LAULUD (PSALMID)
ESIMENE RAAMAT
(Laulud 1–41)
1 Õnnelik on inimene, kes ei käi jumalatute nõu järgi,
ei seisa patuste teel+
ega istu pilkajate pingil,+
2 vaid kes tunneb rõõmu Jehoova seadusest+
3 Ta on kui veeojade äärde istutatud puu,
mis annab vilja omal ajal
ja mille lehed ei närbu,
ning kõik, mis ta teeb, läheb korda.+
4 Jumalatud aga pole sellised —
nad on kui aganad, mille tuul minema kannab.
3 Nad ütlevad: „Rebigem katki nende ahelad,
heitkem endalt ära nende köidikud!”
4 Kes istub taevasel troonil, naerab,
Jehoova pilkab neid.
5 Ta kõneleb nendega oma vihas,
kohutab neid tulises meelepahas.
8 Küsi minult ja ma annan rahvad sulle pärandiks,
maa ääred su omandiks.+
10 Ja nüüd, kuningad, toimige arukalt,
maa kohtumõistjad, laske end noomida*!
11 Teenige Jehoovat kartusega,
rõõmutsege värisedes.
12 Austage Poega,*+ et Jumal ei vihastuks
ja te oma teelt sootuks ei häviks,+
sest tema viha süttib kiiresti.
Õnnelikud on kõik, kes otsivad varju tema juurest.
Taaveti laul, mille ta tegi, kui põgenes oma poja Absalomi eest.+
3 Oh, Jehoova, miks on mul nii ohtralt vastaseid?+
Miks tõuseb nii suur hulk mu vastu?+
4 Jehoovat hüüan ma valjult,
ta vastab mulle oma pühalt mäelt.+ (sela)
6 Ei karda ma kümneid tuhandeid,
kes ümber on mind piiranud.+
7 Tõuse, Jehoova! Päästa mind,+ mu Jumal!
Mu vaenlastele sa annad vastu lõugu,
jumalatuil murrad hambad.+
8 Jehoova käes on pääste.+
Sinu rahval on su õnnistus. (sela)
Juhatajale: keelpillide saatel. Taaveti laul.
4 Vasta mulle, kui ma hüüan, mu õiglane Jumal!+
Ava mulle pääsetee mu kitsikusest.
Ole mulle armuline ja kuula mu palvet.
2 Kaua veel te teotate mu au, te inimlapsed?
Kaua armastate tühisust ja sepitsete valet? (sela)
3 Teadke seda: Jehoova kohtleb eriliselt oma ustavat*.
Jehoova kuuleb, kui ma hüüan teda.
4 Kui ärritute, ärge tehke pattu.+
Voodis olles mõelge oma südames ja vaikige. (sela)
5 Tooge ohvreid õiguses,
lootke Jehoova peale.+
6 Paljud küsivad: „Kes annab meile näha head?”
Su palge valgus paistku meie peale, oo, Jehoova!+
7 Mu südamesse oled andnud rõõmu suurema kui neil,
kel viljasaak on rikkalik ja värsket veini külluses.
Juhatajale: nehilot*. Taaveti laul.
5 Oo, Jehoova, kuula mu sõnu,+
pane tähele mu ohkamist!
2 Võta kuulda mu appihüüdu,
mu kuningas ja Jumal, sest sinu poole ma palvetan.
5 Ükski ülbe ei või seista su ees.
Sa vihkad kõiki, kes teevad kurja.+
7 Aga mina tulen su kotta+ su küllusliku truu armastuse pärast,+
aukartuses ma kummardan su püha templi poole.+
8 Oo, Jehoova, juhata mind oma õiguses mu vastaste pärast.
Tasanda mulle oma tee!+
9 Ühtki nende sõna ei saa usaldada,
nad pakatavad õelusest,
nende kurk on lahtine haud,
nende sõnad libekeelsed.+
10 Aga Jumal mõistab nad süüdi,
nad langevad omaenda sepitsuste tõttu.+
Nende paljude pattude pärast aetagu nad ära,
sest nad on sinu vastu mässanud.
11 Kuid kõik, kes sinu juurest varju otsivad, rõõmustavad,+
nad hõiskavad igavesti.
Sa ei lase kedagi nende ligi.
Kes armastavad su nime, juubeldavad.
12 Sest sina, Jehoova, õnnistad õiget,
su heameel temast kaitseb teda suure kilbina.+
Juhatajale: keelpillide saatel šeminitis*. Taaveti laul.
6 Oo, Jehoova, ära noomi mind oma vihas,
ära manitse oma raevus!+
2 Ole mulle armuline, Jehoova, sest olen nõrkemas.
Tee mind terveks, Jehoova,+ sest mu luud vabisevad.
8 Taganege minust, kõik, kes teete kurja,
sest Jehoova kuuleb mu nuttu.+
9 Jehoova kuuleb mu anumist,+
Jehoova võtab vastu mu palve.
10 Kõik mu vaenlased jäävad häbisse ja kohkuvad,
ühtäkki taanduvad nad häbistatult.+
Taaveti kaebelaul, mida ta laulis Jehoovale benjaminlase Kuusi sõnade pärast.
7 Jehoova, mu Jumal, sinu juures olen ma leidnud varju.+
Päästa mind kõigi mu tagakiusajate käest ja vabasta mind,+
2 muidu nad rebivad otsekui lõvi mu tükkideks,+
viivad ära ja päästjat ei ole.
3 Jehoova, mu Jumal, kui olen süüdi,
kui olen teinud ülekohut,
4 kui olen teinud kurja sellele, kes tegi mulle head,+
või riisunud põhjuseta oma vaenlast*,
5 siis ajagu vaenlane mind taga ja saagu kätte,
tallaku mu elu maha,
paisaku mu au põrmu. (sela)
6 Tõuse, Jehoova, oma vihas!
Astu välja mu vaenlaste raevu vastu,+
ärka minu pärast ja pane kehtima õigus.+
7 Rahvad ümbritsegu sind,
tegutse nende vastu kõrgusest.
9 Palun tee lõpp jumalatute nurjatustele.
Õige tee aga tugevaks,+
sest sina oled õiglane Jumal,+ kes uurib läbi* südame+ ja neerud*.+
10 Jumal on mu kilp,+ ta päästab südamelt ausad.+
13 Ta paneb valmis surmarelvad,
on valmis laskma süütenooli.+
14 Vaata seda, kes on käima peal kurjusega,
kes kannab üsas häda, kes toob ilmale pettuse.+
15 Ta kaevab augu ja süvendab seda,
kuid kukub ise oma kaevatud auku.+
16 Tema sünnitatud hädad naasevad ta enda pea peale,+
tema vägivald tuleb ta oma pealaele.
Juhatajale: gitit*. Taaveti laul.
8 Oo, Jehoova, meie isand, kui ülev on su nimi kogu maal!
2 Laste ja imikute suu kaudu+ oled sa näidanud oma väge
oma vastaste pärast,
et panna vaikima vaenlast ja kättemaksjat.
3 Kui ma vaatan taevast, su sõrmede tööd,
kuud ja tähti, mis sa oled valmistanud,+
4 siis mis on surelik, et sa teda meeles pead,
inimlaps, et sa tema eest hoolitsed?+
5 Sa tegid ta pisut alamaks jumalasarnastest*,
kroonisid ta au ja hiilgusega.
6 Sa andsid talle võimu oma kätetöö üle.+
Sa oled pannud kõik ta jalge alla:
7 lambad, kitsed ja veised,
ka metsloomad,+
8 taeva linnud ja mere kalad,
kõik, mis liigub mere radadel.
9 Oo, Jehoova, meie isand, kui ülev on su nimi kogu maal!
Juhatajale: muut laben*. Taaveti laul.
א [alef]*
9 Oo, Jehoova, ma tänan sind kogu südamest,
kuulutan kõiki su imelisi tegusid!+
ב [bet]
3 Mu vaenlased taanduvad,+
nad komistavad ja hukkuvad su ees.
4 Sest sa kaitsed mind mu õiges kohtuasjas,
istud oma troonil ja mõistad õiglast kohut.+
ג [gimel]
5 Sa hurjutasid rahvaid,+ hukkasid jumalatud.
Nende nimed kustutasid sa alatiseks, igaveseks.
ה [he]
ו [vav]
10 Kes tunnustavad sinu nime, need usaldavad sind.+
Sina, Jehoova, ei hülga iialgi neid, kes sind otsivad.+
ז [zajin]
11 Laulge kiitust Jehoovale, kes elab Siionis,
tehke rahvaste seas teatavaks tema teod!+
ח [het]
13 Oo, Jehoova, ole mulle armuline! Näe, millist vaeva mu vihamehed mulle põhjustavad,
sina, kes tõstad mind üles surmaväravaist.+
ט [tet]
15 Rahvad on langenud enda kaevatud auku,
nende jalg on astunud nende enda peidetud võrku.+
16 Jehoovat tuntakse tema kohtuotsustest.+
Jumalatud on nende enda kätetööga lõksu püütud.+
Higajon.* (sela)
י [jod]
17 Jumalatud taanduvad surmavalla poole,
kõik rahvad, kes unustavad Jumala.
כ [kaf]
19 Tõuse, Jehoova! Ära lase surelikul võimust saada.
Mõistetagu sinu palge ees rahvastele kohut.+
20 Oo, Jehoova, löö neid hirmuga,+
teadku rahvad, et nad on kõigest surelikud! (sela)
ל [lamed]
10 Oh, Jehoova, miks seisad kaugel?
Miks peidad end hädaajal?+
ja põlgab Jehoovat.
פ [pe]
8 Ta varitseb asulate lähedal,
oma peidupaigast tapab ta süütu.+
ע [ajin]
Ta silmad otsivad õnnetut ohvrit.+
9 Ta ootab peidus nagu lõvi oma pesapaigas.+
Ta varitseb, et tabada abitut.
Ta tababki tema, kui tirib kinni oma võrgu.+
10 Ta purustab ohvri ja surub ta põrmu,
armetud langevad ta küüsi.
11 Ta mõtleb oma südames: „Jumal on unustanud.+
Ta on pööranud ära oma palge,
ta ei märka ealeski.”+
ק [kof]
12 Tõuse, Jehoova!+ Oo, Jumal, tõsta oma käsi!+
Ära unusta vaevatuid.+
13 Miks põlgab jumalatu Jumalat?
Ta mõtleb oma südames: „Ei nõua sa mult aru.”
ר [reš]
14 Sina aga näed muret ja vaeva,
pead seda silmas ja võtad asja käsile.+
Sinu poole pöördub õnnetu ohver,+
sina aitad isata last.+
ש [šin]
ת [tav]
Juhatajale. Taaveti laul.
11 Jehoova juures olen ma leidnud pelgupaiga.+
Kuidas te siis ütlete mulle:
„Põgene oma mäele kui lind!
2 Vaata, kuis jumalatud painutavad vibu,
seavad noole vibunöörile,
et lasta pimeduse varjus südamelt ausaid.
3 Kui alusmüürid* maha kistakse,
mida saab siis õige teha?”?
4 Jehoova on oma pühas templis.+
Jehoova troon on taevas.+
Tema silmad näevad kõike, ta valvas pilk uurib inimlapsi.+
Juhatajale: šeminitis*. Taaveti laul.
12 Päästa mind, Jehoova, sest ustavaid pole enam,
truud on kadunud inimeste seast.
2 Üksteisele räägitakse valet,
meelitatakse, kõneldakse kahepalgelise südamega.+
3 Jehoova kaotab kõik meelitavad huuled,
suurustlevad keeled,+
4 need, kes ütlevad: „Oma keelega me võidame,
oma huuli me pruugime, nagu tahame.
Kes on meile isandaks?”+
5 „Vaevatute rõhumise,
vaeste ohkamise pärast+
asun ma nüüd tegutsema,” ütleb Jehoova.
„Ma päästan nad nende põlastajate käest.”
7 Sina, Jehoova, valvad vaeseid ja vaevatuid,+
kaitsed igaüht neist igavesti selle põlvkonna eest.
8 Jumalatud jalutavad vabalt ringi,
sest inimlapsed ülistavad kõlvatust.+
Juhatajale. Taaveti laul.
13 Kui kauaks, Jehoova, oled sa jätnud mind unustusse? Kas igaveseks?
Kaua veel sa varjad mu eest oma palet?+
2 Kaua veel pean ma muret tundma,
iga päev südames kurbust kandma?
Kui kaua võidutseb vaenlane mu üle?+
3 Vaata mu peale ja vasta mulle, Jehoova, mu Jumal!
Anna mu silmisse elutuld, et ma ei suiguks surmaunne,
4 et mu vaenlane ei ütleks: „Ma sain temast jagu!”
Ära lase vastastel mu languse üle rõõmu tunda.+
6 Jehoovale ma laulan, sest ta on mulle külluslikult tasunud.+
Juhatajale. Taaveti laul.
2 Jehoova vaatab taevast inimlaste peale,
et näha, kas on mõnd taiplikku, kedagi, kes otsib Jehoovat.+
4 Kas ühelgi patustajal pole raasugi oidu?
Nad õgivad mu rahvast nagu leiba
ega hüüa Jehoova poole.
5 Neid haarab aga kohutav hirm,+
sest Jehoova on õigete põlvkonnaga.
6 Teie, patustajad, püüate nurjata vaevatu plaane,
kuid Jehoova on tema varjupaik.+
7 Oh tuleks ometi Siionist Iisraelile pääste!+
Kui Jehoova toob oma rahva vangipõlvest tagasi,
siis Jaakob hõisaku, Iisrael rõõmustagu.
Taaveti laul.
15 Jehoova, kes võib olla külaline su telgis?
Kes tohib elada su pühal mäel?+
2 See, kes käib laitmatuses,+
teeb, mis on õige,+
ja räägib tõtt oma südames,+
3 kes teisi ei laima,+
ei tee ligimesele halba+
4 kellele on tülkad põlastusväärsed,+
kuid kes austab neid, kes kardavad Jehoovat,
kes ei tagane oma tõotusest ka siis, kui see toob talle kahju,+
5 kes ei laena raha kasu peale+
ega võta süütu vastu altkäemaksu.+
Kes nõnda teeb, ei kõigu eal.+
Taaveti miktam*.
16 Kaitse mind, oo, Jumal, sest sinu juurest otsin ma varju.+
2 Ma ütlen Jehoovale: „Sina oled Jehoova, headuse läte.
3 Pühad, kes on maa peal,
need üllad, on mu suurim rõõm.”+
4 Kes käivad ebajumalate järel, suurendavad oma valu.+
Ma ei vala iial nende jumalaile verd joogiohvriks,
nende jumalate nimed ei tule üle mu huulte.+
6 Mulle on välja mõõdetud meeldivad paigad,
mu pärandiosa toob mulle rõõmu.+
9 Seepärast rõõmustab mu süda ja hõiskab mu hing*.
Ma elan julgesti.
Taaveti palve.
17 Kuula mu anumist õiguse eest, Jehoova,
pane tähele mu appihüüdu,
kuula mu palvet, kus pole pettust!+
2 Mõista mulle õiglast kohut,+
su silmad nähku minu õigust.
3 Sa oled uurinud mu südant, vaadanud mind läbi öösel.+
Sa oled mind puhastanud+
ega ole must leidnud kurje sepitsusi,
mu suu ei ole patustanud.
4 Kuis inimesed ka ei toimiks,
on su huulte sõnad mind hoidnud röövli radadelt.+
5 Mu sammud püsigu su teedel,
et jalad mul ei väärataks.+
7 Truud armastust sa imeliselt näita,+
sa nende päästja, kes kaitset otsivad su paremalt käelt;
sa päästad nende küüsist, kes mässavad su vastu.
9 Hoia mind jumalatute eest, kes mind ründavad,
verivaenlaste eest, kes mind ümbritsevad.+
10 Nad on muutunud tuimaks,*
nende suu räägib ülbelt.
11 Nad piiravad meid sisse,+
et saaksid paisata meid maha.
12 Jumalatu on kui lõvi, valmis saaki lõhki kiskuma,
kui hüppevalmis noor lõvi varitsuspaigas.
13 Tõuse, Jehoova, astu talle vastu+ ja alista ta,
oma mõõgaga päästa mind jumalatu käest,
14 oma käega päästa mind, Jehoova,
selle maailma meeste käest, kelle osa on selles elus,+
kelle sa täidad sinult tuleva heaga,+
kes jätavad pärandi oma paljudele poegadele.
Juhatajale. Jehoova teenija Taaveti laul, millega ta pöördus Jehoova poole päeval, mil Jehoova päästis ta kõigi tema vaenlaste ja Sauli käest.+
18 Oo, Jehoova, mu jõud, sinusse olen ma kiindunud.+
2 Jehoova on mu kalju ja mu kindlus, minu päästja.+
Mu Jumal on mu kalju.+ Tema juurest otsin ma kaitset.
3 Ma hüüan Jehoovat, kes väärib kiitust,
ma pääsen oma vaenlaste käest.+
5 Ma olin mässitud surmavalla köitesse,
surmavõrgud olid võtnud mind oma haardesse.+
6 Kitsikuses hüüdsin ma Jehoovat,
anusin oma Jumalat.
Ta kuulis mu häält oma templist+
ja mu appihüüd jõudis ta kõrvu.+
7 Siis hakkas maa rappuma ja kõikuma,+
mägede alused värisesid,
need vappusid edasi-tagasi, sest tema viha süttis.+
12 Tema ees sähvivast valgusest
tungisid läbi pilvede rahe ja tulised söed.
15 Voolusäng tuli nähtavale,+
maa alustoed paljastusid sinu sõitlusest, Jehoova,
sinu sõõrmete hingusest.+
16 Kõrgustest sirutas ta käe,
ta võttis must kinni ja tõmbas mind välja vetesügavusest.+
18 Nad tõusid mu vastu mu õnnetuspäeval,+
kuid Jehoova oli mulle toeks.
19 Tema tõi mind turvalisse paika,
päästis mu, sest olin talle kallis.+
21 Ma olen ju käinud Jehoova teedel,
ma pole teinud kurja, pole hüljanud oma Jumalat.
22 Kõik tema seadused on mul meeles,
tema määrusi ma ei põlga.
28 Sina, Jehoova, süütad mu lambi.
Minu Jumal lööb mu pimeduse särama.+
30 Jumala tee on täiuslik,+
Jehoova sõnad on puhtad.+
Ta on kilbiks neile, kes ta juurest varju otsivad.+
33 Ta teeb mu jalad väledaks kui hirvel,
paneb mind seisma kõrgendikele.+
34 Ta õpetab mu käsi sõdima,
mu käsivarred painutavad vaskvibu.
36 Sa laiendad tee mu sammudele,
mu jalg ei libastu.+
37 Ma jälitan oma vaenlasi ja taban nad.
Ei pöördu ma tagasi enne, kui olen nad minema pühkinud.
38 Ma purustan nad, et nad enam ei tõuseks,+
nad langevad mu jalge alla.
39 Sa annad mulle jõu sõdida,
paiskad vastased maha mu ees.+
40 Sa sunnid mu vaenlased taanduma,
ma teen lõpu oma vihameestele.+
41 Nad hüüavad appi, kuid päästjat ei ole,
hüüavad Jehoovat, aga ta ei vasta neile.
42 Ma pihustan nad tolmuks tuules,
heidan nad välja nagu tänavapori.
43 Sa päästad mind rahva etteheidetest.+
Sa paned mind rahvastele peaks.+
Siis teenib mind rahvas, keda ma varem ei tundnud.+
44 Pelgalt kuuldused minust panevad neid mulle kuuletuma.
Võõramaalased lömitavad mu ees.+
45 Võõramaalased kaotavad julguse,
tulevad värisedes oma kindlustest.
47 Jumal maksab mu eest kätte,+
alistab mulle rahvad.
48 Ta päästab mind vihaste vaenlaste käest.
Sa tõstad mind kõrgemale mu vastastest,+
vabastad mind vägivallatseja küüsist.
50 Ta päästab võimsalt oma kuninga,+
osutab truud armastust oma võitule,+
Taavetile ja tema järglastele igavesti.+
Juhatajale. Taaveti laul.
2 Päev peab päevale kõnet,
öö jagab ööle teadmisi.
3 Pole jutukõma, pole sõnu,
pole kuulda nende häält.
4 Ometi kostab nende kõne* üle maa,
nende sõnum maailma äärteni.+
Taevasse on ta püstitanud telgi päikesele,
5 mis tuleb kui peigmees pulmakambrist,
jookseb kui vägev mees rõõmuga oma rada.
6 Ühest taevaäärest asub ta teele,
teises lõpetab ta oma ringkäigu.+
Miski pole varjatud ta lõõsa eest.
7 Jehoova seadus on täiuslik,+ see annab uut jõudu*,+
Jehoova meeldetuletused on usaldusväärsed,+ need teevad kogenematu targaks.+
8 Jehoova korraldused on õiglased, need rõõmustavad südant,+
Jehoova käsusõna on puhas, see avab silmad.+
10 Need on ihaldusväärsemad kui kuld,
kui palju puhast kulda,+
magusamad kui mesi,+ kui kärjest tilkuv mesi.
13 Ülbetest tegudest hoia oma teenijat,+
ärgu need valitsegu mu üle.+
Siis olen ma laitmatu,+
vaba jultunud pattudest*.
Juhatajale. Taaveti laul.
20 Jehoova vastaku sulle ahastuspäeval,
Jaakobi Jumala nimi kaitsku sind.+
3 Mäletagu ta kõiki su ohvriande,
olgu su põletusohver talle meelepärane*. (sela)
4 Täitku ta su südamesoovid,+
lasku korda minna kõik su plaanid.
5 Me hõiskame su päästetegude üle,+
oma Jumala nimel me tõstame lipud.+
Täitku Jehoova kõik su palved.
6 Nüüd ma tean, et Jehoova päästab oma võitu.+
Ta vastab talle oma pühast taevast,
vabastab ta võimsalt oma parema käega.+
8 Nemad varisevad ja langevad,
kuid meie tõuseme ja seisame kindlalt.+
Juhatajale. Taaveti laul.
2 Sa täitsid tema südamesoovi+
ega lükanud tagasi tema huulte igatsust. (sela)
3 Sa lähed talle vastu külluslike õnnistustega,
paned talle pähe puhtast kullast krooni.+
4 Ta palus sinult elu ja sa andsid talle selle+ —
pika elu, lõputu ja jääva.
5 Sinu päästeteod toovad talle suurt au,+
sa annad talle väärikuse ja hiilguse.
8 Su käsi leiab kõik su vaenlased,
su parem käsi su vihamehed.
9 Arunõudmise ajal heidad sa nad tulisesse ahju.
Jehoova neelab nad oma vihas, tuli sööb nad ära.+
10 Sa hävitad nende järglased maa pealt,
nende järeltulijad inimlaste seast.
12 Sa sunnid nad taganema,+
kui sihid neid vibuga.
13 Tõuse, Jehoova, oma vägevuses!
Lauluga* me kiidame su väge.
Juhatajale: „Emahirv koidikul”*. Taaveti laul.
22 Mu Jumal, mu Jumal, miks oled mu maha jätnud?+
Miks oled kaugel ega päästa mind,
kaugel mu ägamisest?+
2 Mu Jumal, ma hüüan sind päeval, kuid sa ei vasta,+
hüüan ööselgi ega vaiki.
3 Sina aga oled püha,+
sind ümbritsevad Iisraeli kiituslaulud.
6 Kuid mina olen ussike, mitte mees,
inimeste teotada, rahva põlata.+
7 Kõik, kes mind näevad, pilkavad mind,+
nad irvitavad, vangutavad pead ja mõnitavad:+
8 „Ta on andnud end Jehoova hoolde. Päästku tema ta!
Eks vabastagu ta, kui ta temale nii kallis on!”+
9 Sina tõid ju mind välja emaüsast,+
andsid mulle turvatunde emarinnal.
10 Su hoole all ma olen olnud sünnist saati,
emaüsast alates sa oled minu Jumal.
14 Ma olen maha valatud kui vesi.
Kõik mu luud on paigast ära.
Mu süda on kui vaha,+
see sulab sügaval mu sees.+
16 Koerad ümbritsevad mind,+
piiravad mind kui õelate jõuk,+
nad on kui lõvi mu käte ja jalgade kallal.+
17 Ma võin ära lugeda kõik oma luud.+
Nad vahivad ja jõllitavad mind.
18 Nad jagavad mu rõivad omavahel,
heidavad liisku mu riiete pärast.+
21 Päästa mind lõvi suust,+ tarvaste sarvede eest,
vasta mulle ja päästa mind.
23 Teie, kes kardate Jehoovat, kiitke teda!
Jaakobi järglased, andke talle au!+
Iisraeli sugu, tunne tema ees aukartust!
24 Ta pole põlanud ega tülganud rõhutu vaeva,+
pole peitnud oma palet tema eest,+
ta kuulis tema appihüüdu.+
25 Ma kiidan sind suures koguduses,+
täidan oma tõotused nende ees, kes sind kardavad.
26 Tasased saavad süüa, ja küllaga.+
Kes otsivad Jehoovat, kiidavad teda.+
Tundke elust rõõmu igavesti!
27 Kõik maa ääred mõtlevad Jehoovale ja pöörduvad ta poole.
Kõik rahvaste suguvõsad kummardavad su ees.+
28 Sest kuningavõim kuulub Jehoovale,+
tema valitseb rahvaste üle.
29 Kõik maa jõukad söövad ja kummardavad,
tema ees põlvitavad kõik, kes lähevad põrmu,
ükski neist ei suuda end elus hoida.
30 Nende järglased teenivad teda,
tulevasele põlvele räägitakse Jehoovast.
31 Nad tulevad ja kuulutavad tema õigust,
räägivad rahvale, kes sünnib, tema tegudest.
Taaveti laul.
4 Isegi sünges orus kõndides+
ei karda ma kurja,+
sest sina oled minuga,+
su kepp ja su sau rahustavad mind.
Taaveti laul.
24 Jehoovale kuulub maa ja kõik, mis sel on,+
viljakas maa ja need, kes seal elavad.
2 Ta on rajanud maa merede peale,+
kinnitanud selle jõgede kohale.
3 Kes võib tõusta Jehoova mäele,+
seista tema pühas paigas?
4 See, kelle käed on süüta, süda puhas,+
kes pole minu elu* nimel valet vandunud
ega ole vandunud pettust.+
6 See on põlvkond, kes otsib teda,
kes otsib su palet, oo, Jaakobi Jumal. (sela)
10 Kes on see auline kuningas?
Vägede Jehoova on see auline kuningas.+ (sela)
Taaveti laul.
