Jesaja
5 Ma tahan laulda temast, keda ma armastan.
See laul on minu armsamast ja tema viinamäest.+
Mu armastatul oli viinamägi viljakal nõlval.
2 Ta kaevas maa üles ja puhastas kividest.
Ta pani sinna kasvama parimad punased viinamarjad,
ehitas selle keskele torni
ja raius sinna surutõrre.+
Ta lootis saada häid viinamarju,
kuid sai hoopis halbu.+
3 „Ja nüüd, Jeruusalemma elanikud ja Juuda mehed,
mõistke palun kohut minu ja mu viinamäe vahel.+
4 Kas ma oleksin saanud teha oma viinamäe heaks veel midagi,
mida ma juba polnud teinud?+
Ma lootsin, et see kasvatab häid viinamarju,
aga miks andis see hoopis halbu?
5 Nüüd räägin ma teile,
mida ma teen oma viinamäega.
Ma kisun maha selle heki
ning see koht põletatakse.+
Ma lõhun maha selle kivimüüri
ja see paik tallatakse ära.
6 Ma teen selle tühermaaks,+
seal ei kärbita ega kõblata.
See kasvab täis ogalisi põõsaid ja umbrohtu+
ning ma keelan pilvedel sellele vihma anda.+
7 Vägede Jehoova viinamägi on Iisraeli sugu+
ning Juuda mehed on istandus, millesse ta oli kiindunud.
Ta ootas õigust,+
aga tuli ülekohus,
ootas õiglust,
aga tuli hädakisa.”+
8 Häda teile, kes omandate maja maja järel+
ja liidate põllule põllu,+
kuni pole enam vaba paika
ning teie üksi elate sellel maal!
9 Ma kuulsin vägede Jehoova vannet:
paljudest majadest, olgugi need suured ja ilusad,
saab kohutav vaatepilt,
need jäävad elanikest tühjaks.+
11 Häda neile, kes tõusevad hommikul vara, et vägijooki juua,+
kes viidavad aega ööpimeduseni, kuni vein nad üles kütab!
12 Nende pidudel voolab vein,
kõlavad lüüra- ja keelpilli-, tamburiini- ja flöödihelid.
Kuid Jehoova tegudele nad ei mõtle,
tema kätetööd nad ei näe.
13 Kuna mu rahvas ei tunne mind,
viiakse ta pagendusse.+
Auväärsed mehed jäävad nälga+
ja rahvas nõrkeb janust.
14 Seepärast teeb surmavald end avaraks
ja ajab oma suu pärani lahti.+
Sinna alla läheb linn,
selle hiilgus*, kärarikas rahvas ja pidutsejad.
15 Inimene madaldab end,
ta painutatakse maha,
ülbete silmad alandatakse.
17 Rusude vahel näsivad talled rohtu nagu oma karjamaal.
Laastatud paigus, kus varem olid nuumloomad, söövad võõramaalased.
18 Häda neile, kes veavad pettusepaeltega oma süüd
ja vankriköitega oma pattu,
19 neile, kes ütlevad: „Tehku ta ruttu,
tõtaku oma tööga, et võiksime seda näha!
Mingu täide Iisraeli Püha eesmärk,
et saaksime seda juba teada!”!+
20 Häda neile, kes nimetavad head halvaks ja halba heaks,+
neile, kes teevad valguse pimeduseks ja pimeduse valguseks,
magusa mõruks ja mõru magusaks!
21 Häda neile, kes on targad iseenese silmis
ja arukad omaenda arvates!+
22 Häda neile, kes on kõvad mehed veini jooma
ja osavad vägijooke segama,+
23 neile, kes kuulutavad altkäemaksu eest süüdlase õigeks+
ja võtavad õigelt ta õiguse!+
24 Seepärast, justnagu tulekeel neelab kõrred
ja leegid hävitavad kuluheina,
nii mädaneb nende juur
ning nende õied närtsivad ja lendavad minema kui tolm,
sest nad on hüljanud vägede Jehoova seaduse*
ja põlanud Iisraeli Püha sõna.+
25 Seepärast on Jehoova viha süttinud põlema oma rahva vastu.
Ta tõstab käe ja lööb neid.+
Mäed vabisevad
ja nende laibad vedelevad tänavatel nagu rämps.+
Kõige selle juures pole ta viha vaibunud,
vaid ta käsi on ikka veel üles tõstetud, et lüüa.
26 Ta on pannud püsti kogunemistähise kauge rahva jaoks,+
ta on kutsunud neid vilega maa äärest+
ja nad tulevad tõtates.+
27 Keegi neist pole väsinud ega komista,
keegi pole unine ega maga.
Ei lõdvene nende vöö
ega katke sandaalirihmad.
28 Kõik nende nooled on teravad
ja kõik nende vibud vinnas.
Nende hobuste kabjad on nagu ränikivi
ja nende vankrirattad kui tormituul.+
29 Nad möirgavad nagu lõvid,
nagu noored lõvid.+
Lõrisedes haaravad nad saagi,
viivad selle minema ning päästjat ei ole.