Jesaja
16 Saatke maa valitsejale jäär
Selast läbi kõrbe
Siioni tütre mäele.
3 „Andke nõu, viige täide otsus!
Olgu su vari keskpäeval nagu öö.
Peida hajutatuid, ära reeda põgenikke.
4 Elagu mu hajutatud su keskel, Moab.
Ole neile varjupaigaks hävitaja eest.+
Rõhujale tuleb lõpp,
hävitus lakkab
ja teiste tallajad kaovad maa pealt.
5 Siis püsib troon tänu truule armastusele kindel.
See, kes istub sellel Taaveti telgis, on ustav,+
ta mõistab õiglast kohut ja seab kiirelt jalule õiguse.”+
6 Me oleme kuulnud Moabi uhkusest, et ta on väga uhke.+
Ta on ülbe, kõrk ja raevukas,+
kuid tema tühi jutt ei vii kuhugi.
7 Seepärast halab Moab oma hädas,
kõik Moabis halavad.+
Rusukspekstud oigavad Kiir-Hareseti+ rosinapätsikeste pärast,
8 sest Hesboni+ astangud,
Sibma+ viinapuu on kuivanud.
Rahvaste valitsejad on tallanud maha selle erepunased oksad*.
Need sirutusid Jaaserini,+
ulatusid kõnnumaale.
Selle võsud levisid ja tungisid mereni.
9 Seepärast ma nutan Sibma viinapuu pärast, nagu ma nutan Jaaseri pärast.
Ma niisutan teid pisaratega, Hesbon ja Elaale,+
sest kära teie suviste viljade ja lõikuse pärast on lõppenud*.
10 Viljapuuaiast on kadunud rõõm ja lust,
viinamägedelt pole kuulda rõõmulaule ega hõikeid.+
Surutõrtes ei sõtkuta enam viinamarju,
ma olen teinud juubeldamisele lõpu.+
11 Seepärast kaebleb mu sisemus Moabi pärast+
nagu võnkuvad lüürakeeled,
kõik mu sees Kiir-Hareseti pärast.+
12 Isegi kui Moab väsitab end ohvripaigas ja läheb oma pühamusse palvetama, on see täiesti asjatu.+
13 See on sõnum, mida Jehoova varem Moabi kohta ütles. 14 Nüüd aga ütleb Jehoova: „Kolme aasta jooksul, mis on nagu palgalise aastad,* alandatakse Moab ja seal toimuvad rahutused, nii et järele jääb vaid pisut tähtsusetuid inimesi.”+