א [alef]
25 Oo, Jehoova, sinu poole ma pöördun!
ב [bet]
ג [gimel]
3 Ei jää häbisse ükski, kes sinule loodab.+
Häbisse jäävad need, kes toimivad reeturlikult, ilma et põhjust oleks.+
ד [dalet]
ה [he]
5 Aita mul käia su tões ja õpeta mind,+
sest sina oled mu pääste Jumal.
ו [vav]
Sinule ma loodan kogu päeva.
ז [zajin]
ח [het]
7 Ära hoia meeles mu noore ea patte ja mu üleastumisi.
Mäleta mind oma truud armastust mööda,+
oma headuse pärast, Jehoova.+
ט [tet]
י [jod]
כ [kaf]
10 Kõik Jehoova teed on truu armastus ja tõde —
ל [lamed]
11 Oma nime pärast, Jehoova,+
andesta mu patt, ehkki see on suur.
מ [mem]
נ [nun]
ס [samekh]
ע [ajin]
פ [pe]
16 Pööra oma pale minu poole ja ole mulle armuline,
sest ma olen üksi ja abitu.
צ [tsade]
17 Aina rohkem on mul südames vaeva,+
aita mind välja mu ahastusest.
ר [reš]
19 Vaata, kui rohkelt on mul vaenlasi
ja kui väga nad mind küll vihkavad!
ש [šin]
20 Hoia mu elu ja päästa mind.+
Ära lase mul jääda häbisse, sest otsin pelgupaika sinu juurest.
ת [tav]
22 Oo, Jumal, vabasta Iisrael kõigist ta hädadest!
Taaveti laul.
3 Su truu armastus on alati mu ees.
Ma käin sinu tões.+
4 Ma ei seltsi petistega,+
väldin neid, kes oma tõelist palet varjavad.
6 Ma pesen oma käsi süütuses
ja käin ümber su altari, Jehoova,
7 et tuua kuuldavale tänu+
ja kuulutada kõiki su imelisi tegusid.
9 Ära pühi mind minema koos patustega,+
ära võta mult elu ühes vägivaldsetega*,
10 kelle kätes on häbiteod,
kelle parem käsi on täis altkäemaksu.
11 Mina aga käin laitmatuses.
Vabasta mind ja ole mulle armuline!
Taaveti laul.
27 Jehoova on mu valgus+ ja mu pääste.
Keda ma peaksin kartma?+
Jehoova on mu elu kindlus.+
Kelle ees ma peaksin värisema?
2 Kui õelad ründasid, et õgida mu liha,+
siis komistasid ja kukkusid mu vastased ja vaenlased.
3 Isegi kui sõjavägi lööks laagri üles mu vastu,
ei kardaks mu süda.+
Isegi kui mu vastu puhkeks sõda,
ei kaoks mu kindlustunne.
4 Üht olen ma palunud Jehoovalt,
jah, seda ma soovin:
et võiksin elada Jehoova kojas kõik oma elupäevad,+
vaadelda Jehoova kaunidust,
6 Siis kerkib mu pea üle vaenlaste, kes mind piiravad.
Ma toon tema telgis ohvreid rõõmuhõisetega,
kiidan Jehoovat lauluga*.
9 Ära peida oma palet minu eest,+
ära tõrju vihas oma teenijat.
Sina oled mu aitaja,+
ära hülga ega jäta mind, mu pääste Jumal!
11 Õpeta mind oma teel, Jehoova,+
juhata õiguse rajal mu vastaste pärast.
12 Ära anna mind vaenlaste meelevalda;+
sest minu vastu on tõusnud valetunnistajad,+
nad ähvardavad mind vägivallaga.
Taaveti laul.
28 Sinu poole ma hüüan, Jehoova, mu kalju,+
ära sulge oma kõrva mu ees.
Kui sa vaikid,
saan nende sarnaseks, kes lähevad hauasügavusse.+
2 Kuula mu anumist, kui hüüan sind appi,
kui tõstan käed su pühamu pühima paiga poole.+
3 Ära vii mind ära ühes jumalatutega, nendega, kes teevad kurja,+
kes räägivad ligimesele rahust, kuid kelle südames on õelus.+
4 Tasu neile nende tegusid mööda,+
nende kurjust mööda.
Anna neile nende kätetöö järgi,
nende tegude järgi.+
6 Kiidetud olgu Jehoova,
sest ta on kuulnud mu abipalveid!
7 Jehoova on mu tugevus+ ja kilp,+
tema peale loodab mu süda.+
Ma sain temalt abi ja mu süda hõiskab,
ma tänan teda lauluga.
8 Jehoova on oma rahva tugevus,
ta on kindlus, ta päästab võimsalt oma võitu.+
Taaveti laul.
29 Andke Jehoovale, mida ta väärib, te vägevate pojad,
andke Jehoovale, mida ta väärib oma au ja jõu pärast!+
2 Tunnustage Jehoova nime aulisust!
Kummardage Jehoova ette pühas rüüs*.
4 Jehoova hääl on võimas,+
Jehoova hääl on ülev.
5 Jehoova hääl murrab seedreid,
Jehoova purustab Liibanoni seedreid.+
7 Jehoova hääl lööb tuleleekidega,+
8 Jehoova hääl paneb värisema kõrbe,+
Jehoova paneb värisema Kaadese+ kõrbe.
9 Jehoova hääl paneb hirved poegima,
laasib metsad lagedaks.+
Tema templis hüüavad kõik: „Au Jumalale!”
Koja sissepühitsemise laul. Taaveti laul.
30 Ma ülistan sind, Jehoova, et oled mu üles tõstnud
ega ole lasknud mu vaenlastel rõõmu tunda.+
2 Jehoova, mu Jumal, ma hüüdsin sind appi ja sa tegid mu terveks.+
3 Jehoova, sa tõstsid mu üles surmavallast,+
hoidsid mind elus ega lasknud mul vajuda hauasügavusse.+
4 Laulge kiitust* Jehoovale, tema ustavad,+
ülistage tema püha nime,+
5 sest tema viha kestab vaid hetke,+
aga soosing kogu eluaja.+
Õhtul võib tulla nutt, kuid hommikul on hõiskamine.+
6 Muretul ajal ma ütlesin:
„Ma ei kõigu eal!”
8 Sinu poole, Jehoova, ma hüüan.+
Jehoovalt anun ma soosingut.
11 Sa oled muutnud mu kurbuse tantsuks,
võtnud mult kotiriide, rüütanud mind rõõmusse,
12 et laulaksin sulle kiitust ega vaikiks.
Jehoova, mu Jumal, sind tänan ma igavesti.
Juhatajale. Taaveti laul.
31 Jehoova, sinu juures olen ma leidnud pelgupaiga,+
ärgu jäägu ma kunagi häbisse.+
Päästa mind oma õiguse pärast.+
6 Ma vihkan neid, kes teenivad kasutuid, tühiseid ebajumalaid.
Mina aga loodan Jehoovale.
8 Sa ei andnud mind vaenlase kätte,
vaid panid seisma turvalisse paika.
9 Ole mulle armuline, Jehoova, sest ma olen ahastuses.
11 Mind pilkavad kõik mu vaenlased,+
isegi mu naabrid.
Ma olen hirmuks oma tuttavatele,
mind kohates nad põgenevad.+
12 Ei ole mul enam kohta nende südames, olen unustatud kui surnu,
olen kui katkine kruus,
13 olen kuulnud palju laimu,
õud ümbritseb mind.+
Nad tulevad mu vastu nagu üks mees,
kavatsevad võtta mult elu.+
15 Mu päevad on sinu käes.
Päästa mind vaenlaste ja tagakiusajate küüsist!+
16 Lase oma palge hiilgusel paista oma teenija peale.+
Su truu armastus päästku mind.
17 Jehoova, ärgu jäägu ma häbisse, kui hüüan sinu poole.+
Häbisse jäägu jumalatud,+
pandagu nad surmavallas vaikima.+
18 Jäägu tummaks valelikud huuled,+
mis jultunult räägivad õige vastu ülbuse ja põlgusega.
19 Kui rikkalik on su headus!+
Sa oled talletanud selle neile, kes sind kardavad,+
osutanud seda kõigi nähes neile, kes su juurest pelgupaika otsivad.+
20 Oma salapaigas, enda lähedal,+
varjad sa neid sepitsuste eest,
oma varjupaigas peidad sa neid
ägedate rünnakute eest.+
22 Mind aga haaras hirm ja ma ütlesin:
„Ma hävin su ees.”+
Kuid sina kuulsid mu anumist, kui sind appi hüüdsin.+
23 Armastage Jehoovat, kõik, kes olete talle truud!+
Jehoova kaitseb ustavaid,+
kuid maksab kõrkidele küllaga kätte.+
Taaveti laul. Maskil.*
32 Õnnelik on see, kelle üleastumine on andeks antud, kelle patt kinni kaetud.+
2 Õnnelik on mees, kelle süüd Jehoova ei arvesta,+
kelle vaimus pole valskust.
3 Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud mu lõputust ägamisest.+
5 Lõpuks ma tunnistasin sulle oma patu,
ei katnud kinni oma eksimust.+
Ma ütlesin: „Ma tunnistan Jehoovale oma üleastumised,”+
ja sina andestasid mu patusüü.+ (sela)
6 Seepärast palvetavad sinu poole kõik ustavad,+
kuni sa oled veel leitav.+
Siis ei ulatu nendeni isegi uputusveed.
7 Sina oled mu varjupaik,
sina hoiad mind häda eest.+
Sa ümbritsed mind pääsemise rõõmuhõisetega.+ (sela)
9 Ärge olge nagu mõistuseta hobused või muulad,+
kelle metsikust peab taltsutama suuraudade ja päitsetega,
muidu nad su juurde ei tule.”
10 Jumalatul on palju piinu,
aga seda, kes Jehoovale loodab, ümbritseb tema truu armastus.+
11 Rõõmutsege Jehoova tegude üle ja juubeldage, te õiged,
hõisake, kõik südamelt ausad!
33 Tundke rõõmu Jehoovast, te õiged!+
Kui sobiv on küll ausameelseil teda kiita!
2 Tänage Jehoovat lüüramänguga,
laulge talle kiitust kümnekeelse pilli saatel*.
4 Sest Jehoova sõna on õige,+
kõik ta teod on usaldusväärsed.
6 Jehoova sõnaga on tehtud taevas,+
tema suu vaimuga kõik, mis seal on.
7 Tema kogub mereveed otsekui tammi taha,+
paneb vetevood aitadesse.
8 Kartku Jehoovat kogu maa,+
tundku tema ees aukartust kõik maa elanikud.
15 Tema vormib nende südant,
uurib kõiki nende tegusid.+
17 Hobusele rajatud võidulootus on petlik,+
tema kange ramm ei taga päästet.
18 Jehoova silmad saadavad neid, kes teda kardavad,+
tema truu armastuse peale loodavad,
19 et päästa nad surmast,
hoida neid elus näljaajal.+
20 Me ootame Jehoovat,
tema on meie abi ja kilp.+
21 Tema tegude üle rõõmutseb me süda,
ta püha nime peale me loodame.+
Taaveti laul, mille ta tegi pärast seda, kui ta oli teeselnud Abimeleki* ees hullumeelset+ ning Abimelek oli ta ära ajanud ja ta oli lahkunud.
א [alef]
34 Ma kiidan Jehoovat igal ajal,
teda kiidavad mu huuled lakkamata.
ב [bet]
2 Ma räägin uhkusega Jehoovast,+
tasased kuulevad ja rõõmustuvad.
ג [gimel]
3 Ülistage Jehoovat koos minuga,+
tõstkem üheskoos kõrgele tema nimi.
ד [dalet]
ה [he]
5 Kes vaatasid tema poole, lõid särama,
neid ei suudetud panna häbenema.
ז [zajin]
6 Hädaline hüüdis ja Jehoova kuulis.
Kõigist vaevadest päästis ta tema.+
ח [het]
ט [tet]
8 Maitske ja vaadake, et Jehoova on hea!+
Õnnelik on mees, kes tema juurest pelgupaika otsib.
י [jod]
9 Kartke Jehoovat, kõik tema pühad,
sest neil, kes teda kardavad, pole millestki puudust.+
כ [kaf]
10 Noored ja tugevad lõvidki on näljas,
aga neil, kes otsivad Jehoovat, ei puudu midagi head.+
ל [lamed]
11 Tulge, mu pojad, kuulake mind,
ma õpetan teile Jehoova kartust.+
מ [mem]
12 Kes teist ihkab elust rõõmu tunda,
näha palju häid elupäevi?+
נ [nun]
13 See hoidku oma keelt kurja kõnelemast,+
huuli pettust rääkimast,+
ס [samekh]
14 pöördugu halvast ja tehku head,+
otsigu rahu ja nõudku seda taga.+
ע [ajin]
פ [pe]
16 Jehoova pale on aga nende vastu, kes teevad halba,
ta kustutab maa pealt nende mälestusegi.+
צ [tsade]
ק [kof]
ר [reš]
ש [šin]
20 Ta hoiab kõiki tema luid,
ühtki neist ei murta.+
ת [tav]
21 Õnnetus viib jumalatu surma,
kes vihkavad õiget, jäävad süüdi.
22 Jehoova lunastab oma teenijate elu,
ei leita süüd kellelgi, kes tema juurest pelgupaika otsib.+
Taaveti laul.
35 Oo, Jehoova, kaitse mind mu kohtuasjas mu vastaste vastu,+
võitle nendega, kes minu vastu võitlevad.+
2 Võta väike ja suur kilp,+
tõuse ja kaitse mind,+
3 tõsta oda ja tapper mu tagaajajate vastu.+
Ütle mulle: „Mina olen su pääste.”+
4 Tundku häbi ja alandust need, kes jahivad mu elu.+
Taganegu häbistatult need, kes mõtlevad mind hävitada.
5 Olgu nad kui aganad tuules,
Jehoova ingel ajagu nad ära.+
6 Olgu nende tee pime ja libe,
kui Jehoova ingel neid taga ajab.
7 Sest põhjuseta on nad seadnud mulle püünisvõrgu,
põhjuseta kaevanud mulle augu.
9 Mina aga tunnen rõõmu Jehoovast,
juubeldan tema päästetegude üle.
10 Kõik mu luud ütlevad:
„Jehoova, kes on selline kui sina?
Sa päästad abitu tugevama käest,+
abitu ja vaese röövlite käest.”+
11 Õelad tunnistajad astuvad ette,+
küsivad mult asju, millest ma midagi ei tea.
12 Nad tasuvad mulle head halvaga,+
mu hinges on lein.
13 Kui nemad olid haiged, katsin mina end kotiriidega,
vaevasin paastumisega oma hinge,
ja kui mu palve tuli tühjalt tagasi,
14 kõndisin ma ringi, nagu oleks leinanud sõpra või venda,
olin kurbusest kummargil, nagu leinanuks oma ema.
15 Ent kui mina komistasin, tulid nad rõõmsalt kokku,
nad tulid kokku, et mind ootamatult lüüa,
kiskusid mu tükkideks ega vaikinud.
18 Siis ma tänan sind suures koguduses,+
kiidan sind hulga rahva seas.
19 Ära lase neil, kes on põhjuseta mu vaenlased, mind parastada,
ära lase neil, kes mind alusetult vihkavad,+ õelalt silma pilgutada.+
20 Sest nad ei räägi rahust,
vaid sepitsevad pettust maa rahulike vastu.+
21 Nad avavad suu, et mind süüdistada,
ja ütlevad: „Paras! Paras! Nüüd on meie silmad seda näinud!”
23 Ärka ja tõuse, et mind kaitsta,
mu Jumal Jehoova, kaitse mind mu kohtuasjas.
24 Mõista mulle kohut oma õigust mööda,+ Jehoova, mu Jumal,
ära lase neil mu üle kahjurõõmu tunda.
25 Ärgu nad eales mõelgu: „Paras! Seda me tahtsimegi!”
Ärgu nad kunagi öelgu: „Me oleme ta neelanud!”+
26 Tabagu häbi ja põlgus kõiki,
kes rõõmustavad mu õnnetuse üle.
Riietugu häbisse ja alandusse need, kes suurustavad mu ees.
27 Aga kes rõõmustavad mu õiguse üle, hõisaku,
nad öelgu alati:
„Ülistatud olgu Jehoova, kel on hea meel oma teenija rahupõlvest!”+
Juhatajale. Jehoova teenija Taaveti laul.
36 Jumalatu inimese üleastumine kõneleb tema südamepõhjas,
ei ole jumalakartust tema silme ees.+
2 Ta oma mõtted petavad teda,
ta ei märka oma süütegu ega vihka seda.+
3 Sõnad tema suus on kurjad ja valelikud,
ei ole tal taipu teha head.
4 Oma voodiski sepitseb ta kurja.
Ta seab end teele, mis pole hea,
ta ei hülga halba.
5 Jehoova, sinu truu armastus ulatub taevani,+
sinu ustavus pilvedeni.
6 Sinu õigus on nagu võimsad mäed*,+
sinu seadused kui avarad ja sügavad veed.+
Sina, Jehoova, hoiad inimest ja looma.+
11 Ärgu tallaku mind kõrkide jalg,
ärgu peletagu jumalatute käsi.
12 Näe, kurjad on langenud,
nad on maha paisatud ega suuda tõusta.+
Taaveti laul.
א [alef]
37 Ära ärritu kurjade pärast,
ära kadesta ülekohtuseid.+
2 Nad närtsivad kiiresti kui rohi,+
närbuvad kui haljas rohi.
ב [bet]
4 Olgu Jehoova su ülim rõõm
ja ta täidab su südamesoovid.
ג [gimel]
6 Ta laseb su õiglusel särada kui koiduvalgusel,
su õigusel kui südapäeva päikesel.
ד [dalet]
ה [he]
ו [vav]
ז [zajin]
12 Jumalatu sepitseb õige vastu kurja,+
kiristab ta peale hambaid.
13 Jehoova aga naerab ta üle,
sest teab, et jumalatu inimese hukatuspäev saabub.+
ח [het]
14 Jumalatud tõmbavad mõõga ja vinnastavad vibu,
et kukutada rõhutu ja vaene,
et tappa õigel teel käijad.
15 Kuid nende mõõk läbistab nende enda südame,+
nende vibu murtakse.
ט [tet]
16 Parem õiglase pisku
kui paljude jumalatute küllus.+
17 Sest jumalatute käsivarred murtakse,
kuid õigeid Jehoova toetab.
י [jod]
18 Jehoova teab laitmatute üleelamisi,
nende pärand püsib igavesti.+
19 Hädaajal ei jää nad häbisse,
näljapäevil nad saavad söönuks.
כ [kaf]
ל [lamed]
21 Jumalatu võtab laenuks ega maksa tagasi,
kuid õige on helde ning jagab lahkelt.+
22 Keda Jumal õnnistab, need pärivad maa,
aga keda ta neab, neile tehakse lõpp.+
מ [mem]
נ [nun]
25 Ma olin noor, nüüd olen vana,
kuid ma pole iial näinud õiget hüljatuna+
ega tema lapsi leiba kerjamas.+
26 Ta on alati helde laenama,+
tema lapsi ootavad õnnistused.
ס [samekh]
27 Pöördu kurjast ja tee head,+
siis püsid sa igavesti,
28 sest Jehoova armastab õigust
ega hülga oma ustavaid.+
ע [ajin]
פ [pe]
צ [tsade]
32 Jumalatu varitseb õiget,
otsib võimalust teda surmata,
33 kuid Jehoova ei anna õiget tema kätte,+
ei mõista õiget kohtus süüdi.+
ק [kof]
34 Looda Jehoovale ja käi tema teel,
siis ta ülendab sind ja sa pärid maa.
Sa näed, kui jumalatuile tehakse lõpp.+
ר [reš]
35 Ma nägin halastamatut, kurja inimest
laiutamas kui lopsakas puu oma mullas,+
36 kuid ta kadus äkitselt ja enam teda polnud,+
ma otsisin teda, aga ei leidnud.+
ש [šin]
38 Kuid kõik üleastujad hävitatakse,
jumalatutel ei ole tulevikku.+
ת [tav]
40 Jehoova aitab neid ja vabastab nad.+
Ta vabastab nad jumalatute käest ja päästab nad,
sest nad otsivad varju tema juurest.+
Taaveti laul meeldetuletuseks.
38 Oo, Jehoova, ära noomi mind oma vihas,
ära manitse oma raevus.+
2 Su nooled on tunginud sügavale mu sisse,
su käsi rõhub mind raskesti.+
3 Pole ühtki tervet kohta mu ihus su pahameele pärast.
Mu luud ei saa rahu mu patu pärast.+
4 Mu eksimused on tõusnud üle mu pea,+
need lasuvad mul taagana, liig rasked on kanda.
5 Mu haavad haisevad ja mädanevad
mu rumaluse pärast.
6 Ma olen ahastuses, mustas masenduses,
terve päeva käin kurvana ringi.
8 Ma olen tuim ja rusuks pekstud,
südamevaev paneb mind valjult ägama.
9 Oo, Jehoova, sinu ees on kõik mu soovid,
sinu eest pole varjatud mu ohked.
10 Mu süda peksleb, jõud on lahkunud,
valgus mu silmis on tuhmunud.+
11 Mu sõbrad ja semud väldivad mind mu hädas,
head tuttavad hoiavad must eemale.
12 Kes jahivad mu elu, seavad mulle lõkse,
kes püüavad mulle halba teha, kõnelevad hukatusest,+
kogu päeva nad plaanivad pettust.
14 Ma olen kui mees, kes ei kuule,
kelle suu ei ütle midagi enda kaitseks.
16 Ma ütlesin: „Ärgu nad parastagu mind,
ärgu suurustagu minu ees, kui mu jalg vääratab.”
17 Sest ma olin kokku varisemas
ja mu valu ei lahkunud minust.+
19 Kuid mu vaenlased on täies jõus ja vägevad,*
palju on neid, kes mind põhjuseta vihkavad.
20 Nad tasusid mulle head halvaga,
olid minu vastu, sest püüdsin teha head.
21 Ära hülga mind, Jehoova!
Ära ole minust kaugel, mu Jumal!+
22 Tõtta mulle appi,
Jehoova, mu pääste!+
Juhatajale: jedutuun*.+ Taaveti laul.
39 Ma ütlesin: „Ma valvan oma samme,
et ma ei patustaks oma keelega.+
Ma valvan oma suud, talitsen seda,+
kuni jumalatu on mu ees.”
3 Süda mu sees hõõgus,
tuli leegitses mus mõtiskelu ajal.
Siis lausus mu keel:
4 „Oo, Jehoova, anna mulle aimu, millal tuleb mu lõpp,
mis on mu elupäevade pikkus,+
et võiksin teada oma elu lühidust*.
5 Tõesti, päevi oled sa andnud mulle pisut,*+
mu eluiga su ees on tühine.+
Kui inimene paistabki tugev ja kindel, on ta vaid hingeõhk.+ (sela)
7 Millele saan siis loota, Jehoova?
Sina oled mu ainuke lootus.
8 Vabasta mind kõigist mu üleastumistest.+
Ära lase rumalal mind põlualuseks teha.
10 Võta oma nuhtlus mu pealt.
Ma olen su käelöökidest kurnatud.
11 Sa manitsed inimest, karistad teda eksimuse eest,+
hävitad tema kalli vara, nii nagu teeb seda koi.
Tõesti, inimene pole muud kui hingeõhk.+ (sela)
12 Kuula mu palvet, Jehoova,
pane tähele mu appihüüdu.+
Ärgu jäägu sul märkamata mu pisarad.
Sest ma olen sulle kui muulane,+
13 Pööra minult oma karm pilk, et võiksin taas rõõmus olla,
enne kui kaon ja mind pole enam.”
Juhatajale. Taaveti laul.
2 Ta tõi mind välja mühava veega august,
sügavast porimülkast.
Ta asetas mu jalad kaljule,
tegi mu jalgealuse kindlaks.
3 Ta pani mu huulile uue laulu,+
kiituslaulu meie Jumalale.
Paljud näevad neid Jumala tegusid ja tunnevad aukartust,
nad hakkavad lootma Jehoovale.
4 Õnnelik on mees, kes loodab Jehoovale
ega vaata tõrksate ja valelike poole.
5 Kui palju oled sa teinud imelisi tegusid,
Jehoova, mu Jumal,
ja mõlgutanud mõtteid meie üle;+
pole kedagi sinusarnast.+
Kui hakkaksin neist rääkima ja kõnelema,
ei tuleks neil lõppu.+
6 Ohvrit ja ohvriandi sa ei soovinud,*+
aga sa avasid mu kõrvad, et kuuleksin.+
Põletus- ja patuohvreid sa ei nõudnud.+
7 Siis ma ütlesin: „Siin ma olen,
rullraamatus on minust kirjutatud.+
9 Ma kuulutan head sõnumit õigusest suures koguduses.+
Ma ei hoia oma huuli tagasi.+
Sina, Jehoova, tead seda hästi.
10 Sinu õigust ei hoia ma varjul oma südames.
Ma kuulutan su ustavust ja päästet.
Ma ei salga su truud armastust ja tõde suure koguduse ees.”+
11 Jehoova, ära jäta mind oma halastusest ilma.
Sinu truu armastus ja tõde kaitsku mind alati.+
12 Loendamatud õnnetused piiravad mind,+
mu paljud eksimused on matnud mind enda alla, ma ei näe oma teed.+
Neid on rohkem kui juukseid mu peas
ja mu süda on araks löönud.
14 Tundku häbi ja alandust kõik,
kes püüavad võtta mult elu.
Taganegu häbistatult,
kes rõõmustavad mu õnnetuse üle.
15 Kohkugu oma häbitööst,
kes mind pilkavad: „Paras! Paras!”
16 Aga kõik, kes sind otsivad,+
juubeldagu ja rõõmutsegu sinu üle.+
Kes armastavad su päästetegusid, öelgu alati:
„Olgu ülistatud Jehoova!”+
17 Mina aga olen abitu ja vaene,
mõelgu Jehoova mu peale.
Sina oled mu aitaja ning päästja.+
Mu Jumal, ära viivita!+
Juhatajale. Taaveti laul.
41 Õnnelik on igaüks, kes viletsast hoolib,+
õnnetuspäeval Jehoova päästab ta.
2 Jehoova valvab teda ja hoiab elus.
Ta kuulutatakse õnnelikuks maa peal.+
Eal ei anna sa teda vaenlaste meelevalda.+
3 Jehoova toetab teda haigevoodis.+
Sa hoolitsed tema eest, kui ta haigeks jääb.
