joma Asia druaɗebena judiorãba mauɗe judiowãerãba Dachi Mechiu Jesús ʉ̃rʉbena ũrisiɗau.
Esceva warrarãba waupeɗaaɗa
11 Dachi Akõreba ãrea ẽbẽrarãba ne poyaa wauɗakau mechiu Pabloɗeeba waubachii. 12 Barikiu paru Pabloba jʉ̃ ɓuaɗa ẽbẽrarãba chi ẽpermo nureerãmaa adoebachiɗau. Mauba chi ẽpermo nuree aribiabiabachiɗau mauɗe jai kachiruarã siɗa ẽbẽrarã kakuaɗebena duabʉibachiɗau.
13 Mau ewariɗe chi nuree judiorãba jai kachirua duabʉikua nibabachiɗau. Maarãba Dachi Mechiu Jesús trʉ̃ɗeeba jai kachirua ẽbẽrarã kakuaɗebena duabʉikaɗai chaa panasiɗau. Naka jarabachiɗau: «Pabloba jaradea ɓuu Jesús trʉ̃ɗeeba mʉʉba jaraaruu: ãyaa wãse».
14 Chi maka wau panuu judio Esceva warrarã basii. Maarã 7 panasiɗau. Esceva paare mechiurãɗebena basii.* 15 Ewari aɓa jai kachirua duabʉi panuuɗe jai kachiruaba maarã 7 ẽbẽrarãmaa jarasii: «Jesús mʉʉba kuitaa ɓuu. Mauɗe Pablo siɗa mʉʉba kuitaa ɓuu. Maamina machi ¿kairãma?»
16 Maabae chi ẽbẽra jai kachirua bara ɓuuba ãchi orra adaupeɗa joma poyaakuasii. Ãrea sĩkuasiiɗeeba ãchi kakua joma kõekuapeɗa, maabae deɗebena ewaraa pira wãsiɗau. 17 Joma Efesoɗe nuree judiorãba mauɗe griegorãba mau kuitaasiɗauɗe wapeasiɗau. Mauɗe Dachi Mechiu Jesús trʉ̃ ʉ̃rʉbena biꞌia berreasiɗau.
18 Mau ewariɗe ãrea Jesusɗe ijãa panuurã aria neeɗapeɗa chi ãchiba kachirua waupeɗaaɗa jomaurã daaɗe jarasiɗau. 19 Chi jaibana kĩra kuitaa nureerãba ãchi jaradeabadau karta araa ãbua adoesiɗau jomaurã daaɗe baaɗai baita. Joma mau karta sãabe chi nejarr juasiisiɗauɗe 50.000 parata iɗibachiɗau.* 20 Maka Dachi Akõreba ichi poyaaɗeeba wauɗa kakua chi Dachi Mechiu Jesús ʉ̃rʉbena beɗea kaitawẽ trʉ̃ poasii. Mauɗe Jesusɗe ijãabadaurã aude baraasii.
21 Mau maaɗakare Pabloba ichi sõɗe kʉ̃risiasii Macedonia druaɗe mauɗe Acaya druaɗe nibapeɗa Jerusalén puuruɗaa wãi. Mauɗe jarasii: «Jerusalenɗe ɓuapeɗa mʉ Roma puuruɗaa wãi ɓuu». 22 Mauɗeeba ichi aiɗabadaurã Timoteo mauɗe Erasto Macedonia druaɗaa naa bʉisii maamina ichi Asia druaɗe ɓeesii.
Éfeso puuruɗebenarã kĩrubikapeɗaaɗa
23 Mau ewariɗe Jesús Oɗe duanuu kakua ẽbẽrarã ãrea kĩrubikasiɗau. 24 Mau nakabachii: ẽbẽra Demetrio abadau ɓuasii. Mau ẽbẽra chi parataɗeeba ne waubarii basii. De bistĩikau waubachii, Artemisa de mechiu kĩra.* Mau wau ɓuuɗeeba Demetrioba mauɗe chi ichi ome ne waubadaurã biɗa chi nejarra ãrea irsibibachiɗau. 25 Demetrioba mau ẽbẽrarã mauɗe waabenarã ne waubadaurã iukuapeɗa, maabae naka jarasii: «Kõpaerorã, machiba kuitaa panuu, nau traju wauduuba dachiba chi nejarr ãrea irsibibadau. 26 Maamina machiba unu panuu mauɗe ũri panuu jãu Pabloba Dachi Akõre kĩra nii juaba kapeɗaaɗa chi biawãrawãe abarii. Ichiba nau Efesoɗe mauɗe beraa joma Asia druaɗe maka jara nii. Mauɗeeba ãrea ẽbẽrarãba Artemisa ida ɓuuduu. 27 Mauba chi dachiba ne waubadau ẽbẽrarãba mau kachirua unu paneeɗai. Chi Artemisa de mechiu siɗa waa trʉ̃ poa panaɗaabai. Makarã Asia druaɗe mauɗe joma nau druaɗe biɗa chi Artemisaɗe ijãa panuuba waa aude kʉ̃risiaɗaabai».
28 Mau beɗea ũrisiɗauɗe ãrea kĩruɗapeɗa ɓia jara duaneesiɗau: «¡Ãrea biꞌia nii Artemisa Efesoɗebena!»
29 Maka panuuɗe joma puuruɗebenarã kuitaa kʉ̃risiaɗawẽa pira wãurisiɗau. Mauɗe waabenarãba Pablo baara nibabadau ome jidauɗapeɗa teatroɗaa adoesiɗau: aɓa Gayo basii mauɗe chi aɓabena Aristarco basii. Maarã Macedonia druaɗebena basii. 30 Pablo aria ẽbẽrarã ome berreaɗe wã kʉ̃ria ɓuasii, maamina chi Jesusɗe ijãabadaurãba ida bʉiɗaabasii. 31 Mau awara waabenarã Asiaɗebena karrarãba Pablomaa jaraɗe bʉisiɗau. Ichi ome kõpaerorãɗeeba chi chuburia iɗisiɗau teatroɗaa wãrãamera. 32 Mauɗe ãbua duanuuɗe joma kĩrubika nuɓuasii. Mauɗe joma kĩra aꞌawaraa ɓia duanasiɗau. Ãreaba adua panasiɗau sakãe araa ãbua duanuu.
33 Maka panuuɗe judiorãba Alejandro jʉrʉ adausiɗau ichiba kãare jarai ɓuu a jaraɗai baita. Maabae chi puuru daaɗe wãbisiɗau, ãchimaa berreamera. Mauɗe Alejandroba juaba chũpeabiasii ichi nebʉra ʉ̃rʉbena arakʉɗe berreai kʉ̃ria ɓuasiiɗeeba. 34 Maamina ichi judio nii kuitaasiɗauɗe jomaurãba hora ome naka ɓia jarasiɗau: «¡Ãrea biꞌia nii Artemisa Efesoɗebena!»
35 Maabae mau puuruɗebena secretarioba ẽbẽrarã chũpea panabiasii maabae jarasii: «Efesoɗebenarã, jomaurãba kuitaa panuu, dachi puuruɗebenarãba chi Artemisa de mechiu ɓuu mauɗe chi ara ichi kĩra juaba kapeɗaaɗa, bajãaɗebena ɓaeɗa biꞌia nubadau. 36 Aɓau biɗa mau poyaa setaaɗe aɗaabai. Mauɗeeba chũpea panaɗai panuu. Ne wauɗai naeɗe ãrea kʉ̃risiaɗai panuu. 37 Nau ẽbẽrarãba dachi chi Artemisa de mechiuɗebena nechiruaɗawẽa panumina maebʉrã ichi ʉ̃rʉbena kachirua berreaɗawẽa panumina machiba namaa adoesiɗau. 38 Demetrio mauɗe chi kõpaerorã ãchi jidea kʉ̃ria panuubʉrã Romaɗebena juezmaa wãɗai panuu mau jaraɗai baita. 39 Maamina june nebʉra uru panuubʉrã, chi puuruɗebenarã araa ãbua duanuumaa jarásturu. Maarãburu mau ichiaɗai. 40 Mau iɗi waupeɗaaɗa kakua Romaɗebenarãba poyaa jaraɗai daiba kĩrubikabiaɗai panuu. Jãarãba sakãe maka wausiɗama a iɗiiduubʉrã ¿saka panauɗaima?»
41 Mau jarapeɗa, joma ãchi decha bʉikasii.
Pablo Macedonia druaɗaa mauɗe Greciaɗaa wãɗa
20 Maka kĩrubika duanuu apiisiɗauɗe Pabloba chi Jesusɗe ijãa nuree iukuapeɗa ãchi ome berreasii Dachi Mechiuɗe biꞌia ijãaɗamera. Maabae wãaruu apeɗa Macedonia druaɗaa wãsii.* 2 Joma mau druaɗe nibasiiɗe ãbarã aiɗabachii Dachi Mechiuɗe biꞌia ijãaɗamera.* Maabae Grecia druaɗe neesii. 3 Aria jeɗako õbea ɓuasii. Pablo Siria druaɗaa jãbaɗe wãi baita kuɓuɗe kuitaasii judiorãba ichi kachirua wauɗai baita beɗea deasiɗau. Mauɗeeba Macedonia druaɗaa wãsii. 4 Ichi baara naarã Asia druaɗaa wãsiɗau: Berea puuruɗebena Pirro warr Sópater, Tesalónica puuruɗebena Segundo mauɗe Aristarco, Derbe puuruɗebena Gayo, Asia druaɗebena Tíquico mauɗe Trófimo mauɗe Timoteo.* 5 Mau ãbarã dai naa wãɗapeɗa Troas puuruɗe eseɗau panasiɗau. 6 Pan ẽesãabibariiwãe kobadau ewari basiiɗe dai Filipos puuruɗebena jãbaɗe wãsiɗau. Ewari jua aɓaɗe ãchi ome Troas puuruɗe unusiɗau. Aria 7 ewari paneesiɗau.
Troas puuruɗe duanaɗa
7 Maabae nabena ewari misaɗe Jesusɗe ijãabadaurã ome araa ãbua panasiɗauɗe pan ɓʉaɗapeɗa kosiɗau.* Mauɗe Pabloba jaradea ɓuasii. Norema wãi ɓuuɗeeba ẽsabuɗe ẽsaɓaare baaruuɗaa berrea ɓuasii. 8 De jã ʉtʉbenaɗe araa ãbua duanasiɗau mauɗe ʉ̃ɗaa koabadaurã ãrea ʉ̃ɗaa nuɓuasii. 9 Mauɗe kũudrãa Eutico abadau poraa kaebeu boroa ichiabadaumare akʉ ɓuasii. Pablo ãrea berreamaa ɓuuɗeeba mau kũudrãa dapokeaba kãi nuɓeepeɗa, de jã ʉtʉ õbeaɗebena ɓaesii. Jiradubiɗe wãsiɗauɗe biu nuɓuu unusiɗau. 10 Pablo eɗaa neepeɗa chi kũudrãa ʉ̃rʉ õdarrɗeeba koɓeepeɗa bʉrʉsii. Maabae jarasii:
—Perarã́sturu. Nau chokae ɓuma.
11 Pablo waya deɗe eɗa wãpeɗa pan ɓʉapeɗa, kosii. Maabae wabiɗa berrea ɓuuɗe ewarisiiɗe wãsii. 12 Chi kũudrãa deeɗaa chokae adoesiɗau. Mauɗeeba jomaurã kĩrajʉʉ duaneesiɗau.
Troas puuruɗebena Mileto puuruɗaa wãpeɗaaɗa
13 Pablo Asón puuruɗaa oɗe wãi kʉ̃riasii. Maamina dai jãbaɗe naa wãbiasii. Aria ichi ataui asii. Dai ara makʉɗe wãsiɗau. 14 Aso puuruɗe Pablo ome unusiɗauɗe jãbaɗe atausii. Maabae Mitilene puuruɗaa wãsiɗau. 15 Arabena wãɗapeɗa, norema Quío isla kĩraare wãsiɗau. Mau norema Samos puuruɗe neesiɗau. Maabae Trogilioɗaa wãɗapeɗa Mileto puuruɗe neesiɗau.* 16 Pablo Asia druaɗe ãrea ɓuamaaba, Éfeso puuruɗaa wãyaa wãsii. Ichi isa Jerusalenɗaa neei kʉ̃ria ɓuasii, makasirã poyaa neei, Pentecostés ewariɗe aria ɓuai baita.
Pabloba ãbarã Efesoɗebenarãmaa berreaɗa
17 Mileto puuruɗe ɓuuɗe Pabloba Efesoɗebena ijãabadaurã nubadaurã iubiasii. 18 Ichimaa neesiɗauɗe Pabloba jarasii: «Machiba kuitaa panuu mʉ nau Asia druaɗe neesiiɗeeɗebena saka machi tãeɗe nibabachii. 19 Mʉʉba chi Dachi Akõreba waubi ɓuu wau ɓuasiiɗe chi aude mechiu nibai kʉ̃riabasii. Ɓeseɗe jẽa ɓuabachii, judiorãba mʉ kachirua wau kʉ̃ria panasiiɗeeba. 20 Maamina mʉʉba jomaurã daaɗe mauɗe machi decha machi aiɗai baita jaradea ɓuabachii. Chi machi baita aude bibuara ɓuu jaradea ɓuabachii. 21 Judiorãmaa mauɗe judiowãerãmaa mʉʉba jarasii kachirua waubadau ida ɓuɗapeɗa Dachi Akõremaa neeɗamera mauɗe Dachi Mechiu Jesucristoɗe ijãaɗamera.
