Koguja
1 Koguja,*+ Taaveti poja, Jeruusalemmas valitseva kuninga+ sõnad.
3 Mis kasu on inimesel kogu oma kõvast tööst,
millega ta end päikese all vaevab?+
4 Põlvkond läheb ja põlvkond tuleb,
kuid maa püsib igavesti.+
5 Päike tõuseb ja päike loojub
ning tõttab tagasi paika, kust tõuseb jälle.+
6 Tuul puhub lõunasse ja keerutab põhja,
keerleb ja keerleb ning teeb oma ringkäiku.
7 Kõik jõed* voolavad merre, kuid meri ei saa täis.+
Sinna, kust jõed lähtuvad, need ka naasevad, et siis uuesti teele asuda.+
8 Kõik väsitab,
kõigest ei suudeta isegi rääkida.
Silm ei küllastu nägemast
ega kõrv kuulmast.
10 Kas on midagi, mille kohta võiks öelda: „Näe, see on uus!”?
See on olnud olemas juba ammustest aegadest,
olnud olemas juba enne meid.
11 Ei mäletata neid, kes elasid varem,
ka neid, kes tulevad hiljem, ei mäletata,
ning neid, kes tulevad veel hiljem, ei mäletata samuti.+
12 Mina, koguja, olen Iisraeli kuningas Jeruusalemmas.+ 13 Ma võtsin oma südameasjaks uurida ja kaaluda targalt+ kõike, mida taeva all tehakse,+ kõiki neid vaevarikkaid tegemisi, mis Jumal on inimlastele andnud ja mis neid tegevuses hoiavad.
14 Ma nägin kõiki töid, mida päikese all tehakse,
ja mõistsin, et kõik on tühisus, tuule tagaajamine.+
15 Kõverat ei saa teha sirgeks
ega olematut loendada.
16 Ma mõtlesin oma südames: „Ma olen omandanud palju tarkust, mul on seda rohkem kui neil, kes olid enne mind Jeruusalemmas.+ Mu süda on saanud palju tarkust ja teadmisi.”+ 17 Ma pühendasin oma südame tarkuse, meeletuse ja rumaluse uurimisele+ ning mõistsin, et seegi on tuule tagaajamine.
18 Sest palju tarkust toob palju tuska
ja kes suurendab teadmisi, suurendab valu.+