1. Kuningate
17 Tisbelane Eelija*+ Gileadimaalt+ ütles Ahabile: „Nii tõesti, kui elab Iisraeli Jumal Jehoova, keda ma teenin, neil aastail ei tule kastet ega vihma muidu kui minu sõna peale!”+
2 Eelijale tuli Jehoovalt sõnum: 3 „Lahku siit ja mine ida suunas. Varja end Kriti vadis, mis on Jordanist ida pool. 4 Sellest vadist saad sa juua ja ma käsin ronkadel sind toita.”+ 5 Ta läks ja tegi kohe Jehoova sõna järgi ning jäi Kriti vadisse Jordanist ida pool. 6 Rongad tõid talle leiba ja liha nii hommikul kui ka õhtul, aga juua sai ta vadist.+ 7 Ent mõne aja pärast vadi kuivas,+ sest maal ei sadanud vihma.
8 Siis tuli talle Jehoovalt sõnum: 9 „Mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja jää sinna. Ma käsin seal üht lesknaist sind toita.”+ 10 Ta läkski Sareptasse. Kui ta jõudis linna väravasse, nägi ta seal üht lesknaist puid korjamas. Ta hüüdis naist ja ütles: „Palun too mulle pisut vett juua!”+ 11 Kui naine läks vee järele, hüüdis Eelija talle: „Palun too mulle ka tükike leiba!” 12 Naine kostis: „Nii tõesti, kui su Jumal Jehoova elab, ei ole mul tükikestki leiba, on ainult peotäis jahu anumas ja natuke õli kruusis.+ Ma korjan mõned puud ning valmistan midagi endale ja oma pojale, et veel süüa, enne kui sureme.”
13 Siis Eelija ütles talle: „Ära karda. Mine ja tee, nagu sa ütlesid. Esmalt aga valmista sellest, mis sul on, mulle väike leivake ja too see minule. Seejärel valmista midagi ka endale ja oma pojale. 14 Sest nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Anumast ei lõppe jahu ja kruusist õli kuni päevani, mil Jehoova laseb maale vihma sadada.””+ 15 Naine läks ja tegi Eelija sõna järgi ning toitu jagus tükiks ajaks nii talle, Eelijale kui ka ta perele.+ 16 Anumast ei lõppenud jahu ja kruusist õli, nagu Jehoova oli Eelija kaudu öelnud.
17 Mõne aja pärast jäi selle naise, majaperenaise poeg haigeks. Poisi haigus oli nii raske, et ühel hetkel ta enam ei hinganud.+ 18 Siis ütles naine Eelijale: „Mis sul minu vastu on, jumalamees? Kas sa tulid mulle mu süüd meelde tuletama ja mu poega surma saatma?”+ 19 Aga Eelija vastas: „Anna mulle oma poeg!” Ta võttis naise sülest tema poja, kandis ta oma katusekambrisse ja asetas voodile.+ 20 Siis hüüdis ta Jehoova poole: „Oo, Jehoova, mu Jumal,+ kas sa tõesti saadad õnnetuse ka sellele lesknaisele, kelle juures ma peatun, lastes ta pojal surra?” 21 Ta sirutas end lapse kohal kolm korda ja hüüdis Jehoova poole: „Oo, Jehoova, mu Jumal, palun tee, et lapsesse tuleks elu tagasi!” 22 Jehoova võttis Eelija palvet kuulda+ ning lapsesse tuligi elu tagasi ja poiss virgus ellu.+ 23 Siis võttis Eelija lapse, viis ta katusekambrist alla tuppa ning andis ta emale, öeldes: „Vaata, su poeg elab!”+ 24 Seepeale ütles naine Eelijale: „Nüüd ma tõesti tean, et sa oled jumalamees+ ja et Jehoova sõna sinu suus on tõde!”