4 Ma ütlesin: „Oo, Jehoova, ole mulle armuline!+
5 Mu vaenlased räägivad minust kurja:
„Millal ta küll sureb, millal kaob tema nimi?”
6 Kui vastane tuleb mind vaatama, tulevad ta südamest võltsid sõnad.
Ta otsib, mida halba öelda,
siis läheb ja räägib seda kõigile.
7 Kõik, kes mind vihkavad, sosistavad omavahel,
sepitsevad mu vastu kurja, öeldes:
8 „Teda on tabanud hirmus õnnetus,
ta on pikali ega tõuse enam.”+
10 Aga sina, Jehoova, ole mulle armuline ja tõsta mind üles,
et võiksin neile tasuda.
11 Sellest ma tean, et olen sulle meeltmööda,
kui mu vaenlane ei saa mu üle võidurõõmutseda.+
TEINE RAAMAT
(Laulud 42–72)
Juhatajale. Korahi poegade maskil*.+
42 Nagu hirv igatseb veeojade järele,
nii igatseb mu hing sinu järele, mu Jumal.
3 Pisarad on mulle toiduks päeval ja ööl,
kogu päeva pilgatakse mind: „Kus on su Jumal?”+
4 Ma valan välja oma hinge, kui meenutan endisi päevi,
kuidas kõndisin koos rahvasummaga,
juhtisin seda pühalikult* Jumala kotta,
saatjaks rõõmurõkked ja tänuhüüded,
pidutseva rahva hõisked.+
5 Mu hing, miks oled ahastuses,+
miks oled sa nii rahutu?
Oota Jumalat,+
sest ma tänan teda veel kui oma võimsat päästjat.+
6 Mu Jumal, ma olen ahastuses.+
Seepärast meenutan ma sind+
Jordanimaal ja Hermoni tippudel,
Mitsari* mäel.
8 Päeval kingib Jehoova mulle oma truud armastust,
öösel ma laulan temast, esitan palve oma elu Jumalale.+
9 Ma ütlen Jumalale, oma kaljule:
„Miks oled mu unustanud?+
Miks pean kõndima kurvalt vaenlase surve all?”+
11 Mu hing, miks oled ahastuses,
miks oled sa nii rahutu?
Oota Jumalat,+
sest ma tänan teda veel kui oma võimsat päästjat ja oma Jumalat.+
43 Oo, Jumal, mõista mulle kohut,+
kaitse mind mu kohtuasjas+ truudusetu rahva vastu.
Päästa mind valeliku ja ülekohtuse mehe käest.
2 Sest sina oled mu Jumal, mu kindlus.+
Miks oled mu ära tõuganud?
Miks pean kõndima kurvalt vaenlase surve all?+
3 Saada oma valgus ja tõde.+
Need juhtigu mind,+
saatku su pühale mäele, su aulise telkpühamu juurde.+
4 Siis tulen ma Jumala altari ette,+
Jumala juurde, kes on mu ülim rõõm.
Ma tänan sind lüüramänguga,+ oo, Jumal, mu Jumal.
5 Mu hing, miks oled ahastuses,
miks oled sa nii rahutu?
Oota Jumalat,+
sest ma tänan teda veel kui oma võimsat päästjat ja oma Jumalat.+
Juhatajale. Korahi poegade laul.+ Maskil.*
44 Oo, Jumal, me oleme oma kõrvaga kuulnud,
meie esiisad on jutustanud,+
mida sa tegid nende päevil,
ammustel aegadel.
2 Sa ajasid rahvad oma käega minema,+
panid asemele meie esiisad.+
Sa purustasid rahvad, kihutasid nad ära.+
3 Mitte oma mõõga varal ei saanud nad maad enda valdusse,+
mitte nende käsivars ei toonud neile võitu,+
vaid see oli sinu parem käsi, sinu käsivars+ ja palge valgus,
sest sul oli neist hea meel.+
4 Sina oled mu kuningas, oo, Jumal.+
Anna Jaakobile täielik võit.
6 Sest ma ei looda oma vibule,
mind ei päästa minu mõõk.+
7 Sina päästsid meid vastaste käest,+
häbistasid meie vihamehi.
8 Jumalat me kiidame kogu päeva,
täname su nime igavesti. (sela)
9 Ent nüüd sa oled meid ära tõuganud, meid häbistanud,
meie vägedega ei tule sa välja.
10 Sa paned meid taganema meie vastase ees,+
vihamehed võtavad meilt, mida tahavad.
11 Sa annad meid nende kätte, et meid pandaks nahka kui lambaid,
oled pillutanud meid rahvaste sekka.+
12 Sa müüd oma rahva eimillegi eest,+
saamata mingit müügitulu.
13 Sa annad meid naabrite pilgata,
kõigi ümberkaudsete irvitada ja mõnitada.
15 Kogu päeva tunnen end alandatuna,
mind matab häbi
16 nende mõnituste ja solvangute pärast,
meie vaenlase pärast, kes kätte maksab.
17 See kõik on meid tabanud, aga me pole sind unustanud,
pole murdnud su lepingut.+
18 Meie süda pole eksiteele läinud,
meie sammud pole su teelt kõrvale kaldunud.
19 Sina aga purustasid meid šaakalite elupaigas,
katsid meid pilkase pimedusega.
20 Kui me unustaks oma Jumala nime,
sirutaks palvekäed võõra jumala poole,
21 kas siis Jumal ei saaks teada?
Tema ju teab südame saladusi.+
22 Meid saadetakse sinu pärast surma kogu päeva,
meid on arvatud tapalambaiks.+
24 Miks varjad oma palet?
Miks unustad meie viletsuse ja vaeva?
25 Me oleme ju paisatud põrmu,
oleme maoli maas.+
Juhatajale: „Liiliad”. Korahi poegade laul.+ Maskil.* Armastuslaul.
45 Mu südant vaimustab midagi head.
Ma lausun: „Mu laul on kuningast.”+
Olgu mu keel kui osava ümberkirjutaja krihvel.+
2 Sa oled nägusam kõigist inimlastest,
su huulilt voolab meeldiv kõne.+
Seepärast on sul Jumala õnnistus igavesti.+
4 Mine oma hiilguses ja võida,+
ratsuta tõe, alandlikkuse ja õiguse eest!+
Su parem käsi teeb* aukartustäratavaid tegusid.
7 Sa armastad õigust+ ja vihkad kurja.+
Seepärast on Jumal, sinu Jumal, võidnud sind+ rõõmuõliga+ rohkem kui su kaaslasi.
8 Su rõivad lõhnavad kui mürr, aaloe* ja kassia,
sind rõõmustab uhkest vandlipaleest kostev keelpillihääl.
9 Su auväärt daamide seas on kuningatütreid,
kuninganna seisab su paremal käel, ehitud Oofiri kullaga.+
10 Kuula, mu tütar, pane tähele, pööra mu poole oma kõrv,
unusta oma rahvas ja isamaja.
11 Kuningat kütkestab su ilu,
ta on ju su isand,
kummardu ta ette.
12 Tüürose tütar tuleb kingiga,
rahva rikkaimad otsivad su soosingut.
13 Kuningatütar on palees täies hiilguses,
tema rüü on kaunistatud kullaga.
14 Peenelt kootud* rõivais viiakse ta kuninga ette.
Tema kannul tuuakse su ette neitsid, tema saatjad.
15 Nad tuuakse rõõmu ja hõisetega,
nad astuvad kuningapaleesse.
16 Su esiisade asemele tulevad su pojad,
sa määrad nad valitsejaiks kogu maal.+
17 Ma teen su nime kuulsaks kõigi tulevaste põlvede seas.+
Seepärast tänavad rahvad sind ikka ja igavesti.
Juhatajale. Korahi poegade laul.+ Alamot.*
2 Seepärast me ei karda, kui ka maa liiguks,
mäed langeksid meresügavusse,+
3 mereveed möllaks ja kobrutaks,+
mäed vappuksid tormimühast. (sela)
4 Jõgi oma harudega rõõmustab Jumala linna,+
Kõigekõrgema püha telkpühamut.
6 Rahvad mässavad ja kuningriigid kukutatakse.
Ta laseb kõlada oma häält ja maa sulab.+
7 Vägede Jehoova on meiega,+
Jaakobi Jumal on meie kindel varjupaik. (sela)
8 Tulge ja vaadake Jehoova tegusid,
kuidas ta teeb maa peal hämmastavaid asju.
10 „Andke alla ja teadke, et mina olen Jumal!
Mind ülistatakse rahvaste seas,+
mind ülistatakse maa peal.”+
Juhatajale. Korahi poegade laul.+
47 Plaksutage käsi, kõik rahvad!
Hõisake Jumalale võidujoovastuses!
3 Ta alistab rahvad me ees,
paneb hõimud me jalge alla.+
5 Jumal tõuseb hõisete saatel,
Jehoova saabub sarvehäälega.
6 Laulge kiitust* Jumalale, laulge kiitust!
Laulge kiitust meie kuningale, laulge kiitust!
7 Sest Jumal on kogu maa kuningas.+
Laulge kiitust ja toimige arukalt.
8 Jumal on saanud rahvaste kuningaks.+
Jumal istub oma pühal troonil.
9 Rahvaste juhid tulevad kokku
koos Aabrahami Jumala rahvaga,
sest maa valitsejad* kuuluvad Jumalale.
Tema on üliväga austatud.+
Korahi poegade laul.+
48 Jehoova on suur, väärt ülimat kiitust
meie Jumala linnas oma pühal mäel.
3 Selle kindlustornides
on Jumal teinud end tuntuks kindla varjupaigana.+
4 Näe, kuningad kogunesid,
tungisid üheskoos edasi.
5 Linna nähes nad hämmastusid,
kohkusid ja pagesid kabuhirmus.
6 Neid haaras seal värin
nagu valu sünnitavat naist.
7 Idatuulega hukutad sa Tarsise laevad.
8 Millest olime kuulnud, seda nägime nüüd oma silmaga
vägede Jehoova, meie Jumala linnas.
Jumal teeb selle kindlaks igaveseks ajaks.+ (sela)
9 Sinu templis
me mõtiskleme su truu armastuse üle, oo, Jumal.+
12 Käige ümber Siioni, tehke tiir ta ümber,
lugege ära ta tornid.+
13 Tehke ta kaitsevallid*+ oma südameasjaks,
uurige ta kindlustorne,
et võiksite jutustada temast tulevastele põlvedele.
Juhatajale. Korahi poegade laul.+
49 Kuulake seda, kõik rahvad,
pange tähele, kõik maailma elanikud,
2 nii väiksed kui ka suured,
nii rikkad kui ka vaesed.
3 Mu suu kõneleb tarku sõnu,
mu südame mõlgutustest+ hoovab arusaamist.
4 Ma panen tähele tarkusesõna,
lüüra saatel seletan oma mõistatuse.
5 Miks peaksin kartma hädaajal,+
kui mind piiravad õelad, kes püüavad mind maha paisata?
6 Neist, kes loodavad oma jõukusele,+
kiitlevad oma suure rikkusega,+
7 ei saa ükski eales lunastada oma venda
ega anda venna eest Jumalale luna+
8 (inimelu lunastushind on liiga kõrge
ja jääb neile alatiseks kättesaamatuks),
9 nii et see võiks elada igavesti ega näeks hauasügavust.+
10 On näha, et targadki surevad,
rumal ja arutu hukkuvad üheskoos,+
peavad jätma oma rikkuse teistele.+
11 Nad soovivad, et nende majad püsiks igavesti,
nende telgid põlvest põlve.
Oma valdused on nad nimetanud enda järgi.
13 Selline on rumalate tee,+
ka nende tee, kes käivad nende jälgedes, kellele meeldivad nende targutused. (sela)
14 Tapalambaina on nad määratud surmavalda,
surm karjatab neid.
Õiged valitsevad nende üle+ hommikul.
Kõik jäljedki neist kaovad,+
nende koduks saab surmavald, mitte palee.+
15 Mind aga Jumal lunastab surmavalla võimusest,+
ta haarab minust kinni. (sela)
16 Ära karda, kui keegi saab rikkaks,
kui tema maja hiilgus kasvab,
17 sest surres ei saa ta midagi kaasa võtta,+
tema hiilgus ei lähe temaga ühes.+
18 Oma eluajal õnnitleb ta ennast+
(ka sind ülistatakse, kui sul läheb hästi),+
19 kuid lõpuks liitub ta oma esiisadega.
Enam iial ei näe nad valgust.
20 Inimene, kes seda ei mõista, olgugi ta austatud,+
pole parem loomast, kes hukka saab.
Aasafi laul.+
2 Jumal kiirgab Siionist, kogu ilu täiusest.+
4 Ta hüüab kokku taeva ja maa,+
et mõista kohut oma rahva üle:+
5 „Koguge minu juurde mu ustavad,
kes on sõlminud minuga ohvri alusel lepingu!”+
6 Taevas jutustab tema õigusest,
sest Jumal on kohtumõistja.+ (sela)
8 Ei noomi ma sind su ohvrite pärast
ega põletusohvrite pärast, mis on alati mu ees.+
9 Ei pea ma võtma su majast pulli
ega tarast sikke.+
10 Kuuluvad mulle ju kõik metsloomad,+
kõik loomad tuhandeil mägedel.
11 Ma tunnen igat mägede lindu,+
loendamatud loomad väljadel on minu.
12 Kui oleksin näljane, ei ütleks ma seda sulle,
sest mulle kuulub viljakas maa ja kõik, mis seal on.+
13 Kas peaksin sööma pullide liha,
jooma sikkude verd?+
19 Sa levitad oma suuga kurjust,
pettus on kleepunud su keelele.+
21 Ma vaikisin, kui sa seda kõike tegid,
ja sa arvasid, et ma olen nagu sina.
Nüüd ma aga noomin sind,
esitan su vastu oma süüdistuse.+
22 Mõelge ometi sellele, teie, kes unustate Jumala,+
et ma ei kisuks teid tükkideks, ilma et keegi teid päästaks.
Juhatajale. Taaveti laul, mille ta tegi pärast seda, kui prohvet Naatan oli tema juures käinud, sest Taavet oli maganud Batsebaga.+
51 Oo, Jumal, ole mulle armuline oma truud armastust mööda,+
kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda.+
3 Ma ju tean oma üleastumisi,
mu patt on alati mul meeles.+
4 Sinu vastu, eelkõige* sinu vastu, olen ma patustanud,+
teinud seda, mis on sinu silmis halb.+
Aga sina oled õiglane oma sõnus,
õiglane oma kohtumõistmises.+
6 Sinul aga on hea meel tõest inimese südames,+
õpeta siis mind, et mu südame salasoppides oleks tõeline tarkus.
8 Lase mul kuulda juubeldust ja hõiskeid,
et mu luud, mis sa oled puruks peksnud, rõõmutseksid.+
11 Ära heida mind ära oma palge eest,
ära võta minult ära oma püha vaimu.
12 Lase mul taas tunda rõõmu su päästest,+
ärata mus soov kuuletuda sulle.
13 Ma õpetan üleastujaile su teid,+
et patused pöörduksid tagasi su juurde.
15 Oo, Jehoova, ava mu huuled,
et mu suu sind kiidaks!+
17 Jumalale meelepäraseks ohvriks on murtud vaim.
Murtud ja purukspekstud südant ei tõuka sa ära*, oo, Jumal.+
18 Tee oma headuses Siionile head,
ehita üles Jeruusalemma müürid.
19 Siis sa tunned rõõmu õiguses toodud ohvritest,
põletusohvritest ja täisohvritest,
siis ohverdatakse pulle su altaril.+
Juhatajale. Maskil.* Taaveti laul, mille ta tegi pärast seda, kui edomlane Doeg oli öelnud Saulile, et Taavet on tulnud Ahimeleki majja.+
3 Sa armastad halba rohkem kui head,
valetada enam kui kõnelda õigust. (sela)
4 Sa armastad hävitavaid sõnu,
sa valelik keel!
5 Seepärast kisub Jumal su lõplikult maha,+
haarab sust kinni, veab su telgist ära,+
juurib välja elavate maalt.+ (sela)
6 Õiged näevad seda ja tunnevad aukartust,+
nad naeravad õela üle:+
7 „Ennäe meest, kes ei teinud Jumalat oma varjupaigaks,+
vaid lootis oma suurele rikkusele,+
oma kurjadele plaanidele!”
8 Kuid mina olen nagu lopsakas õlipuu Jumala kojas,
ma loodan Jumala truu armastuse peale+ ikka ja igavesti.
Juhatajale: mahalat*. Maskil.* Taaveti laul.
2 Jumal aga vaatab taevast inimlaste peale,+
et näha, kas on mõnd taiplikku, kedagi, kes otsib Jehoovat.+
5 Neid haarab aga kohutav hirm,
senitundmatu õud,*
sest Jumal puistab laiali nende luud, kes sind ründavad*.
Sa saadad nad häbisse, sest Jehoova on nad hüljanud.
6 Oh tuleks ometi Siionist Iisraelile pääste!+
Kui Jehoova toob oma rahva vangipõlvest tagasi,
siis Jaakob hõisaku, Iisrael rõõmustagu.
Juhatajale: keelpillide saatel. Maskil.* Taaveti laul, mille ta tegi pärast seda, kui Siifi mehed olid öelnud Saulile: „Taavet peidab end meie juures.”+
2 Oo, Jumal, kuule mu palvet,+
pane tähele mu suu sõnu,
3 sest võõrad on tõusnud mu vastu,
julmurid jahivad mu elu.+
4 Jumal on mu abimees,+
Jehoova on nendega, kes mind toetavad.
Juhatajale: keelpillide saatel. Maskil.* Taaveti laul.
2 Pane mind tähele ja vasta mulle.+
Mure teeb mind rahutuks,+
ma olen meeleheitel,
3 sest ma kuulen vaenlase sõnu,
tunnen jumalatu rõhumist.
Nad kuhjavad mu peale häda,
hauvad oma vihas mu vastu vaenu.+
5 Hirm ja kartus on tulnud mu peale,
värinad hoiavad mind oma haardes.
6 Ma ütlen: „Oh oleksid mul tuvi tiivad!
Ma lendaks ära, asuks turvapaika.
7 Ma põgeneks kaugele,+
seaks end sisse kõrbes,+ (sela)
8 pageks varjupaika,
eemale tormituule ja maru eest.”
10 Päeval ja ööl käivad nad linnamüüril ringi,
seespool müüri on kurjus ja häda.+
11 Linna keskel on häving,
rõhumine ja pettus ei lahku selle väljakult.+
12 Mitte vaenlane ei teota mind,+
seda ma taluksin.
Mitte vihamees pole tõusnud mu vastu,
tema eest end varjaksin.
14 Me olime sinuga lähedased,
ühes rahvahulgaga käisime jumalakojas.
16 Mina aga hüüan Jumala poole,
Jehoova päästab mu.+
18 Ta päästab mind, ma saan rahu neist, kes võitlevad mu vastu,
hordina nad kipuvad mu kallale.+
19 Jumal kuuleb ja astub nende vastu,+
tema, kes istub troonil iidsest ajast.+ (sela)
Nad ei taha muutuda,
need, kes Jumalat ei karda.+
21 Tema sõnad on libedamad kui või,+
kuid ta südames on vaen.
Ta sõnad, ehkki pehmemad kui õli,
on paljastatud mõõgad.+
23 Kuid veresüüga mehed ja petised viid sina, Jumal, sügavaimasse auku,+
nad ei ela oma päevadest pooligi ära.+
Mina aga loodan sinule.
Juhatajale: „Vagur tuvi kaugel”. Taaveti laul. Miktam.* Ajast, kui vilistid ta Gatis+ kinni võtsid.
56 Ole mulle armuline, oo, Jumal, sest surelikud ründavad mind.
Kogu päeva võitlevad nad mu vastu ja rõhuvad mind.
2 Kogu päeva ründavad mind mu vaenlased,
paljud võitlevad ülbelt mu vastu.
3 Kui mind haarab hirm,+ loodan ma sinule.+
4 Ma loodan Jumalale, kelle sõna ma kiidan,
loodan Jumalale, ei ma karda.
Mida saab tühipaljas inimene mulle teha?+
5 Kogu päeva nad teevad mulle kahju,
nende ainsaks sihiks on teha mulle kurja.+
7 Hülga nad nende julmuse pärast,
löö rahvaid oma vihas, oo, Jumal!+
8 Sa jälgid kõiki mu rännakuid.+
Kogu mu pisarad oma nahklähkrisse.+
Eks ole need kirjas su raamatus?+
9 Päeval, mil ma sind appi hüüan, taganevad mu vaenlased.+
Ma olen veendunud, et Jumal on minu poolel.+
10 Ma loodan Jumalale, kelle sõna ma kiidan,
Jehoovale, kelle sõna ma kiidan,
11 loodan Jumalale, ei ma karda.+
Mida saab tühipaljas inimene mulle teha?+
13 Sest sa päästsid mind surmast,+
hoidsid mu jalga komistamast,+
et võiksin eluvalguses kõndida Jumala ees.+
Juhatajale: „Ära hävita”. Taaveti laul. Miktam.* Ajast, kui ta põgenes Sauli eest koopasse.+
57 Ole mulle armuline, Jumal, ole mulle armuline,
sest sinu juurest otsin ma varju,+
sinu tiibade alt otsin ma varju, kuni hädad on möödas.+
2 Ma hüüan Jumala, Kõigekõrgema poole,
tõelise Jumala poole, kes teeb mu hädadele lõpu.
3 Taevast saadab ta abi ja päästab mu.+
Ta ajab segadusse selle, kes haarab mu järele. (sela)
Jumal saadab oma truu armastuse ja ustavuse.+
4 Lõvid on mu ümber piiranud.+
Isegi magama heitma pean nende keskel, kes tahavad mind neelata,
kelle hambad on odad ja nooled,
kelle keel on terav mõõk.+
5 Ole ülistatud üle taeva, oo, Jumal,
su auhiilgus ulatugu üle maa!+
6 Mu jalgadele on nad seadnud võrgu.+
Mure on mind küüru vajutanud.+
Nad kaevasid mu teele augu,
aga kukkusid sinna ise.+ (sela)
10 Sest su truu armastus on suur, see ulatub taevani,+
sinu ustavus pilvedeni.
11 Ole ülistatud üle taeva, oo, Jumal,
su auhiilgus ulatugu üle maa!+
Juhatajale: „Ära hävita”. Taaveti laul. Miktam.*
3 Juba ilmavalgust nähes on jumalatud eksiteel,
sünnist saati on nad isemeelsed ja valelikud.
4 Nende mürk on nagu madude mürk,+
nad on kurdid kui kobra, kes suleb kõrvad
5 ega kuula taltsutajate häält,
nende üliosavaid lausumisi.
6 Jumal, löö neil hambad suust,
murra lõvide lõuad, Jehoova!
7 Kadugu nad kui vesi, mis ära voolab.
Vinnastagu ta oma vibu ja langegu nad tema nooltest.
8 Olgu nad kui teod, kes oma teel kuivavad,
olgu nad kui surnult sündinu, kes iial päikest ei näe.
9 Enne kui teie pajad saavad tunda ogapõõsaste leeki,
viib ta toored ja ka põlevad raod tormituulena ära.+
Juhatajale: „Ära hävita”. Taaveti laul. Miktam.* Ajast, kui Saul läkitas mehed Taaveti maja juurde varitsema, et teda surmata.+
2 Vabasta mind nende küüsist, kes kurja teevad,
päästa mind vägivaldsete* meeste käest.
3 Vaata, nad varitsevad mind,+
tugevad ründavad mind,
kuigi ma pole mässu tõstnud ega patustanud,+ Jehoova.
4 Ehkki ma pole eksinud, nad jooksevad ja on valmis ründama.
Tõuse, kui ma hüüan, ja vaata!
5 Sest sina, vägede Jumal Jehoova, oled Iisraeli Jumal.+
Ärka ja pane tähele kõiki rahvaid.
Ära anna armu ühelegi õelale reeturile.+ (sela)
7 Vaata, mis nende suust välja paiskub!
Nende huuled on kui mõõgad,+
nad mõtlevad: „Keegi ei saa teada,+ et ütlejad olime meie!”
10 Jumal, kes osutab mulle truud armastust, tuleb mulle appi,+
tänu temale võin oma vaenlaste peale võidukalt vaadata.+
11 Ära neid veel tapa, et mu rahvas ei unustaks.
Pane oma väega nad ekslema,
pane nad langema, meie kilp Jehoova,+
12 nende suu patu, nende huulte sõna pärast.
Nende uhkus püüdku nad lõksu+
nende neede- ja petusõnade pärast.
13 Siis tee neile lõpp oma raevus,+
tee neile lõpp, et neid poleks enam.
Nad teadku, et Jumal valitseb Jaakobis ja kogu maa äärteni.+ (sela)
14 Naasku nad õhtul,
urisegu kui koerad, luusigu ümber linna.+
15 Hulkugu nad toitu otsides ringi,+
jäägu nad tühja kõhuga, ärgu leidku ulualust.
16 Mina aga laulan sinu jõust,+
räägin hommikul rõõmsalt su truust armastusest,
sest sina oled mu kindel varjupaik,+
koht, kuhu hädaajal pagen.+
17 Sina oled mu jõud, sinule laulan ma kiitust*.+
Sest Jumal on mu kindel varjupaik, Jumal, kes osutab mulle truud armastust.+
Juhatajale: „Meenutuse liilia”. Miktam.* Taaveti õpetuslaul, mille ta tegi pärast seda, kui ta oli võidelnud Aram-Naharaimi* ja Aram-Sooba rahvaga ning kui Joab oli tulnud tagasi ja löönud Soolaorus maha 12 000 edomlast.+
60 Oh, Jumal, sa oled meid hüljanud, tunginud meie kaitsest läbi.+
Sa vihastusid meie peale, kuid võta meid nüüd tagasi.
2 Sa panid maa vappuma, lõhestasid selle.
Paranda selle praod, sest see on kokku varisemas.
3 Sa lasid oma rahval näha raskusi,
sa jootsid meile veini, mis paneb meid vaaruma.+
4 Anna märku* neile, kes sind kardavad,
et nad põgeneksid ja põikaksid noole eest kõrvale. (sela)
5 Päästa meid oma parema käega ja vasta meile,
et sinu armsad saaksid vabaks.+
10 Kas mitte sina, Jumal, ei hüljanud meid,
sina, meie Jumal, kes ei välju enam ühes meie vägedega?+
11 Aita meid hädas,
sest inimeste abi on tühine.+
Juhatajale: keelpillide saatel. Taaveti laul.
