Jesaja
3 Efraimist kaovad kindlustatud linnad+
ja Damaskusest kuningavõim.+
Süüria järelejäänute hiilgus hääbub
nagu iisraellaste hiilgus,” kuulutab vägede Jehoova.
4 „Sel päeval Jaakobi hiilgus tuhmub
ja tema tervisest pakatav ihu lahjub.
5 Jaakob on siis nagu põld, kus lõikaja kogub kasvavat vilja
ja lõikab oma käega viljapäid —
see on otsekui järelnoppimine Refaimi orus.+
6 Jääb üksnes järelnoppimine
nagu pärast õlipuu tagumist:
vaid kaks-kolm küpset oliivi on jäänud latva,
vaid neli-viis viljakandvatele okstele,”+ kuulutab Iisraeli Jumal Jehoova.
7 Sel päeval vaatab inimene oma Looja poole ja kinnitab pilgu Iisraeli Pühale. 8 Ta ei vaata altareid,+ mis ta käed on teinud,+ ega oma sõrmede tööd, ka mitte pühi tulpi* ega suitsutusaluseid.
9 Sel päeval on tema kindluslinnad otsekui mahajäetud paik metsas,+
nagu mahajäetud oks iisraellaste ees;
need muutuvad tühermaaks.
10 Sa* oled ju unustanud oma pääste Jumala+
ega ole tuletanud meelde oma kindluskaljut.+
Seepärast rajad sa kauneid istandusi
ja paned neisse kasvama võõra* võsu.
11 Päeval teed sa tara oma istanduse ümber,
hommikul paned idanema seemne,
kuid saak kaob haiguse ja vaigistamatu valu päeval.+
12 Kuula! Rahvad möllavad,
möllavad kui tormine meri.
Rahvahõimud mäslevad
nagu mühav vetemöll.
13 Rahvahõimud mäslevad kui mühavad veed.
Jumal sõitleb neid, nad põgenevad kaugele.
Neid aetakse taga, otsekui tuul keerutab mägedel aganaid,
otsekui tormituul veeretab ohakaid.
14 Õhtul haarab neid õud,
hommikuks ei ole neid enam.
See on meie rüüstajate osa
ja riisujate tasu.