Õpetussõnad
5 Mu poeg, pane tähele mu tarkust,
kuula hoolega, mida räägin sulle vahetegemisoskusest,+
2 et saaksid kaitsta oma mõistust
ja su huultel oleks alati tõde.+
5 Ta jalad lähevad alla surma poole,
tema sammud otse surmavalda.
6 Ta ei mõtle elurajale,
vaid uitab oma teedel ega tea, kuhu need viivad.
7 Seepärast, mu pojad, kuulake mind
ja ärge käänduge kõrvale mu sõnadest.
8 Hoia temast kaugele,
ära mine ta ukse lähedale,+
9 et sa ei annaks oma väärikust teistele+
ega lõikaks karme aastaid,+
10 et võõrad ei võtaks su vara*+
ja su töövaev ei läheks võõramaalase majja,
11 et sa ei peaks ägama elu lõpus,
kui su liha ja ihu on nõrgaks jäänud,+
12 ega ütlema: „Miks ma küll vihkasin manitsust,
miks põlgas mu süda noomimist!
13 Ma ei võtnud kuulda nõuandjate häält,
ei pööranud tähelepanu õpetajatele.
14 Ma olen hukatuse äärel
terve koguduse silme all.”+
15 Joo vett oma kaevust,
voolavat vett enda allikast.+
16 Kas peaksid su lätted valguma väljapoole,
veeojad väljakutele?+
17 Kuulugu need ainult sulle,
mitte võõrastele.+
18 Olgu su allikas õnnistatud,
rõõmutse ühes oma naisega, kes on olnud su kaasa noorpõlvest saati,+
19 kes on kui armas hirv, võluv kaljukits.+
Tema rinnad joovastagu sind alati,
tema armastus lummaku sind aina.+
20 Mu poeg, miks peaks sind kütkestama isemeelne naine,
miks peaksid hellitama kõlvatu naise rindu?+
21 Sest inimese teed on Jehoova silme ees,
tema paneb tähele kõiki ta radu.+
22 Jumalatu püüavad ta eksimused lõksu,
omaenda patu köitesse jääb ta kinni.+
23 Ta sureb, sest pole võtnud kuulda manitsust,
läheb eksiteele oma suure rumaluse tõttu.