61 Oo, Jumal, kuula mu appihüüdu.
Pane tähele mu palvet.+
2 Maa äärest ma hüüan su poole,
Vii mind kaljule, mis mu enda jaoks liig kõrge.+
3 Oled ju sina mu varjupaik,
tugev torn kaitseks vaenlase eest.+
5 Sest sina, Jumal, oled kuulnud mu tõotusi.
Sinult sain pärandi, mille annad neile, kes kardavad su nime.+
6 Sa pikendad kuninga elupäevi,+
tema aastad kestavad põlvest põlve.
Juhatajale: jedutuun*. Taaveti laul.
62 Ma ootan vaikselt Jumalat.
Temalt tuleb mulle pääste.+
3 Kui kaua te ründate meest, et teda tappa?+
Te kõik olete kui viltused seinad, nagu varisemisohtlikud müürid.*
4 Nad peavad nõu, et tõugata ta tema kõrgelt kohalt*.
Neile meeldib rääkida valet.
Suuga nad õnnistavad, kuid sisimas neavad.+ (sela)
6 Tema on mu kalju ja pääste, mu kindel varjupaik,
ma ei kõigu eal.+
7 Mu pääste ja au on Jumala käes.
Jumal on mu tugev kalju ja kindlus.+
9 Inimlapsed on pelk hingeõhk,
inimesepojad vaid meelepete.+
Üheskoos kaalule panduna on nad hingeõhustki kergemad.+
10 Ära looda väljapressimisele,
ära oota tulu röövimisest.
Kui su varandus kasvab, ärgu kiindugu sellesse su süda.+
11 Korra on Jumal rääkinud, kaks korda olen kuulnud,
et jõud on Jumala oma.+
Taaveti laul sellest ajast, kui ta oli Juuda kõrbes.+
63 Oo, Jumal, sina oled mu Jumal, sind ma otsin.+
Mu hing januneb su järele.+
Ma nõrken igatsusest su järele
kuival ja põuasel, veeta maal.+
2 Nii olen sind vaadanud pühas paigas,
näinud su jõudu ja hiilgust.+
4 Seepärast kiidan sind kogu elu,
su nime hüüdes tõstan palves käed.
6 Ma meenutan sind oma asemel,
mõtlen sulle öiste vahikordade ajal.+
8 Ma klammerdun su külge,
su parem käsi hoiab must kindlalt kinni.+
9 Kuid need, kes püüavad mind hukutada,
langevad maa sügavustesse.
10 Nad antakse mõõga meelevalda,
nad saavad šaakalite* saagiks.
11 Aga kuningas tunneb rõõmu Jumalast.
Igaüks, kes Jumala juures vannub, ülistab teda,
sest valelikud pannakse vaikima.
Juhatajale. Taaveti laul.
64 Oo, Jumal, kuula mu anumist,+
kaitse mu elu hirmuäratava vaenlase eest.
2 Varja mind õelate salanõu,+
kurjategijate jõugu eest.
3 Nad teritavad oma keelt kui mõõka,
sihivad jõhkraid sõnu kui nooli,
4 et lasta varitsuskohast süütut.
Äkitselt lasevad nad teda, tundmata hirmu.
5 Nad hoiavad kinni oma kurjast plaanist*,
arutavad, kuidas peita oma lõkse.
Nad mõtlevad: „Kes neid märkab?”+
6 Nad leiutavad uusi riukaid,
kavandavad kavalaid salaplaane.+
Inimeste südame mõtted on äraarvamatud.
7 Kuid Jumal laseb nende pihta,+
ootamatult haavab neid nool.
8 Nende oma keel paneb nad langema,+
kõik, kes neid näevad, vangutavad pead.
Juhatajale. Taaveti laul.
2 Sina kuulad palvet, kõiksugused inimesed tulevad su juurde.+
4 Õnnelik on see, kelle sa valid ja tood enda ligi,
et ta elaks su õuedes.+
Meil on küllaga sinu koja,+
su püha templi hüvesid.+
5 Sa vastad meile aukartustäratavate, õiglaste tegudega,+
oo, meie pääste Jumal,
sulle loodavad kõik maa ääred,+
kaugel mere taga olijad.
6 Oma jõuga panid sa mäed kindlalt oma kohale,
vägevusse oled sa rüütatud.+
8 Kaugete paikade asukad tunnevad aukartust su imetegude pärast,+
idast lääneni paned sa nad hõiskama.
9 Sa hoolitsed maa eest,
teed selle ülimalt rammusaks ja viljarikkaks.+
Jumala veesooned on tulvil vett.
Sa lased viljal kasvada,+
sest nii oled sa maa teinud.
10 Sa kastad selle vagusid, tasandad künnimaa*.
Sa pehmendad seda vihmasagaratega, õnnistad saagiga.+
11 Sa pärgad aasta oma headusega,
su jäljed nõretavad küllusest.+
13 Karjamaad on täis loomi,
orud on kaetud viljaga.+
Need kõik hõiskavad rõõmust, jah, need laulavad.+
Juhatajale. Laul.
66 Hõiska Jumalale, kogu maa!+
3 Öelge Jumalale: „Kui aukartustäratavad on su teod!+
Sinu suure jõu pärast
lömitavad vaenlased su ees.+
5 Tulge ja vaadake Jumala tegusid!
Aukartustäratavalt talitab ta inimlastega.+
7 Ta valitseb oma väes igavesti,+
ta silmad seiravad rahvaid.+
Kangekaelsed ärgu tehku end tähtsaks.+ (sela)
8 Kiitke meie Jumalat, rahvad,+
kõlagu talle kiitushüüd!
10 Sina, Jumal, oled meid läbi uurinud,+
oled meid puhastanud otsekui hõbedat.
11 Sa vedasid meid püüdevõrku,
panid meie peale ränga koorma.
12 Sa lasid surelikul meist üle sõita,
me tulime läbi tulest ja veest,
siis aga tõid meid turvapaika.
13 Ma tulen su kotta põletusohvritega,+
tasun sulle tõotused,+
14 mis mu huuled on lausunud,+
mis mu suu on ahastuses lubanud.
15 Ma toon sulle põletusohvriks nuumloomi
koos jäärade ohvrisuitsuga,
ohverdan pulle ühes sikkudega. (sela)
16 Tulge ja kuulake, kõik, kes kardate Jumalat,
ma jutustan, mis ta minu heaks on teinud.+
17 Teda ma hüüdsin oma suuga,
austasin oma keelega.
18 Kui oleksin südames haudunud kurja,
poleks Jehoova mind kuulanud.+
20 Olgu kiidetud Jumal, kes ei põlanud ära mu palvet
ega keelanud mulle oma truud armastust.
Juhatajale: keelpillide saatel. Laul.
67 Jumal on meile armuline ja õnnistab meid.
Oma palge hiilgusel laseb ta meie peale paista,+ (sela)
2 et kogu maal tuntaks su teed,+
su päästetegusid kõigi rahvaste seas.+
3 Rahvad tänagu sind, oo, Jumal,
kõik rahvad tänagu sind!
4 Hõimud rõõmustagu ja hõisaku,+
sest sa mõistad rahvaste üle õiglast kohut,+
juhatad rahvahõime maa peal. (sela)
5 Rahvad tänagu sind, oo, Jumal,
kõik rahvad tänagu sind!
Juhatajale. Taaveti laul.
68 Tõusku Jumal, tema vaenlased hajugu,
tema vihamehed põgenegu ta eest!+
2 Nagu haihtub suits, nii aja nad ära,
nagu sulab vaha tule paistel,
nii hävigu jumalatud Jumala ees.+
6 Jumal annab üksijäänuile eluaseme,+
viib vangid küllusesse.+
Aga kangekaelsed peavad elama kõrbenud maal.+
7 Oo, Jumal, kui juhtisid oma rahvast,+
kui sammusid läbi kõrbe, (sela)
8 siis vappus maa,+
taevas kallas vihma Jumala ees,
Siinai vappus Jumala, Iisraeli Jumala ees.+
9 Sa andsid külluses vihma, oo, Jumal,
kosutasid oma kurnatud rahvast*.
10 Nad elasid seal sinu telklaagris.+
Oma headuses, oo, Jumal, hoolitsesid sa vaeste eest.
11 Jehoova annab lahingukäsu;
naisi, kes kuulutavad head sõnumit, on suur vägi.+
13 Kuigi te, mehed, pidite puhkama laagrilõkete* vahel,
saate endale hõbedased tuvitiivad,
kuldselt küütlevad hoosuled.
16 Miks te, mäetipud, vaatate kadedalt
mäge, mille Jumal on oma elupaigaks valinud*?+
Tõesti, seal elab Jehoova igavesti.+
17 Jumala sõjavankreid on kümneid tuhandeid, neid on tuhandeid ja tuhandeid.+
Jehoova on tulnud Siinailt pühasse paika.+
18 Sa tõusid kõrgele,+
viisid kaasa vangid,
võtsid inimesi andideks,+
isegi kangekaelseid,+ et elada nende keskel, oo, Jumal Jaah.
19 Kiidetud olgu Jehoova, kes iga päev meie koormat kannab,+
Jumal, kes meid päästab. (sela)
21 Jumal lööb puruks oma vaenlaste pea,
nende kolba, kes käivad oma süütegudes.+
22 Jehoova on öelnud: „Ma toon nad tagasi Baasanist,+
tagasi meresügavusest,
23 et su jalad kahlaksid vaenlaste veres+
ja su koerad saaksid seda lakkuda.”
24 Nad näevad su pidulikku rongkäiku, oo, Jumal,
minu Jumala, mu kuninga pidurongi pühasse paika.+
26 Rahvakogunemistel kiitke Jumalat,
kiitke Jehoovat, teie, kes lähtute Iisraeli allikast!+
27 Seal on Benjamin,+ noorim, ta alistab nad,
ka Juuda peamehed oma käratseva rahvaga,
Sebuloni ja Naftali peamehed.
28 Sinu Jumal on käsutanud jõu su juurde.
Näita oma väge, oo, Jumal, kes tegutsed meie heaks!+
30 Sõitle metsloomi pilliroos,
pullikarja+ ja vasikaid,
kuni rahvad toovad kummardades sulle hõbetükke*.
Kuid rahvad, kellele sõdida meeldib, pillutad sa laiali.
32 Maa kuningriigid, laulge Jumalale,+
laulge kiitust Jehoovale,* (sela)
33 temale, kes sõidab iidse taeva avarustes.+
Kuula! Ta müristab oma häälega, võimsa häälega.
35 Jumal on aukartustäratav, kui väljub oma aulisest pühamust.+
Ta on Iisraeli Jumal,
kes annab rahvale jõudu ja väge.+
Jumal olgu kiidetud!
Juhatajale: „Liiliad”. Taaveti laul.
69 Päästa mind, oo, Jumal, sest veed ähvardavad võtta mult elu.+
2 Ma olen vajunud põhjatusse mutta, kus pole jalgealust.+
Ma olen sattunud sügavasse vette,
vetetulv on mu ära uhtunud.+
4 Enam kui juukseid mu peas+
on neid, kes mind alusetult vihkavad.
Palju on mul reetureist* vaenlasi,
kes tahavad mulle lõppu teha.
Ma pean ära andma selle, mida varastanud pole.
5 Oo, Jumal, sina tead mu rumalust,
mu süü ei ole sinu eest varjul.
6 Ärgu jäägu minu pärast häbisse need, kes loodavad sinule,
oo, kõrgeim valitseja vägede Jehoova.
Ärgu kogegu minu pärast alandust need, kes otsivad sind,
oo, Iisraeli Jumal.
8 Mu oma vennad peavad mind võõraks,
oma ema poegadele olen võõramaalane.+
10 Ma alandasin oma hinge paastudes,*
kuid see sai mulle teotuseks.
11 Ma riietusin kotiriidesse,
kuid sain nende pilkealuseks.
12 Ma olen linnaväravas jutuaineks,
joomamehed pilavad mind oma lauludes.
13 Jõudku mu palve sinu ette, oo, Jehoova,
sulle meelepärasel ajal.+
Oo, Jumal, vasta mulle oma truu armastuse külluses,
näita oma päästetegusid.+
14 Tõmba mind välja porimülkast,
ära lase mul vajuda põhja.
Päästa mind mu vihameeste käest
ja vetesügavusest.+
16 Vasta mulle, Jehoova, sest sinu truu armastus on hea!+
Vaata minu poole oma rohkes halastuses,+
17 ära varja palet oma teenija eest.+
Vasta mulle kiiresti, sest olen ahastuses!+
18 Tule mu ligi ja vabasta mind,
päästa mind mu vaenlaste käest.
19 Sina tead mu teotust, mu häbi ja alandust.+
Sa näed kõiki mu vastaseid.
20 Teotus on murdnud mu südame, mu haav on ravimatu*.
Ma ootasin kaastunnet, kuid asjata,+
otsisin lohutajaid, kuid ei leidnud ühtki.+
22 Saagu nende laud neile lõksuks,
pidusöök püüniseks.+
23 Jäägu nad silmist pimedaks,
nende puusad hakaku värisema!
24 Vala nende peale oma meelepaha,
tabagu neid su tuline raev!+
25 Jäägu nende laagripaik tühjaks,
nende telgid elaniketa.+
26 Sest nad jälitavad seda, keda sina lõid,
pajatavad nende piinadest, keda sina haavasid.
27 Lisa nende süüle süü,
ärgu saagu nad osa sinu õigusest.
29 Kuid mina vaevlen ja piinlen.+
Kaitsku mind su päästejõud, oo, Jumal!
30 Ma kiidan Jumala nime lauluga,
ülistan teda tänuga.
31 See on Jehoovale meelepärasem kui pull,
parem kui sarvede ja sõrgadega noor pull.+
32 Tasased näevad seda ja rõõmustuvad.
Elustugu süda teil, kes otsite Jumalat!
34 Kiitku teda taevas ja maa,+
meri ja kõik, mis seal liigub!
Juhatajale. Taaveti laul meeldetuletuseks.
70 Oo, Jumal, päästa mind,
Jehoova, rutta appi!+
2 Tundku häbi ja alandust need,
kes püüavad võtta mult elu.
Taganegu häbistatult,
kes rõõmustavad mu õnnetuse üle.
3 Aetagu häbis tagasi need,
kes pilkavad: „Paras! Paras!”
4 Aga kes sind otsivad,
juubeldagu ja rõõmutsegu su üle.+
Kes armastavad su päästetegusid, öelgu alati:
„Olgu ülistatud Jumal!”
5 Mina aga olen abitu ja vaene.+
Oo, Jumal, tegutse kiiresti mu heaks!+
Sina oled mu aitaja ning päästja.+
Jehoova, ära viivita!+
71 Jehoova, sinu juures olen ma leidnud pelgupaiga,
ärgu jäägu ma kunagi häbisse.+
2 Oma õiguse pärast päästa ja vabasta mind.
Pööra oma kõrv mu poole ja päästa mind.+
3 Ole mulle kivilinnuseks,
kuhu saaksin alati minna.
Anna käsk mind päästa,
sest sina oled mu kalju ja kindlus.+
4 Mu Jumal, päästa mind jumalatu küüsist,+
ülekohtuse rõhuja haardest.
5 Sina, kõrgeim valitseja Jehoova, oled mu lootus,
sulle olen toetunud noorest põlvest peale.+
7 Paljud vaatavad mind kui ilmaimet,
kuid sina oled mu kindel varjupaik.
8 Mu suu on täis sinu kiitust,+
kogu päeva ma räägin su hiilgusest.
10 Mu vaenlased räägivad mu vastu,
kes jahivad mu elu, hauvad salaplaani,+
11 öeldes: „Jumal on ta hüljanud.
Ajame teda taga, püüame kinni, sest keegi ei päästa teda.”+
12 Oo, Jumal, ära ole minust kaugel!
Mu Jumal, tõtta mulle appi!+
14 Aga mina ei lakka ootamast,
ma kiidan sind järjest enam.
15 Mu suu kõneleb su õigusest,+
kogu päeva su päästetegudest,
16 Ma tulen ja räägin su vägevatest tegudest,
oo, kõrgeim valitseja Jehoova,
ma kõnelen sinu, üksnes sinu õigusest.
18 Mu Jumal, ära jäta mind ka siis, kui olen vana ja hall.+
Ma tahan rääkida su jõust järgmisele põlvele,
su vägevusest kõigile järeltulijaile.+
19 Sinu õigus, oo, Jumal, küündib kõrgusteni.+
Sa oled teinud suuri asju, oo, Jumal.
Kes on sinu sarnane?+
20 Kuigi oled lasknud mul kogeda palju vaeva ja viletsust,+
elusta mind taas,
21 Lisa mulle auväärsust,
kaitse ja lohuta mind.
22 Siis tänan sind keelpillimänguga
sinu ustavuse pärast, mu Jumal,+
laulan sulle kiitust lüüra saatel,*
oo, Iisraeli Püha.
24 Kogu päeva kõneleb mu keel sinu õigusest*,+
sest need, kes soovivad mu hävingut, kogevad teotust ja häbi.+
Laul Saalomonist.
72 Oo, Jumal, õpeta kohtupidamist kuningale,
õigust kuninga pojale.+
2 Ajagu ta su rahva asja õiguses,
kohelgu su vaevatuid õiglaselt.+
3 Mäed toogu rahvale rahu
ja künkad õigust.
6 Ta on kui ädalale langev vihm,
kui maad kastev vihmahoog.+
9 Tema ees kummardavad kõrberahvad,
ta vaenlased lakuvad põrmu.+
11 Tema ees kummardavad kõik kuningad,
teda teenivad kõik rahvad.
12 Sest tema vabastab vaese, kes appi hüüab,
vaevatu ja selle, kel pole aitajat.
13 Tal on kahju viletsast ja vaesest,
ta päästab vaese elu.
14 Ta vabastab nad rõhumise ja vägivalla alt,
nende veri on kallis tema silmis.
15 Ta elagu kaua ja talle antagu Seeba kulda.+
Tema eest tehtagu lakkamata palveid,
teda õnnistatagu kogu päeva.
16 Maa peal on rohkesti vilja,+
mägede tippudel on üliküllus.
Tema vili lokkab nagu Liibanoni mets,+
linnaelanikke tärkab nagu maast rohtu.+
17 Tema nimi kestku igavesti,+
kasvagu ta nime kuulsus, kuni püsib päike.
Tema nimel nõutagu rahvad endale õnnistust.+
Kuulutagu kõik rahvad ta õnnelikuks.
20 Sellega lõppevad Iisai poja Taaveti palved.+
KOLMAS RAAMAT
(Laulud 73–89)
Aasafi laul.+
73 Jumal on tõesti hea Iisraelile, neile, kes puhtad on südamelt.+
2 Aga minu sammud oleksid peaaegu kõrvale kaldunud,
mu jalg oleks äärepealt libastunud.+
6 Seepärast on kõrkus neile kaelakeeks,+
vägivald katab neid rüüna.
7 Nende silmad on küllusest punnis,
nende edu ületab nende südame ootused.
9 Nad räägivad otsekui taevakõrgusest,
nende keel käib uhkelt üle maa.
10 Seepärast pöördub ta rahvas ära nende poole,
joob nende veteküllusest.
11 Ta rahvas ütleb: „Kas Jumal tõesti teab seda?+
Kas Kõigekõrgemal on sellest aimu?”
13 Asjata olen hoidnud oma südame puhta,
pesnud oma käsi süütuses.+
15 Kui aga oleksin sellest rääkinud,
oleksin reetnud su rahva.
16 Kui püüdsin sellest aru saada,
valmistas see mulle vaeva,
17 kuni ma sisenesin Jumala aulisse pühamusse
ja mõistsin jumalatute tulevikku.
19 Kui äkki nad küll hävivad!+
Kui kiire on nende lõpp, nende kohutav ots!
20 Nagu ärgates kaob unenägu, Jehoova,
nii tõukad sina nad ära, kui tõused.
22 Ma olin meeletu ega mõistnud midagi,
olin su ees kui aruta loom.
23 Kuid nüüd ma olen koos sinuga,
sa oled võtnud kinni mu paremast käest.+
25 Kes veel on mul taevas?
Ja peale sinu ei vaja ma midagi maa peal.+
26 Mu ihu ja süda võivad nõrkeda,
kuid Jumal on mu südame kalju ja mu pärandiosa igavesti.+
27 Tõesti, kes sinust eemale hoiavad, hävivad.
Sa teed lõpu igaühele, kes su truudusetult hülgab.+
28 Aga minul on hea olla Jumala ligi.+
Kõrgeima valitseja Jehoova olen ma teinud oma varjupaigaks,
et kuulutada kõiki su tegusid.+
2 Mõtle oma rahvale, kelle sa omandasid ammusel ajal,+
suguharule, kelle lunastasid kui oma pärandi.+
Mõtle Siioni mäele, kus elad.+
4 Su vastased möirgasid su kummardamispaigas.+
Nad on seadnud sinna oma tähised.
5 Nad olid kui tihnikus kirvest viibutavad raidurid.
6 Nad purustasid kirve ja raudkangiga kõik selle nikerdised.+
7 Nad panid su pühamu põlema.+
Nad rüvetasid su nime asupaiga, kiskusid selle maha.
8 Ühes oma järglastega mõtlesid nad oma südames:
„Põletagem maha kõik Jumala kummardamispaigad siin maal!”
9 Ühtki oma tähist me ei näe,
pole enam ühtki prohvetit
ja keegi meist ei tea, kui kaua see kestab.
11 Miks hoiad tagasi kätt, oma paremat kätt?+
Tõmba see välja põuest ja tee neile lõpp.
12 Siiski on Jumal mu kuningas ammusest ajast,
tema, kes maa peal teeb päästetegusid.+
13 Oma jõuga panid sa mere mässama,+
lömastasid vees mereelukate pead.
14 Sa purustasid leviatani* pead.
Sa andsid ta toiduks rahvale, neile, kes elavad kõrbes.
16 Päev kuulub sulle, samuti öö.
Sina tegid valguse ja päikese.+
18 Ära unusta vaenlase teotusi, Jehoova,
kuidas arutu rahvas põlgab su nime.+
19 Ära loovuta oma turteltuvi kiskjaile.
Ära unusta iial oma vaevatud rahvast.
20 Mõtle oma lepingule,
sest maa pimeduseurkad on täis vägivallapesi.
22 Tõuse, oo, Jumal, aja oma kohtuasja!
Ära unusta, kuidas arutu sind päev läbi teotab.+
23 Ära unusta oma vaenlaste sõnu.
Ei lakka nende kära, kes sulle vastu hakkavad.
Juhatajale: viisil „Ära hävita”. Aasafi laul.+
2 Sa ütled: „Kui ma määran aja,
siis mõistan ma õiglast kohut.
3 Kui maa ja kõik selle elanikud vabisesid,
hoidsin mina selle sambaid kõikumast.” (sela)
4 Ma ütlen kelkijale: „Ära kiitle!”
ja jumalatule: „Ära ülista oma jõudu!*
5 Ära ülista ülbelt oma jõudu,
ära kõnele kõrgilt!
6 Sest ei idast, läänest ega lõunast
tule ülendamist.
8 Jehoova käes on karikas,+
see vahutab veinist, on täis kanget jooki.
Ta kallab karika tühjaks,
kõik jumalatud maa peal joovad selle tilgatumaks.”+
9 Mina aga kuulutan seda igavesti,
laulan kiitust Jaakobi Jumalale*.
10 Sest ta ütleb: „Ma teen lõpu jumalatute jõule,
õigete jõudu aga ülistatakse.”*
Juhatajale: keelpillide saatel. Aasafi laul.+
3 Seal murdis ta leegitsevad vibunooled,
kilbi, mõõga ja sõjarelvad.+ (sela)
4 Sa särad eredalt,*
oled suursugusem kui mäed, kus jahitakse saaki.
6 Sinu noomimisest, Jaakobi Jumal,
on vankrijuht ja hobune langenud sügavasse unne.+
8 Taevast kuulutasid sa kohtuotsuse.+
Maa kartis ja vaikis,+
9 kui Jumal tõusis kohut mõistma,
et päästa kõik tasased maal.+ (sela)
10 Isegi inimese raev toob sulle kiitust,+
tema viimse vihaleegiga kaunistad sa end.
11 Andke oma Jumalale Jehoovale tõotusi ja täitke need.+
Tooge oma and kartusega, kõik, kes olete ta ümber.+
12 Tema alandab kõrgid juhid,
tekitab hirmu maa kuningates.
Juhatajale: jedutuun*. Aasafi laul.+
77 Ma hüüan oma Jumala poole,
hüüan Jumala poole, ta kuulab mind.+
4 Sina hoiad mu silmalaud avali,
ma olen ärevil, ei suuda rääkida.
5 Ma mõtlen muistsetele päevadele,+
ammustele aastatele.
8 Kas tema truu armastus on igaveseks lõppenud?
Kas tema tõotus on jäädavalt tühja läinud?
9 Kas Jumal on unustanud olla armuline?+
Kas ta viha on summutanud ta halastuse? (sela)
10 Kas pean jäämagi ütlema: „Mind piinab see,+
et Kõigekõrgem on nüüd meie vastu”?
11 Ma mõtlen Jaahi tegudele.
Ma meenutan su ammuseid imesid.
12 Ma mõtisklen kõigi su tööde üle,
mõlgutan mõtteid su tehtu üle.+
13 Oo, Jumal, sinu teed on pühad.
Kes jumalatest on nii võimas kui sina, meie Jumal?+
15 Oma jõuga oled sa vabastanud oma rahva,+
Jaakobi ja Joosepi pojad. (sela)
16 Veed nägid sind, oo, Jumal,
veed nägid sind ja muutusid rahutuks,+
vetesügavused sattusid ärevusse.
18 Su kõuekõmin+ oli kui vankrirataste mürin,
välgusähvatused tegid maa valgeks,+
maa vappus ja vabises.+
78 Kuula, rahvas, mu seadusi*,
pööra kõrv mu sõnade poole!
2 Mu suu lausub õpetussõnu,
ma jutustan ammuste aegade mõistulugusid.+
3 Mida oleme kuulnud ja teame,
mida isad on meile jutustanud,+
4 seda me ei varja oma poegade eest.
Me pajatame tulevastele põlvedele+
Jehoova kiiduväärt tegudest ja ta jõust,+
tema imepärastest tegudest.+
5 Ta seadis meeldetuletuse Jaakobisse,
kehtestas seaduse Iisraelis,
andis käsu meie esiisadele,
et nad räägiksid neist asjust oma lastele,+
6 et tulevane põlv,
lapsed, kes veel sünnivad, teaks neid+
ning jutustaks neist oma lastele.+
8 Siis nad pole nagu nende esiisad,
põikpäine ja mässuline põlvkond,+
kelle süda oli heitlik,+
kelle vaim polnud Jumalale truu.