22 »Jãabae Dachi Akõre Jauriba mʉ Jerusalenɗaa wãbi ɓuuɗeeba araa wãi.* Maamina mʉʉba adua ɓuu aria mʉ kãare sãai. 23 Aɓaburu kuitaa ɓuu Dachi Akõre Jauriba mʉʉmaa kuitaabi ɓuu puurucha mʉ ãrea biꞌiwãe ɓuai mauɗe jʉ̃a ɓuai. 24 Maamina mʉʉba mau ʉ̃rʉbena kʉ̃risiakau, mʉ biꞌia ɓuai jʉrʉwẽeɗeeba. Aɓaburu chi Dachi Mechiu Jesusba mʉʉmaa waubi ɓuu mau joma wau kʉ̃ria ɓuu.* Mauburu chi beɗea bia Dachi Akõreba ichi sõbiaɗeeba kariba ɓuu ʉ̃rʉbena mʉʉba jara ɓuai.
25 »Dachi Akõreba ichiɗirã ichi juaɗe ua ɓuai ʉ̃rʉbena mʉʉba machimaa jara ɓuabachii. Maamina jãabae kuitaa ɓuu machiba mʉ waa unuɗaabai. 26 Mʉʉba wapeaweã Dachi Akõreba machi baita wau kʉ̃ria ɓuu joma arakʉɗe jara ɓuabachii. Mauɗeeba iɗi mʉʉba jaraaruu: aɓa karibawẽebʉrã, mʉ nebʉra wãꞌãe nii. 27 —.
28 »Dachi Akõreba ichi Warr oaɗeeba ẽbẽrarã ichi baita nedosii.* Dachi Akõre Jauriba machi ɓusii ãbarã nu panaɗamera. Mauɗeeba ara machi du aɓa ãrea kauwa panásturu mauɗe Dachi Akõreɗe ijãabadaurã joma nu panásturu. 29 Mʉʉba kuitaa ɓuu mʉ wãsiiɗe ẽbẽra kachiruarã usa kachirua kĩra machi tãeɗe neeɗai ãbarã ãyaa wãbiaɗai baita. 30 Ara machiɗebenarã biɗa setaa jaradeaɗai Jesusɗe ijãabadaurã ãyaa wãɗamera. 31 Mauɗeeba kauwa panásturu. Kĩrabásturu mʉʉba año õbea ãyadaa mauɗe ẽsabuɗe jẽa ɓuuba machicha chi setaa jaradeabadaurã ʉ̃rʉbena kauwa nureaɗai jara ɓuasii.
32 »Jãabae ãbarã, mʉʉba machi Dachi Akõre juaɗe ɓuuruu. Ichi sõbiaɗeeba dachi kariba ɓuu ʉ̃rʉbena beɗea kĩrabásturu. Mau beɗeaɗeeba machi poyaa aude biꞌia ijãaɗai. Ichiba deai jaraɗa ichi sõbiaɗeeba machiba adauɗai mauɗe joma chi ichi baita biꞌia ɓuɗarãba mau adauɗai.
33 »Mʉʉba waabena chi nejarra, nee, maebʉrã paru ara mʉ baita kʉ̃riabasii. 34 Machiba ãrea kuitaa panuu ara mʉ juaba trajasii mʉʉba uru ɓuai ɓuu adaui baita mauɗe mʉ baara nibabadaurãmaa deai baita. 35 Joma mʉʉba wausiiɗeeba machimaa kuitaabiasii ãrea traja panuuɗeeba chi nejarr barauwãe keɗee aiɗaɗai panuu. Kĩrabaɗai panuu Dachi Mechiu Jesusba naka jarasii: “Bibuara ɓuu aɓaumaa deai, chi mau adaui baɗamaarã”».
36 Maka jarasiiɗe Pablo õdarrɗe koɓeepeɗa joma ãchi baara Dachi Akõremaa ʉtaa iɗisiɗau. 37 Maabae biꞌia wãbiɗai baita joma ãrea jẽa panuuba Pablo bʉrʉɗapeɗa ĩyaasiɗau. 38 Ãrea kĩra nomaasiɗau waa unuɗaabai asiiɗeeba. Maabae ichi jãbaɗaa deaɗe wãsiɗau.
Jerusalenɗaa wãpeɗaaɗa
21 Mau ãbarã ɓʉiɗapeɗa dai jãbaɗe Cos islaɗaa jipa wãsiɗau. Norema Rodas islaɗaa wãɗapeɗa Patará puuruɗe neesiɗau. 2 Mau Pataraɗe jãba Fenicia druaɗaa wãi baita nuɓuu unusiɗauɗe mauɗe atauɗapeɗa wãsiɗau. 3 Wãaduuɗe Chipre isla mechiu jua sordoare unusiɗau maamina Siria druare wãsiɗau, aria Tiro puuruɗe chi trajabadaurãba chi jãbaɗebena chi ne adoeduu awara jirakuaɗai panasiɗauɗeeba.
4 Aria daiba chi Jesusɗe ijãabadaurã unupeɗaaɗaɗeeba ãchi ome 7 ewari paneesiɗau. Mauɗe ãchiba Dachi Akõre Jauriɗeeba Pablomaa jarasiɗau Jerusalenɗaa wãrãamera. 5 Maamina 7 ewari basiiɗe dai wãsiɗau. Joma ãbarã, ãchi wẽrarã mauɗe ãchi warrarã dai baara puuru awara wãsiɗau. Aria mar iikaa ibuɗe õdarrɗe duaneeɗapeɗa Dachi Akõremaa ʉtaa iɗisiɗau. 6 Maabae wãɗai aɗapeɗa jãbaɗe atausiɗau. Ãchi deeɗaa wãsiɗau.
7 Maabae Tiroɗebena jãbaɗe wãɗapeɗa Tolemaida puuruɗe neesiɗau. Aria ãbarã ichiaɗe wãɗapeɗa mau ome ewari aɓa paneesiɗau. 8 Norema wãɗapeɗa Cesarea puuru mechiuɗe neesiɗau. Aria Felipe deɗe paneesiɗau. Mau Felipe chi beɗea bia Jesús ʉ̃rʉbena jarabarii basii. Ãbarã aiɗabadaurã 7 jʉrʉ adaupeɗaaɗaɗebena aɓa basii.* 9 Ichiba kaurã duurã kimare uru ɓuasii. Mau wẽrarã Dachi Akõre baita berreabadaurã basii.
10 Aria ewari ɓaꞌãra panuuɗe Dachi Akõre baita berreabarii Agabo Judea druaɗebena neesii. 11 Dai ichiaɗe neesiiɗe Pablo kʉrrɗe jʉ̃barii adausii. Mauba ara ichi jʉ̃rʉ mauɗe jua jʉ̃peɗa naka jarasii:
—Dachi Akõre Jauriba naka jara ɓuu: nau kʉrrɗe jʉ̃barii chibari judiorãba Jerusalenɗe naka jʉ̃ɗai. Maabae judiowãerãmaa jidau deaɗai.
12 Mau ũrisiɗauɗe daiba mauɗe ãbarã Cesarea puuruɗebenarãba Pablomaa chi chuburia iɗisiɗau Jerusalenɗaa wãrãamera. 13 Maamina Pabloba jarasii:
—¿Sakãe jẽa panuma? ¿Sakãe mʉ jãka kĩra nomaabi panuma? Aɓaburu mʉ jʉ̃ɗai baita ɓuwãema, maumaarã mʉ Mechiu Jesús kakua Jerusalenɗe biui baita ɓuu.
14 Mauɗe daiba ichimaa jara paneesiɗau wãrãamera maamina daiba ichi kʉ̃risia poyaaɗaabasii. Mauɗeeba waa mau ʉ̃rʉbena berreaɗaabasii. Maumaarã jarasiɗau:
—Makase, Dachi Mechiuba kʉ̃ria ɓuu kĩra waui.
15 Maabae wãɗai baita joma wauɗapeɗa Jerusalenɗaa wãsiɗau. 16 Waabenarã Jesusɗe ijãabadaurã Cesarea puuruɗebena dai baara wãsiɗau. Ãchiba ẽbẽra Nasón* abadaumaa adoeɗapeɗa dai ichi deɗe paneesiɗau. Mau Chipreɗebena basii. Jesusɗe ijãa ɓuu ãrea ba ɓuasii.
Pablo Jerusalenɗe Santiago ome berreaɗa
17 Jerusalenɗe neesiɗauɗe ãbarãba dai ãrea kĩrajʉʉ adoesiɗau. 18 Norema Pablo dai ome Santiago ichiaɗe wãsiɗau.* Ãbarã nubadaurã siɗa joma aria duanasiɗau. 19 Maabae Pabloba «ajá» apeɗa Dachi Akõreba chi Pabloɗeeba judiowãerã tãeɗe wauɗa joma arakʉɗe nebʉrʉsii. 20 Mau ũrisiɗauɗe ãbarãba Dachi Akõremaa biꞌia berreasiɗau. Maabae ãchiba Pablomaa jarasiɗau:
—Ãba, bichiba kuitaa ɓuu judiorã ãreaba Jesusɗe ijãa panuu. Mauɗe Moisesba ɓʉɗa ãchiba ãrea ijãabadau. 21 Maamina bichi ʉ̃rʉbena setaa ũrisiɗau. Waabenarãba ãchimaa jarasiɗau bichiba joma judiorã griego tãeɗe nureerãmaa Moisés ida ɓubi ɓuu, ãchi warrarã mukĩra chi kakua tõobiakau mauɗe waabena dachi judiorãba waubadau siɗa waubiakau. 22 ¿Saka wauɗaima mau setaa kuitaaɗamera? Bichi neeɗa kãꞌãabariwãeɗe kuitaaɗai. Maabae biawãra bichi kachirua wauɗai baita araa ãbua imiɗai.*
23 Mauɗeeba daimaarã bichiba naka waui ɓuu: dai tãeɗe ãbarã kimare panuu. Ãchiba Dachi Akõre daaɗe ne wauɗai jarapeɗaaɗa joma wauduu. 24 Mau ãbarã Dachi Akõre de mechiuɗaa adoese. Aria Dachi Akõre daaɗe biꞌia nureaɗai baita wáusturu. Ãchiba Dachi Akõremaa deaɗai panuu bichiaburu dease. Makarã ãchi poyaa boro metaɗai kuitaabiaɗai baita ãchiba ne wauɗai jarapeɗaaɗa joma wausiɗau.* Mauba jomaurãba kuitaaɗai chi bichi ʉ̃rʉbena jara panuu seta ɓuu mauɗe kuitaaɗai bichi biawãra jipa nibabarii Moisesba ɓʉɗaɗe jara ɓuu kĩra. 25 Maamina judiowãerã Jesusɗe ijãabadaurãba wauɗai panuu daiba kuitaa jaraɗapeɗa kartaɗe ɓʉsiɗau: Dachi Akõre kuenda juaba ne kapeɗaaɗamaa kiuru baa deapeɗaaɗa koɗaabai panuu, dachi kakuaba barikia kachirua wau kʉ̃ria ɓuu nibaɗaabai panuu, ãnimara otãabara beaɗa koɗaabai panuu mauɗe oa siɗa koɗaabai panuu.*
26 Norema Pabloba mau ẽbẽrarã ichi baara adoepeɗa, ne wausiɗau Dachi Akõre daaɗe biꞌia nureaɗai baita. Mauɗe Dachi Akõre de mechiuɗaa wãɗapeɗa jarasiɗau sãu ewariɗe Dachi Akõre daaɗe biꞌia panaɗai. Mau ewariɗe ãchicha Dachi Akõremaa ãnimara baa deaɗai panasiɗau.
Judiorãba Pablo jidaupeɗaaɗa
27 Maamina 7 ewari bamaa ɓuuɗe waabenarã judiorã Asia druaɗebena Dachi Akõre de mechiu duɗa panasiɗau. Mau judiorãba Pablo unusiɗauɗe joma ẽbẽrarã aria duanuu kĩrubikaɗapeɗa Pablo jidausiɗau. 28 Mauɗe jĩwa jara panasiɗau: «¡Israelɗebenarã, dai aiɗásturu! Nau ẽbẽraba druacha jaradea ɓuu dachi israelɗebenarã, Moisesba ɓʉɗa mauɗe Dachi Akõre de mechiu siɗa kachirua ɓeei. ¡Mau awara griegorã Dachi Akõre de mechiu eɗa adoesii!* ¡Ichiba nau de aɓaburu Dachi Akõre baita ɓuu kachirua ɓeebisii!»
29 Maka jarasiɗau Trófimo Efesoɗebena Pablo ome puuruɗe niiba unupeɗaaɗaɗeeba. Kʉ̃risiasiɗau Pabloba Trófimo Dachi Akõre de mechiu kaita eɗa adoe ɓuasii.
30 Mauɗe joma Jerusalenɗebenarã kĩruɗapeɗa pira wãurisiɗau. Pablo jidauɗapeɗa Dachi Akõre de mechiu duɗa jeeɗa erta adoesiɗau. Maabae chi poraa joma jʉ̃akuasiɗau. 31 Pablo bea kʉ̃ria panuumisa aɓauba Romaɗebena kokoroa chi aude mechiuba jaraɗe wãsii joma Jerusalenɗe panuurã kĩrusiɗau. 32 Ara makʉɗe ichi kokoroarã mechiurã iupeɗa ẽbẽrarã kĩru panuumaa pira wãsiɗau. Judiorãba ãchi needuu unusiɗauɗe Pablo sĩ panaɗa ida ɓusiɗau. 33 Kokoroa chi aude mechiu araa neesiiɗe, Pablo jidaupeɗa kaena omeeba jʉ̃bisii. Maabae ẽbẽrarã pĩchua imi nuɓuumaa iɗisii Pablo kai mauɗe kãare wausii kuitaai. 34 Mauɗe jomaurã kĩra aꞌawaraa ɓia duanasiɗau. Maamina kokoroa chi aude mechiuba kuitaa ũrikau basii ẽbẽrarã ãrea kĩrubika panuuɗeeba. Mauɗeeba Pablo kokoroarã duanabadaumaa adoebisii. 35 Chi jʉ̃rʉmetamaa neesiɗauɗe mamauba kokoroarãba Pablo jira adoesiɗau, judiorã ãrea kĩramaa panuuɗeeba. 36 Ãchiba kokoroarã kaaɗe jĩwa jarabachiɗau: «¡Jãu beatásturu!»
