Jeremija
11 Jehoovalt tuli Jeremijale sõnum: 2 „Kuulake selle lepingu sõnu!
Räägi need edasi Juuda meestele ja Jeruusalemma elanikele 3 ning ütle neile: „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova: „Neetud olgu mees, kes ei võta kuulda ega järgi selle lepingu sõnu,+ 4 mille ma andsin teie esiisadele päeval, kui tõin nad välja Egiptusemaalt,+ rauasulatusahjust,+ öeldes: „Võtke kuulda mu häält ja tehke kõike, mis ma teid käsin, siis te olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal,+ 5 et täita teie esiisadele antud vanne anda neile maa, kus voolab piima ja mett,+ nagu see tänasel päeval ongi.””””
Ma vastasin: „Aamen,* oo, Jehoova.”
6 Siis Jehoova ütles mulle: „Kuuluta Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavatel kõiki neid sõnu: „Kuulake selle lepingu sõnu ja tehke nende järgi! 7 Ma manitsesin tõsiselt teie esiisasid sel päeval, kui ma tõin nad välja Egiptusemaalt, ning kuni tänaseni olen ma neid ikka ja jälle manitsenud: „Võtke kuulda mu häält!”+ 8 Nemad aga ei kuulanud ega pööranud kõrva minu poole, vaid järgisid kangekaelselt oma kurja südant.+ Seepärast lasin ma tulla nende peale kõik selle lepingu sõnad, mida ma käskisin neil täita, aga nemad ei täitnud.””
9 Jehoova ütles mulle veel: „Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud sepitsevad vandenõu. 10 Nad on pöördunud tagasi süütegude juurde, mida tegid nende esiisad, kes keeldusid kuulda võtmast mu sõnu.+ Nemadki on käinud teiste jumalate järel ja teeninud neid.+ Iisraeli sugu ja Juuda sugu on murdnud lepingu, mille ma sõlmisin nende esiisadega.+ 11 Seepärast ütleb Jehoova: „Ma toon nende peale õnnetuse,+ millest nad ei pääse. Kui nad hüüavad mind appi, ei kuula ma neid.+ 12 Siis Juuda linnad ja Jeruusalemma elanikud lähevad jumalate juurde, kellele nad ohverdavad, ning hüüavad neid appi,+ aga need ei suuda neid õnnetuse ajal päästa. 13 Sest jumalaid on sul sama palju kui linnu, oh, Juuda. Sama palju, kui Jeruusalemmas on tänavaid, oled sa rajanud altareid häbiväärsele jumalale, altareid, millel ohverdada Baalile.”+
14 Sina* aga ära palveta selle rahva eest. Ära anu ega palu nende eest, sest ma ei kuula neid,+ kui nad oma õnnetuses minu poole hüüavad.
15 Mis õigusega on mu armsam mu kojas,
kui nii paljud teevad teoks oma õelaid salaplaane?
Kas saavad nad püha ohvrilihaga hoida õnnetuse sinust* eemal?
Kas rõõmustad sa sel ajal?
16 Jehoova kutsus sind varem lopsakaks ja kauniks õlipuuks,
millel on head viljad.
Suure raginaga on ta süüdanud selle põlema,
selle oksad on murtud.
17 Vägede Jehoova, kes sind on istutanud,+ teatas sulle, et õnnetus tabab sind Iisraeli soo ja Juuda soo kurjuse pärast. Nad solvasid mind Baalile ohverdamisega.”+
18 Jehoova on mulle sellest rääkinud, et ma teaksin.
Sel ajal lasid sa mul näha nende tegusid.
19 Ma olin kui alistuv talleke, kes viiakse tapale.
Ma ei teadnud, et nad peavad mu vastu plaani:+
„Hävitagem puu ühes viljaga,
lõigakem ta ära elavate maalt,
et ta nimegi enam ei mäletataks!”
20 Kuid vägede Jehoova mõistab õiglast kohut,
ta uurib läbi neerud* ja südame.+
Lase mul näha, kuidas sa neile kätte maksad,
sest sinu hoolde olen ma usaldanud oma kohtuasja.
21 Seepärast lausub Jehoova Anatoti+ meeste kohta, kes püüavad võtta mult elu ja ütlevad: „Ära kuuluta prohvetlikult Jehoova nimel,+ muidu sa sured meie käe läbi”, 22 seepärast ütleb vägede Jehoova: „Ma nõuan neilt aru. Noored mehed hukkuvad mõõga läbi,+ nende pojad ja tütred surevad nälga.+ 23 Neist ei jää kedagi järele, sest ma toon Anatoti+ meeste peale õnnetuse nende aruandmise aastal.”