Jeremija
17 „Juuda patt on pandud kirja raudkrihvliga.
See on uurendatud teemantteravikuga nende südametahvlile
ja nende altari sarvede peale.
3 ja mägedel keset välju.
Su vara, kõik su rikkused, annan ma rüüstata,+
sinu ohvripaigad laastatakse pattude pärast, mida sa oma valdustes teed.+
4 Sa kaotad oma süü läbi pärandmaa, mille ma sulle andsin.+
Ma panen su teenima vaenlasi maal, mida sa ei tunne,+
sest sa oled süüdanud mu vihalõõma*+
ja see ei kustu.”
5 Nii ütleb Jehoova:
„Neetud on mees, kes loodab inimesele,+
kes toetub inimjõule,+
kelle süda pöördub ära Jehoovast.
6 Temast saab otsekui üksik puu kõrbes.
Ta ei näe, kui tuleb midagi head,
vaid elab kõnnumaa põuastes paikades,
soolakutes, elamiskõlbmatul maal.
7 Õnnistatud on mees, kes loodab Jehoovale,
kes usaldab Jehoovat.+
8 Ta on otsekui vete äärde istutatud puu,
mis ajab juuri oja poole.
Ei vaeva teda kuumus,
tema lehestik on alati lopsakas.+
Põua-aastal ei tunne ta muret
ega lakka vilja kandmast.
10 Mina, Jehoova, uurin südant,+
vaatan läbi neerud*,
et tasuda igaühele tema teid mööda,
tema tegude vilja mööda.+
11 Otsekui kõrbekana, kes kogub, mida ta pole munenud,
on see, kes ebaausalt rikkust soetab.+
See jätab ta elu keskel maha
ning ta lõpetab oma elu rumalana.”
12 Jumala auline troon, ülev juba algusest peale,
on meie pühamu paik.+
13 Oo, Jehoova, Iisraeli lootus,
kõik, kes su hülgavad, jäävad häbisse.
Kes sinust* taganevad, kirjutatakse põrmu,+
sest nad on maha jätnud Jehoova, eluveeallika.+
16 Kuid mina pole loobunud käimast sinu, karjase järel.
Ma pole igatsenud õnnetuspäeva.
Sina tead kõike, mis mu huuled on rääkinud,
see kõik on sündinud sinu palge ees.
17 Ära lase mul tunda hirmu.
Sina oled mu pelgupaik õnnetuse ajal.
18 Jäägu mu tagakiusajad häbisse,+
kuid mina ärgu jäägu.
Tabagu neid õudused,
kuid mind ärgu tabagu.
Too nende peale õnnetuspäev,+
purusta nad ja hävita täielikult*!
19 Nii ütles mulle Jehoova: „Mine ja seisa rahva poegade väravas, kustkaudu Juuda kuningad sisse ja välja käivad, ning kõigis Jeruusalemma väravais.+ 20 Ütle neile: „Kuulge Jehoova sõna, Juuda kuningad, kogu Juuda rahvas ja kõik Jeruusalemma elanikud, kes te neist väravaist sisenete. 21 Nii ütleb Jehoova: „Pange tähele oma suhtumist ja ärge kandke hingamispäeval mingit koormat ega tooge seda Jeruusalemma väravaist sisse.+ 22 Ärge kandke hingamispäeval oma kodudest välja mingit koormat ega tehke ühtki tööd.+ Hingamispäev olgu teile püha, nii nagu ma andsin käsu teie esiisadele.+ 23 Nemad aga ei kuulanud ega pööranud minu poole kõrva, vaid keeldusid kangekaelselt kuuletumast ega võtnud manitsust kuulda.+
24 Aga kui te kõiges mulle kuuletute, lausub Jehoova, ega too hingamispäeval selle linna väravaist sisse mingit koormat, peate hingamispäeva pühaks ega tee sel ajal ühtki tööd,+ 25 siis tulevad selle linna väravaist sisse Taaveti troonil+ istuvad kuningad ja peamehed, nad sõidavad vankrites ja hobuste seljas, nemad ja nende peamehed, Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud,+ ning selles linnas elatakse jäädavalt. 26 Ka Juuda linnadest ja Jeruusalemma ümbrusest, Benjaminimaalt,+ madalikult,+ mägismaalt ja Negevist* tulevad inimesed ning toovad Jehoova kotta põletusohvreid,+ tapaohvreid,+ roaohvreid,+ viirukit ja tänuohvreid.+
27 Kui te aga ei kuuletu mulle ega pea hingamispäeva pühaks, vaid kannate koormaid ja toote neid Jeruusalemma väravaist sisse hingamispäeval, siis ma süütan linnaväravais tule ning see neelab Jeruusalemma kindlustornid+ ja kustutajat pole.”””+