Pabloba judiorãmaa jaraɗa
37 Kokoroarãba Pablo ãchi duanabadau deeɗaa eɗa adoeduuɗe, Pabloba griego beɗeaɗe naka jarasii:
—¿Biꞌia ɓuka mʉ bichi ome berreai?
Chi kokoroarã aude mechiuba panausii:
—¿Bichiba griego beɗea kuitaa nika? 38 ¿Bichiwãeka chi Egiptoɗebena, ẽbẽrarã naeɗe kĩrubikapeɗa, modeɗebenarã 4.000 drua sirua wãꞌãe ɓuuɗaa adoesiiwãeka?
39 Mauɗe Pabloba jarasii:
—Makawãema, mʉ judiobʉ. Cilicia iujãa druaɗebenabʉ. Tarso puuru mechiuɗebenabʉ. Michuburia puuru daaɗe ida berreabise.
40 Chi kokoroarã aude mechiuba ida berreabisii. Maabae Pablo jʉ̃rʉmetaɗe ɓari nuɓuuba ichi juaba ẽbẽrarã chũpeabiasii. Chũpeabiasiiɗe hebreo beɗeaɗe berreasii.
22 Pabloba jarasii: «Ãbarã mauɗe chõrarã, ũrísturu. Ara mʉ ʉ̃rʉbena jaraaruu».
2 Ichi hebreo beɗeaɗe berrea ɓuu ũripeɗaaɗaɗeeba ãchi chũpea duaneesiɗau. Mauɗe Pabloba jarasii:
3 «Mʉ judiobʉ. Cilicia druaɗe Tarso puuruɗe mʉ danaba mʉ adausii. Maamina mʉ nama Jerusalenɗe warisii. Jaradeabarii Gamalielba mʉʉmaa joma dachi nabẽraeɗebenarã Moisesba ɓʉɗa ãrea jaradeasii.* Mʉʉba Dachi Akõre ãrea ijãa ɓuabachii machiba ijãabadau kĩra. 4 Mauba, mʉʉba chi O Wiɗi ijãa panuurã wãraa ɓuabachii. Mukĩrarã mauɗe wẽrarã jʉ̃a bʉikabiabachii. Mauɗe chi nuree beabiasii. 5 Mau chi paare mechiuba mauɗe joma judio mechiurãba kuitaa panuu. Ãchiba mʉʉmaa karta deasiɗau judiorã Damasco puuruɗebenarãba mʉʉba chi O Wiɗi ijãabadaurã jidaui ɓuu mau kuitaaɗamera. Mauɗe mʉ Damasco puuruɗaa wãsii ãchi nama Jerusalenɗaa eneepeɗa chi mechiurãba kastikaɗamera.
6 »Maamina Damasco puuruɗe neeruuɗe ʉmada jipa baaruuɗe bajãaɗebena mʉ aɗu ãrea ʉ̃ɗaa puri chebiwãsii. 7 Mʉ jeeɗa ɓaesiiɗe mimi ũrisii. Mauba mʉʉmaa jarasii: “Saulo, Saulo, ¿sakãe mʉ wãraa ɓuma?” 8 Mʉʉba iɗisii: “Mʉ Mechiu, ¿bichi kaima?” Ichiba panausii: “Mʉ Jesús Nazaretɗebenabʉ, chi bichiba wãraa ɓuu”. 9 Chi mʉ ome nibapeɗaaɗaba mau ʉ̃ɗaa teɗechoaruu unusiɗauɗe perasiɗau, maamina chi mʉ ome berrearuu ũriɗaabasii.* 10 Mauɗe mʉʉba iɗisii: “Mʉ Mechiu, ¿bichiba kãare kʉ̃ria ɓuma mʉʉba waui?” Dachi Mechiuba panausii: “Jiradupeɗa Damasco puuruɗaa wãse. Mʉʉba jamaria jarai kãare waui ɓuu”. 11 Mau ʉ̃ɗaa teɗechoaruuba mʉ dau pãriubisii. Mauɗeeba chi mʉ ome nibaɗaba mʉ juaɗe jidauɗapeɗa Damasco puuruɗaa adoesiɗau.
12 »Aria ẽbẽra Ananias abadau ɓuasii. Mau ẽbẽraba Dachi Akõre wapea ɓuuɗeeba Moisesba ɓʉɗaɗe jara ɓuu kĩra waubachii. Mauɗeeba joma judiorã Damasco puuruɗebenaba ichi ʉ̃rʉbena biꞌia berreasiɗau. 13 Mau Ananiasba mʉ ichiaɗe neesiiɗe ara kaita wãpeɗa jarasii: “Ãba Saulo, waya bichi dauba unuse”. Ara makʉɗe mʉ dau aribiapeɗa ichi unusii. 14 Maabae Ananiasba jarasii: “Dachi Akõre dachi nabẽraeɗebena ome ɓuaɗaba bichi adoesii ichiba kʉ̃ria ɓuu kuitaamera, chi Jipa nii unumera mauɗe ichi berrearuu ũrimera. 15 Joma bichiba unuɗa mauɗe ũriɗa jomaurãmaa jarai. 16 ¡Waa eseɗause! Jiradupeɗa bichi boro eabise. Ʉtaa iɗise. Bichiba kachirua wauɗa ichiba joma perdonai”.
17 »Mau maaɗakare mʉ waya Jerusalenɗaa neesii. Ewari aɓa Dachi Akõre de mechiuɗaa wãpeɗa ichimaa ʉtaa iɗi ɓuasii. Mauɗe Dachi Akõreba mʉ daumaa Dachi Mechiu unubisii. Ichiba mʉʉmaa jarasii: “Jerusalenɗebena isa ãyaa wãse. Chi bichiba mʉ ʉ̃rʉbena jara ɓuu namabenarãba ijãaɗaabai”. 18 —. 19 Mʉʉba naka panausii: “Maamina, mʉ Mechiu, ãchiba ãrea kuitaa panuu naeɗe mʉ judiorã araa ãbua imibadau decha wãpeɗa chi bichiɗe ijãa nuree jidaupeɗa sĩbachii mauɗe jʉ̃a ɓubachii. 20 Bichi ʉ̃rʉbena berrea ɓuu kakua Esteban beasiɗauɗe mʉ siɗa aria ɓuasii. Mau beaduu mʉʉba biꞌia unusii. Mau awara ãchi paru anaɓari jʉ̃badau mʉʉba nu ɓuasii”. 21 Maamina Dachi Mechiuba mʉʉmaa jarasii: “Wãse. Mʉʉba bichi kaitawẽ judiowãerãmaa bʉii”».
Pablo kokoroarã mechiu juaɗe
22 Pabloba jara ɓuu judiorãba chũpea ũri duanasiɗau. Maamina Dachi Mechiuba ichi judiowãerãmaa bʉii asiiɗe, ɓia bara ɓeesiɗau:
«¡Jãu ẽbẽra nibaabai ɓuu! ¡Beásturu!»
23 Maka ɓia panuuɗe, chi ãchi paru anaɓari jʉ̃badau ẽekuaɗapeɗa ioro jora ʉtaa jãrapesiɗau. 24 Mauɗeeba kokoroa chi aude mechiuba jarasii Pablo kokoroarã duanabadau deɗe eɗa adoeɗapeɗa pebiɗamera. Maka waubisii Pabloba jaramera sakãe judiorã ichi ome kĩramaa panuu. 25 Maamina ichi pebebaɗai baita jʉ̃ʉduuɗe Pabloba kokoroarã jaradea ua ɓuabarii aria ɓuumaa jarasii:
—¿Machiba Romaɗebena aɓa pebebaɗai panuka ichi nebʉra ichiaɗai naeɗe?*
26 Mau ũrisiiɗe kokoroa chi aude mechiumaa wãpeɗa jarasii:
—¿Bichiba kuitaa ɓuka kãare wauruu? Jãu ẽbẽra romaɗebenabʉ.
27 Maabae kokoroa chi aude mechiuba Pablomaa wãpeɗa iɗisii:
—¿Biawãra bichi romaɗebenaka?
Pabloba panausii:
—Maerã, mʉ romaɗebenabʉ.
28 Kokoroarã chi aude mechiuba jarasii:
—Mʉʉba chi nejarra ãrea deasii Romaɗebena bai baita.
Pabloba jarasii:
—Mʉ danaba mʉ adausiiɗeeɗebena romaɗebenabʉ.
29 Ara makʉɗe chi Pablomaa iɗikaɗai baita panaɗaba ida ɓusiɗau. Kokoroarã chi aude mechiuba Pablo Romaɗebena kuitaasiiɗe ãrea wapeasii Romaɗebena pebebabii baita jʉ̃bisiiɗeeba.
Pablo judio chi mechiu nureerã daaɗe ɓuaɗa
30 Norema kokoroa chi aude mechiuba wabiɗa kuitaa kʉ̃ria ɓuasii sakãe judiorãba Pablo jidea panasiɗau. Mauɗeeba ichi kaenaba jʉ̃ ɓuaɗa ena ɓusii.* Maabae ichiba joma paare mechiurã mauɗe judiorã mechiurã araa ãbua imibiasii. Mauɗe Pablo adoepeɗa ãchi daaɗe ɓusii.
23 Pabloba judiorã karrarãmaa ichiapeɗa jarasii:
—Mʉ ãbarã, mʉ jirukaraayuwãe ɓuu kuitaa ɓuuɗeeba iɗi biɗa Dachi Akõre daaɗe biꞌia niba.
2 Mauɗe chi paare mechiu Ananiasba chi Pablo kaita panuumaa jarasii ichi iimaa sĩɗamera. 3 Mauɗeeba Pabloba Ananiasmaa jarasii:
—¡Bichi Dachi Akõreba sĩi! ¡Bichiba chi judiorã paare mechiu kĩra waukau!* Bichi jamaria akʉ ɓuu Moisesba ɓʉɗaɗe jara ɓuu kĩra mʉ nebʉra kastikai baita maamina ¡mʉ sĩbisiiɗeeba ara mau Moisesba ɓʉɗa ida ɓu ɓuu!
4 Mauɗe chi aria panuuba Pablomaa jarasiɗau:
—Chi paare mechiu Dachi Akõreba ɓuɗa ¿bichiba saka kachirua jara ɓuma?
5 Pabloba jarasii:
—Ãbarã, mʉʉba adua ɓuasii ichi paare mechiu nii. Kuitaaɗa basirã mʉʉba maka jaraɗaabai basii, Dachi Akõre beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuuɗeeba: “Machi karr ʉ̃rʉbena kachirua jararã́sturu”.*
6 Maka ɓuuɗe Pabloba kuitaasii chi mechiurã waabenarã saduceorã, waabenarã fariseorã. Mauɗeeba ãchimaa jĩwa jarasii:
—Ãbarã, mʉ fariseobʉ. Mʉ nabẽraeɗebenarã fariseorã basii. Mauɗeeba ijãa ɓuu biuɗarã chokae jiraduɗai. Mauɗeeba waabenarãba mʉ kastika kʉ̃ria panuu.
7 Pabloba maka jaraɗa kakua fariseorã saduceorã ome kĩru berreaɗapeɗa aꞌawaraa kʉ̃risia duaneesiɗau. 8 (Saduceorãba jarabadau biuɗarã chokae jiraduɗakau, angelerã wãꞌãe, jauri siɗa wãꞌãe. Maamina fariseorãba joma mau ijãa panuu). 9 Biawãra mauɗeeba mia ũrimaa bara ɓeesii. Chi nuree fariseo baara duanuu Moisesba ɓʉɗaɗe jaradea panabadaurã ɓari topaneeɗapeɗa jarasiɗau:
—Jãu mukĩraba ne kachirua wauwẽa ɓuu, asiɗau. ¿Jauri aɓaba jãka ichimaa berreabisii, maebʉrã ángel aɓaba? Maka ɓuubʉrã ¿saka Dachi Akõre ome chĩoɗaima?*
10 Aude mia ũrimaa bara ɓeesiiɗe, kokoroarã mechiuba, Pablo poyaa pichipichia wauɗai wapea kʉ̃risia ɓuuɗe, ichi kokoroarã iukuasii mia ũrimaa duanuumaabena awara adoeɗamera mauɗe ãchi deemaa adoeɗamera.
11 Mau ẽsabuɗe Dachi Mechiu Pablomaa unubipeɗa naka jarasii: «Pablo, kĩrajʉʉse. Mʉ ʉ̃rʉbena nama Jerusalenɗe berreaɗa kĩra Roma puuruɗe biɗa berreai ɓuu».
Judiorãba Pablo beaɗai baita beɗea deapeɗaaɗa
12 Norema chi nuree judiorãba beɗea deasiɗau Pablo beaɗai baita. Mau ẽbẽrarãba biawãraɗeeba berreasiɗau koɗaabai mauɗe bania doɗaabai Pablo beaduuɗaa. 13 Chi beɗea deapeɗaaɗa 40 wãyaa panasiɗau. 14 Ãchi paare mechiurãmaa mauɗe judiorã chõrarãmaa wãɗapeɗa, maabae jarasiɗau:
—Daiba Dachi Akõre daaɗe biawãra jarasiɗau koɗaabai mauɗe bania doɗaabai Pablo beaduuɗaa. 15 Mauɗeeba naka wáusturu. Machiba chi kokoroa chi aude mechiumaa iɗísturu nu Pablo waya machimaa adoebimera. Jarásturu machiba ichi ʉ̃rʉbena kauwa iɗi kʉ̃ria panuu. Adoeduuɗe nama neei naeɗe daiba ichi beaɗai.
