Ülemlaul
1 Laulude laul, mille on loonud Saalomon.+
2 „Suudle mind oma suu suudlustega,
sest su õrnused on parem kui vein.+
4 Vii mind kaasa, jookseme!
Kuningas tõi mind oma kambritesse.
Olgem rõõmsad ja hõisakem koos!
Ülistagem su õrnusi enam kui veini!
Õigusega armastavad nad* sind.
6 Ärge vaadake mind, et olen tõmmu,
et päike on mind põletanud.
Mu ema pojad said mu peale pahaseks.
Nad panid mind viinamägede vahiks,
aga omaenda viinamäge ma ei valvanud.
7 Ütle mulle, sina, keda ma nii armastan,
kus sa karja hoiad,+
kus lased karjal keskpäeval lebada?
Miks peaksin minema kui looritatud* naine
su sõprade karjade juurde?”
8 „Kui sa seda ei tea, sa kauneim naiste seast,
siis mine karja jälgedes,
karjata oma kitsetallekesi karjaste telkide juures.”
9 „Sa oled kui ilus mära vaarao vankrite ees, mu arm.+
10 Kaunid on su ehtes põsed*,
su helmekeedes kael.
11 Me teeme sulle kuldehted,
kaunistatud hõbehelmestega.”
12 „Isegi siis, kui kuningas istub oma laua taga,
lõhnab mu nardiõli+ mu kallimale.
13 Mu kallim on mulle kui lõhnav mürrikotike,+
mis on öösiti mu rindade vahel.
15 „Küll sa oled ilus, mu arm!
Küll sa oled ilus! Su silmad on kui tuvi silmad.”+
16 „Ka sina oled ilus, mu kallim, nii kütkestav!+
Me säng on roheluses.
17 Me koja palkideks on seedrid,
sarikateks kadakad.