9 Efraimlased olid relvastatud vibudega,
kuid taganesid lahingupäeval.
13 Ta lõhestas mere, et nad saaksid läbi minna,
pani veed tammina seisma.+
14 Päeval juhatas ta neid pilvega,
kogu öö tulevalgega.+
15 Ta lõhestas kaljusid kõrbes,
jootis otsekui vetesügavusest neil janu täis.+
16 Ta tõi ojad välja kaljurünkast,
pani veed jõgedena voolama.+
17 Kuid nad patustasid aina edasi,
mässasid kõrbes Kõigekõrgema vastu.+
18 Nad panid Jumala proovile,+
nõudsid toitu, mida himustasid.
19 Nad rääkisid Jumala vastu:
„Kas suudab Jumal kõrbes laua katta?”+
20 Ta lõi kaljut,
veed voolasid, ojad paiskusid välja.+
„Kas suudab ta anda ka leiba
või hankida oma rahvale liha?”+
21 Kui Jehoova neid kuulis, sattus ta raevu.+
Tuli+ lahvatas Jaakobi vastu,
ta viha süttis Iisraeli vastu,+
22 sest nad ei uskunud Jumalasse,+
ei lootnud tema päästejõule.
23 Siis käsutas ta pilvi taevas,
avas taevaluugid.
24 Ta lasi neile sadada mannat toiduks,
andis neile taevavilja.+
26 Ta päästis taevas valla idatuule,
puhus oma jõuga teele lõunatuule.+
27 Ta lasi neile sadada liha nõnda palju kui tolmu,
linde kui liiva mererannal.
28 Ta kukutas need keset laagrit,
ümber oma telkide.
29 Nad sõid ja ahmisid end täis.
Ta andis neile, mida nad ihkasid.+
30 Kuid enne kui nende himu sai täis
ja kui toit oli alles neil suus,
31 lahvatas Jumala raev.+
Ta surmas nende tugevaimad mehed,+
langetas Iisraeli noored mehed.
33 Nõnda lõpetas ta nende päevad, nende aastad äkilise õudusega,+
nagu oleks nad vaid hingeõhk.
34 Iga kord, kui ta neid surmas, otsisid nad teda,+
nad pöördusid ja püüdsid leida Jumalat.
36 Siiski proovisid nad teda oma suuga petta,
valetasid talle oma keelega.
38 Tema aga oli halastav,+
andestas* nende patu ega hävitanud neid.+
Korduvalt hoidis ta tagasi oma viha,+
ei paisanud välja kogu oma raevu.
41 Ikka ja jälle panid nad Jumala proovile,+
kurvastasid Iisraeli Püha.
42 Nad ei pidanud meeles tema jõudu,
päeva, mil ta vabastas nad vastaste käest,+
43 kuidas ta tegi tunnustähti Egiptuses,+
imetegusid Soani väljal,
44 kuidas ta muutis Niiluse kanalid vereks,+
nii et nad ei saanud oma ojadest juua.
46 Nende saagi andis ta aplatele rohutirtsudele,
nende töövilja rohutirtsuparvedele.+
47 Nende viinapuud hävitas ta rahega,+
sükomooripuud raheteradega.
49 Ta saatis nende peale oma tulise viha,
raevu, meelepaha ja ahastuse,
õnnetust külvavate inglite hulgad.
50 Ta puhastas oma vihale teed.
Ta ei säästnud neid surmast,
andis nad katku kätte.
51 Viimaks surmas ta kõik esmasündinud Egiptuses,+
hävitas sigitusjõu esmavilja Haami telkides.
52 Siis viis ta oma rahva välja kui lambad,+
juhatas neid kõrbes kui karja.
55 Ta ajas nende eest ära rahvad,+
määras mõõdunööriga neile pärandi,+
andis kodud Iisraeli suguharudele.+
56 Aga nemad panid Jumalat, Kõigekõrgemat, üha proovile, mässasid tema vastu,+
ei teinud välja tema meeldetuletustest.+
57 Nad taganesid, olid reeturlikud nagu nende esiisadki.+
Neile sai loota sama vähe kui lõdvale vibule.+
59 Jumal nägi ja läks raevu,+
heitis Iisraeli sootuks kõrvale.
61 Ta lasi oma jõu võrdkuju ära viia,
andis oma hiilguse vastaste kätte.+
62 Ta loovutas oma rahva mõõgale,+
ta viha süttis enda omandi vastu.
63 Tema noored mehed neelas tuli,
ta neitsid jäid pulmalauluta.
66 Ta lõi oma vastased tagasi,+
saatis nad igavesse häbisse.
67 Ta hülgas Joosepi telgi,
ei valinud Efraimi suguharu.
70 Ta valis oma teenija Taaveti,+
võttis ta lambaaedikust,+
71 tõi ta imetavate uttede juurest.
Ta pani ta karjatama oma rahvast Jaakobit,+
kogu Iisraeli, enda omandit.+
Aasafi laul.+
79 Oo, Jumal, rahvad on tunginud su maale,+
rüvetanud su püha templi,+
muutnud Jeruusalemma rusuhunnikuks.+
2 Nad on jätnud su teenijate laibad roaks taeva lindudele,
sinu ustavate liha maa loomadele.+
3 Nad on valanud Jeruusalemmas nende verd nagu vett,
pole kedagi neid matmas.+
4 Nüüd oleme naabrite teotada,+
ümberkaudsete pilgata ja mõnitada.
6 Vala oma meelepaha rahvaste peale, kes sind ei tunne,
kuningriikide peale, kes su nime ei hüüa.+
7 Sest nad on neelanud Jaakobi,
laastanud tema kodumaa.+
8 Ära nõua meilt aru meie esivanemate süütegude pärast.+
Tõtaku su halastus meie juurde,+
sest me oleme maha surutud.
9 Aita meid, meie pääste Jumal,+
oma aulise nime pärast,
10 Miks peaksid rahvad ütlema: „Kus nende Jumal on?”?+
Saagu rahvad meie silme all teada,
et su teenijate vere eest on kätte makstud.+
Juhatajale: „Liiliad”. Meeldetuletus. Aasafi laul.+
80 Oo, Iisraeli karjane, kuula,
sina, kes juhatad Joosepit kui karja.+
Sina, kes istud troonil keerubite kohal*,+
näita oma sära!
4 Vägede Jumal Jehoova, kui kaua suhtud sa vaenulikult oma rahva palveisse?+
5 Sa toidad teda pisarate kui leivaga,
joodad ohtralt silmaveega.
6 Sa oled teinud meist naabrite riiuasja,
meie vaenlased pilkavad meid.+
7 Vägede Jumal, taasta meie endine põli,
paistku meie peale sinu palge hiilgus, et pääseksime.+
9 Sa valmistasid sellele koha,
see juurdus ja täitis maa.+
10 Selle vari kattis mäed,
oksad varjasid Jumala seedrid.
13 Metssiga rüüstab seda,
metsloomad söövad selle paljaks.+
14 Vägede Jumal, tule palun tagasi!
Vaata taevast alla ja näe!
Hoolitse selle viinapuu eest,+
15 istiku eest, mille su parem käsi on istutanud.+
16 See on tules põletatud,+ maha lõigatud.
Sinu noomimisest nad hävivad.
17 Toetagu su käsi meest su paremal pool,
inimesepoega, kelle oled endale tugevaks kasvatanud.+
18 Siis me ei tagane sinust.
Hoia meid elus, et võiksime hüüda su nime.
19 Vägede Jumal Jehoova, taasta meie endine põli,
paistku meie peale sinu palge hiilgus, et pääseksime.+
Juhatajale: gitit*. Aasafi laul.+
81 Hõisake Jumalale, kes on meie tugevus.+
Rõkatage rõõmust Jaakobi Jumalale!
2 Kõlagu muusika ja lööge tamburiini,
kõlagu kaunid lüürahelid ja keelpillimäng!
4 Sest see on määrus Iisraelile,
Jaakobi Jumala seadus.+
5 Ta seadis selle meeldetuletuseks Joosepile,+
kui asus tegutsema Egiptuse vastu.+
Ma kuulsin tundmatut häält, mis lausus:
6 „Ma võtsin koorma su õlult,+
kandekorvi su käest.
8 Kuula, mu rahvas, ma tunnistan su vastu.
Oo, Iisrael, kui sa vaid kuulaksid mind!+
9 Siis poleks su keskel ebajumalaid
ja sa ei kummardaks võõra jumala ette.+
10 Mina, Jehoova, olen sinu Jumal,
kes tõi sind välja Egiptusemaalt.+
Ava oma suu ja ma täidan selle.+
11 Kuid mu rahvas ei kuulanud mu häält,
Iisrael ei kuuletunud mulle.+
12 Seepärast lasin neil järgneda nende tõrksale südamele,
nad tegid, nagu heaks arvasid.+
14 Nende vaenlased ma alistaksin kärmelt,
nende vastaste vastu tõstaksin käe.+
15 Kes vihkavad Jehoovat, peavad lömitama ta ees,
nende häving on jääv.
Aasafi laul.+
82 Jumal võtab sisse koha jumalikus kogus,+
mõistab kohut jumalate* seas:+
2 „Kui kaua te mõistate ebaõiglast kohut+
ja soosite jumalatuid?+ (sela)
4 Päästke vilets ja vaene,
vabastage nad jumalatute käest.”
6 „Ma ütlesin: „Te olete jumalad*,+
te kõik olete Kõigekõrgema pojad,
7 kuid te surete nagu kõik inimesed,+
langete nagu iga teinegi peamees.””+
8 Tõuse, Jumal, mõista kohut maa üle,+
sest sulle kuuluvad kõik rahvad.
Aasafi laul.+
83 Oo, Jumal, ära vaiki,+
ära ole vait ja tasa, mu Jumal!
3 Su rahva vastu sepitsevad nad salaplaani,
sinu kallite vastu peavad vandenõu.
4 Nad ütlevad: „Lähme ja hävitame selle rahva,+
et Iisraeli nimegi enam ei mäletataks!”
5 Nad peavad koos sõjaplaani.
Su vastu on sõlminud liidu+
10 Nad hävitati Een-Dooris,+
nad said maale sõnnikuks.
11 Tee nende ülikud Oorebi ja Seebi sarnaseks,+
nende juhid Sebahi ja Salmuna sarnaseks,+
12 sest nad ütlesid: „Võtame endale maa, kus Jumal elab.”
13 Mu Jumal, keeruta neid nagu ohakaid,+
tee nad kõrteks tuules.
14 Nagu tuli, mis põletab metsa,
nagu leek, mis kõrvetab mäed,+
15 aja sina neid taga maruga,+
kohuta neid tormituulega.+
16 Kata nende nägu häbiga,
et nad otsiksid su nime, oo, Jehoova.
17 Jäägu nad häbisse ja tundku õudu igavesti,
jäägu nad põlu alla ja hukkugu.
Juhatajale: gitit*. Korahi poegade laul.+
84 Kui armas on su auline pühamu,+
oo, vägede Jehoova!
2 Mu hing igatseb
Jehoova õuede järele,+
ma olen igatsusest nõrkenud.
Mu süda ja mu ihu hõiskavad elava Jumala poole.
3 Seal, sinu aulise altari juures,
vägede Jehoova,
mu kuningas ja Jumal,
leiab lindki endale kodu ja pääsuke pesa,
kus hoolitseb oma poegade eest.
5 Õnnelikud on need, kelle tugevus oled sina,+
kelle süda igatseb käia teedel, mis viivad su kotta.
7 Nad saavad rännakul jõudu juurde,+
nad kõik ilmuvad Siionis Jumala ette.
8 Jehoova, vägede Jumal, kuula mu palvet,
võta mind kuulda, oo, Jaakobi Jumal! (sela)
10 Üks päev sinu õuedes on parem kui tuhat mujal.+
Ma seisan pigem oma Jumala koja lävel,
kui elan jumalatute telkides.
11 Sest Jumal Jehoova on päike+ ja kilp,+
temalt tuleb soosing ja au.
Jehoova ei keela head neile,
kes käivad laitmatuses.+
12 Vägede Jehoova,
õnnelik on inimene, kes sinu peale loodab.+
Juhatajale. Korahi poegade laul.+
2 Sa andsid andeks oma rahva süüteod,
katsid kinni kõik nende patud.+ (sela)
3 Sa hoidsid tagasi oma raevu,
pöörasid ära oma tulise viha.+
4 Kogu meid taas kokku, meie pääste Jumal,
ära ole meie peale pahane.+
5 Kas oled meie peale vihane igavesti?+
Kas kestab su raev põlvest põlve?
6 Kas sa ei elustagi meid enam,
et su rahvas tunneks taas rõõmu su lähedusest?+
7 Osuta meile oma truud armastust, Jehoova,+
ja päästa meid.
8 Ma kuulan, mida räägib Jumal Jehoova,
sest ta kõneleb oma rahvale, oma ustavatele, rahust.+
Ärgu nad ainult muutugu taas liiga enesekindlaks.+
9 Tema pääste on ligi neile, kes teda kardavad,+
et tema au asuks meie maal.
10 Truu armastus ja ustavus kohtuvad,
õigus ja rahu annavad teineteisele suud.+
11 Ustavus tärkab maast,
õigus vaatab alla taevast.+
13 Tema ees kõnnib õigus+
ja rajab tema jalajälgedest tee.
Taaveti palve.
86 Oo, Jehoova, pööra oma kõrv mu poole ja vasta,
sest ma olen vilets ja vaene.+
2 Hoia mu elu, sest ma olen sulle ustav.+
Päästa oma teenija, kes loodab sinu peale,
sest sina oled mu Jumal.+
4 Rõõmusta oma teenijat,
sest ma pöördun sinu poole, Jehoova.
5 Sina, Jehoova, oled hea+ ja valmis andestama,+
sul on küllaga truud armastust kõigile, kes su poole hüüavad.+
6 Jehoova, kuula mu palvet,
pane tähele mu anumist.+
9 Kõik sinu loodud rahvad
tulevad ja kummardavad su ette, Jehoova,+
nad annavad au su nimele,+
10 sest sina oled suur ja teed imesid,+
sina oled Jumal, sina üksi.+
12 Ma tänan sind kogu südamest, Jehoova, mu Jumal,+
austan su nime igavesti,
13 sest su truu armastus mu vastu on suur,
sa oled päästnud mind surmavalla sügavikust.+
14 Oo, Jumal, jultunud mehed tõusevad mu vastu,+
jõhkrate jõuk jahib mu hinge,
sind ei pea nad mikski.+
15 Kuid sina, Jehoova, oled halastav ja kaastundlik Jumal,
sa ei vihastu kergesti, oled tulvil truud armastust ja ustavust.+
17 Anna mulle märk* oma headuse kohta,
et seda näeksid ka mu vihamehed ja jääksid häbisse.
Sest sina, Jehoova, aitad ja trööstid mind.
Korahi poegade laul.+
87 Tema linna alusmüür on pühadel mägedel.+
2 Jehoova armastab Siioni väravaid+
enam kui kõiki Jaakobi telke.
3 Sinust räägitakse aulisi asju, sa tõelise Jumala linn.+ (sela)
4 Nende sekka, kes mind tunnevad*, arvan ma Raahabi*+ ja Babüloni,
ka Vilistimaa ja Tüürose ühes Kuusiga*.
Ja siis öeldakse neist igaühe kohta: „Tema on seal sündinud.”
5 Aga Siioni kohta öeldakse:
„Tema sees on nad kõik sündinud.”
Kõigekõrgem teeb selle linna tugevaks.
6 Jehoova teatab rahvaid kirja pannes:
„Tema on seal sündinud.” (sela)
Korahi poegade laul.+ Juhatajale: mahalat*, vaheldumisi laulmiseks. Esrahlase Heemani+ maskil*.
4 Mind on arvatud nende hulka, kes lähevad hauasügavusse.+
5 jäetud surnute sekka,
olen kui tapetu, kes lebab hauas,
keda sa enam ei mäleta,
kes on lahutatud su hoolest.
6 Sa oled pannud mind sügavaimasse auku,
pimedusse ja sügavikku.
7 Su raev lasub raskelt mu peal,+
su pekslevad lained käivad must üle. (sela)
8 Mu tuttavad oled sa ajanud minust kaugele,+
sa oled teinud mind neile jäledaks.
Ma olen lõksus ega pääse minema.
10 Kas sa teed imesid surnutele?
Kas tõusevad jõuetud, surnud, sind tänama?+ (sela)
11 Kas sinu truud armastust kuulutatakse hauas,
sinu ustavust hävingupaigas?
12 Kas teatakse pimeduses sinu imesid
või tuntakse unustusemaal sinu õigust?+
15 Noorusest saati on mind vaevatud,
olen olnud huku äärel,+
sa oled lasknud mul kannatada hirmsaid asju, ma olen muutunud tuimaks.
16 Sinu vihaleegid käivad must üle,+
õudused sinult hävitavad mind.
17 Need ümbritsevad mind veena kogu päeva,
löövad igast küljest* mu kohal kokku.
18 Mu sõbrad ja semud oled sa ajanud must kaugele,+
mu kaaslaseks on saanud pimedus.
Maskil.* Esrahlase Eetani+ laul.
89 Jehoova truust armastusest laulan ma igavesti.
Sinu ustavust kuulutan ma kõigile põlvedele.
2 Sest ma ütlesin: „Truu armastus püsib igavesti,+
taevasse oled sa rajanud oma ustavuse.”
3 „Ma sõlmisin lepingu oma valituga,+
vandusin oma teenijale Taavetile:+
4 „Sinu järeltulija+ jääb püsima igaveseks,
ma rajan sulle trooni, mis kestab põlvest põlve.””+ (sela)
5 Taevas ülistab su imesid, Jehoova,
sinu ustavust pühade koguduses.
15 Õnnelik on rahvas, kes mõistab rõõmust hõisata.+
Nad käivad sinu palge valguses, Jehoova.
16 Nad rõõmustavad su nime üle kogu päeva,
sinu õigus ülendab nad.
18 Meie kilp on Jehoovalt,
meie kuningas Iisraeli Pühalt.+
19 Siis ütlesid sa nägemuses oma ustavatele:
„Ma olen andnud rammu vägevale,+
olen ülendanud rahvaste seast valitu.+
21 Mu käsi toetab teda,+
mu käsivars teeb ta tugevaks.
22 Vaenlane ei nõua temalt andamit,
ükski ülekohtune ei rõhu teda.+
24 Mu ustavus ja truu armastus on temaga,+
minu nimi tõstab kõrgele ta sarve.
26 Ta hüüab mulle: „Sina oled mu isa,
mu Jumal, mu päästekalju!”+
29 Sinu järeltulija jääb püsima igaveseks,
ma rajan talle trooni, mis jääb kestma nagu taevas.+
30 Kui ta pojad hülgavad mu seaduse
ega tee mu ettekirjutuste järgi,
31 kui nad rikuvad mu määrusi
ega pea mu käske,
32 siis ma karistan neid sõnakuulmatuse eest kepiga,+
üleastumiste eest peksuga.
33 Kuid ma ei keela talle oma truud armastust,+
ei murra oma tõotust.
35 Korra ja alatiseks olen oma pühaduses vandunud,
ma ei valeta Taavetile.+
37 See kestab igavesti nagu kuu,
ustav tunnistaja taevas.” (sela)
38 Kuid sa tõukasid ära ja hülgasid oma võitu,+
su viha keeb ta vastu.
39 Sa põlgasid ära lepingu oma teenijaga,
rüvetasid ta krooni, heitsid selle maha.
40 Sa lõhkusid kõik tema kivimüürid,
tegid varemeiks tema kindlused.
41 Kõik möödakäijad rüüstavad teda,
ta on naabrite pilkealune.+
42 Sa tegid ta vastased võidukaks,+
panid kõik ta vaenlased rõõmustama.
43 Sa tõrjusid ta mõõga tagasi,
panid ta lahingus taganema.
44 Sa tegid lõpu ta hiilgusele,
paiskasid ümber ta trooni.
45 Sa lõpetasid ta nooruspäevad,
rüütasid ta häbisse. (sela)
46 Kui kaua sa, Jehoova, varjad end? Kas igavesti?+
Kaua veel su viha tulena leegitseb?
47 Mõtle sellele, kui üürike on mu elu.+
Kas oled asjata loonud kõik inimlapsed?
48 Kas on inimest, kes elab ega näe surma?+
Kas suudab keegi vabastada end surmavalla haardest? (sela)
49 Kus on su endised truu armastuse teod, Jehoova,
mille kohta andsid oma ustavuses tõotuse Taavetile?+
50 Jehoova, ära unusta oma teenijate pihta paisatud pilkeid,
kuis pean taluma kõigi rahvaste teotust.
51 Kuis küll vaenlased on pildunud solvanguid, Jehoova,
teotanud su võitu igat jalajälge!
52 Jehoova olgu kiidetud igavesti! Aamen, aamen!+
NELJAS RAAMAT
(Laulud 90–106)
Jumalamehe Moosese palve.+
90 Oo, Jehoova, sina oled olnud meie eluase*+ põlvest põlve.
2 Enne kui sündisid mäed,
enne kui tõid ilmale* maa ja maailma,+
igavesest ajast igavesti, oled sina Jumal.+
3 Sina saadad sureliku tagasi põrmu,
sa ütled: „Minge tagasi, te inimlapsed.”+
4 Tuhat aastat on su silmis kui eilne päev, mis on möödunud,+
kui öine vahikord.
6 Päeva hakul see õitseb ja haljendab,
õhtul aga närtsib ja kuivab.+
7 Sinu viha tõttu me kaome,+
sinu raevu pärast kohkume.
9 Meie elupäevad hääbuvad sinu vihalõõsas,
me aastad lõppevad kui sosin*.
10 Meie elupäevi on seitsekümmend aastat,
kui keegi on tugev, siis kaheksakümmend,+
kuid needki on täis muret ja valu.
Need mööduvad kiiresti ja me lendame ära.+
11 Kes suudaks mõista su viha jõudu?
Su raev on sama suur kui kartus, mida väärid.+
12 Õpeta meid oma päevi arvestama,+
et saaksime targa südame.
16 Nähku su teenijad su tegusid,
nende pojad su auhiilgust.+
17 Saatku meid meie Jumala Jehoova soosing,
lase korda minna meie kätetööl.
Jah, lase korda minna meie kätetööl.+
3 Sest tema päästab su linnupüüdja püünisest,
kohutava katku küüsist.
4 Oma tiivasulgedega katab ta sind,
tema tiibade all sa leiad varju.+
5 Ei karda sa öösel varitsevaid õudusi+
ega päeval lendavat noolt,+
6 ei ööpimeduses hiilivat katku
ega keskpäeval laastavat hävitust.
8 Sa vaid vaatad oma silmaga,
näed, kuidas jumalatud saavad karistuse.
10 Õnnetus ei taba sind,+
nuhtlus ei tule su telgi ligi.
13 Sa trambid noore lõvi ja kobra peal,
tallad jalge alla võimsa lõvi ja suure mao.+
14 Jumal ütles: „Kuna ta on minusse kiindunud, siis päästan ma tema.+
Ma kaitsen teda, sest ta tunnustab mu nime.+
Hingamispäevalaul.
92 Hea on tänada Jehoovat,+
laulda su nimele kiitust,* oo, Kõigekõrgem,
2 kuulutada hommikul su truud armastust,+
öösiti su ustavust
3 kümnekeelse pilli ja naabli,
kaunite lüürahelide saatel.+
4 Sest sina, Jehoova, rõõmustad mind oma tegudega,
sinu kätetöö paneb mind hõiskama.
6 Ükski mõistmatu ei mõista neid.
Ükski rumal ei saa sellest aru:+
7 kuigi jumalatud lokkavad kui umbrohi
ja kõik patustajad õitsevad,
ootab neid igavene häving.+
8 Ent sina, Jehoova, oled kõrgeim igavesti.
9 Jehoova, vaata võidukalt oma vaenlasi,
vaata, kuidas su vaenlased hukkuvad,
kõik patustajad pillutatakse laiali.+
11 Mu silmad vaatavad võidukalt mu vaenlasi,+
mu kõrvad kuulevad nende langemisest, kes mind ründavad.
12 Aga õige õitseb nagu palmipuu,
kasvab kõrgeks kui Liibanoni seeder.+
13 Nad on istutatud Jehoova kotta,
nad õitsevad meie Jumala õuedes.+
14 Ka vanas eas* on nad lopsakad,+
elujõulised ja haljad,+
15 nad kuulutavad, et Jehoova on õiglane.
Tema on mu kalju+ ja temas pole ülekohut.
93 Jehoova on saanud kuningaks!+
Ta on riietunud ülevusse.
Jehooval on rõivaks jõud,
vööna on see tema ümber.
Maa on kindlalt rajatud,
see ei kõigu.
3 Oo, Jehoova, jõed voogavad,
jõed voogavad ja kohisevad,
jõed üha voogavad ja mühisevad.
94 Oo, kättemaksu Jumal Jehoova,+
oo, kättemaksu Jumal, sära!
3 Kui kaua saavad jumalatud, Jehoova,
kui kaua saavad jumalatud juubeldada?+
4 Nad teevad suuri sõnu ja räägivad ülbelt,
kõik patustajad hooplevad.
5 Nad rõhuvad su rahvast, Jehoova,+
vaenavad su omandit.
6 Nad tapavad lesknaise ja muulase,
mõrvavad isata lapse.
8 Mõistke, te mõistmatud!
Te rumalad, millal te taipate?+
9 Kas tema, kes on teinud kõrva, ei kuule?
Kas tema, kes on valmistanud silma, ei näe?+
11 Jehoova teab inimese mõtteid,
et need on kui hingeõhk.+
12 Õnnelik on inimene, keda sa manitsed, Jaah,+
kellele õpetad oma seadust,+
13 et anda talle rahu hädapäeval,
kuni jumalatule kaevatakse auku.+
15 Seadused on kord jälle õiglased,
kõik südamelt ausad järgivad neid.
16 Kes tõuseb mu kaitseks õelate vastu?
Kes astub mu eest välja patustajate vastu?
17 Kui Jehoova poleks mind aidanud,
oleksin peagi hukka saanud.+
18 Kui ma ütlesin: „Mu jalg vääratab”,
toetas mind su truu armastus, Jehoova.+
22 Kuid Jehoova on mu kindel varjupaik,
mu Jumal on mu päästekalju.+
23 Õelate kurjad teod toob ta tagasi nende endi peale,+
teeb õelaile lõpu nende oma kurjusega.