16 Maamina Pablo neekau warr aria ɓuasii. Mau kũudrãaba chi ãchimaa jara panuu ũripeɗa kokoroarã duanabadaumaa Pablomaa jaraɗe wãsii. 17 Mauɗeeba Pabloba kokoroarã chi jaradea ua ɓuabarii aɓa iupeɗa jarasii:
—Nau kũudrãa chi mechiu ɓuumaa adoese. Ichiba ne jara kʉ̃ria ɓuu.
18 Ara makʉɗe chi kũudrãa kokoroarã mechiumaa adoepeɗa jarasii:
—Pablo, chi jʉ̃a ɓuuba mʉ iupeɗa jarasii nau kũudrãa bichimaa adoemera. Ichiba bichimaa ne kaebea jara kʉ̃ria ɓuu.
19 Maabae kokoroarã chi mechiuba kũudrãa juaɗe jidaupeɗa ãyaa adoesii. Maabae iɗisii:
—¿Kãare mʉʉmaa jara kʉ̃ria ɓuma?
20 Mauɗe kũudrãaba jarasii:
—Judiorãba beɗea deasiɗau naka wauɗai baita: ãchiba bichimaa chi chuburia iɗiɗai Pablo nu chi judiorã mechiurã ãbua panuumaa adoebimera. Jaraɗai ichi ʉ̃rʉbena kauwa iɗi kʉ̃ria panuu. 21 Maamina ijãarã́se. Pablo beaɗai baita 40 mukĩrarã o kẽsa otea panuu. Mauɗe maarãba biawãra jarasiɗau Dachi Akõre daaɗe koɗaabai mauɗe bania doɗaabai Pablo beaduuɗaa. Jãabae beaɗayúaburu panuu, mauɗe eseɗau panuu bichiba jarai Pablo ãchimaa adoebimera.
22 Maabae kokoroarã chi mechiuba kũudrãamaa jarasii:
—Bichiba mʉʉmaa jaraɗa aɓaumaa biɗa jararã́se.
Maka jarapeɗa wãbisii.
Romaɗebenarãba Pablo Cesareaɗaa adoepeɗaaɗa
23 Maabae kokoroarã mechiuba chi jaradea ua ɓuabadau ome iupeɗa maabae jarasii:
—Jʉrʉ adause, 200 kokoroarã, 70 kokoroarã muraɗe wãbadaurã mauɗe 200 miasuba tĩubadaurã, maabae nau ẽsabuɗe las 9ɗe Cesarea puuruɗaa wã́sturu. 24 Mau awara mura Pablo baita adoésturu nau Judea druaɗebena chi karr Felixmaa biꞌia adooi baita.*
25 Kokoroarã mechiuba karta naka ɓʉ urubʉisii:
26 Mʉ, Claudio Lisiasba nau karta ɓʉʉruu mʉ karr Félix baita. Mʉʉba kʉ̃ria ɓuu bichi biꞌia ɓuai.
27 Judiorãba nau ẽbẽra jidauɗapeɗa beaɗai basii. Maamina mʉʉba kuitaasii jãu Romaɗebena nii. Mauɗeeba kokoroarã ome wãpeɗa judiorã juakaa adausii. 28 Mʉʉba kuitaa kʉ̃ria ɓuasii kãare kakua ichi jidea panuu. Mauɗeeba ichi adoesii judiorã chi mechiurã ãbua duanuumaa. 29 Mauɗe mʉʉba kuitaasii aɓaburu ãchi Moisesba ɓʉɗa kakua ichi jidea panuu. Maamina jãuba kachirua wauwẽa ɓuasiiɗeeba, mʉʉba kuitaasii mʉʉba jãu beabiibai ɓuu maebʉrã jʉ̃abiibai ɓuu. 30 Mau maaɗakare mʉʉba kuitaasii judiorã beɗea deasiɗau ichi beaɗai baita. Ara makʉɗe ichi bichimaa bʉisii. Mauɗe mʉʉba ãchimaa jarasii jãu jidea kʉ̃ria panuubʉrã bichi daaɗe jaraɗe wãɗai panuu.
Biꞌia ɓuase.*
31 Ara makʉɗe kokoroarãba ãchi jaradea ua ɓuabariiba jaraɗa wausiɗau. Ẽsabuɗe Pablo Antipatris puuruɗaa adoesiɗau. 32 Norema kokoroarã jʉ̃de wãbadaurã ãchi duanabadau deeɗaa waya wãsiɗau. Mauɗe muraɗe wãbadaurãba Pablo Cesarea puuruɗaa adoesiɗau. 33 Cesarea puuruɗe neesiɗauɗe karta chi karrmaa deasiɗau. Mauɗe Pablo siɗa ichimaa adoesiɗau. 34 Mau karta eɗa jarapeɗa chi mechiuba Pablomaa iɗisii samabena kuitaai baita. Pablo Cilicia druaɗebena kuitaasiiɗe naka jarasii: «Bichi jidea panuu needuubʉrã mʉʉba bichimaa ũrii».
Maabae ichiba kokoroarãmaa jarasii Pablo Herodesba waubiɗa de mechiuɗe nuɗamera.* 35 —.
Pablo Félix daaɗe berreaɗa
24 Ewari jua aɓa baɗakare paare mechiu Ananias chi nuree judiorã chõrarã baara Cesarea puuruɗe neesiɗau. Chi aiɗa berreabarii Tértulo adoesiɗau, mauba Félix daaɗe chi Pablo jideamera. 2 Felixba Pablo eneesiɗauɗe mau Tertuloba Pablo jidea koɓeesii. Naka jarasii:
—Chi mechiu Félix, bichi dai mechiu ɓeeɗa ewariɗebena nau druaɗe ãrea baaruu jirukaraayuwãe panuu. Mauɗe bichi kʉ̃risia kuitaa niiɗeeba ne ãrea wau ɓuu dai biꞌia duanaɗamera. 3 Bichiba wau ɓuu kakua dai duanuumaacha daiba ne jomaɗe bichíturu kiɗibai abadau. 4 Maamina waa ãrea jaraamaaba, michuburia iɗiiruu bichi sõbia niiɗeeba, dai beɗea ũrimera.
5 Daiba kuitaa panuu nau ẽbẽraba nebʉra wau ɓuabarii. Ichiba joma nau druaɗe judiorã kĩrubika ɓuabiabarii. Ichi nazarenoɗebenarã chi jaradea ua ɓuabariibʉ. 6 Mau awara Dachi Akõre de mechiuɗe chi daiba wauɗaabai panuu, mau ichiba waui kʉ̃riasii. Mauɗeeba daiba ichi jidausiɗau. [Moisesba ɓʉɗaɗe jara ɓuu kĩra kastikaɗai basii. 7 Maamina kokoroarã mechiu Lisiasba ichiba kĩruɗeeba dai juakaa ẽeɓari adausii. 8 Mau awara jarasii chi mau ẽbẽra jidea panuu bichimaa neeɗai panuu.]* Bichiba ichimaa ãrea iɗiiruu kuitaai joma daiba jara panuu biawãra ɓuu.
9 Judiorã aria panuu biɗa joma mau beɗea biawãra asiɗau.
10 Maabae chi mechiuba juaba Pablomaa jarasii berreamera. Ara makʉɗe Pabloba jarasii:
—Mʉʉba kuitaa ɓuu bichi año ãrea nau druaɗebena juez nii. Mauɗeeba mʉ ara mʉ ʉ̃rʉbena kĩrajʉʉ berrearuu. 11 12 ewari basii mʉ Jerusalenɗaa wã ɓuaɗa Dachi Akõremaa biꞌia berreai baita. Bichiba barikiamaa iɗiiruu kuitaai mau biawãra ɓuu. 12 Cha mʉ kachirua jara panuuba mʉ unuɗaabasii waabena ome kĩru berrea nuɓuu maebʉrã ẽbẽrarã kĩrubika ɓuu. Dachi Akõre de mechiuɗe, judiorã araa ãbua imibadau deɗe, ne aɓa biɗa puuruɗe biɗa mʉʉba maka wau ɓuu unuɗaabasii. 13 Nau ẽbẽrarãba poyaa kuitaabiɗawẽa ãchiba jara panuu biawãra ɓuu. 14 Maamina mʉʉba bichimaa naka jaraaruu: mʉʉba Dachi Akõre nabẽraeɗebenarãɗe ijãa ɓuu. Mʉ chi O Wiɗi abadauɗebenabʉ. Ãchiba mau O Wiɗi seta ɓuu* abadau, maamina mʉʉba Moisesba ɓʉɗa mauɗe Dachi Akõre baita berreabadaurãba ɓʉpeɗaaɗa joma ijãa ɓuu. 15 Chi naarã judiorãba eseɗau panuu chi jipa nuree mauɗe chi jipawãe nuree biupeɗaaɗa Dachi Akõreba joma chokae jiradubiai. Mʉa biɗa mau eseɗau ɓuu. 16 Mauɗeeba mʉʉba ne joma waubarii Dachi Akõre daaɗe mauɗe ẽbẽrarã daaɗe jipa nibai baita.
17 »Mʉ Jerusalenɗebena ãyaa wãɗa año ãrea baɗakare, waya araa neesii, chi mʉ puuruɗebenarã chi nejarr barauwãe nureemaa chi nejarra deai baita mauɗe Dachi Akõremaa ãnimara baa deai baita. 18 Maka ɓuuɗe chi Dachi Akõre daaɗe biꞌia panaɗai baita mʉʉba joma wausiiɗe, Dachi Akõre de mechiuɗe chi Asiaɗebena judiorãba mʉ unusiɗau. Maamina ẽbẽrarã ãrea wãꞌãe basii mauɗe ẽbẽrarã kĩrubikaɗai siɗa wãꞌãe basii. 19 Chi mʉ unupeɗaaɗaba mʉ jideaɗai kʉ̃ria panuubʉrã, maarã bichi daaɗe neeɗai panuu. 20 Makawẽebʉrã cha panuurãba jaraɗai panuu kãare kachirua unusiɗau chi mechiurã daaɗe mʉ adoesiɗauɗe. 21 Aɓaburu poyaa jaraɗai mʉʉba naka jĩwa jarasii: “Iɗi machiba mʉ kachirua jara panuu chi biuɗarã chokae jiraduɗai ijãa ɓuu kakua”.*
22 Felixba chi O Wiɗi ʉ̃rʉbena ãrea kuitaa ɓuasiiɗeeba Pablo nebʉra ichiai ida ɓuɗaupeɗa, naka jarasii:
—Kokoroarã mechiu Lisias neeruuɗe mʉʉba machi nebʉra ichiai.
23 Maabae ichiba kokoroarã chi jaradea ua ɓuabariimaa Pablo nubisii, maamina jarasii chi Pabloba wau kʉ̃ria ɓuu ida waubimera. Mauɗe ida ɓusii Pablo kõpaerorãba ichi aiɗaɗe neeɗamera.
24 Mau maaɗakare Félix chi wẽra Drusila ome waya neesii. Mau wẽra judio basii.* Mauɗe Felixba Pablo iusii ichiba Jesucristoɗe ijãaɗai ʉ̃rʉbena berrea ɓuu ũrii baita. 25 Maka ɓuuɗe Pabloba dachi jipa nibai ʉ̃rʉbena, kakua jipa uru ɓuai ʉ̃rʉbena mauɗe Dachi Akõreba nebʉra kastikai ewari neei ʉ̃rʉbena berreasii. Felixba mau ʉ̃rʉbena ũrisiiɗe wapeapeɗa naka jarasii: «Jãabae wãse. Mʉ bari ɓuuɗe waya bichi iui».
26 Felixba kʉ̃risia ɓuasii Pabloba ichimaa chi nejarra deai ewa bʉimera. Mauɗeeba akabichia Pablo iubachii mau ome berreai baita. 27 Maka ɓuu año ome wãyaasii. Mau maaɗakare Félix neei baɗa june neesii chi mechiu ɓuai baita. Mau Porcio Festo abadau. Maamina mauba judiorã ome biꞌia ɓuai kʉ̃ria ɓuasiiɗeeba, Pablo jʉ̃a ɓʉisii.
Pablo Festo daaɗe ɓuaɗa
25 Festo mau druaɗaa neepeɗa chi mechiu bai baita, ewari õbea baaruuɗe, Cesarea puuruɗebena Jerusalenɗaa wãsii.* 2 Aria paare mechiurã mauɗe judiorã mechiurãba Festomaa Pablo jideasiɗau. 3 Chi chuburia iɗisiɗau Pablo Jerusalenɗaa adoebimera. Maka jarasiɗau Pablo oɗe beaɗai kʉ̃risia panuuɗeeba. 4 Maamina Festoba panausii:
—Pablo Cesarea puuruɗe jʉ̃a ɓuu. Mʉ kãꞌãabariwãeɗe araa wãi. 5 Mauɗeeba machi chi mechiu nuree mʉ ome Cesarea puuruɗaa wãɗai panuu. Mau ẽbẽraba barikia kachirua wauɗa basirã, ariaburu machiba jaraɗai panuu.
6 Festo Jerusalenɗe 8 maebʉrã 10 ewari ɓuasii. Maabae Cesarea puuruɗaa wãsii. Norema chi juez deɗe akʉ ɓeepeɗa Pablo adoebisii. 7 Pablo adoesiɗauɗe judiorã Jerusalenɗebena neepeɗaaɗaba ichi aɗu jũrasiɗau. Mauɗe ichi jideasiɗau maamina poyaa kuitaabiaɗaabasii chi ãchiba jara panuu biawãra ɓuu. 8 Mauɗe Pabloba panausii:
—Mʉʉba aɓa biɗa kachirua wauwẽa ɓuu. Moisesba ɓʉɗa ida ɓuwẽa ɓuu, Dachi Akõre de mechiu kachiruabiwẽa ɓuu mauɗe Romaɗebena chi aude mechiu nii siɗa ida ɓuwẽa ɓuu.
9 Maamina Festo judiorã ome biꞌia ɓeei kʉ̃ria ɓuuɗeeba Pablomaa iɗisii:
—¿Bichi Jerusalenɗaa wãi kʉ̃ria ɓuka mʉʉba jamaria bichi nebʉra ichiamera?
