19 Milline ahastus, milline ahastus!

Mu südames on suur valu.

Süda taob mu sees.

Ma ei suuda vaikida,

sest ma kuulsin sarvehäält,

märguannet sõjaks*.+

20 Kuulutatakse hävingut hävingu järel,

sest kogu maa on laastatud.

Äkitselt on laastatud mu enda telgid,

hetkega mu telgikangas.+

17 Ütle neile nii:

„Mu silmist voolaku pisarad ööl ja päeval, ärgu need lakaku,+

sest mu rahva neitsilik tütar on täielikult purustatud ja murtud,+

tema haav on ränk.