Jeremija
12 Oo, Jehoova, sina oled õiglane,+ kui esitan sulle oma kaebuse,
kui räägin sinuga õigusemõistmisest.
Miks õnnestub jumalatute tee,+
miks elavad reeturlikud rahus?
2 Sina istutasid nad ja nad on juurdunud.
Nad on kasvanud ja kannavad vilja.
3 Sina, Jehoova, tunned mind hästi+ ja näed mind,
sa oled uurinud läbi mu südame ja leidnud, et see on sinuga.+
Eralda nad nagu tapalambad,
pane nad kõrvale tapapäevaks.
4 Kui kaua veel kuivab maa
ja närtsib taimestik kõigil väljadel?+
Maa elanike kurjuse pärast
on kadunud loomad ja linnud.
Inimesed ütlevad: „Tema ei näe, mis meist saab.”
5 Jumal ütles mulle: „Kui sa väsid jalameestega joostes,
kuidas suudaksid siis võidu joosta hobustega?+
Sa võid tunda end turvaliselt rahulikul maal,
aga kuidas saaksid hakkama Jordani tihedas padrikus?
6 Ka su vennad, su isa pere,
on sind reetnud.+
Nad karjuvad su peale.
Ära usu neid,
isegi kui nad räägivad sulle ilusaid sõnu.
7 Ma olen jätnud maha oma koja,+ hüljanud enda omandi.+
Ma olen andnud oma armsama ta vaenlaste kätte.+
8 Mu omand on saanud metsa lõvi sarnaseks,
ta möirgab mu peale.
Seepärast vihkan ma teda.
9 Mu omand on nagu kirju röövlind.
Teised röövlinnud piiravad ja ründavad teda.+
Kogunege, kõik metsloomad väljal,
tulge sööma!+
10 Hulk karjaseid on hävitanud mu viinamäe,+
nad on tallanud mu maaosa.+
Nad on muutnud mu armsa maaosa lagedaks tühermaaks.
11 See on tehtud kõnnumaaks,
see on kuivanud,*
see on maha jäetud mu ees.+
Kogu maa on tühi,
kuid keegi ei hooli sellest.+
12 Laastajad on tulnud kõigile kõrberadadele.
Jehoova mõõk neelab inimesi ühest maa äärest teiseni.+
Mitte kellelgi pole rahu.
13 Nad on külvanud nisu, kuid lõikavad ogalisi taimi,+
nad on end ära kurnanud, kuid asjata.
Jehoova vihalõõma tõttu
jätab nende saak nad häbisse.”
14 Nõnda ütleb Jehoova: „Kõik kurjad naabrid, kes puutuvad pärandmaad, mille ma andsin oma rahvale Iisraelile,+ ma juurin välja nende maalt,+ ja Juuda soo juurin ma välja nende keskelt. 15 Aga kui ma olen nad välja juurinud, siis halastan ma jälle nende peale ja toon igaühe tagasi ta oma pärandile ja ta oma maale.”
16 „Kui need rahvad õpivad käima mu rahva teel ja vannuvad minu nimel: „Nii tõesti, kui Jehoova elab”, just nagu nad õpetasid minu rahvast vanduma Baali nimel, siis saavad nad koha mu rahva keskel. 17 Kui aga mõni neist rahvaist ei kuuletu, siis juurin ma ka tema välja, juurin välja ja hävitan,” lausub Jehoova.+