10 Mauɗe Pabloba panausii:
—Mʉ nama Romaɗebena chi aude mechiu niiba ɓuɗa juez daaɗe ɓuu. Namaburu bichiba mʉ nebʉra ichiai ɓuu. Bichiba ãrea kuitaa ɓuu mʉʉba judiorã kachirua wauwẽa ɓuu. 11 Mʉʉba kachirua wauɗa basirã, bichiba mʉ beai basii. Maamina naarã ẽbẽrarãba mʉ jidea panuu biawãrawãeɗeeba, aɓau biɗa mʉ ãchi juaɗe ɓuubai ɓuu. Mauɗeeba mʉʉba kʉ̃ria ɓuu Romaɗebena chi aude mechiuba mʉ nebʉra ichiamera.
12 Mauɗe Festo chi ichimaa kʉ̃risia deabadaurã ome berreapeɗa Pablomaa jarasii:
—Bichiba kʉ̃ria ɓuu Romaɗebena chi aude mechiuba bichi nebʉra ichiai. Maka ɓuubʉrã, ichimaa bʉi.
Festo Agripa ome berreaɗa
13 Mau maaɗakare judiorã rey Agripa ichi neekau Berenice ome Cesarea puuruɗaa Festo ichiaɗe wãsiɗau.* 14 Ãchi aria panuu ãrea basiiɗeeba Festoba Agripamaa Pablo ʉ̃rʉbena naka jarasii:
—Felixba aɓa jʉ̃a ɓuu ɓʉiɗa nama ɓuu. 15 Mʉ Jerusalenɗaa wã ɓuasiiɗe paare mechiurãba mauɗe judiorã mechiurãba mau ẽbẽra jideaɗapeɗa jarasiɗau ichi beamera. 16 Mʉʉba ãchimaa jarasii aɓa biɗa chi ichi jidea nuree daaɗe ara ichi kakua poyaa berreawẽebʉrã, romaɗebenarãba ichi waabena juaɗe deaɗakau.
17 »Mauɗeeba judiorã namaa neeɗapeɗa, eseɗauwẽa norema mʉ juez deɗe akʉ ɓeepeɗa mau ẽbẽra adoebisii. 18 Maamina chi ichi jidea panuuba jaraɗaabasii ichiba kachirua wausii mʉʉba kʉ̃risia ɓuaɗa kĩra. 19 Maumaarã ichi jidea panasiɗau ãchiba ijãa panuu awara jaradea ɓuu kakua mauɗe ẽbẽra Jesús abadau kakua. Mau biusmina Pabloba jara ɓuu chokae ɓuu. 20 Mʉʉba kuitaawẽa ɓuasii jãu nebʉra ʉ̃rʉbena iɗii baita. Mauɗeeba mʉʉba Pablomaa iɗisii Jerusalenɗaa wãi kʉ̃ria ɓuu kuitaai ariaɗebenarãba ichi nebʉra ichiaɗamera. 21 Maamina ichiba kʉ̃ria ɓuasii Romaɗebena chi aude mechiu niiba ichi nebʉra ichiamera. Mauɗeeba mʉʉba ichi nama jʉ̃abisii aɓa chi maumaa bʉiruuɗaa.
22 Mauɗe Agripaba Festomaa jarasii:
—Mʉʉba mau ẽbẽra beɗea ũri kʉ̃ria ɓuu.
Festoba jarasii:
—Nu bichiba mau ũrii.
Pablo Agripa daaɗe berreaɗa
23 Norema Agripa Berenice ome chi juez deɗe eɗa wãsiɗauɗe paru bia jʉ̃ panasiɗau. Mauɗe kokoroarã mechiurã mauɗe puuruɗebena chi mechiurã eɗa wãurisiɗau. Maabae Festoba Pablo eneebisii. 24 Festoba jarasii:
—Rey Agripa mauɗe joma ẽbẽrarã nama dai ome ãbua panuu, cha ɓuu ẽbẽra machi daaɗe ɓuu joma judiorãba Jerusalenɗe mauɗe nau Cesarea puuruɗe biɗa mau jidea panuu. Ãchiba mʉʉmaa ɓia jara panasiɗau ichi beamera. 25 Maamina mʉʉmaarã ne aɓa biɗa kachirua wauwẽa ɓuu jãu beaɗai baita. Mauɗe ichiba iɗisii Romaɗebena chi aude mechiuba ichi nebʉra ichiamera. Mauɗeeba mʉʉba jãu Romaɗaa bʉii baita ɓuu. 26 Maamina mʉʉba biawãra kuitaawẽe kãare ɓʉi ichi nebʉra ʉ̃rʉbena, chi aude mechiuba mau kuitaamera. Mauɗeeba ichi machi daaɗe eneebisii. Judiorã rey Agripa, mʉʉba kʉ̃ria ɓuu bichiaburu biꞌia ũrii. Maka machiba ichimaa ãrea iɗiɗapeɗa mʉʉba dachi aude mechiu baita ichiba kachirua wauɗa poyaa kartaɗe ɓʉi. 27 —.
26 Maabae Agripaba Pablomaa jarasii:
—Ara bichi kakua ida berreabiiruu.
Ara makʉɗe Pablo jua jirapeɗa berreasii:
2 —Rey Agripa, mʉ kĩrajʉʉ ɓuu iɗi bichi daaɗe berreai baita. Mʉʉba kuitaabii judiorãba jideadumina mʉ nebʉraswãe nii. 3 Bichiba ãrea kuitaa ɓuu dachi judiorã saka nureabadau mauɗe kĩra awara berreabadau. Mauɗeeba chi chuburia iɗiiruu mʉ beɗea kakua ãkaawẽa ũrimera.
4 »Joma judiorãba kuitaa panuu mʉ kũdrãaeɗebena saka nibasii mʉ druaɗe mauɗe Jerusalenɗe biɗa. 5 Ãchiba kuitaa panuu mʉ fariseo nii. Barikiuba mau bichi daaɗe jara kʉ̃ria ɓuubʉrã mau jarai ɓuu. Bichiba kuitaa ɓuu Moisesba ɓʉɗa wauɗai baita fariseorãba kauwa waubadau.
6 »Maamina Dachi Akõreba dachi nabẽraeɗebenarãmaa deai jaraɗa eseɗau panuu kakua, iɗi ãchiba mʉ jidea panuu. 7 Biawãra joma Israel 12 warrarãɗebena neepeɗaaɗarãba ijãa panuu Dachi Akõreba dachi chokae jiradubii. Mauɗeeba dachiba ãyadaa mauɗe ẽsabuɗe Dachi Akõremaa biꞌia berreabadau. Mʉ rey Agripa, mau ijãa ɓuu kakua waabena judiorãba mʉ jidea panuu.
Mauɗe Pabloba chi judiorã aria nureerãmaa jarasii:
—Dachi Akõreba dachi chokae jiradubii ijãa panuubʉrã ¿sakãe ijãaɗawẽa panuma ichiba biu ɓuaɗa aɓa chokae jiradubiɗa? 8 —.
9 »Mʉʉba naeɗe kʉ̃risia ɓuasii ne joma waui ɓuu ẽbẽrarãba Jesús Nazaretɗebena ijãarãaɗamera. 10 Mʉʉba Jerusalenɗe biawãra maka wausii. Paare mechiurãba ãchi trʉ̃ɗeeba mʉʉmaa ida Jesusɗe ijãabadaurã ãrea jʉ̃a ɓubisiɗau. Mauɗe mau ẽbẽrarã beabisiɗauɗe mʉa biɗa biꞌia ɓuu asii.* 11 Judiorã araa ãbua imibadau decha mʉʉba ãchi biꞌiwãe panabiabachii. Ɓes ãrea ãchimaa Jesús ʉ̃rʉbena kachirua berreabiasii. Mʉʉba maarã joma kĩramaa ɓuasiiɗeeba ãibena druaɗebena puuruɗe biɗa jʉrʉ nibabachii.
12 »Ewari aɓa paare mechiurãba mʉ Damasco puuruɗaa bʉisiɗau ãchi trʉ̃ɗeeba Jesusɗe ijãabadaurã jidauɗakaɗamera. 13 Maamina, mʉ rey, oɗe wãsiiɗe ãsa baaruuɗe mʉ mauɗe chi mʉ baara wãaduurãba bajãaɗebena ʉ̃ɗaaruu unusiɗau. Mau ʉ̃ɗaa ʉmada aude teɗechoasii. 14 Joma dai jeeɗa ɓaesiɗau. Mauɗe mʉʉba mimi ũrisii. Mau mimiba mʉʉmaa hebreo beɗeaɗe* naka jarasii: “Saulo, Saulo, ¿sakãe mʉ kachirua waui baita wãraa ɓuma? Chi subariimaa ʉ̃rʉ tʉaruuɗe, bichi ara du aɓa puꞌuai”. 15 Mauɗe mʉʉba iɗisii: “Mʉ mechiu, ¿bichi kaima?” Mʉ Mechiuba panausii: “Mʉ Jesusbʉ. Chi bichiba kachirua waui baita wãraa ɓuu. 16 Maamina jiraduse. Ara mʉ bichimaa unubisii mʉ baita bari trajabarii ɓuamera. Bichiba unuɗa mauɗe mʉʉba unubiiruu berreai ɓuu.* 17 Mʉʉba bichi judiorã juaɗebena mauɗe judiowãerã juaɗebena karibai. Mʉʉba bichi judiowãerãmaa bʉi chi mʉ biawãra beɗea kuitaaɗamera.* Mauɗeeba pãriuɗe duanaɗa ʉ̃ɗaaɗe nibaɗai. Satanás juaɗebena wãɗapeɗa Dachi Akõremaa neeɗai. Chi mʉʉɗe ijãaduu baita ãchiba kachirua waupeɗaaɗa Dachi Akõreba perdonai. Mauɗe Dachi Akõreba ãchi ɓui ichiba jʉrʉ adauɗa puuruɗebenarã nureaɗamera”. 18 —.
19 »Mʉ rey Agripa, Jesusba mau ewariɗe mʉʉmaa jaraɗa joma wausii.* 20 Mʉʉba naeɗe Damasco puuruɗebenarãmaa jarasii ãchiba kachirua waubadau ida ɓuɗapeɗa Dachi Akõremaa neeɗamera. Mau maaɗakare Jerusalén puuruɗe, joma Judea druaɗe mauɗe judiowãerãmaa ara mau jarasii. Jomaurãmaa jarasii biꞌia wau panuu ãchiba kachirua waupeɗaaɗa biawãra ida ɓupeɗaaɗa unubiaɗai baita. 21 Mauɗeeba judiorãba mʉ Dachi Akõre de mechiuɗe jidauɗapeɗa beaɗai kʉ̃riasiɗau. 22 Maamina mau ewariɗebena Dachi Akõreba mʉ aiɗa ɓuabariiɗeeba, chi mechiurãmaa mauɗe chi mechiuwãerãmaa wabiɗa Jesús ʉ̃rʉbena berrea ɓuu. Dachi Akõre baita berreabadaurãba jarapeɗaaɗa mauɗe Moisesba kãare makai ɓʉɗa mʉʉba mau jara ɓuu. 23 Ãchiba jarabachiɗau Dachi Akõreba Dachi Karibabarii deai jaraɗa ãrea puꞌuaba biui ɓuasii mauɗe chi biupeɗaaɗarãɗebena naa chokae jiradui ɓuasii, chi dachi karibai ʉ̃ɗaa ɓuu judiorãmaa mauɗe judiowãerãmaa jarai baita.*
24 Pabloba wabiɗa mau jaramaa ɓuuɗe, Festo kĩru berreasii:
—Pablo, bichi kĩranema ɓuu, karta ãrea kuitaasiiɗeeba.
25 Maamina Pabloba jarasii:
—Chi mechiu Festo, mʉ kĩranemawẽa ɓuu. Chi mʉʉba jara ɓuu biawãrabʉ mauɗe arakʉɗe ɓuu. 26 Chi rey Agripaba mau ʉ̃rʉbena kuitaa ɓuu. Mauɗeeba mʉ ichi daaɗe wapeawẽa berrea ɓuu. Mʉʉmaarã ichiba Jesús ʉ̃rʉbena joma kuitaa ɓuu jomaurãba ãrea nebʉrʉbadauɗeeba. 27 Rey Agripa, ¿bichiba chi Dachi Akõre baita berreabadaurãba jarapeɗaaɗa ijãa ɓuka? Mʉʉba kuitaa ɓuu bichiba ijãa ɓuu.
28 Agripaba Pablomaa jarasii:
—¿Bichiba ara naka mʉ Cristoɗe ijãabii kʉ̃ria ɓuka?*
29 Pabloba jarasii:
—Mʉʉba Dachi Akõremaa ʉtaa iɗi ɓuu kãꞌãabariwãeɗe maebʉrã ewari ãreaɗe bichi mauɗe joma chi mʉ beɗea ũri panuu, mʉ kĩra panaɗamera, maamina nau kaenawãe.
30 Maka jarasiiɗe Agripa, Festo, Berenice mauɗe joma aria akʉ ɓee jiradusiɗau. 31 Awara wãɗapeɗa ãchicha jara duanasiɗau:
—Nau ẽbẽraba kachirua wauwẽa ɓuuɗeeba, biubai ɓuu maebʉrã jʉ̃a ɓuabai ɓuu.
32 Maabae Agripaba Festomaa jarasii:
—Jãu ẽbẽraba Romaɗebena chi aude mechiumaa ichi nebʉra ʉ̃rʉbena iɗiɗaa basirã, bichiba ichi poyaa wãbii basii.