Meie Jumal Jehoova teeb neile lõpu.+
95 Tulge, hõisakem Jehoovale!
Hüüdkem võidukalt oma päästekalju poole!+
2 Mingem tema ette tänuga,+
laulgem talle ja hüüdkem võidukalt.
3 Sest Jehoova on suur Jumal,
suur kuningas üle kõigi jumalate.+
4 Tema käes on maa sügavused,
talle kuuluvad mägede tipud.+
6 Tulge, kummardagem ja heitkem maha,
põlvitagem meie Looja Jehoova ette!+
7 Sest tema on meie Jumal,
meie oleme tema karjamaa rahvas,
lambad tema hoole all.+
Täna, kui te kuulete Jumala häält,+
8 ärge tehke oma südant kõvaks, nagu juhtus Meribas*,+
9 kui teie esiisad panid mind proovile.+
Nad proovisid mind, kuigi olid näinud mu tegusid.+
10 Nelikümmend aastat tülkasin ma seda põlvkonda ja ütlesin:
„See on rahvas, kelle süda neid pidevalt eksitab,
nad ei ole õppinud tundma minu teid.”
11 Ma vandusin oma vihas:
„Nad ei saa puhata ühes minuga.”+
2 Laulge Jehoovale, kiitke tema nime,
rääkige päevast päeva head sõnumit tema päästest.+
3 Kuulutage rahvaste seas tema au,
kõigile inimestele tema imelisi tegusid.+
4 Jehoova on suur ja väärib ülimat kiitust.
Ta on aukartustäratavam kui kõik muud jumalad.
7 Andke Jehoovale, mida ta väärib, te rahvaste suguvõsad,
andke Jehoovale, mida ta väärib oma au ja jõu pärast!+
8 Tunnustage Jehoova nime aulisust!+
Tooge and ja tulge tema õuedesse.
10 Kuulutage rahvaste seas: „Jehoova on saanud kuningaks!+
Maa on kindlalt rajatud, see ei kõigu kunagi.
Tema mõistab rahvaste üle õiglast kohut.”+
11 Rõõmutsegu taevas ja rõõmus olgu maa.
Kohisegu meri ja kõik, mis seda täidab!+
13 Jehoova ees, sest ta tuleb,
tuleb kohut mõistma maa üle.
Ta mõistab maailma üle kohut õigluses,+
rahvaste üle oma ustavuses.+
4 Tema välgunooled teevad maa valgeks.
Maa näeb seda ja vabiseb.+
5 Mäed sulavad nagu vaha Jehoova ees,+
kogu ilmamaa isanda ees.
6 Taevas kuulutab tema õigust,
kõik rahvad näevad tema au.+
7 Jäägu häbisse kõik, kes teenivad nikerdatud kujusid,+
kes hooplevad oma tühiste jumalatega.+
Kummardage teda, kõik jumalad!+
9 Sest sina, Jehoova, oled Kõigekõrgem üle kogu maa,
sa oled kaugelt ülevam kui kõik teised jumalad.+
10 Teie, kes armastate Jehoovat, vihake halba.+
Tema valvab oma ustavate elu,+
vabastab nad jumalatute käest.+
11 Valgus särab õigetele,+
rõõm saadab südamelt ausaid.
12 Olgu Jehoova teie rõõm, te õiged,
ülistage tema püha nime!
Laul.
3 Ta peab meeles oma truud armastust Iisraeli soo vastu, oma ustavust talle.+
Kõik maa ääred on näinud meie Jumala toodud päästet.+
5 Laulge Jehoovale kiitust lüüra saatel,
tooge kiitust lüüra ja kauni lauluga.
6 Ühes trompetite ja sarvehäälega+
hõisake meie kuninga Jehoova ees.
7 Rõkaku meri ja kõik, mis seda täidab,
maa ja selle elanikud.
8 Jõed plaksutagu käsi,
mäed hõisaku üheskoos+
9 Jehoova ees, sest ta tuleb* maa üle kohut mõistma.
Ta mõistab maa üle kohut õiglaselt,+
rahvaste üle ausalt.+
2 Jehoova on suur Siionis,
ta on kõrge üle kõigi rahvaste.+
3 Ülistagu nad sinu nime,+
sest see on aukartustäratav ja püha.
4 Ta on vägev kuningas, kes armastab õiglust.+
Sina oled kehtestanud õiguse,
seadnud Jaakobisse õiguse ja õigluse.+
6 Mooses ja Aaron olid tema preestrite hulgas,+
Saamuel oli nende seas, kes hüüdsid appi tema nime.+
Nad hüüdsid Jehoovat
ja tema vastas neile.+
8 Oo, meie Jumal Jehoova, sina vastasid neile.+
Sa olid neile andestav Jumal,+
kuid karistasid neid pattude eest.+
Tänulaul.
100 Hõiska Jehoovale, kogu maa!+
2 Teenige Jehoovat rõõmuga,+
tulge tema ette hõiskamisega.
3 Teadke,* et Jehoova on Jumal.+
Tema on meid teinud, me kuulume talle*.+
Me oleme tema rahvas ja tema karjamaa lambad.+
Taaveti laul.
101 Ma laulan truust armastusest ja õigusest.
Sulle, Jehoova, laulan ma kiitust*.
3 Ei sea ma oma silme ette tühiseid* asju.
Ma vihkan nende tegusid, kes õigelt teelt pöörduvad,+
mul pole nendega mingit pistmist*.
4 Kel salakaval süda, jääb minust kaugele,
halba ei võta ma omaks.
5 Kes laimab salaja ligimest,+
selle ma panen vaikima*.
Kel ülbed silmad ja kõrk süda,
seda ma ei salli.
6 Mu pilk on pööratud ustavatele maa peal,
et nad elaksid koos minuga.
Kes on laitmatu, võib mind teenida.
7 Ükski petis ei või elada mu kojas,
ükski valetaja jääda mu ette.
8 Igal hommikul panen ma vaikima kõik jumalatud maa peal,
kaotan Jehoova linnast kõik patustajad.+
Rõhutu palve, kui ta on meeleheitel ja valab oma mure Jehoova ette.+
2 Ära varja oma palet minu eest mu hädaajal.+
Pööra oma kõrv mu poole,*
tõtta mulle vastama, kui sind hüüan.+
3 Sest mu päevad hajuvad suitsuna,
mu luud hõõguvad kui tulease.+
4 Mu süda on närtsinud ja kuivanud kui rohi,+
leibagi olen unustanud süüa.
6 Ma olen kui pelikan kõrbes,
kui öökull varemete keskel.
8 Kogu päeva teotavad mind vaenlased,+
pilkajatele on mu nimi needesõnaks.
10 sinu viha ja meelepaha tõttu,
sest sa tõstsid mind üles vaid selleks, et kõrvale heita.
15 Rahvad kardavad Jehoova nime,
kõik maa kuningad sinu auhiilgust.+
18 See on kirja pandud tulevase põlve tarvis,+
et rahvas, kes siis luuakse, kiidaks Jaahi.
19 Jehoova vaatab oma pühast kõrgusest,+
silmitseb taevast maad,
20 et kuulata vangide ohkeid+
ja vabastada surmale määratud,+
21 et Jehoova nime kuulutataks Siionis+
ja teda kiidetaks Jeruusalemmas,
22 kui kõik rahvad ja kuningriigid
kogutakse teenima Jehoovat.+
23 Ta röövis enneaegu mu jõu,
lühendas mu päevi.
24 Ma ütlesin: „Mu Jumal,
ära tee mulle lõppu mu elupäevade keskel,
sina, kelle aastad ulatuvad põlvest põlve.+
25 Juba ammu rajasid sa maa alustoed
ja taevas on su kätetöö.+
26 Need hävivad, aga sina püsid,
need kõik kuluvad nagu riided.
Sa vahetad need välja nagu rõivad ja nad kaovad.
27 Aga sina oled seesama, sinu aastad ei lõppe iial.+
28 Sinu teenijate lapsed elavad rahus,
nende järglased püsivad kindlalt su ees.”+
Taaveti laul.
103 Kiida, mu hing, Jehoovat,
kõik mu sees kiitku tema püha nime!
2 Kiida, mu hing, Jehoovat!
Ärgu ma unustagu ühtki tema tegu!+
3 Ta annab andeks kõik su eksimused,+
tervendab su kõigist tõbedest,+
4 vabastab su hauasügavusest,+
kroonib sind oma truu armastuse ja halastusega.+
11 Sest nii nagu taevas on mõõtmatult kõrgel üle maa,
nõnda on mõõtmatu tema truu armastus nende vastu, kes teda kardavad.+
12 Nii kaugele, kui ida on läänest,
viib ta meist meie üleastumised.+
13 Nagu isa halastab oma poegadele,
nõnda halastab Jehoova nendele, kes teda kardavad.+
16 Kui aga tuul puhub, pole teda enam,
nagu poleks kunagi olnudki*.
17 Jehoova truu armastus jääb aga igaveseks
nendega, kes teda kardavad,+
tema õigus nende lastelastega,+
18 nendega, kes peavad ta lepingut,+
järgivad hoolsalt ta käske.
22 Kiitke Jehoovat, kõik tema tööd
kõikjal, kus ta valitseb!
Kiida, mu hing, Jehoovat!
2 Valguserüüsse oled sa mähkunud.+
Sa laotad taeva laiali kui telgiriide,+
3 toetad oma ülakambri talad vetele ülal,+
teed pilvedest endale tõlla,+
liigud tuule tiivul.+
6 Sa katsid selle sügavate vetega kui riidega.+
Veed laotusid üle mägede.
7 Veed põgenesid sinu noomimise peale,+
pagesid õudusest su kõuemüra kuuldes,
8 mäed tõusid+ ja orud vajusid
paika, mis sa olid neile rajanud.
9 Sa seadsid piiri, mida veed ei või ületada,+
et nad ei kataks enam iial maad.
10 Sa saadad allikad vadidesse,
veed voolavad mägede vahel.
11 Neist saavad juua kõik metsloomad,
metseeslid käivad seal kustutamas janu.
12 Vete ääres puhkavad taeva linnud,
okste vahelt kostab nende laul.
15 veini, mis rõõmustab inimese südant,+
õli, mis paneb ta palge läikima,
leiba, mis kinnitab sureliku südant.+
16 Sinu puud, Jehoova, joovad janu täis,
Liibanoni seedrid, mis sa istutasid,
17 kus linnud endale pesa punuvad.
19 Kuu oled sa teinud aegade näitajaks,
päike teab oma loojumisaega.+
20 Sa tood pimeduse ja saabub öö,+
selle varjus uitavad ringi kõik metsloomad.
22 Kui päike tõuseb,
nad varjuvad, heidavad pesapaikadesse.
23 Siis asub tegutsema inimene,
ta rügab kuni õhtuni.
25 Siin on meri, suur ja lai,
see kihab loendamatuist loomadest, nii väikestest kui suurtest.+
27 Nad kõik ootavad sind,
et annaksid neile toitu õigel ajal.+
29 Kui peidad oma palge, nad ehmuvad.
Kui võtad neilt eluvaimu, nad surevad, lähevad tagasi põrmu.+
30 Kui läkitad oma vaimu, nad luuakse,+
sa uuendad maa näo.
31 Jehoova au püsib igavesti.
Jehoova rõõmustab oma tegude üle.+
32 Ta vaatab maad, see väriseb,
puudutab mägesid, need suitsevad.+
34 Meeldigu talle mu mõtted*.
Jehoovast tunnen ma rõõmu.
4 Otsige Jehoovat+ ja paluge temalt jõudu.
Otsige lakkamata tema palet.
5 Pidage meeles tema imelisi tegusid,
tema imesid ja otsuseid,+
6 teie, tema teenija Aabrahami järeltulijad,+
te Jaakobi pojad, tema valitud.+
8 Ta peab igavesti meeles oma lepingut,+
tõotust, mille ta on andnud tuhandele põlvele,+
9 Aabrahamiga sõlmitud lepingut,+
Iisakile antud vannet,+
10 mille ta andis määruseks Jaakobile,
alaliseks lepinguks Iisraelile,
11 öeldes: „Sinule ma annan Kaananimaa,+
see olgu teie pärand.”+
13 Nad rändasid rahva juurest rahva juurde,
ühest kuningriigist teise.+
14 Ta ei lasknud kellelgi neid rõhuda,+
vaid noomis nende pärast kuningaid:+
15 „Ärge puutuge mu võituid,
ärge tehke halba mu prohveteile!”+
17 Ta läkitas nende ees mehe —
see müüdi orjaks — Joosepi.+
18 Tema jalgu vaevati raudus,+
ta kael pandi ahelaisse,
19 kuni sõna läks täide.+
Jehoova sõnad puhastasid teda.
20 Kuningas käskis ta vabastada,+
rahvaste valitseja ta valla päästa.
21 Ta pani Joosepi isandaks oma majarahvale,
pani ta haldama kogu oma vara,+
22 juhtima valitsejaid oma soovi järgi,
õpetama tarkusi vanadele meestele.+
23 Siis tuli Iisrael Egiptusse,+
Jaakob elas muulasena Haami maal.
24 Jumal tegi oma rahva väga viljakaks,+
see sai vägevamaks vastastest,+
25 kelle südamel ta lubas oma rahvast vihata,
haududa plaane oma teenijate vastu.+
27 Nad tegid nende keskel tema tunnustähti,
Haami maal tema imesid.+
28 Ta saatis pimeduse, see kattis maa.+
Nad ei mässanud tema sõna vastu.
29 Ta muutis nende veed vereks
ja tappis nende kalad.+
30 Nende maa kihas konnadest,+
isegi kuninglikud kambrid.
31 Ta käskis tulla parmudel,
ka sääskedel kogu nende maale.+
33 Ta hävitas nende viina- ja viigipuud,
murdis maha puud nende maal.
34 Ta käskis tulla rohutirtsudel,
loendamatul arvul rohutirtsuvastsetel.+
35 Need sõid maalt kõik taimed,
õgisid kogu saagi.
36 Ta surmas kõik esmasündinud nende maal,+
hävitas nende sigitusjõu esmavilja.
37 Ta viis oma rahva välja ühes hõbeda ja kullaga,+
tema suguharude seas ei komistanud keegi.
38 Egiptus rõõmustas, kui nad lahkusid,
sest teda oli haaranud hirm Iisraeli ees.+
42 Ta pidas meeles oma püha tõotust oma teenijale Aabrahamile.+
43 Nii tõi ta välja oma rahva ja see rõõmustas,+
oma valitud ja nad hõiskasid.
44 Ta andis neile rahvaste maad,+
nad pärisid rahvahõimude ränga töö vilja,+
45 et nad järgiksid tema määrusi,+
täidaksid tema seadusi.
Kiitke Jaahi!*
2 Kes suudaks teada anda kõigist Jehoova vägitöödest,
rääkida kõigist tema kiiduväärt tegudest?+
3 Õnnelikud on need, kes teevad, mis õige,
kelle teod on alati õiglased.+
4 Pea mind meeles, Jehoova, kui teed head oma rahvale.+
Hoolitse minu eest ja päästa mind,
5 et võiksin tunda su headust su valitute vastu,+
rõõmustada koos su rahvaga,
uhkusega kiita sind koos su omandrahvaga.
7 Meie esiisad Egiptuses ei hinnanud* su imetegusid.
Nad ei pidanud meeles su külluslikku truud armastust,
vaid mässasid mere ääres, Punase mere ääres.+
9 Tema hurjutamisest kuivas Punane meri,
ta viis nad läbi selle sügavike nagu läbi kõrbe.+
11 Vesi mattis nende vastased,
ükski neist ei jäänud ellu.+
13 Aga kiiresti unustasid nad tema teod,+
ei oodanud tema nõuandeid.
15 Ta andis neile, mida nad nõudsid,
kuid lõi neid siis tõvega ja nad jäid päris otsa.+
17 Maa avanes ja neelas Daatani,
mattis Abirami jõugu.+
18 Tuli lahvatas nende seas,
leek õgis jumalatud.+
19 Hoorebi juures tegid nad vasika,
kummardasid valatud kuju,+
20 nad vahetasid mu au
rohusööja pulli kuju vastu.+
21 Nad unustasid Jumala,+ oma päästja,
kes oli teinud suuri asju Egiptuses,+
22 imelisi tegusid Haami maal,+
aukartustäratavaid tegusid Punase mere ääres.+
23 Ta oli juba andmas käsku nad hävitada,
kuid tema valitu Mooses palus teda*,
et ta pööraks oma hukutava raevu.+
26 Seepärast tõstis ta käe, vandudes,
et hukutab nad kõrbes,+
27 laseb nende järglastel langeda rahvaste seas,
pillutab nad laiali mööda maid.+
30 Kui aga Piinehas sekkus,
pandi nuhtlusele piir.+
31 See arvati temale õiguseks
põlvest põlve, igavesti.+
33 Nad tegid tema meele kibedaks,
ta huulilt tulid mõtlematud sõnad.+
34 Nad ei hävitanud rahvaid,+
ehkki Jehoova oli seda käskinud,+
35 vaid segunesid rahvastega,+
võtsid omaks nende kombed.+
37 Nad ohverdasid oma poegi
ja tütreid deemonitele.+
38 Nad valasid süütut verd,+
oma poegade ja tütarde verd:
nad ohverdasid neid Kaanani ebajumalatele,+
ja maa rüvetus verevalamisega.
39 Nad said oma tegude tõttu ebapuhtaks,
käisid hoora kombel ebajumalate järel.+
40 Siis süttis Jehoova viha oma rahva vastu,
ta hakkas enda omandit jälestama.
42 Vaenlased rõhusid neid
ja alistasid nad.
43 Ta vabastas nad korduvalt,+
aga nad mässasid ega kuuletunud,+
ja neid alandati nende pattude pärast.+
45 Nende pärast tuletas ta meelde oma lepingut,
46 Ta lasi neil armu leida
kõigi nende vangistajate ees.+
47 Päästa meid, Jehoova, meie Jumal!+
Kogu meid kokku rahvaste hulgast,+
et kiidaksime su püha nime
ja hõiskaksime sinu ülistuseks.+
48 Kiidetud olgu Iisraeli Jumal Jehoova
igavesest ajast igavesti!+
Kogu rahvas öelgu: „Aamen!”
Kiitke Jaahi!*
VIIES RAAMAT
(Laulud 107–150)
2 Nii öelgu Jehoova lunastatud,
kelle ta on lunastanud vastase käest,+
3 kogunud kokku maadest,+
idast ja läänest,
põhjast ja lõunast.+
4 Nad ekslesid kõrbes, tühjal maal,
ei leidnud teed linna, kus elada.
5 Nad olid näljas ja janus,
kurnatusest nõrkenud.
9 Sest tema kosutas janust,
toitis näljast hea ja paremaga.+
10 Mõned elasid pilkases pimeduses,
olid vangid viletsuses ja ahelais.
11 Sest nad olid mässanud Jumala sõna vastu,
põlanud Kõigekõrgema nõuandeid.+
12 Raskustega tegi ta nende südame alandlikuks,+
nad komistasid ja keegi ei aidanud.
13 Hädas olles hüüdsid nad Jehoovat appi,
ta päästis nad nende viletsusest.
14 Ta tõi nad välja pilkasest pimedusest,
rebis ära nende ahelad.+
15 Tänagu rahvas Jehoovat tema truu armastuse eest,+
tema imeliste tegude eest inimlastele!
16 Sest ta murdis maha vaskuksed,
purustas raudriivid.+
18 Nad kaotasid isu iga toidu järele,*
nad jõudsid surmaväravate ligi.
19 Hädas olles hüüdsid nad Jehoovat appi,
ta päästis nad nende viletsusest.
20 Ta läkitas oma sõna ja tegi nad terveks,+
päästis nad hauasügavuse lõksust.
21 Tänagu rahvas Jehoovat tema truu armastuse eest,
tema imeliste tegude eest inimlastele!
22 Toogu nad tänuohvreid,+
jutustagu rõõmsalt tema töödest.
23 Kes seilavad laevadega merel
ja kauplevad suurtel vetel,+
24 need on näinud Jehoova töid,
tema imelisi tegusid sügavikes,+
25 kuidas tema sõna peale tõuseb tormituul+
ja tõstab merelaineid.
26 Meremehed laevadel tõusevad taevani
ja sööstavad sügavikku.
Hädaohus löövad nad värisema.
27 Nad taaruvad ja vaaruvad kui joobnud,
nende oskused ei aita neid.+
28 Hädas olles hüüavad nad Jehoova poole,+
ta vabastab nad nende viletsusest.
29 Ta vaigistab tormituule,
merelained jäävad vakka.+
30 Nad rõõmustavad, kui need vaibuvad,
ta juhib nad igatsetud sadamasse.
31 Tänagu rahvas Jehoovat tema truu armastuse eest,
tema imeliste tegude eest inimlastele!+
32 Ülistatagu teda koguduses,+
kiidetagu rahvavanemate kogus!
33 Tema muudab jõed kõrbeks,
veelätted põuaseks maaks,+
34 viljaka maa soolakuks+
selle elanike kurjuse pärast.
35 Ta muudab kõrbe roostikuks,
põuase maa veeallikaiks.+
38 Ta õnnistab neid ja neid saab palju,
ta ei lase nende karjal kahaneda.+
39 Aga taas jääb neid väheks ja neid alandatakse
rõhumise, viletsuse ja kurbusega.
40 Ta kallab põlgust ülikute peale,
paneb nad ekslema radadeta tühermaal.+
Taaveti laul.
2 Ärka, keelpill, ka sina, lüüra!+
Ma äratan koidiku.
3 Ma tänan sind rahvaste seas, Jehoova,
laulan sulle kiitust* rahvahõimude keskel.
4 Sest su truu armastus on suur, see ulatub taevani,+
sinu ustavus pilvedeni.
5 Ole ülistatud üle taeva, oo, Jumal,
su auhiilgus ulatugu üle maa!+
6 Päästa meid oma parema käega ja vasta mulle,
et sinu armsad saaksid vabaks.+
10 Kes aitab mul vallutada kindlustatud linna?
Kes juhib mind Edomi vastu?+
11 Kas mitte sina, Jumal, ei hüljanud meid,
sina, meie Jumal, kes ei välju enam ühes meie vägedega?+
Juhatajale. Taaveti laul.
109 Oo, Jumal, keda ma kiidan,+ ära vaiki!
2 Sest jumalatu ja petis avavad mu vastu suu,
räägivad must valeliku keelega,+
3 piiravad mind vihaste sõnadega,
ründavad põhjuseta.+
4 Mu armastusele vastavad nad vastupanuga,+
mina aga palvetan.
6 Pane jumalatu sellise üle valitsema,
seisku vastane* ta paremal käel.
7 Mõistetagu ta kohtus süüdi,
tema palvetki peetagu patuks.+
9 Tema lapsed jäägu isata,
ta naisest saagu lesk.
10 Tema lastest saagu hulkuvad kerjused,
kes lahkuvad oma varemeis kodust, et toitu otsida.
11 Võtku laenuandja* kõik, mis tal on,
riisugu võõrad kogu ta vara.
12 Ärgu olgu keegi ta vastu lahke,*
ärgu keegi halastagu ta isatajäänud lastele.
13 Tema järglastele tehtagu lõpp,+
pühitagu nende nimi ära juba järgmise põlve ajal.
14 Ärgu unustagu Jehoova ta esiisade süüd,+
ärgu kustutatagu ta ema pattu.
15 Olgu Jehooval alati meeles, mis nad on teinud,
ta kaotagu nende mälestus maa pealt.+
16 Sest see mees ei mõelnudki olla lahke*,+
vaid ajas taga rõhutut,+ vaest ja südamelt murtut,
et neid surmata.+
17 Ta armastas needa ja needus tuli ta enda peale.
Ta ei tahtnud õnnistada ja jäi õnnistuseta.
18 Needus kattis teda kuuena.
See valati ta sisemusse kui vesi,
ta luudesse kui õli.
19 Olgu ta needus kui kuub, mille sisse ta end mähib,+
ja nagu vöö, mida ta alati kannab.
20 Nii tasub Jehoova sellele, kes mulle vastu paneb,+
neile, kes mu vastu kurja räägivad.
21 Kuid sina, kõrgeim valitseja Jehoova,
tee mulle head oma nime pärast.+
Vabasta mind, sest su truu armastus on hea.+
23 Ma hääbun kui kahanev vari,
mind raputatakse maha nagu rohutirtsu.
24 Mu põlved nõrkevad paastumisest,
ma olen kidur ja otsa jäänud.
26 Aita mind, Jehoova, mu Jumal,
päästa mind oma truud armastust mööda!
27 Teadku nad, et see on sinu käsi,
et sina, Jehoova, oled seda teinud.
28 Las nemad neavad, kuid sina õnnista.
Kui nad tõusevad mu vastu, jäägu nad häbisse,
sinu teenija aga rõõmutsegu.
29 Riietugu mu vastased alandusse,
mähkugu nad häbisse kui ülekuube.+
30 Mu suu tänab Jehoovat üliväga,
paljude ees kiidan ma teda.+
31 Sest ta seisab vaese paremal käel,
et päästa ta hukkamõistjate küüsist.
Taaveti laul.
2 Siionist ulatab Jehoova su võimu valitsuskepi, öeldes:
„Valitse keset oma vaenlasi.”+
3 Sinu rahvas on meeleldi valmis su sõttamineku päeval.
Pühas hiilguses ilmub su ette noorte sõdalaste vägi —
nagu kastepiisad koidu üsast.
7 Ta* joob teeäärsest jõest,
seepärast on püsti ta pea.
א [alef]
ג [gimel]
ה [he]
ז [zajin]
4 Ta on teinud oma imelised teod nii, et neid mäletatakse.+
ח [het]
Jehoova on kaastundlik ja halastav.+
ט [tet]
5 Ta annab toitu neile, kes teda kardavad.+
י [jod]
Ta peab igavesti meeles oma lepingut.+
כ [kaf]
מ [mem]
ס [samekh]
פ [pe]
9 Ta vabastas oma rahva,+
צ [tsade]
pani igaveseks kehtima oma lepingu.
ק [kof]
Tema nimi on püha ja aukartustäratav.+
ר [reš]
10 Jehoova kartus on tarkuse algus.+
ש [sin]
Arukad on kõik, kes ta käske peavad.+
ת [tav]
Teda kiidetakse igavesti.
א [alef]
ג [gimel]
ה [he]
3 Tema majas on rikkus ja jõukus,
ו [vav]
tema õigus püsib igavesti.
ז [zajin]
4 Ta särab ausameelsetele kui valgus pimeduses.+
ח [het]
Ta on kaastundlik, halastav+ ja õiglane.
