Jeremija
16 Mulle tuli taas Jehoovalt sõnum: 2 „Ära võta endale naist ning ärgu olgu sul selles paigas poegi ja tütreid. 3 Sest nii ütleb Jehoova poegade ja tütarde kohta, kes siin sünnivad, emade kohta, kes neid sünnitavad, ja isade kohta, kes neid sigitavad sel maal: 4 „Nad surevad surmahaigustesse,+ kuid neid ei leinata ega maeta, vaid nad jäävad maa peale sõnnikuks.+ Nad hukkuvad mõõga ja nälja läbi+ ning nende laibad saavad roaks taeva lindudele ja maa loomadele.”
5 Nii ütleb Jehoova:
„Ära astu peiekotta,
ära mine halama ja neile kaastunnet avaldama.”+
Sest ma olen võtnud sellelt rahvalt oma rahu, lausub Jehoova,
samuti oma truu armastuse ja halastuse.+
6 Sel maal surevad nii suured kui ka väiksed.
Neid ei maeta,
neid ei leinata,
nende pärast ei lõiguta end ega aeta pead paljaks*.
7 Ei jagata leiba leinajaile,
et neid leinas trööstida.
Ei anta juua lohutusekarikast neile,
kes on kaotanud isa või ema.
8 Ära mine peomajja,
et seal koos nendega süüa ja juua.
9 Sest nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma teen teie päevil siin paigas teie silme ees lõpu rõõmuhüüetele ja juubeldamisele, peigmehe häälele ja pruudi häälele.”+
10 Kui sa annad sellele rahvale teada kõik need sõnad, küsivad nad sinult: „Miks on Jehoova kuulutanud meile seda suurt õnnetust? Mis on meie süütegu ja patt, mida oleme teinud oma Jumala Jehoova vastu?”+ 11 Vasta neile: „Sellepärast, et teie esiisad hülgasid mu+ ja käisid teiste jumalate järel ning teenisid neid ja kummardasid nende ette, lausub Jehoova.+ Nad hülgasid mu ega täitnud mu seadust.+ 12 Aga teie teod on palju halvemad kui teie esiisade teod+ ning te järgite oma kangekaelset ja kurja südant ega kuuletu mulle.+ 13 Seepärast heidan ma teid sellelt maalt ära maale, mida ei tundnud teie esiisad ega tunne ka teie,+ ning seal te teenite päeval ja ööl teisi jumalaid,+ sest ma ei halasta teile.”
14 Aga tulevad päevad, lausub Jehoova, mil enam ei öelda: „Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes tõi Iisraeli rahva välja Egiptusemaalt”,+ 15 vaid öeldakse: „Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes tõi Iisraeli rahva ära põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ta oli nad pillutanud,” ja ma toon nad tagasi nende omale maale, mille ma andsin nende esiisadele.+
16 Ma läkitan paljude kalameeste järele
ja nad püüavad neid, lausub Jehoova.
Siis ma läkitan paljude jahimeeste järele
ja nad jahivad neid igal mäel ja igal künkal
ning kaljulõhedes.
17 Sest mu silmad jälgivad kõike, mida nad teevad.
Nad ei saa minu eest peitu minna
ja nende süüteod pole mu silme eest varjatud.
18 Kõigepealt tasun ma täielikult nende süütegude ja pattude eest,+
sest nad on rüvetanud minu maa oma jäledate ebajumalate elutute kujudega,
täitnud mu omandi oma jälkustega.”+
19 Oo, Jehoova, mu jõud ja mu kindlus,
mu pelgupaik ahastuspäeval!+
Sinu juurde tulevad rahvad maa äärtest
ja ütlevad: „Meie esiisad pärisid vaid vale,
tühisuse ja kasutud asjad.”+
20 Kas saab inimene valmistada endale jumalaid?
Need pole ju tegelikult jumalad.+
21 „Seepärast saavad nad tunda,
seekord saavad nad tunda mu jõudu ja vägevust
ning neil tuleb tunnistada, et minu nimi on Jehoova.”