Pablo Roma puuruɗaa wãɗa
27 Mau ewariɗe chi jaradea ua ɓuabariiba dai Italia druaɗaa wãɗai panuu a jarapeɗa Pablo mauɗe chi nuree jʉ̃a ɓupeɗaaɗa Julio juaɗe ɓusii. Mau Julio kokoroarã Augusto abadauɗebena chi jaradea ua ɓuabarii basii. 2 Maabae dai jãba Adramitio puuruɗebenaɗe atauɗapeɗa wãsiɗau. Mau jãba Asia druaɗe puurucha wãaruu basii. Ãba Aristarco Macedonia druaɗebena dai baara wãsii. Mau Tesalónica puuruɗebena basii.
3 Norema Sidón puuruɗe neesiɗau. Mauɗe Julioba ichi sõbiaɗeeba Pablo ichi kõpaerorãmaa ida wãbisii maarãba ichi irsibiɗamera. 4 Maabae Sidonɗebena wãsiɗauɗe Chipre isla kaita wãsiɗau, chi pũatu kĩramaa pũatu ɓuasiiɗeeba. 5 Cilicia drua kĩraare mauɗe Panfilia kĩraare wãɗapeɗa Liciaɗebena Mira puuruɗe neesiɗau.
6 Aria kokoroarã jaradea ua ɓuabariiba june jãba Alejandría puuruɗebena unusii. Mau jãba Italia druaɗaa wãaruu basii. Dai ichi baara mau jãbaɗe atauɗapeɗa wãsiɗau. 7 Ewari ãrea baaruuɗe bikãa wãsiɗau ãrea kĩramaa pũatu ɓuasiiɗeeba. Gnido puuru kĩraare neeɗai baita, bereka panuuɗe neesiɗau. Wabiɗa daimaa pũatu ɓuasiiɗeeba, Creta isla aɗu wãsiɗau, Salmona kĩraare. 8 Mar iikaa ãrea bereka wãaduu niɗauɗe Lasea kaita, Buenos Puertos abaudauɗe neesiɗau.
9 Ãrea kãꞌãa ɓuuɗeeba judiorã chiko koɗakau ewari wãyaa ba ɓuasii. Mau ewariɗe marɗe wãi kachirua ɓuabachii.* Mauɗeeba Pabloba jarasii wãrãaɗamera. 10 Naka jarasii: «Mʉ mechiurã, mʉʉba kuitaa ɓuu dachi wãaduubʉrã kachirua wãɗai. Jãba ãrii, chi jãbaɗe adoeduu siɗa ãrii* mauɗe dachi siɗa kiniɗai».
11 Maamina mau kokoroarã jaradea ua ɓuabariiba Pablo beɗea ũrii kʉ̃riabasii. Maumaarã jãba adoebarii beɗea mauɗe jãba chibari beɗeáturu ũrisii. 12 Mau jãba poebabariimare biꞌiwãe ɓuasii, kui che ewariɗe panaɗai baita. Mauɗeeba ãreaba kʉ̃risiasiɗau biꞌia ɓuu Fenice puuruɗaa wãɗai aɓa kui che ewari wãꞌãeruuɗaa. Mau puuru siɗa Creta islaɗe ɓuu. Mamauba suroeste mauɗe noroeste unubachiɗau.
Pũaturã ãreaba jãba ãyaa adoeɗa
13 Mauɗe pũaturã surɗebena bikãa pũatu neesiiɗe, biꞌia wãɗai kʉ̃risiasiɗau. Ancla jira adoeɗapeɗa Creta isla iikaa wãsiɗau. 14 Maamina ãreawãeɗe pũaturã kachirua Euroclidón abadau islaɗebena ãrea pũatu koɓeesii. 15 Mauba jãba ãyaa adoesii. Jãba kũ poyaa araa ɓuɗaabasiiɗeeba pũaturãmaa ida adoebisiɗau. 16 Cauda isla wãyaa wãsiɗauɗe, chi pũatu ãrea pũatuubasii.* Mauɗe chi jãba kaebeu doeɗa jʉ̃ nuɓuaɗa, poyaa jiraɗaabai panuuɗe, ʉtaa jirasiɗau. 17 Mau jãba kaebeu ʉtaa jira adauɗapeɗa, chi jãba mechiu ekare jʉ̃karaba bʉra jʉ̃siɗau, toapebiimaaba. Mau awara wapea panasiɗau, marɗe ibu ʉ̃rʉ Sirte abadaumare wãɗai. Mauɗeeba chi bela eɗaa adauɗapeɗa nuɓusiɗau maabae chi pũatumaa ida adoebisiɗau.* 18 Norema pũaturã wabiɗa ãrea pũatu nuɓuasii. Mauɗeeba jãbaɗe trajabadaurãba chi jãbaɗe ne adoeduu marɗe jirakuasiɗau chi jãba wẽsaamera. 19 Pũaturã wabiɗa ãrea pũatu nuɓuuɗeeba, ewari õbeaɗe ara ãchi juaba* chi jãbamaabena chi chikʉa ɓee marɗe jirakuasiɗau. 20 Maka panuuɗe ewari ãrea ʉmada mauɗe pusterrea unuɗawẽa panasiɗau. Mau iu pãriuɗe wabiɗa panuuɗeeba waa nibaɗaabai a kʉ̃risiasiɗau.
21 Ãrea ba ɓuasii koɗawẽa panuu. Mauɗeeba Pablo jomaurã ẽsa ɓari nuɓeepeɗa jarakuasii:
—Mʉʉba machimaa jarasii Creta islaɗebena wãrãaɗamera. Mʉ beɗea ijãapeɗaaɗa basirã nau kachiruaɗe duanaɗaabaikausii mauɗe ne taawãɗaabaikausii. 22 Maamina jirukaraarã́sturu. Nau jãba joma ãriirumina dachi aɓa biɗa biuɗaabai. 23 Mʉ Dachi Akõreɗebʉ. Ichiɗe ijãa nii. Ẽsabuɗe ara mau Dachi Akõreɗe ángel mʉʉmaa unubisii. 24 Mauba mʉʉmaa jarasii: “Wapearã́se, Pablo. Bichi Romaɗebena chi aude mechiu daaɗe berreai ɓuu. Bichi kakua, Dachi Akõreba joma nau jãbaɗe wãaduu ida kinibiabai”. 25 Mauɗeeba, ẽbẽrarã, jirukaraarã́sturu. Mʉʉba ijãa ɓuu Dachi Akõreba waui ichi angelba mʉʉmaa jaraɗa kĩra. 26 Maamina barikia isla ibuɗaa wãɗai panuu».
Jãba ãriɗa
27 Misa ome baaruuɗe Adriático marɗe ũu kãribasiɗau. Ẽsa baaruuɗe jãbaɗe trajabadaurãba kʉ̃risiasiɗau ioro kaita needuu. 28 Jʉ̃karaba chi mar iɗu chaasiɗauɗe 37 metros* chaasiɗau. Waa wãaduuɗe waya chaasiɗauɗe mau 15 chaasiɗau. 29 Moomaa trʉɗe wãɗai wapeaɗeeba, ancla kimare chi jãba ãdawaare taa bʉikasiɗau. Maabae ãrea peraɗeeba iɗi panasiɗau isa ewarimera.* 30 Maka panuuɗe chi jãbaɗe trajabadaurã jãbaɗebena miru wãɗai kʉ̃risiasiɗau. Mauɗeeba chi jãba kaebeu marɗaa eɗaa bʉisiɗau ancla kũumaabena setaa marɗe bʉiduu kĩra. 31 Maamina Pabloba kokoroarã jaradea ua ɓuabariimaa mauɗe ichi kokoroarãmaa jarasii: «Jãarã jãba mechiuɗe paneeduuwãebʉrã machi kiniɗai».
32 Mauɗeeba kokoroarãba chi jãba kaebeu jʉ̃ nuɓuu jʉ̃kara tõotaɗapeɗa, marɗe ɓaebisiɗau.
33 Ewarimaa ɓuuɗe Pabloba jomaurãmaa jarasii koɗamera: «Dachi sakaɗai adua panuuɗeeba misa ome baaruu machi koɗawẽa panuu. 34 Mʉʉba chi chuburia iɗiiruu koɗamera. Maka chi kakua meserãa nureaɗai poyaa nibaɗai baita. Aɓa biɗa biubai».*
35 Maka jarapeɗa Pabloba pan juaɗe adaupeɗa jomaurã daaɗe Dachi Akõremaa ichíturu kiɗibai asii. Maabae chi pan ɓʉapeɗa kosii. 36 Mau unuuduuɗe jomaurã kĩrajʉʉɗapeɗa kosiɗau. 37 Dai chi mau jãbaɗe 276 panasiɗau.* 38 Ãchi ɓi jãwaaɗapeɗa trigo marɗe jirakuasiɗau chi jãba wẽsaamera.
39 Ewarisiiɗe ãchiba ioro unusiɗauɗe kuitaaɗaabasii sama panuu. Mau ioroɗaa wãi baita mar jua ɓuasii ibu baraa. Mau unuɗapeɗa kʉ̃risiasiɗau poyaa wãɗai panuubʉrã, chi jãba mau ibu põesãaɗaa adoeɗai. 40 Mauɗeeba ancla jʉ̃kara tõokuaɗapeɗa marɗe joma ɓʉisiɗau. Mauɗe chi jãba pʉrra adoebarii jʉ̃ ɓuaɗa enasiɗau. Maabae kũɗebena vela ʉtʉ eaɓari nuɓusiɗau pũatuba ibuɗaa adoemera. 41 Maamina chi jãba ibu ara ʉ̃rʉ ɓuuɗeeba drʉ nuɓuaɗe wãsii. Chi jãba kũ ibuɗe ãrea troa nuɓeesii, ãyaa poyaa wãi karaa. Maabae chi mar ʉ̃rapeba chi ãdawaarebena toawãsii.
42 Mauɗe kokoroarãba chi jʉ̃a duanuu kenaɗai kʉ̃risiasiɗau aɓau siɗa ibuɗaa ũuduuba mirurãaɗamera. 43 Maamina kokoroarã jaradea ua ɓuabariiba Pablo karibai kʉ̃ria ɓuasii. Mauɗeeba ida kenabiabasii, maumaarã joma chi ũu kuitaa nuree naa marɗe wãbiakuasii ibuɗaa ũu wãɗamera. 44 Chi waabenarã bakuruɗe maebʉrã jãbaɗe ne ɓeeɗa ʉ̃rʉ ũu wãbiasii. Maka joma biꞌia iikaaɗaa wãsiɗau.
Pablo Malta islaɗe
28 Dai iikaa neesiɗauɗe, kuitaasiɗau mau iujãa isla ɓuu Malta abadau. 2 Chi ariabenarãba dai ãrea biꞌia irsibisiɗau. Kui che nuɓuuɗeeba mauɗe kũrasãa nuɓuuɗeeba ãchiba tʉbʉ aoko nuɓuɗapeɗa daimaa jarasiɗau tʉbʉ kãɗe neeɗamera. 3 Pabloba bakuru põasãa araa pepeɗa chi tʉbʉ aoko nuɓuuɗe jirakuasii. Maabae wãsiaba dama arabena wãaruuba Pablo juaɗe kaa jira ɓeesii. 4 Mau damaba Pablo juaɗe jiraɓu unusiɗauɗe chi mau islabiɗarãba ãchi chiya berrea bara ɓeesii: «¡Jãu ẽbẽra mia beabariibʉ! Marɗe biubasmina, Dachi Akõre kĩra nii wẽraba* ichi ida chokae nibabiibai».
5 Mauɗe Pabloba chi dama tʉbʉɗe neapetasii mauɗe ichi kachirua ɓeebasii. 6 Jomaurãba ichia duanasii Pablo ooroi kuitaa maebʉrã maka ɓuuɗe biui kuitaa, maamina maka ichia panuuɗe Pablo ɓistĩika biɗa kachiruabasii. Mauɗeeba ãchiba kʉ̃risia june kũrisiaɗapeɗa jarasiɗau Pablo dachi akõre nii.
7 Mau islaɗe chi mechiu Publio abachiɗau. Mau Publioba dai panuu kaita drua uru ɓuasii. Mauba dai ichi deɗe ewari õbea ãrea biꞌia irsibisii. 8 Maka panuuɗe Publio akõre ãmi che ɓuuɗeeba mauɗe kʉa ɓuuɗeeba kʉɗaɗe ɓuasii. Mauɗe Pabloba mau ichiaɗe wãsii. Dachi Akõremaa ʉtaa iɗipeɗa ichi jua ʉ̃rʉ kuɓupeɗa aribiabisii. 9 Mauɗeeba waabenarã ẽpermo nuree neepeɗaaɗa Pabloba aribiabiasii. 10 Mau ẽbẽrarãba dai chi mechiurã kĩra biꞌia wausiɗau. Waya jãbaɗe atausiɗauɗe dai wãꞌãe panaɗa ãchiba joma deasiɗau.
Romaɗe neepeɗaaɗa
11 Jeɗako õbea baɗakare, dai jãba Alejandría puuruɗebenaɗe atausiɗau. Mau jãba islaɗe jeɗako õbea ɓuasii kui pũatu baraa chebarii ewari basiiɗeeba. Chi jãba kũumaa Dachi Akõre kĩra juaba erapeɗaaɗa ome topanasiɗau, Romaɗebenarã akõre mechiurã Cástor mauɗe Pólux abadau.* 12 Wãaduuɗe Siracusa puuruɗe neesiɗau. Ewari õbea aria panasiɗau. 13 Mau puuruɗebena dai mar iikaa kaita wãaduuɗe Regio puuruɗe basiɗau. Norema surɗebena chi pũatu pũa koɓeesiiɗeeba, mau norema Puteoli puuruɗaa neesiɗau. 14 Aria daiba chi nuree ãbarã unusiɗau. Maarãba daimaa jarasiɗau ãchi baara 7 ewari panaɗamera.