ט [tet]
5 Hästi läheb mehel, kes heldelt laenab.+
י [jod]
Ta ajab oma asju õiglaselt.
כ [kaf]
6 Ta ei kõigu kunagi.+
ל [lamed]
Õiget mäletatakse igavesti.+
מ [mem]
7 Ta ei karda halbu sõnumeid.+
נ [nun]
Tema süda on kindel ja loodab Jehoovale.+
ס [samekh]
פ [pe]
9 Ta jagab heldelt ja annab vaestele.+
צ [tsade]
Tema õigus püsib igavesti.+
ק [kof]
Tema jõud* tõstetakse ausse.
ר [reš]
10 Jumalatu näeb seda ja ärritub.
ש [šin]
Ta kiristab hambaid ja kaob.
ת [tav]
Jumalatute soovid luhtuvad.+
Kiitke, Jehoova teenijad,
kiitke Jehoova nime!
2 Jehoova nimi olgu kiidetud
nüüd ja igavesti!+
3 Idast lääneni
olgu kiidetud Jehoova nimi.+
6 Tema alandub vaatama taevast ja maad,+
7 tõstab põrmust üles viletsa,
8 et panna ta istuma ülikute sekka,
oma rahva ülikute sekka.
114 Kui Iisrael läks välja Egiptusest,+
Jaakobi sugu rahva seast, kes rääkis võõrast keelt,
2 sai Juuda Jumala pühamuks*,
Iisrael tema valitsusalaks.+
4 Mäed kekslesid kui jäärad,+
künkad nagu talled.
6 Mäed, miks kekslesite kui jäärad,
ja teie, künkad, nagu talled?
115 Mitte meile, Jehoova, mitte meile,
vaid oma nimele anna au+
oma truu armastuse ja ustavuse pärast.+
2 Miks peaksid rahvad ütlema:
„Kus nende Jumal on?”+
3 Meie Jumal on taevas.
Mida ta soovib, seda ta teeb.
4 Nende ebajumalad on hõbe ja kuld,
inimese kätetöö.+
5 Suu neil on, aga nad ei räägi,+
silmad neil on, aga nad ei näe,
6 kõrvad neil on, aga nad ei kuule,
nina neil on, aga nad ei haista,
7 käed neil on, aga nad ei kompa,
jalad neil on, aga nad ei käi,+
nende kurgust ei kosta häält.+
10 Aaroni sugu,+ looda Jehoovale,
tema on sinu abi ja kilp.
13 Ta õnnistab neid, kes kardavad Jehoovat,
nii väikest kui ka suurt.
14 Jehoova annab teile järelkasvu,
teile ja teie lastele.+
2 Ta pöörab oma kõrva mu poole+
ja ma hüüan teda kõik oma elupäevad.
4 Aga ma hüüdsin Jehoova nime:+
„Oo, Jehoova, päästa mind!”
6 Jehoova kaitseb kogenematuid.+
Ma olin maha surutud ja ta päästis mu.
7 Puhaku taas mu hing,
sest Jehoova on teinud mulle head.
8 Sa päästsid mind surmast,
mu silmad pisaraist, jalad komistamast.+
9 Ma käin Jehoova ees elavate maal.
10 Mul oli usku, seepärast ma rääkisin,+
kuigi olin väga rõhutud.
11 Mind haaras ärevus ja ma ütlesin:
„Kõik inimesed on valelikud.”+
12 Kuidas ma küll tasun Jehoovale
kõige hea eest, mis ta mulle on teinud?
13 Ma võtan päästekarika
ja hüüan Jehoova nime.
14 Ma täidan Jehoovale antud tõotused
kogu tema rahva nähes.+
15 Kallis on Jehoova silmis
tema ustavate surm.+
16 Ma anun sind, Jehoova,
sest olen su teenija.
Ma olen su teenija, su orjatari poeg.
Sa oled vabastanud mind köidikuist.+
17 Sulle toon ma tänuohvreid,+
ma hüüan Jehoova nime.
118 Tänage Jehoovat, sest tema on hea.+
Tema truu armastus kestab igavesti.
2 Öelgu Iisrael:
„Tema truu armastus kestab igavesti.”
3 Öelgu Aaroni sugu:
„Tema truu armastus kestab igavesti.”
4 Öelgu need, kes kardavad Jehoovat:
„Tema truu armastus kestab igavesti.”
5 Oma ängistuses ma hüüdsin Jaahi.
Jaah vastas mulle ja tõi mind turvapaika.+
8 Parem on otsida varju Jehoova juurest
kui loota inimestele.+
9 Parem on otsida varju Jehoova juurest
kui loota valitsejatele.+
11 Nad piirasid mind, jah, piirasid mu ümber,
kuid Jehoova nimel
lõin ma nad tagasi.
12 Nad piirasid mind kui mesilased,
aga kustusid kiiresti kui tuli ogapõõsas.
Jehoova nimel
lõin ma nad tagasi.+
13 Mind tõugati tugevalt, et ma langeksin,
kuid Jehoova aitas mind.
14 Jaah on mu varjupaik ja tugevus,
tema on mu pääste.+
16 Jehoova parem käsi ülendab end,
Jehoova parem käsi näitab oma jõudu.+
17 Ei ma sure, ei, ma jään elama,
et kuulutada Jaahi tegusid.+
19 Avage mulle õiguse väravad.+
Ma lähen neist sisse ja tänan Jaahi.
20 See on Jehoova värav.
Õiged lähevad sealt sisse.+
21 Ma tänan sind, sest sa vastasid mulle+
ja said minu päästjaks.
22 Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid,
on saanud nurga tipmiseks kiviks.+
24 See on Jehoova loodud päev,
me hõiskame ja rõõmustame selle üle.
25 Jehoova, me anume sind, palun päästa meid!
Jehoova, palun too meile võit!
26 Õnnistatud on, kes tuleb Jehoova nimel!+
Me õnnistame teid Jehoova kojast.
27 Jehoova on Jumal,
tema valgustab meid.+
Ühinege pidurongiga, haljad oksad käes,+
pidurongiga altari sarvedeni.+
28 Sina oled mu Jumal ja ma tänan sind,
mu Jumal, ma ülistan sind.+
א [alef]
119 Õnnelikud on need, kelle tee on laitmatu,
kes käivad Jehoova seaduse järgi.+
3 Nad ei tee ülekohut,
vaid käivad tema teedel.+
4 Sina oled andnud käsu
järgida hoolsalt su korraldusi.+
5 Kui ma vaid jääksin kindlaks,+
peaksin kinni su määrustest!
6 Ei jää ma siis häbisse+
kõiki su käske uurides.
7 Siis tänan sind ausa südamega
su õiglasi seadusi tundma õppides.
8 Ma täidan sinu määrusi.
Ära hülga mind iial!
ב [bet]
9 Kuidas hoiab noor inimene oma elutee puhta?
Kui seab hoolsalt oma samme sinu sõna järgi.+
10 Ma otsin sind kogu südamest.
Ära lase mul kõrvale kalduda sinu käskudest.+
12 Ole kiidetud, Jehoova!
Õpeta mulle oma määrusi.
13 Oma huultega kuulutan ma
kõiki su lausutud seadusi.
16 Sinu määrused on mulle kallid,
ma ei unusta su sõna.+
ג [gimel]
17 Ole lahke oma teenija vastu,
et ma elaksin ja järgiksin su sõna.+
18 Ava mu silmad, et näeksin selgelt
su seaduse imesid.
19 Ma olen vaid võõras sel maal.+
Ära varja mu eest oma käske.
20 Ma olen nõrkenud lakkamatust igatsusest
su seaduste järele.
21 Sa hurjutad jultunuid,
äraneetuid, kes su käskudest kõrvale kalduvad.+
22 Võta minult häbi ja teotus,
sest ma panen tähele su meeldetuletusi.
23 Isegi kui peamehed peavad nõu mu vastu,
mõtiskleb su teenija sinu määruste üle*.
ד [dalet]
26 Ma rääkisin sulle oma teedest ja sa vastasid mulle.
Õpeta mulle oma määrusi.+
28 Ma olen kurbusest unetu.
Turguta mind oma sõnaga.
29 Hoia mind eemal pettuse teest.+
Ole mulle armuline, õpeta oma seadust.
30 Ma olen valinud ustavuse tee.+
Sinu seadusi pean ma õigeks.
32 Ma lausa jooksen su käskude teel,
sest sa teed mu südames neile ruumi*.
ה [he]
34 Anna mulle arusaamist,
et võiksin täita su seadust
ja pidada seda kogu südamest.
35 Juhata mind oma käskude rajal,+
sest seal ma leian rõõmu.
36 Pööra mu süda oma meeldetuletuste poole,
mitte kasuahnuse poole.+
37 Pööra mu silmad ära sellelt, mis vääritu,+
hoia mind elus oma teel.
38 Täida oma tõotus,
et sind kardetaks*.
39 Võta minult ära häbi, mis mind hirmutab,
sinu seadused on ju head.+
40 Kuidas ma küll igatsen sinu korraldusi!
Sinu õigus hoidku mind elus.
ו [vav]
41 Saagu mulle osaks sinu truu armastus, Jehoova,+
päästa mind oma tõotust mööda,+
42 et võiksin vastata sellele, kes mind teotab,
sest ma loodan sinu sõnale.
43 Ära võta mu suust tõesõna,
sest ma loodan sinu seadusele.
44 Ma täidan alati su seadust,
ikka ja igavesti.+
45 Mu jalgtee on turvaline,+
sest otsin su korraldusi.
46 Ma räägin su meeldetuletustest kuningate ees
ega jää häbisse.+
47 Su käsud on mulle kallid,
jah, neid ma armastan.+
ז [zajin]
49 Tuleta meelde oma teenijale antud tõotust,
millega annad mulle lootust.
50 See lohutab mind mu hädas,+
sest su tõotus on hoidnud mind elus.
51 Jultunud mehed mõnitavad mind,
aga ma ei kaldu su seadusest kõrvale.+
53 Tuline raev on haaranud mind jumalatute pärast,
kes hülgavad su seaduse.+
54 Sinu määrused on mulle lauluks,
kus ma ka ei elaks*.
55 Öösel ma meenutan su nime, Jehoova,+
et võiksin täita su seadust.
56 See kõik on mulle osaks saanud,
sest ma pean kinni su korraldustest.
ח [het]
59 Ma uurisin oma teid,
et pöörata sammud tagasi su meeldetuletuste poole.+
60 Ma kiirustan ega viivita
su käskude täitmisega.+
61 Jumalatute köied ümbritsevad mind,
kuid ma ei unusta su seadust.+
62 Keskööl ma tõusen sind tänama+
su õiglaste seaduste eest.
63 Ma olen kõigi nende sõber, kes sind kardavad
ja su korraldusi järgivad.+
64 Sinu truu armastus, Jehoova, täidab maad.+
Õpeta mulle oma määrusi.
ט [tet]
65 Sa oled teinud head oma teenijale
oma sõna järgi, Jehoova.
66 Anna mulle kainet mõistust ja teadmisi,+
sest olen pannud lootuse su käskudele.
69 Jultunud mehed mustavad mind valega,
aga mina täidan kogu südamest su korraldusi.
71 Mulle on hea, et mind vaevatakse,+
sest nõnda ma õpin su määrusi.
י [jod]
74 Need, kes sind kardavad, näevad mind ja rõõmustavad,
sest sinu sõna on mu lootus.+
76 Lohutagu mind sinu truu armastus,+
nagu sa oled oma teenijale tõotanud.
78 Jäägu jultunud häbisse,
sest nad tegid mulle põhjuseta* ülekohut.
79 Pöördugu minu juurde need, kes sind kardavad,
kes teavad su meeldetuletusi.
כ [kaf]
81 Ma igatsen su päästet,+
sinu sõna on mu lootus.
83 Ma olen nagu suitsus kuivanud nahklähker,
aga sinu määrusi ma ei unusta.+
84 Kui kaua peab su teenija veel ootama?
Millal viid täide kohtuotsuse mu tagakiusajate kohta?+
85 Jultunud mehed kaevavad mulle püünisauke,
need, kes trotsivad su seadust.
86 Kõik sinu käsud on usaldusväärsed.
Põhjuseta kiusatakse mind taga. Oh aita mind!+
87 Nad oleksid mind maa pealt peaaegu hävitanud,
kuid mina ei hüljanud su korraldusi.
88 Hoia mind elus oma truu armastuse pärast,
et võiksin järgida su meeldetuletusi.
ל [lamed]
89 Igaveseks, oo, Jehoova,
jääb su sõna püsima taevas.+
91 Tänu sinu seadustele on püsinud need* tänini,
sest need kõik on sinu teenijad.
92 Kui sinu seadus poleks olnud mulle kallis,
oleksin hukkunud oma hädas.+
93 Ma ei unusta kunagi su korraldusi,
sest nende varal oled sa mind elus hoidnud.+
95 Jumalatud varitsevad mind, et mind hävitada,
aga mina panen hoolega tähele su meeldetuletusi.
96 Ma olen näinud, et kõigel täiuslikul on piirid,
kuid sinu käsusõnal pole piire*.
מ [mem]
98 Sinu käsusõna teeb mind targemaks mu vaenlastest,+
sest see on minuga alati.
100 Ma tegutsen arukamalt kui vanad mehed,
sest ma täidan su korraldusi.
101 Ma keeldun käimast kurjal teel,+
et järgida sinu sõna.
102 Sinu seadustest ei pöördu ma kõrvale,
sest sina oled mind õpetanud.
103 Kui magusad on su ütlused mu suulaele,
magusamad kui mesi mu suule!+
נ [nun]
105 Sinu sõna on mu jalale lambiks
ja valguseks mu teerajal.+
106 Ma olen andnud vande järgida su õiglasi seadusi
ja ma pean seda.
109 Mu elu on pidevalt ohus,
kuid sinu seadust pole ma unustanud.+
110 Jumalatud on seadnud mulle lõksu,
kuid sinu korraldustest pole ma kõrvale kaldunud.+
111 Sinu meeldetuletused on mu püsiv omand,
sest need on mu südame rõõm.+
112 Ma olen otsustanud kuuletuda su määrustele
alati, oma elu lõpuni.
ס [samekh]
115 Taganege minust, te õelad,+
et võiksin täita oma Jumala käske.
118 Sa hülgad kõik, kes su määrustest kõrvale kalduvad,+
sest nad on täis pettust ja valet.
119 Kõik jumalatud maa peal viskad sa ära kui väärtusetu räbu.+
Seepärast armastan ma su meeldetuletusi.
120 Hirmust sinu ees väriseb mu ihu,
sinu seadusi ma kardan.
ע [ajin]
121 Ma olen teinud, mis õige ja õiglane.
Ära loovuta mind mu rõhujaile!
122 Taga oma teenija hüvang,
ära lase jultunuil mind rõhuda.
125 Ma olen sinu teenija. Anna mulle arusaamist,+
et mõistaksin su meeldetuletusi.
126 Jehooval on aeg tegutseda.+
Nad on ju rikkunud su seadust.
127 Aga mina armastan su käske
enam kui kulda, kui puhast kulda.+
פ [pe]
129 Sinu meeldetuletused on imelised,
seepärast järgin ma neid.
131 Ma avan oma suu ja ohkan,
sest ma igatsen su käskude järele.+
134 Vabasta mind rõhujate käest
ja ma täidan su käske.
136 Pisarad voolavad mu silmist,
sest rahvas ei täida su seadust.+
צ [tsade]
138 Sinu meeldetuletused on õiged
ja täiesti usaldusväärsed.
139 Ind põleb mu sees,+
sest mu vastased on unustanud su sõnad.
141 Ma olen tühine ja põlatud,+
kuid sinu käske ma ei unusta.
143 Kuigi olen ahastuses ja hädas,
pean ma su käske kalliks.
144 Sinu meeldetuletused on õiged igavesti.
Anna mulle arusaamist,+ et võiksin elada.
ק [kof]
145 Ma hüüan kogu südamest. Vasta mulle, Jehoova!
Ma täidan su määrusi.
146 Ma hüüan sinu poole. Oh päästa mind!
Ma järgin su meeldetuletusi.
147 Ma olen ärkvel enne koitu, et hüüda sind appi,+
sest sinu sõnad on mu lootus.
149 Kuula mu häält oma truu armastuse pärast.+
Oo, Jehoova, hoia mind elus oma õigust mööda!
150 Kes käituvad häbitult*, on mulle liginenud,
sinu seadusest on nad kaugel.
152 Juba ammu sain ma teada su meeldetuletuste kohta,
et oled andnud need igaveseks.+
ר [reš]
153 Vaata mu vaeva ja päästa mind,+
sest ma pole unustanud su seadust.
155 Pääste on kaugel jumalatutest,
sest nad pole taga nõudnud su määrusi.+
156 Sinu halastus on suur, Jehoova.+
Hoia mind elus oma õigust mööda.
157 Mul on palju tagakiusajaid ja vastaseid,+
kuid sinu meeldetuletustest pole ma kõrvale kaldunud.
158 Ma vaatan tülgastusega reeturlike peale,
sest nad ei järgi sinu sõna.+
159 Vaata, kuidas ma armastan sinu korraldusi!
Oo, Jehoova, hoia mind elus oma truu armastuse pärast!+
160 Sinu sõna on läbini tõde,+
kõik su seadused on õiged ja igavesed.
ש [sin] või [šin]
162 Ma rõõmustan su ütluste üle+
nagu see, kes saab rikkaliku sõjasaagi.
164 Seitse korda päevas kiidan ma sind
sinu õigete seaduste eest.
165 Sinu seaduse armastajail on suur rahu,+
miski ei pane neid komistama.
166 Ma loodan sinu päästetegudele, Jehoova,
ja täidan su käske.
167 Ma hoian su meeldetuletusi
ja armastan neid väga.+
168 Ma järgin su korraldusi ja meeldetuletusi,
sest kõik mu teod on sulle teada.+
ת [tav]
170 Tõusku mu anumine sinu ette.
Päästa mind, nagu oled lubanud.
171 Hoovaku mu huultelt kiitust,+
sest sa õpetad mulle oma määrusi.
172 Laulgu mu keel su tõotustest,+
sest kõik su käsud on õiged.
174 Ma igatsen su päästet, Jehoova,
sinu seadus on mulle kallis.+
175 Luba mul elada, et võiksin sind kiita,+
sinu seadused aidaku mind.
Ülesminekulaul.*
2 Oh, Jehoova, päästa mind kelmide huulte,
valeliku keele käest!
3 Mida Jumal sulle teeb ja kuidas sind nuhtleb,
sa valelik keel?+
6 Liiga kaua olen elanud nende seas,
kes vihkavad rahu.+
7 Mina tahan rahu, aga kui ma sellest räägin,
valmistuvad nemad sõjaks.
Ülesminekulaul.
121 Ma tõstan silmad mägede poole.+
Kust tuleb mulle abi?
2 Abi tuleb mulle Jehoovalt,+
taeva ja maa loojalt.
3 Ta ei lase eal su jalga vääratada.+
Sinu kaitsja ei tuku iial.
4 Ta ei tuku ega maga iial,
tema, kes Iisraeli kaitseb.+
5 Jehoova kaitseb sind,
Jehoova on varjuks+ su paremal käel:+
6 päeval ei vaeva sind päike+
ega öösel kuu.+
8 Jehoova kaitseb sind kõiges, mida teed,
nüüd ja igavesti.
Ülesminekulaul. Taaveti laul.
122 Ma rõõmustasin, kui mulle öeldi:
„Lähme Jehoova kotta!”+
2 Nüüd seisavad meie jalad
sinu väravais, Jeruusalemm.+
3 Jeruusalemm on ehitatud linnaks,
liidetud ühtseks tervikuks.+
6 Paluge rahu Jeruusalemmale!+
Kes seda linna armastavad, elavad julgesti.
7 Olgu rahu su kaitsevallide* vahel,
julgeolek su kindlustornides.
8 Oma vendade ja sõprade pärast ma ütlen:
„Rahu sulle!”
9 Meie Jumala Jehoova koja pärast+
taotlen ma sinu hüvangut.
Ülesminekulaul.
123 Sinu poole tõstan ma oma silmad,+
sinu poole, kelle troon on taevas.
2 Nagu sulase silmad vaatavad isanda kätele,
nagu teenijanna silmad emanda kätele,
nii on meie pilk pööratud meie Jumala Jehoova poole,+
kuni tema meile halastab.+
3 Halasta meie peale, Jehoova, halasta,
sest oleme enam kui küllalt kogenud põlgust.+
4 Rohkem kui küllalt oleme tundnud jultunute pilget,
kõrkide põlgust.
Ülesminekulaul. Taaveti laul.
124 „Kui Jehoova poleks olnud meiega,”+
ütelgu Iisrael,
2 „kui Jehoova poleks olnud meiega,+
kui meid rünnati,+
3 oleks ründajad meid elusalt neelanud,+
põledes vihast meie vastu.+
4 Veed oleksid meid ära uhtunud,
vetevood meist üle käinud.+
5 Mäslevad veed oleksid meid enda alla matnud.
6 Kiidetud olgu Jehoova,
kes ei andnud meid saagiks nende hammaste vahele!
8 Meie abi tuleb temalt, kelle nimi on Jehoova,+
kes on taeva ja maa looja.”
Ülesminekulaul.
3 Kurjuse valitsuskepp ei jää igavesti õigetele jagatud maa kohale,+
et õiged ei pöörduks kurja tegema.+
5 Kes aga pöörduvad oma kõveratele teedele,
need kõrvaldab Jehoova ühes ülekohtustega.+
Rahu Iisraelile!
Ülesminekulaul.
126 Kui Jehoova tõi tagasi Siioni vangid,+
olime kui unenäos.
2 Meie suu oli täis naeru,
meie keel juubeldas.+
Sel ajal öeldi rahvaste seas:
„Jehoova on teinud neile suuri asju.”+
3 Jehoova on teinud meile suuri asju,+
me oleme ülirõõmsad!
4 Oo, Jehoova, too tagasi meie vangid
nagu veeojad Negevisse!
5 Kes külvab pisaratega,
lõikab hõiskamisega.
Ülesminekulaul. Saalomoni laul.
127 Kui Jehoova ei ehita maja,
näevad ehitajad selle kallal vaeva asjata.+
Kui Jehoova ei valva linna,+
on valvur ärkvel asjata.
2 Ilmaaegu te tõusete vara,
olete kaua üleval
ja rügate leiva pärast.
Ta ju hoolitseb oma armsate eest ja annab neile une.+
4 Nagu nooled sangari käes
on noorpõlve pojad.+
5 Õnnelik on mees, kes nendega oma nooletupe täidab.+
Ei jää ta häbisse,
sest ta pojad kaitsevad teda vastaste ees linnaväravas.
Ülesminekulaul.
2 Sa sööd siis oma kätevaeva vilja,
oled õnnelik ja sul läheb hästi.+
3 Su naine on su majas kui viljakas viinapuu,+
su pojad on su laua ümber kui õlipuu võsud.
4 Nii õnnistatakse meest,
kes kardab Jehoovat.+
5 Jehoova õnnistab sind Siionist.
Saagu sa näha Jeruusalemma õitsengut kõigil oma elupäevil.+
6 Saagu sa näha oma pojapoegi.
Rahu Iisraelile!
Ülesminekulaul.
129 „Noorpõlvest peale on mind palju rünnatud,”+
ütelgu Iisrael,
2 „noorpõlvest peale on mind palju rünnatud,+
kuid minust pole võitu saadud.+
3 Kündjad on kündnud mu selga,+
ajanud pikki vagusid.”
5 Nad jäävad häbisse ning taganevad alandatult,
kõik, kes vihkavad Siionit.+
6 Nad on kui haljas rohi katusel:
see kuivab enne kitkumist,
7 lõikaja ei saa peotäitki,
vihkude koguja sületäitki.
8 Ei ütle neile möödaminejad:
„Jehoova õnnistagu teid!
Me õnnistame teid Jehoova nimel.”
Ülesminekulaul.
130 Põhjatust sügavusest hüüan ma sinu poole, Jehoova.+
2 Oo, Jehoova, kuula mu häält!
Pangu su kõrv tähele mu abipalveid!
5 Ma loodan Jehoovale, mu hing loodab talle,
tema tõotuste täitumist ma ootan.
6 Ma ootan pikisilmi Jehoovat,+
ootan rohkem kui vahimehed hommikut,+
jah, rohkem kui vahimehed hommikut.
8 Ta lunastab Iisraeli kõigist süütegudest.
Ülesminekulaul. Taaveti laul.
131 Oo, Jehoova, mu süda ei ole kõrk
ega silmad ülbed.+
Ma pole ihaldanud asju,+
mis on mulle liiga suured ja kättesaamatud.
2 Ma olen rahustanud ja vaigistanud oma hinge,+
olen kui võõrutatud lapsuke ema süles,
olen rahul kui võõrutatud lapsuke.
3 Iisrael, oota Jehoovat+
nüüd ja igavesti!
Ülesminekulaul.
132 Oo, Jehoova, mõtle Taavetile,
kõigile ta kannatustele,+
2 kuidas ta tõotas Jehoovale,
vandus Jaakobi vägevale:+
3 „Ei lähe ma oma telki, oma kotta,+
ega heida oma asemele, oma sängi,
4 ei anna ma und silmadele
ega lase suikuda laugudel,
5 kuni leian paiga Jehoovale,
kauni eluaseme Jaakobi vägevale.”+
9 Riietugu su preestrid õigusesse,
su ustavad hõisaku rõõmsalt.
10 Oma teenija Taaveti pärast
ära hülga oma võitut.+
11 Jehoova on vandunud Taavetile,
ta ei tagane oma sõnast
„Ühe sinu järeltulijaist
panen ma su troonile.+
12 Kui su pojad peavad kinni mu lepingust,
järgivad meeldetuletusi, mis ma neile annan,+
siis istuvad ka nende pojad
igavesti su troonil”.+
14 „See on minu puhkepaik igavesti,
siin ma elan,+ seda olen igatsenud.
15 Ma õnnistan seda küllusliku toiduga,
annan leiba selle vaestele.+
18 Tema vaenlased riietan ma häbisse,
kuid tema peas särab kroon.”+
Ülesminekulaul. Taaveti laul.
133 Vaata, kui hea ja armas on see,
et vennad elavad ühtsuses!+
2 See on kui pea peale valatud hea õli,+
mis voolab alla habemesse,
Aaroni habemesse,+
nõrgub tema kuuekaelusesse.
3 See on kui Hermoni kaste,+
mis langeb Siioni mägedele.+
Sinna on Jehoova pannud õnnistuse —
elu igavese.
