Õpetussõnad
7 Mu poeg, võta kuulda mu sõnu,
pane tallele mu käsud.+
3 Seo need oma sõrmede ümber,
kirjuta oma südametahvlile.+
4 Ütle tarkusele: „Sa oled mu õde”,
arusaamisele: „Mu sugulane”,
5 et need kaitseksid sind isemeelse naise eest,+
kõlvatu naise ja ta võrgutavate sõnade eest.+
6 Kord vaatasin oma maja aknast
läbi aknavõre välja.
8 Ta kõndis ühe naise kodutänava lähedal,
suundus tema maja poole
9 videvikus, õhtul,+
öö ja pimeduse saabudes.
10 Ma nägin naist talle vastu tulemas,
riietatud kui lõbunaine+ ja süda täis kavalust.
11 Ta on häälekas ja häbematu.+
Ta ei püsi kodus:
12 kord on ta tänaval, siis jälle väljakul,
ta varitseb iga nurga peal.+
13 Ta haaras mehest kinni ja andis talle suud,
vaatas talle häbitult otsa ja ütles:
14 „Ma pidin viima rahuohvreid,+
täna ma täitsin oma tõotused.
15 Seepärast tulin ma sulle vastu,
sind otsima, ja ma leidsin su.
16 Ma katsin voodi kaunite tekkidega,
kirevate Egiptuse kangastega.+
17 Lõhnastasin sängi mürri, aaloe* ja kaneeliga.+
18 Tule, joobume armastusest hommikuni,
naudime kirglikku armastust,
19 sest mu meest pole kodus,
ta on pikal teekonnal.
20 Oma rahakukru võttis ta kaasa
ja koju tuleb alles täiskuu ajal.”
21 Osavalt meelitas naine ta eksiteele,+
võrgutas teda libedate sõnadega.
22 Mees läkski talle järele — nagu pull, keda tapale viiakse,
23 Lõpuks läbistab nool ta maksa.
Nagu püünisesse sööstev lind ei tea ta, et see maksab talle elu.+
24 Ja nüüd, mu pojad, kuulake mind,
pange tähele mu sõnu!
25 Ära luba südamel pöörduda sellise naise teedele,
ära mine tema radadele,+
26 sest ta on hukutanud paljusid,+
tema tapetuid on arvukalt.+
27 Tema maja on surmavalla tee,
mis viib alla surma kambritesse.