Õpetussõnad

6 Mu poeg, kui oled hakanud ligimesele käendajaks,+

kui oled löönud kätt* võõraga,+

 2 kui sind on su lubaduse pärast võrku mässitud,

su sõnade pärast kinni püütud,+

 3 siis, mu poeg, kuna sa oled langenud ligimese kätte,

tee enda vabastamiseks nõnda:

mine ja alanda end ning anu oma ligimest.+

 4 Ära anna und oma silmadele,

ära luba oma laugudel suikuda.

 5 Päästa end nagu gasell küti käest,

nagu lind püüdja käest.

 6 Mine sipelga juurde, sa laisk,+

vaatle tema teid ja saa targaks.

 7 Kuigi tal pole ülemat, ülevaatajat ega valitsejat,

 8 valmistab ta suvel oma toidu,+

kogub lõikusajal tagavara.

 9 Kui kaua, sa laisk, lamad?

Millal sa unest tõused?

10 Veel veidi magamist, veidi tukastamist,

käed ristis lesimist+

11 ning vaesus tuleb sulle kallale kui röövel,

puudus nagu relvastatud mees.+

12 Tühine, jultunud mees käib ringi, valed suul,+

13 ta pilgutab silma,+ annab jalaga märku, näitab näppudega.

14 Oma nurjatus südames

sepitseb ta aina halba,+ ta külvab riidu.+

15 Seepärast tabab teda äkiline õnnetus,

ta murtakse hetkega ja paranemist pole.+

16 Kuut asja vihkab Jehoova,

need seitse on talle jäledad:

17 ülbed silmad,+ valelik keel,+ käed, mis valavad süütut verd,+

18 süda, mis sepitseb kurje plaane,+ jalad, mis jooksevad halva poole,

19 valetunnistaja, kes muudkui valetab,+

ja see, kes külvab riidu vendade seas.+

20 Täida, mu poeg, oma isa käsku,

ära hülga oma ema juhatust*.+

21 Köida need alati oma südame külge,

seo need kaela ümber.

22 Kui sa kõnnid, siis need suunavad sind,

kui heidad magama, valvavad need su üle,

kui ärkad, juhivad need sind.

23 Sest käsk on lamp,+

seadus on valgus+

ja korralekutsuv manitsus on tee ellu.+

24 Need kaitsevad sind halva naise eest,+

kõlvatu naise võrgutava keele eest.+

25 Ära himusta südames tema ilu,+

ära lase tema peibutavatel silmadel end paeluda,

26 sest kui lõbunaise juures käijale jääb lõpuks vaid leivapäts,+

siis teise mehe naine läheb maksma sulle elu.

29 Nii on ka igaühega, kes heidab ligimese naise juurde —

ükski, kes temasse puutub, ei jää karistamata.+

30 Ei põlata ju varast,

kui ta varastab selleks, et kustutada nälga,

31 aga kui ta tabatakse, peab ta seitsmekordselt tasuma,

andma ära kõik väärtusliku oma majas.+

32 See, kes rikub naisega abielu, on meeletu*.

Kes seda teeb, tõmbab enda peale hävingu.+

33 Ta saab vaid haavad ja häbi,+

tema häbiplekki ei pühita ära.+

34 Sest armukadedus ajab naise mehe raevu,

kätte makstes ta ei halasta.+

35 Ta ei võta vastu hüvitist,

ei lase end lepitada ühegi kingitusega.