Maaɗakare Roma puuruɗaa wãsiɗau. 15 Ãbarã Romaɗebenaba dai wãaduu ũrisiɗauɗe biꞌia irsibiɗe neesiɗau. Waabenarã Apio puuruɗaa neesiɗau mauɗe waabenarã Tres Taberna puuruɗaa neesiɗau. Pabloba maarã unusiiɗe Dachi Akõremaa ichíturu kiɗibai apeɗa, maarã kakua kĩrajʉʉsii. 16 Roma puuruɗe neesiɗauɗe chi jʉ̃a duanuu kokoroarã jaradea ua ɓuabarii juaɗe duanusii.* Ichiba Pablo du aɓa ichi deɗe ida ɓeebisii. Kokoroa aɓa ɓusii ichi nu ɓuamera.
Pabloba Romaɗe chi nuree judiorãmaa jaraɗa
17 Ewari õbea basiiɗe Pabloba Romaɗebena judiorã chi mechiurã iubiasii. Joma imisiɗauɗe Pabloba jarasii:
—Ãbarã, mʉ aɓau biɗa dachi judiorãmaa biꞌiwãe wau ɓuasmina, mauɗe dachi nabẽraeɗebenarãba waubadau kachirua berreawẽa ɓuasmina, mʉ Jerusalenɗe jʉ̃a ɓuɗapeɗa, maabae romaɗebenarã juaɗe ɓusiɗau. 18 Romaɗebenarãba mʉʉmaa ãrea iɗisiɗauɗe mʉ nebʉraswãe nii unusiɗau, mʉ beaɗai baita. Mauɗe mʉ enataɗai kʉ̃ria panasiɗau. 19 Maamina judiorãba mau kʉ̃riaɗaabasiiɗeeba, mʉʉba chi chuburia iɗisii chi Romaɗebena chi aude mechiumaa mʉ nebʉra ichiamera. Mau waubasii mʉʉba ara mʉ judiorã puuruɗebenarã jidea kʉ̃ria ɓuasiiɗeeba. 20 Mauɗeeba mʉʉba machi unu kʉ̃ria ɓuasii machi ome berreai baita. Dachi Akõreba Dachi Karibabarii deai jaraɗa joma israelɗebenarãba eseɗau panuu.* Ichi kakua mʉ naka kaenaba jʉ̃ ɓuu.
21 Mauɗe ãchiba jarasiɗau:
—Judeaɗebenarãba daimaa bichi ʉ̃rʉbena karta urubʉiɗawẽa panuu. Dachi ãbarã judiorã aɓau biɗa jãmauba neewẽa ɓuu, bichi ʉ̃rʉbena kachirua berreai baita. 22 Maamina daiba kuitaa panuu joma druacha mau kʉ̃risia wiɗi ʉ̃rʉbena kachirua berrea panuu. Mauɗeeba ũri kʉ̃ria panuu bichiba saka kʉ̃risia ɓuu.
23 Mauɗe ãchiba ewari aɓa ɓusiɗau. Mau ewari neesiiɗe ẽbẽrarã ãrea Pablo ɓuumaa neesiɗau. Dapeɗeeɗebena aɓa kewaraaɗaa Pabloba berreamaa ɓuasii Dachi Akõreba ichiɗirã ichi juaɗe ua ɓuu ʉ̃rʉbena. Moisesba ɓʉɗaɗeeba mauɗe Dachi Akõre baita berreabadaurãba ɓʉpeɗaaɗaɗeeba jaradea ɓuasii Jesusɗe ijãaɗamera. 24 Pabloba jaraɗa chi nureeba ijãasiɗau, maamina waabenarãba ijãaɗaabasii. 25 Mauɗeeba kĩru berreaɗapeɗa wãuriiduu basii. Mauɗe Pabloba naka jarasii:
—Dachi Akõre Jauriba machi nabẽraeɗebenarãmaa biawãra beɗea Dachi Akõre baita berreabarii Isaiasɗeeba naka jarasii:
26 “Naarã puurumaa naka jaraɗe wãse:
Machiba ũri panumina kuitaaɗaabai. Ãrea unu panumina kuitaaɗaabai.
27 Ãchiba sõɗeeba poyaa kuitaaɗawẽe mauɗe kʉʉrʉ kiape nureeɗeeba ũriɗawẽe mauɗe dauba biꞌia unuɗawẽe.
Maka duanuuwãe basirã, unuɗai basii, ũriɗai basii mauɗe sõɗeeba kuitaaɗai basii.
Maabae mʉʉɗe ijãaɗapeɗa mʉʉba ãchi aribiabiai basii”.*
28 »Jãu kuitásturu: Dachi Akõreba dachi karibai ʉ̃rʉbena jara nuree judiowãerãmaa bʉisii. Ãchiba mau biꞌia ũriɗai.
29 Pabloba maka jarasiiɗe judiorã ãchi du aɓa kĩru berrea panuu ãyaa wãurisiɗau.*
30 Mau maaɗakare Pablo año ome Romaɗe ɓuasii. Chi de chibarimaa chi nejarra deabachii aria ɓuai baita. Chi ichi ichiaɗe wãaduu joma biꞌia irsibibachii. 31 Ichiba wapeawẽa berreabachii Dachi Mechiu Jesucristoɗeeba, Dachi Akõreba ichiɗirã ichi juaɗe ua ɓuu ʉ̃rʉbena. Mauɗe aɓau biɗa ichimaa makarã́baɗe aɗaka basii.
Lucas 24:49; Juan 14:26-27; Isaías 32:14-15; Joel 2:28-32.
1:5 Ichi Jauri machimaa deai. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Dachi Akõreba machi ichi Jauriba boro eai.
1:12 Kilómetro aɓa. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Jerusalén kaita ɓuu, judiorã bari panabadau ewariɗe nibabadau kĩra.
1:13 Santiago warr. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe ɓʉ kuɓuu: Santiago ãba.
Salmos 41:9.
Salmos 69:25.
Salmos 109:8.
2:1 Pentecostés ewari naeɗe «chi uu nuɓuu naeɗe junapeɗaaɗa bari panabadau ewari» abachiɗau. Levítico 23:15-21.
2:15 Dapeɗe ɓuu. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: ewariɗakare hora õbeaɗe ɓuu.
Joel 2:28-32.
2:27 Biuɗarã panabadauɗe. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Hades.
Salmos 16:8-11.
2 Samuel 7:12-13; Salmos 89:3-4; Salmos 132:11-12.
2:31 Dachi Akõreba Dachi Karibabarii deai jaraɗa. Mau jara ɓuu Cristo maebʉrã Mesías.
Salmos 110:1; Lucas 20:41-44.
Ezequiel 36:23-28.
Ezequiel 11:19-21; 18:30-32.
2:42 Pan ɓʉaɗapeɗa. Chi nureemaarã, mau chi Jesús kĩrabaɗai baita kobadau jara ɓuu. Lucas 22:19-20; Hechos 20:7; 1 Corintios 11:23-26.
3:13 Ichi baita bari trajabarii. Mau beɗea nau siɗa jara ɓuu «chi Warr».
3:18 Dachi Karibabarii deai jaraɗa. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Cristo. Salmos 22:7-8; 69:17-21; Zacarías 12:10; Isaías 52:13—53:12.
Deuteronomio 18:15-19.
Génesis 22:18; 26:4.
4:6 Mau ewariɗe Caifás paare mechiu basii maamina ichi chayũre Ana mau naeɗe paare mechiu basiiɗeeba ichi wabiɗa maka trʉ̃ jarabachiɗau.
4:10 Jesucristo Nazaretɗebena poyaaɗeeba. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Jesucristo Nazaretɗebena trʉ̃ɗeeba.
Salmos 118:22; Lucas 20:9-19.
4:25 Bichi Jauriɗeeba. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe mau wãꞌãe. Bichi baita bari trajabarii Davidmaa. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe naka ɓʉ kuɓuu: dai nabẽraeɗebena.
4:26 Chi ichiba bʉiɗa rey. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Ichi Cristo. Salmos 2:1-2.
4:27-28 Herodes. Mau Herodes «Antipas» abachiɗau. Bichi baita bari trajabarii. Mau beɗea nau siɗa jara ɓuu «chi warr».
4:33 Dachi Akõreba ichi sõbiaɗeeba ãbarã ãrea aiɗabachii. Mau beɗea nau siɗa jara ɓuu «joma ẽbẽrarãba Jesusɗe ijãa nuree wapeabachiɗau».
5:1 Mau Ananías aɓaburu nau capítulo 5ɗe nee ɓuu. Capítulo 9ɗe mauɗe 22ɗe june Ananías ʉ̃rʉbena ɓʉ kuɓuu. Mauɗe capítulo 23ɗe june Ananías ʉ̃rʉbena ɓʉ kuɓuu.
5:24 Paare mechiurã. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe nau siɗa ɓʉ kuɓuu: paarerã chi aude mechiu.
Deuteronomio 21:22-23.
6:2 Pẽdrãarã aiɗaɗai baita. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Chiko deaɗakaɗai baita maebʉrã chi nejarra juasiiɗai baita.
Génesis 12:1.
Génesis 11:31—12:9.
Génesis 12:7; 13:15; 15:17-18; 17:8.
Génesis 15:13-16.
Génesis 21:3-4.
7:9 Dachi Akõreba José israelɗebenarã karibai baita jʉrʉ adausmina ãchiba ichi ida ɓusiɗau. Ara mau kĩra Jesús mauɗe Dachi Akõre baita berreabadaurã siɗa ida ɓusiɗau. Génesis 37:26-28.
Génesis 41:37-46.
Génesis 42:1-3.
Génesis 45:1-16.
7:13 Chi Egiptoɗebena reyba. Griego beɗeaɗe ɓʉ kuɓuu: faraón.
Génesis 45:9—47:12.
Génesis 49:33.
7:16 Mau drua Siquem puuruɗe ɓuasii. (Génesis 33:19). Abrahamba biuɗa jau ɓubadau choɓea Hebrón kaita ɓuu nedobʉisii. Génesis 23:15-18. Jacob mau choɓeaɗe jau ɓusiɗau. Génesis 50:13.
Éxodo 1:8-22.
7:20 Ãrea mipitaa nibasii. Nau siɗa jara ɓuu «Dachi Akõreba ichi ãrea biꞌia unusii».
Éxodo 2:1-9.
Éxodo 2:11-21.
7:30 Ángel. Antiguo Testamentoɗe Dachi Akõre neeruuɗe ɓeseɗe naka ɓʉ kuɓuu: ángel.
7:32 Sinaí ea ara mau Horeb abadau. Éxodo 3:1-6.
Éxodo 3:7-10.
7:35 Estebanba jara ɓuasii israelɗebenarãba Moisés ida ɓupeɗaaɗa kĩra, Jesús mauɗe Dachi Akõre baita berreabadaurã siɗa ida ɓusiɗau.
Éxodo 7:3; 14:21-22; Números 14:32-33.
7:37 Mauba jaraaruu ijã́sturu. Mau griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe wãꞌãe. Deuteronomio 18:15-18.
Éxodo 32:1.
Éxodo 32:2-6.
Amós 5:25-27.
Josué 21:43-45.
2 Samuel 7:1-16.
2 Crónicas 3:1-2.
7:51 Sõɗeeba ijãaɗakau. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: sõ tõowẽa ɓee.
Isaías 53:11; Jeremías 23:5; 33:15.
7:56 Estebanba mau beɗeaɗeeba jarasii Jesús ara Dachi Akõrebʉ. Marcos 14:62.
8:5 Mau Felipe Jesusba bʉiɗawãe basii. Mauɗe jarabachiɗau «Griego Felipe» maebʉrã «Felipe, chi beɗea bia jarabarii». Hechos 6:5; 8:4-13,26-40; 21:8-9.
8:9 Griego beɗeaɗe mau versículo nau siɗa jara ɓuu «Mau Simonba wau ɓuu baita Samariaɗebenarãba ãrea kuitaa kʉ̃risiaɗaabasii. Mauɗe ara ichi chi mechiu nii jarabachii».
8:26 Mau drua sirua wãꞌãe ɓuuɗe wã ɓuu. Griego beɗeaɗe nau siɗa jara ɓuu «Iɗibae mau oɗe ẽbẽrarã wãɗakau».
8:27 Reina. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Candace.
8:27 Trajabarii mechiu. Kajuma beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: eunuco. Mau jara ɓuu ichi kãra jasii chi reina joebayua.
Isaías 53:7-8.
8:37 Griego beɗeaɗe ãrea kartaɗe mau versículo wãꞌãe.
9:5 Chi subariimaa ʉ̃rʉ tʉaruuɗe, bichi ara du aɓa puꞌuai. Griego beɗeaɗe ãrea kartaɗe mau wãꞌãe.
9:6 Chi ɓee kartaɗe versículo 6 naka ɓʉ kuɓuu: Maabae wapeaba uri kuɓuuba Sauloba naka jarasii.
9:26 Saulo Jerusalenɗaa waya wãi naeɗe drua awaraɗe año õbea ɓeesii. Gálatas 1:17-19.
9:36 Tabita. Mau trʉ̃ arameo beɗeaɗe Dorcas abadau. Griego beɗeaɗe jara panuu «ɓii».
10:6 Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe nau siɗa ɓʉ kuɓuu: Mau Simón Pedroba bichimaa jarai saka waui ɓuu.
Levítico 11:1-32.
10:32 Mau Simón, ara mau Pedro neeruuɗe ichiba bichimaa berreai. Mau griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe wãꞌãe.
10:33 Dachi Mechiu. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Dachi Akõre.
Deuteronomio 10:16-17.
11:2 Ãbarã judiorãba. Mau ewariɗe judiorã chi mukĩra kakua tõobadaurã abachiɗau, mauɗe chi judiowãerã chi mukĩra kakua tõoɗakaurã abachiɗau.
11:16 Dachi Akõreba ichi Jauri machimaa deai. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Dachi Akõreba machi ichi Jauriba boro eai. Lucas 3:16.
11:28 Mau Claudio Romaɗebena chi aude mechiu nii basii año 41ɗebena aɓa 54ɗaa. Año 46ɗe Judea druaɗe jarrba ãrea basii.
