Iiob
9 Iiob vastas:
2 „Ma tean küll, et see on nii.
Kuidas aga saab surelikul inimesel Jumalaga kohut käies õigus olla?+
5 Ta liigutab paigast mägesid, ilma et keegi teaks,
oma vihas ta paiskab need ümber.
6 Ta raputab maa oma asemelt,
nii et selle sambad vabisevad.+
7 Ta keelab päikesel särada,
paneb tähed pitseriga kinni,+
8 ta laotab taeva laiali,+
kõnnib kõrgetel merelainetel.+
11 Ta möödub minust ja ma ei näe teda,
ta läheb minust mööda ja ma ei märkagi.
12 Kui tema midagi võtab, kes võib teda takistada?
Kes võib talle öelda: „Mida sa teed?”?+
14 Kuivõrd enam tuleb siis minul talle vastates
oma sõnu hoolikalt valida!
16 Kui ma hüüaksin, kas ta vastaks mulle?
Ma ei usu, et ta võtaks kuulda mu häält.
17 Ta räsib mind tormis,
lisab põhjuseta mulle haavu.+
18 Ta ei lase mul hingegi tõmmata,
ta aina täidab mind kibedusega.
19 Kui küsimus on jõus, siis tema on tugevam.+
Kui asi on õiguses, siis küsib ta: „Kes võib minult aru nõuda?”
20 Kui mul olekski õigus, mõistaks mu oma suu mind hukka,
kui oleksingi laitmatu*, leiaks tema minus süüd.
21 Kui oleksingi laitmatu, poleks ma endas kindel,
ma põlgaksin oma elu.
22 Pole mingit vahet. Seepärast ma ütlen:
„Ta teeb lõpu nii laitmatule kui ka jumalatule.”
23 Kui uputus tooks äkilise surma,
pilkaks ta süütute meeleheidet.
24 Maa on antud jumalatute kätte.+
Ta pigistab kinni kohtumõistjate silmad.
Kui seda ei tee tema, kes siis veel?
25 Mu päevad on jooksjast kärmemad,+
need põgenevad, nägemata head.
26 Need libisevad mööda nagu pilliroost paadid,
nagu kotkad, kes sööstavad saagi kallale.
27 Kui ma mõtlen: „Ma unustan oma mure,
ma muudan oma ilmet ja olen rõõmus”,
28 siis tunnen ma ikka hirmu kõigi oma kannatuste pärast,+
ma tean, et sa ei pea mind süütuks.
29 Nagunii leitakse mind olevat süüdi.
Miks peaksin end siis asjatult vaevama?+
30 Kui ma peseksin end lumeveega,
puhastaksin käsi leelisega,+
31 pistaksid sina mind poriauku
ja mu riidedki jälestaksid mind.
32 Ta pole ju inimene nagu mina, et saaksin talle vastata,
et saaksime teineteisega kohut käia.+
33 Pole kedagi, kes meie vahel kohut mõistaks,
kes oleks meile kohtunikuks.
34 Kui ta vaid lõpetaks mu peksmise
ja ta hirmutused ei kohutaks mind,+
35 siis räägiksin ma temaga julgelt,
sest tegelikult ma ju ei karda temaga kõnelda.