12:1 Mau Herodes «Agripa chi nabena» abadau. Aɓaburu nau Hechos capítulo 12ɗe unu ɓuu. Herodes chi Mechiu ãicheke basii. Judiorã druaɗebena rey basii año 41ɗebena aɓa 44ɗaa. Ichi warr siɗa «Agripa» trʉ̃ jarabachiɗau. Hechos 25:13; 26:32.
12:2 Santiago ara mau «Jacob» abadau. Marcos 10:35-40.
Éxodo 12:1-27.
12:15 Chi nuree judiorãba kʉ̃risiasiɗau ãchicha ara ãchi ángel uru nuree, mauɗe chi ẽbẽra biuɗakare mau neebarii. Mau ángel ara ãchi kĩra nii.
12:17 Mau Santiago Jesús ãbabʉ. Santiago ara mau «Jacob» abadau. Karta Santiago abadau mau Santiagoba ɓʉsii.
12:24 Dachi Mechiu Beɗea. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Dachi Akõre beɗea.
13:1 Galilea druaɗebena jaradea ua ɓuabarii Herodes. Mau Herodes «Antipas» abachiɗau.
13:5 Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Juan. Ichi Bernabé ẽbẽrarãɗebena basii. Colosenses 4:10.
13:13 Mau Juan Marcos waya wãɗa Pabloba biꞌiwãe ɓuu unusii. Hechos 15:38.
Éxodo 1:7; 12:51.
13:18 Dauchia jãadua ɓuasii. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe naka ɓʉ kuɓuu: nu ɓuasii. Números 14:34.
Josué 11:15-23.
13:20 Griego beɗeaɗe nau siɗa jara ɓuu «Maabae 450 año panuuɗe Dachi Akõreba ichi puurumaa ãchi juezrã deabachii».
Jueces 2:16-19.
1 Samuel 8:1-9; 10:23-25.
1 Samuel 13:14; Salmos 89:20; Isaías 44:28.
2 Samuel 7:12-16; Salmos 132:11-13,17.
13:26 Dachimaa. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe ɓʉ kuɓuu: machimaa.
13:32-33 Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Iɗi mʉ bichi akõre basii. Salmos 2:7. Mau salmoɗe berrea ɓuu Dachi Akõreba ichi Warr israelɗebenarã chi Mechiu ɓʉɗa ʉ̃rʉbena.
Isaías 55:3.
Salmos 16:10.
Habacuc 1:5.
13:42 Ẽbẽrarãba. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe ɓʉ kuɓuu: judiowãerã nureeba.
Isaías 49:6.
14:12 Zeus. Latín beɗeaɗe «Júpiter» abadau. Hermes. Latín beɗeaɗe «Mercurio» abadau. Chi Listra puuruɗebenarãmaarã, Zeus mauɗe Hermes Dachi Akõre kĩra nibasiɗau.
14:19 Mau Antioquía Pisidia druaɗe ɓuu. Hechos 13:44-51. Iconio puuru. Hechos 14:1-6.
14:23 Ijãabadaurã nubadaurã. 1 Timoteo 3:1-7.
Génesis 17:12.
15:13 Mau Santiago Jesús ãbabʉ. Santiago ara mau «Jacob» abadau. Karta Santiago abadau mau Santiagoba ɓʉsii.
Amós 9:11-12.
15:24 Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe nau siɗa ɓʉ kuɓuu: Ãchiba jaradea panuu machi mukĩra chi kakua tõoɗai panuu mauɗe Moisesba ɓʉɗa wauɗai panuu. Hechos 15:1,5.
15:34 Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe mau versículo wãꞌãe.
16:1 Pablo Bernabé ome naeɗe mau puuru omeɗaa wã panasii. Hechos 14:6-23.
16:7 Jesús Jauri. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe ɓʉ kuɓuu: Dachi Akõre Jauri maebʉrã aɓaburu Jauri.
17:7 Romaɗebena chi aude mechiu niiba. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: César. Kajuma beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: emperador.
17:11 Ãchiba Dachi Akõre karta chi nabena ichiabachiɗau. Mau ewariɗe Dachi Akõre karta wiɗi wabiɗa wãꞌãe basii.
17:18 Chi Griego Epicuro abadau 300 año nibasii Jesús wãwa adaui naeɗe. Nau Epicuroba jaradeabachii ẽbẽrarã kĩrajʉʉ panaɗai jʉrʉɗai panuu mauɗe waabenarã ome biꞌia panaɗai panuu. Chi ichiba jaradeaɗa ũribadaurã «epicureorã» abachiɗau. Ãchiba kʉ̃risiabachiɗau ãchi akõre mechiu ãrearãba ẽbẽrarã ʉ̃rʉbena kʉ̃risiaɗaka basii. Mauɗe Estoicoɗebenarãba june griego Zeno abadau beɗea ũribachiɗau. Maarãba jaradeabachiɗau dachi ẽbẽra kakuaba kʉ̃ria panuu. Dachiba maucha kuitaaɗayu adauɗai ɓuu mauɗe joma dastu wauɗai ɓuu aiɗaɗai jʉrʉɗawẽa.
17:18 Chi nureemaarã, mau griegorãpa kʉ̃risiasiɗau Dachi Akõre chi mukĩra «Jesús» abachiɗau mauɗe Dachi Akõre chi wẽra «Chokae Jiradubibarii» abachiɗau.
1 Reyes 8:27; Hechos 7:48-50.
Salmos 50:9-12.
17:28 Griego «Arato» abadauba Zeus ʉ̃rʉbena maka ɓʉsii.
18:2-3 Ponto ara mau «Bitinia» abachiɗau. Hechos 16:7.
18:2-3 Claudioba maka wausii año 49ɗe.
18:7 Ticio Justo. Griego beɗeaɗe ãrea kartaɗe aɓaburu naka ɓʉ kuɓuu: Justo. Chi nureerãba kʉ̃risia panuu mau Justo Pabloba «Gayo» abachii. Romanos 16:23; 1 Corintios 1:14.
18:8 Mau Crispo ʉ̃rʉbena Pabloba ɓʉsii 1 Corintios 1:14ɗe.
18:12 Mau Galión Acaya druaɗebena jaradea ua ɓuabarii basii año 51ɗe.
18:17 Jomaurãba. Griego beɗeaɗe ãrea kartaɗe naka ɓʉ kuɓuu: griegorãba.
18:21 Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe nau siɗa ɓʉ kuɓuu: Mʉ Jerusalenɗaa wãi ɓuu bari panabadau ewariɗe ɓuai baita.
19:4 Jesús. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Cristo.
19:14 Ãreamaarã mau Escevaba jai kachirua duabʉiruuɗe ara ichi paare mechiu abachii chi nejarra adaui baita.
19:19 Parata 50.000 adaui baita ẽbẽraba 50.000 ewari trajai ɓuu.
19:24 Latín beɗeaɗe Artemisa «Diana» abachiɗau. Griegorãmaarã, chi Dachi Akõre kĩra nii wẽra Artemisaba wẽrarã aiɗabachii warrarã ãrea adaukuaɗamera.
20:1 Griego beɗeaɗe chi nuree kartaɗe ɓʉ kuɓuu: ãchi bʉrʉpeɗa.
20:2 Pablo año aɓa ẽsa Macedonia druaɗe ɓuasii. Mauɗe Pabloba Karta Ome Corinto abadau ɓʉsii.
20:4 Asia druaɗaa. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe mau wãꞌãe.
20:7 Pan ɓʉaɗapeɗa kosiɗau. Chi nureemaarã, mau chi Jesús kĩrabaɗai baita kobadau jara ɓuu.
20:15 Trogilioɗaa wãɗapeɗa. Griego beɗeaɗe ãrea kartaɗe mau wãꞌãe.
20:22 Dachi Akõre Jauriba mʉ Jerusalenɗaa wãbi ɓuuɗeeba. Griego beɗeaɗe nau siɗa jara ɓuu «mʉ jauriɗe wãi ɓuu kuitaa ɓuuɗeeba».
20:24 Chi ɓee kartaɗe griego beɗeaɗe ɓʉ kuɓuu: chi mʉ isa piraaruuɗe, kĩrajʉʉ ara bai.
20:28 Dachi Akõreba ichi Warr oaɗeeba. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe ɓʉ kuɓuu: Dachi Mechiuba ara ichi oaɗeeba.
21:16 Nasón. Griego beɗeaɗe naka ɓu kuɓuu: Mnasón.
21:18 Mau Santiago Jesús ãbabʉ. Santiago ara mau «Jacob» abadau.
21:22 Maabae biawãra bichi kachirua wauɗai baita araa ãbua imiɗai. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe mau wãꞌãe.
Números 6:13-20.
21:28 Judiorã Dachi Akõre de mechiu kaita wãɗai panasiɗau maamina griegorã awara paneeɗai panasiɗau.
22:9 Perasiɗau. Ãrea karta griego beɗeaɗe mau beɗea wãꞌãe.
22:25 Romaɗebena leyɗe ɓʉ kuɓuasii, ẽbẽra Romaɗebena poyaa sĩɗaabai, peɗaabai maebʉrã beaɗaabai, ichi nebʉra ichiaɗai naeɗe.
22:30 Kaenaba jʉ̃ ɓuaɗa. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe mau wãꞌãe.
23:3 ¡Bichiba chi judiorã paare mechiu kĩra waukau! Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: bichi de torroa puruɗa kĩra ɓuu. Mateo 23:27-28; Ezequiel 13:10-16.
Éxodo 22:28.
23:9 Maka ɓuubʉrã ¿saka Dachi Akõre ome chĩoɗaima? Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe mau wãꞌãe.
23:24 Mau Félix Judeaɗebena jaradea ua ɓuabarii basii año 52ɗebena aɓa 60ɗaa. Cesarea puuruɗe ɓuabachii.
23:30 Biꞌia ɓuase. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe mau wãꞌãe.
23:34-35 Mau Herodes «Herodes chi Mechiu» abachiɗau. Ichiba wãwarã Belén puuruɗe kenabiasii. Mateo 2:13-18.
24:6-8 Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe beɗea corcheteɗe panuu wãꞌãe.
24:14 Seta ɓuu. Kajuma beɗeaɗe ɓʉ kuɓuu: secta.
24:24 Mau Drusila Herodes Agripa Nabena kau basii. Chi ãba Agripa ara mau Ome abachiɗau basii. Hechos 25:13.
25:1 Mau Festo Judeaɗebena jaradea ua ɓuabarii basii año 60ɗebena aɓa 62ɗaa.
25:13 Agripa. Mau ẽbẽra Herodes Agripa chi Nabena warr basii. Hechos 12:1-23. Berenice. Mau wẽra Festo wẽra Drusila neekau basii. Hechos 24:24.
26:14 Hebreo beɗea. Chi nuree kartaɗe naka ɓʉ kuɓuu: «Arameo beɗea».
26:16 Bichiba unuɗa. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe ɓʉ kuɓuu: Bichiba mʉʉɗeeba unuɗa.
26:17-18 Mʉ biawãra beɗea kuitaaɗamera. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: ãchi dau bũaɗamera.
26:19 Jesusba mau ewariɗe mʉʉmaa jaraɗa. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: mʉ daumaa unubiɗa.
Isaías 42:6-7; 49:6.
26:28 Griego beɗeaɗe nau siɗa jara ɓuu «Bichiba mʉʉmaa beraa kʉ̃risiabisii Cristoɗe babii».
27:9 Mau bari panabadau ewari chi Dachi Akõreba ẽbẽrarãba kachirua waubadau perdonai ewaribʉ. Levítico 16:1-34; 23:26-32. Añocha septiembre ɓaebarii. Septiembreɗebena febreroɗaa kui ãrea che nuɓuuɗeeba mauɗe ãrea pũatu nuɓuuɗeeba marɗe wãɗakau basii.
27:10 Mau jãba Alejandría puuruɗebenaɗe trigo ãrea adoebachiɗau Romaɗaa.
27:16 Griego beɗeaɗe Cauda ara mau «Clauda» abadau.
27:17 Chi bela eɗaa adauɗapeɗa nuɓusiɗau. Griego beɗeaɗe mau chaarea ɓuu biꞌia ũriɗamera.
27:19 Ara ãchi juaba. Chi ɓee kartaɗe griego beɗeaɗe ɓʉ kuɓuu: ara dachi juaba.
27:28 37 metros. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: 20 ikia.
27:29 Iɗi panasiɗau isa ewarimera. Griego beɗeaɗe nau siɗa jara ɓuu «ãrea jirukaraa panuuɗe eseɗau panasiɗau isa ewarimera».
27:34 Aɓa biɗa biubai. Griego beɗeaɗe naka ɓʉ kuɓuu: machi buɗa aɓa biɗa ɓaeɗaabai.
27:37 276. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe naka ɓʉ kuɓuu: 76.
28:4 Dachi Akõre kĩra nii wẽraba. Chi Maltaɗebenamaarã, mau chi «Dachi Nebʉra Jipa Ichiabarii» Dachi Akõre kĩra nii wẽra abachiɗau.
28:11 Chi nuree kartaɗe naka ɓʉ kuɓuu: Dióscuros. Mau jara ɓuu mau ome dachi akõre mikisu basii. Mau ewariɗe ẽbẽrarãba ãchi Dachi Akõre kĩra juaba kapeɗaaɗa jãba kũɗe waubachiɗau.
28:16 Chi jʉ̃a duanuu kokoroarã jaradea ua ɓuabarii. Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe mau wãꞌãe.
28:20 Griego beɗeaɗe nau siɗa jara ɓuu: Mʉʉba ijãa ɓuu biuɗarã chokae jiraduɗai joma israelɗebenarãba ijãa panuu kĩra. Hechos 23:6; 24:15; 26:6-8.
Isaías 6:9-10.
28:29 Griego beɗeaɗe chi ɓee kartaɗe mau versículo wãꞌãe.