Ülesminekulaul.
3 Õnnistagu Jehoova sind Siionist,
tema, kes on teinud taeva ja maa.
135 Kiitke Jaahi!*
Kiitke Jehoova nime,
tooge talle kiitust, Jehoova teenijad,+
2 teie, kes seisate Jehoova kojas,
meie Jumala koja õuedes.+
5 Ma tean, et Jehoova on suur,
meie isand on üle kõigist jumalaist.+
6 Kõike, mida Jehoova tahab, seda ta ka teeb+
taevas ja maa peal, meres ja vetesügavustes.
8 Ta surmas Egiptuse esmasündinud,
nii inimesed kui ka loomad.+
10 Ta lõi maha paljud rahvad,+
tappis vägevad kuningad,+
11 emorlaste kuninga Siihoni,+
Baasani kuninga Oogi,+
ja hävitas kõik Kaanani kuningriigid.
12 Ta andis nende maa pärandiks,
pärandiks oma rahvale Iisraelile.+
15 Rahvaste ebajumalad on hõbe ja kuld,
inimese kätetöö.+
16 Suu neil on, aga nad ei räägi,+
silmad neil on, aga nad ei näe,
17 kõrvad neil on, aga nad ei kuule,
ei ole neil hingeõhku suus.+
19 Iisraeli sugu, kiida Jehoovat!
Aaroni sugu, kiida Jehoovat!
20 Leevi sugu, kiida Jehoovat!+
Teie, kes kardate Jehoovat, kiitke Jehoovat!
2 Tänage jumalate Jumalat,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
3 Tänage isandate isandat,
sest tema truu armastus kestab igavesti.
6 Tema laotas maa vetest kõrgemale,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
7 Tema tegi suured valgusallikad,+
sest tema truu armastus kestab igavesti,
8 pani päikese valitsema päeva üle,+
sest tema truu armastus kestab igavesti,
9 kuu ja tähed öö üle,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
10 Tema surmas Egiptuse esmasündinud,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
11 Tema tõi Iisraeli Egiptusest välja,+
sest tema truu armastus kestab igavesti,
12 võimsa käe+ ja väljasirutatud käsivarrega,
sest tema truu armastus kestab igavesti.
13 Tema lõhestas Punase mere kaheks,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
14 Tema lasi Iisraelil selle keskelt läbi minna,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
15 Tema paiskas vaarao ja ta sõjaväe Punasesse merre,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
16 Tema viis oma rahva läbi kõrbe,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
17 Tema lõi maha vägevad kuningad,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
18 Tema tappis võimsad kuningad,
sest tema truu armastus kestab igavesti,
19 emorlaste kuninga Siihoni,+
sest tema truu armastus kestab igavesti,
20 ja Baasani kuninga Oogi,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
21 Tema andis nende maa pärandiks,+
sest tema truu armastus kestab igavesti,
22 pärandiks oma teenijale Iisraelile,
sest tema truu armastus kestab igavesti.
24 Tema päästis meid korduvalt vastaste käest,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
25 Tema annab toitu kogu loodule,+
sest tema truu armastus kestab igavesti.
26 Tänage taeva Jumalat,
sest tema truu armastus kestab igavesti.
2 Tema paplite otsa
riputasime oma lüürad.+
4 Kuidas saaksime laulda Jehoova laulu
võõral pinnal?
6 Kleepugu mu keel suulakke,
kui ma sind ei meenuta,
kui ma ei tõsta Jeruusalemma kõrgemale
oma suurimast rõõmust!+
7 Oo, Jehoova, meenuta
neid edomlaste sõnu Jeruusalemma langemise päeval:
„Kiskuge see maha! Kiskuge see alusmüürini maha!”+
8 Sa Babüloni tütar, keda ootab häving,+
õnnelik on see, kes tasub sulle nõnda,
nagu sina tegid meile.+
9 Õnnelik on see, kes haarab su lapsed
ja virutab nad vastu kaljut.+
Taaveti laul.
2 Ma kummardan su püha templi poole+
ja kiidan su nime+
sinu truu armastuse ja ustavuse pärast,
sest sa oled teinud oma tõotused ja nime ülevamaks kui kõik muu*.
4 Sind, Jehoova, hakkavad tänama kõik maa kuningad,+
sest nad kuulevad su tõotustest.
5 Nad laulavad Jehoova teedest,
sest Jehoova auhiilgus on võimas.+
7 Isegi kui oleksin ohus, hoiaksid sina mind elus.+
Sa sirutaksid oma käe mu vaenlaste viha vastu,
su parem käsi päästaks mind.
8 Jehoova viib lõpule kõik, mis ta minu heaks teeb.
Oo, Jehoova, sinu truu armastus kestab igavesti.+
Ära hülga oma kätetööd!+
Juhatajale. Taaveti laul.
139 Oo, Jehoova, sa uurid mind läbi, sa tunned mind.+
3 Sa jälgid mind, kui ma rändan ja kui pikali heidan,
sulle on tuttavad kõik mu teed.+
4 Sõna pole veel mu keelelgi,
kui sina, Jehoova, juba tead seda.+
5 Eest ja tagant sa ümbritsed mind,
oma käe sa paned mu peale.
7 Kuhu võiksin põgeneda su vaimu eest,
kuhu pageda su palge eest?+
9 Kui lendaksin koidu tiivul minema
ja asuksin merede taha,
10 siis juhiks su käsi mind sealgi,
su parem käsi hoiaks must kinni.+
11 Kui ütleksin: „Pimedus varjab mind”,
muutuks öö mu ümber valguseks.
14 Ma tänan sind, et olen nii aukartustäratavalt, nii imeliselt loodud.+
Su tööd on imepärased,+
seda tean ma hästi.
16 Su silmad nägid mind juba mu looteeas,
su raamatusse pandi kirja kõik mu osad,
nende kujunemispäevad,
kui ühtki neist veel polnud.
18 Kui püüaksin neid ära lugeda, oleks neid rohkem kui liivateri.+
19 Oh, Jumal, tee ometi jumalatule lõpp!+
Siis taganevad minust verejanulised mehed,
20 kes räägivad sinu vastu kurja.
Nad on su vastased, kes kasutavad vääritult su nime.+
22 Täie vihaga vihkan ma neid,+
nad on saanud mu verivaenlasteks.
Juhatajale. Taaveti laul.
140 Oo, Jehoova, päästa mind kurjade käest,
kaitse vägivaldsete eest,+
2 kes hauvad südames kurja,+
õhutavad päev läbi vaenu.
4 Oo, Jehoova, hoia mind sattumast jumalatute kätte,+
kaitse mind vägivaldsete eest,
kes tahavad panna mind komistama.
6 Ma ütlen Jehoovale: „Sina oled mu Jumal.
Kuula, Jehoova, mu abipalveid!”+
7 Oo, kõrgeim valitseja Jehoova, mu vägev päästja,
sa kaitsed mu pead lahingupäeval.+
8 Ära täida jumalatu soove, Jehoova,
ära lase ta salanõul korda minna, et ta uhkust ei tunneks.+ (sela)
9 Katku mu piirajate pead
nende huulte kurjus.+
10 Sadagu nende peale tuliseid süsi.+
Heidetagu nad tulle,
sügavatesse aukudesse,+ et nad enam iial ei tõuseks.
11 Ärgu leidku laimaja maa peal endale kohta.+
Ajagu kurjus taga vägivaldset ja löögu ta maha.
12 Ma tean, et Jehoova kaitseb hädalist,
annab vaesele õiguse.+
13 Õiged kiidavad su nime,
ausameelsed elavad su palge ees.+
Taaveti laul.
3 Oo, Jehoova, pane valvur mu suu ette,
vahimees mu huulte uksele.+
4 Ära luba mu südamel halva poole pöörduda,+
et ma ei teeks kurja koos õelatega
ega sööks nende maiuspalu.
5 Õige löögu mind — see on truu armastus.+
Tema noomigu mind — see on kui õli mu pea peale,+
sellest mu pea ei keeldu.+
Ma palvetan tema eest ka ta õnnetuses.
6 Kuigi rahva juhid on kaljult alla tõugatud,
kuulab rahvas mu sõnu, sest need on meeldivad.
7 Nagu kündes keeratakse maa pahupidi,
nii on meie luud pillutatud surmavalla suhu.
8 Ent minu silmad vaatavad sinu poole, kõrgeim valitseja Jehoova.+
Sina oled mu varjupaik.
Ära võta mult elu!
9 Hoia mind mulle seatud lõksu lõugadest,
hoia mind nurjatute püünistest!
10 Jumalatud langevad üheskoos oma võrkudesse,+
mina aga pääsen neist mööda.
Maskil.* Taaveti laul, mille ta tegi pärast seda, kui ta oli olnud koopas.+ Palve.
142 Valjul häälel hüüan ma Jehoovat appi,+
valjul häälel anun Jehoovalt halastust.
2 Tema ette valan välja oma mure,
tema ees jutustan oma ahastusest,+
3 kui vaim mu sees nõrkeb*.
Siis jälgid sina mu teerada.+
Teele, kus ma käin,
on mulle peidetud lõks.
4 Vaata mu paremale poole ja näe,
et keegi minust ei hooli.+
Kuhugi pole mul põgeneda,+
keegi ei muretse mu pärast.
6 Pane tähele mu abipalvet,
sest olen täiesti maha surutud.
Päästa mind tagakiusajate käest,+
sest nad on minust tugevamad.
7 Too mind välja vangikoopast
kiitma sinu nime.
Kogunegu mu ümber õiged,
sest sa teed mulle head.
Taaveti laul.
2 Ära mine kohtusse oma teenija vastu,
sest ükski elav pole sinu ees õige.+
3 Vaenlane jälitab mind,
ta on tallanud mu elu jalge alla,
pannud mu elama pimedusse, ammusurnute hulka.
6 Ma sirutan käed sinu poole,
ma janunen su järele kui põuane maa.+ (sela)
7 Tõtta mulle vastama, Jehoova!+
Mu jõud on otsakorral.+
Ära varja oma palet mu eest,+
et ma poleks nagu need, kes lähevad hauasügavusse.+
8 Lase mul hommikul kuulda oma truust armastusest,
sest sinule ma loodan.
Anna mulle teada tee, mida käia,+
sest ma pöördun sinu poole.
9 Päästa mind vaenlaste käest, Jehoova.
Sinult otsin ma kaitset.+
10 Õpeta mind täitma oma tahet,+
sest sina oled mu Jumal.
Sinu vaim on hea,
juhtigu see mind tasasel maal*.
11 Oma nime pärast, Jehoova, hoia mind elus.
Oma õiguse pärast päästa mind hädast.+
12 Oma truu armastuse pärast tee lõpp mu vaenlastele.+
Hävita kõik, kes mind kimbutavad,+
sest ma olen su teenija.+
Taaveti laul.
2 Tema on mu truu armastus, mu kindlus,
mu kindel varjupaik ja päästja,
mu kilp ja see, kelle juures ma varju otsin,+
tema alistab mulle rahvad.+
3 Oo, Jehoova, mis on inimene, et sa teda märkad,
sureliku poeg, et paned teda tähele?+
7 Siruta ülalt oma käed,
vabasta mind ja päästa vetevoost,
võõramaalaste käest,+
8 kelle suu räägib valet,
kes valet vandudes tõstavad parema käe.
9 Oo, Jumal, ma laulan sulle uue laulu.+
Kümnekeelse pilli saatel laulan* sulle kiitust,
10 sulle, kes annad võidu kuningatele,+
vabastad Taaveti, oma teenija, surmava mõõga käest.+
11 Vabasta mind ja päästa võõramaalaste käest,
kelle suu räägib valet,
kes valet vandudes tõstavad parema käe.
12 Siis on meie pojad nagu noored kiire kasvuga taimed,
meie tütred nagu palee nikerdatud nurgasambad.
13 Siis on meie aidad tulvil kõiksugust saaki,
meie karjad aasadel paljunevad tuhandekordseks, lausa kümnete tuhandete kordseks.
14 Meie kari on tiine, pole õnnetust* ega nurisünnitust,
meie väljakuil ei kuule hädakisa.
15 Õnnelik on rahvas, kelle käsi nõnda käib!
Õnnelik on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!+
Taaveti kiituslaul.
א [alef]
ב [bet]
ג [gimel]
ד [dalet]
5 kõneldakse su võimsuse auhiilgusest.+
Ma mõtisklen kõigi su imeliste tegude üle.
ו [vav]
6 Rahvas räägib su aukartustäratavatest tegudest*
ning mina kuulutan sinu suurust.
ז [zajin]
ח [het]
ט [tet]
9 Jehoova on hea kõigile,+
tema halastus ilmneb kõigis ta tegudes.
י [jod]
כ [kaf]
11 Nad räägivad su kuningavõimu aulisusest,+
kõnelevad sinu vägevusest,+
ל [lamed]
12 et anda inimlastele teada su vägevatest tegudest,+
su kuningavõimu auhiilgusest.+
מ [mem]
13 Sinu kuningavõim on igavene,
su valitsusvõim püsib põlvest põlve.+
ס [samekh]
ע [ajin]
15 Kõigi silmad vaatavad lootusrikkalt sinu poole,
sina annad neile toidu õigel ajal.+
פ [pe]
16 Sina avad oma käe
ja täidad kõigi elavate soovid.+
צ [tsade]
ק [kof]
ר [reš]
ש [šin]
ת [tav]
21 Mu suu kiidab Jehoovat.+
Kõik elavad kiitku tema püha nime ikka ja igavesti!+
Kiida, mu hing, Jehoovat!+
2 Ma kiidan Jehoovat kogu oma elu.
Laulan kiitust* oma Jumalale, kuni elan.
3 Ärge lootke valitsejatele,
inimlastele, kes ei suuda päästa.+
5 Õnnelik on see, kelle aitaja on Jaakobi Jumal,+
kes loodab oma Jumala Jehoova peale,+
6 tema peale, kes on teinud taeva ja maa,
mere ja kõik, mis seal on,+
kes on alati ustav,+
7 kes tagab õiguse petetuile,
annab leiba näljaseile.+
Jehoova vabastab vangid.+
147 Kiitke Jaahi!*
3 Ta tervendab need, kel murtud süda,
seob kinni nende haavad.
4 Ta loeb ära tähed,
nimetab neid kõiki nimepidi.+
6 Jehoova tõstab üles tasased,+
aga paiskab maha jumalatud.
7 Laulge Jehoovale tänuga,
lüürahelide saatel laulge kiitust meie Jumalale,
8 temale, kes katab taeva pilvedega,
annab maale vihma,+
laseb mägedel tärgata rohu.+
12 Ülista Jehoovat, Jeruusalemm!
Kiida oma Jumalat, Siion!
13 Tema teeb tugevaks su linnaväravate riivid,
ta õnnistab poegi su keskel.
15 Ta saadab maale oma käsu,
tema sõna tõttab.
18 Ta saadab välja oma sõna ja need sulavad.
Ta laseb tuulel puhuda+ ja veed voolavad.
19 Ta kuulutab oma sõna Jaakobile,
oma määrusi ja seadusi Iisraelile.+
148 Kiitke Jaahi!*
Kiitke Jehoovat taevast,+
kiitke teda kõrgustes!
2 Kiitke teda, kõik ta inglid!+
Kiitke teda, kõik ta väehulgad!+
3 Kiitke teda, päike ja kuu!
Kiitke teda, kõik säravad tähed!+
4 Kiitke teda, kõrgeim taevas*
ja veed ülal taevas!
5 Kiitku nad Jehoova nime,
sest tema käskis ja nad loodi.+
7 Kiitke Jehoovat maa pealt,
te võimsad mereelukad ja kõik vetesügavused,
8 välk ja rahe, lumi ja paksud pilved,
tormituul, kes viid täide ta sõna,+
9 mäed ja kõik künkad,+
viljapuud ja kõik seedrid,+
10 metsloomad+ ja kõik koduloomad,
roomajad ja linnud,
11 maa kuningad ja kõik rahvad,
valitsejad ja kõik maa kohtumõistjad,+
12 noormehed ja neiud,
vanad ja noored üheskoos.
13 Kiitku nad Jehoova nime,
sest tema nimi ainsana on ülimalt kõrge.+
Tema ülevus on üle maa ja taeva.+
14 Tema annab oma rahvale suure jõu*
kõigi oma ustavate kiituseks,
Iisraeli poegade, selle rahva kiituseks, kes on ta ligi.
Kiitke Jaahi!
149 Kiitke Jaahi!*
2 Rõõmustagu Iisrael oma vägeva Looja üle,+
Siioni pojad oma kuninga üle.
5 Juubeldagu ustavad auhiilguses,
hõisaku nad voodiski.+
6 Olgu nende huulil kiituslaulud Jumalale
ja käes kaheteraline mõõk,
7 et maksta kätte rahvastele,
karistada rahvahõime,
8 et panna nende kuningad ahelaisse,
nende ülikud raudu,
9 et viia täide nende kohta kirjutatud kohtuotsus.+
See au kuulub kõigile ta ustavaile.
Kiitke Jaahi!
Kiitke Jumalat tema pühas paigas!+
Kiitke teda ta võimsa taevalaotuse all!*+
2 Kiitke teda ta vägevate tegude eest!+
Kiitke teda ta määratu suuruse pärast!+
5 Kiitke teda helisevate simblitega,
kiitke teda kõmavate simblitega!+
6 Kõik, kel on eluõhku, kiitku Jaahi!
Kiitke Jaahi!+
Võib tõlkida ka „mõtiskleb ta seaduse üle”, „loeb ta seadust poolel häälel”.
Võib tõlkida ka „mõtlevad”.
Võib tõlkida ka „peavad nõu”.
Võib tõlkida ka „võtke hoiatust kuulda”.
Sõna-sõnalt „andke suud Pojale”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „tõstab oma ustavat esile”, „eraldab oma ustava enda jaoks”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „verevalajat”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Sümboolne paik, kus inimesed magavad surmaund. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Võib tõlkida ka „vanaks jäänud”.
Teine võimalik tähendus: „säästnud seda, kes võitleb mu vastu põhjuseta”.
Võib tõlkida ka „paneb proovile”.
Võib tõlkida ka „sisimad tunded”.
Võib tõlkida ka „süüdimõistvaid otsuseid”.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga Jehoova, Kõigekõrgema nime”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Teine võimalik tähendus: „sinu hiilgusest räägitakse taeva kohal”.
Võib tõlkida ka „inglitest”.
Vt „Sõnaseletusi”.
See on heebrea tähestiku esimene täht. Heebrea keeles on selle laulu ja teiste niisuguste laulude tekstilõikude algustähed tähestikulises järjekorras.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga su nime”.
Võib tõlkida ka „kõrge”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Teine võimalik tähendus: „ahne õnnistab iseennast”.
Võib tõlkida ka „mul Jumalast ükspuha”.
Võib tõlkida ka „õiguse alusmüürid”.
Teine võimalik tähendus: „tuliseid süsi”.
Võib tõlkida ka „pälvivad ta soosingu”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Teine võimalik tähendus: „maapõue sulatusahjus”.
Võib tõlkida ka „ükspuha mul Jehoovast”.
Võib tõlkida ka „häbista”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „sügavaimad tunded”, sõna-sõnalt „neerud”.
Sõna-sõnalt „au”.
Sümboolne paik, kus inimesed magavad surmaund. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Teine võimalik tähendus: „kõdunemist”.
Võib tõlkida ka „kummardu ja kuula mind”.
Võib tõlkida ka „nad on sulgunud oma rasva sisse”.
Võib tõlkida ka „et saan sind näha”.
Võib tõlkida ka „võimas päästja”. Sõna „sarv” kasutatakse Piiblis sageli jõu või võimu sümbolina.
Võib tõlkida ka „tuule”.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga su nime”.
Teine võimalik tähendus: „ulatub nende mõõdunöör”.
Võib tõlkida ka „turgutab hinge”.
Võib tõlkida ka „puhasta mind salajastest pattudest”.
Võib tõlkida ka „paljudest üleastumistest”.
Võib tõlkida ka „tema meelest rasvane”.
Võib tõlkida ka „laulu ja pillimänguga”.
Võidakse mõelda kas meloodiat või muusikastiili.
Võib tõlkida ka „ega jäänud häbisse”.
Sõna-sõnalt „mu ainus”, millega mõeldakse hinge ehk elu.
Teine võimalik tähendus: „rahulike vete äärde”.
Võib tõlkida ka „minu hinge”, mõeldakse Jehoova elu, mille nimel inimene annab vande.
Võib tõlkida ka „mis on iidsest ajast”.
St sisimad mõtted ja sügavaimad tunded.
Võib tõlkida ka „meestega, kes valavad verd”.
Võib tõlkida ka „mõtiskledes silmitseda”.
Võib tõlkida ka „pillimänguga”.
Teine võimalik tähendus: „mul on kindel usk, et saan näha Jehoova headust elavate maal”.
Teine võimalik tähendus: „tema pühaduse kirkuse pärast”.
Viitab paduvihmale.
Mõeldakse ilmselt Liibanoni mäestikku.
Võib tõlkida ka „taevase ookeani”.
Võib tõlkida ka „mängige pilli”.
Võib tõlkida ka „ustav”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „meelepaha”.
Võib tõlkida ka „mu elumahlad kuivasid”.
Võib tõlkida ka „kiitke teda kümnekeelsel pillil”.
Võib tõlkida ka „oskuslikult”.
Võib tõlkida ka „mõtted”.
Võib tõlkida ka „nõu püsib”.
Ilmselt on see kuningas Aakise tiitel.
Võib tõlkida ka „lööb üles laagri nende ümber”.
Võib tõlkida ka „kes on rusutud”.
Võib tõlkida ka „õiget tabab palju õnnetusi”.
Teine võimalik tähendus: „jumalatud, kes mind leivatüki pärast pilkavad”.
Sõna-sõnalt „mu ainus”, millega mõeldakse hinge ehk elu.
Võib tõlkida ka „siis ma mõtisklen sinu õiguse üle”.
Sõna-sõnalt „nagu Jumala mäed”.
Võib tõlkida ka „kannatlikult”.
Teine võimalik tähendus: „ära ägestu, sellest sünnib vaid kahju”.
Võib tõlkida ka „alandlikud”.
Võib tõlkida ka „teeb mehe sammud kindlaks”.
Võib tõlkida ka „toetab teda oma käega”.
Võib tõlkida ka „õiglane mõtiskleb tarkuse üle”.
Sõna-sõnalt „niuded põlevad”.
Teine võimalik tähendus: „kuid rohkelt on neid, kes on asjata mu vaenlased”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „mu piin vaid kasvas”.
Võib tõlkida ka „kui kaduv ma olen”.
Võib tõlkida ka „mu elu oled sa teinud kämblalaiuseks”.
Võib tõlkida ka „teeb tühjast kära”.
Võib tõlkida ka „ümberasuja”.
Võib tõlkida ka „ootasin Jehoovat kannatlikult”.
Võib tõlkida ka „ohvrist ja ohvriannist ei tundnud sa rõõmu”.
Võib tõlkida ka „on tõstnud kanna mu vastu”.
Sõna-sõnalt „igavikust igavikku”.
„Aamen” tähendab „olgu nii”, „nii sündigu”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „tasasel sammul”.
Võib tõlkida ka „väikesel”.
Teine võimalik tähendus: „otsekui murdes mu luid”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Sõna-sõnalt „kõnekäänuks”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Sõna-sõnalt „õpetab sulle”.
Mitte harilik aaloe (Aloe vera), vaid tõenäoliselt kotkapuu (Aquilaria).
Teine võimalik tähendus: „tikitud”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Teine võimalik tähendus: „kilbid”.
Võib tõlkida ka „tooge pillimänguga kiitust”.
Sõna-sõnalt „kilbid”.
Sõna-sõnalt „tütred”.
Võib tõlkida ka „kaitsemüürid”.
Teine võimalik tähendus: „kuni surmani”.
Võib tõlkida ka „õpetust”.
Teine võimalik tähendus: „liitud sa temaga”.
Võib tõlkida ka „laimad oma ema poega”.
Sõna-sõnalt „üksnes”.
Võib tõlkida ka „patusena on ema mu saanud”.
Võib tõlkida ka „sa ei põlga”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „ükspuha mul Jehoovast”.
Teine võimalik tähendus: „hirm, kui polegi midagi karta”.
Sõna-sõnalt „kes su vastu laagri üles löövad”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „kaitse mind mu kohtuasjas”.
Võib tõlkida ka „Jumalat ei hoia nad oma silme ees”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „ära peida end, kui palun sinult abi”.
Võib tõlkida ka „sega ära nende keel”.
St laulukirjutaja endine sõber, kellest räägitakse salmides 13 ja 14.
Võib tõlkida ka „kõikuda”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Sõna-sõnalt „au”.
Võib tõlkida ka „kiidan sind pillimänguga”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „verejanuliste”.
Võib tõlkida ka „hauguvad”.
Võib tõlkida ka „sind ma kiidan pillimänguga”.
Vt „Sõnaseletusi”.
St Mesopotaamia.
Teine võimalik tähendus: „sa oled andnud märku”.
Teine võimalik tähendus: „oma pühas paigas”.
Sõna-sõnalt „kindlus”.
Teine võimalik tähendus: „kindlustatud”.
Võib tõlkida ka „süda nõrkeb”.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga su nime”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Teine võimalik tähendus: „teie kõik, nagu oleks ta viltune sein, varisemisohtlik kivimüür”.
Võib tõlkida ka „et võtta temalt väärikus”.
Võib tõlkida ka „oota vaikselt Jumalat, mu hing”.
Võib tõlkida ka „rasvaste ja õliste”.
Võib tõlkida ka „rebaste”.
Võib tõlkida ka „õhutavad üksteist kurja tegema”.
Võib tõlkida ka „on tema üle uhked”.
Võib tõlkida ka „künkad”.
Võib tõlkida ka „kiitke pillimänguga tema aulist nime”.
Võib tõlkida ka „austavad”.
Võib tõlkida ka „kiitke pillimänguga ta nime”.
Teine võimalik tähendus: „kes sõidab pilvedel”.
Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Sõna-sõnalt „kohtumõistja”.
Võib tõlkida ka „omandit”.
Teine võimalik tähendus: „lambatarade”.
Võib tõlkida ka „oli Salmon justkui lumega kaetud”.
Võib tõlkida ka „majesteetlik mägi”.
Võib tõlkida ka „mäge, mida Jumal on oma elupaigaks ihaldanud”, st Siioni mäge.
Teine võimalik tähendus: „trambivad hõbetükkidel”.
Teine võimalik tähendus: „saadikud tulevad”.
Viitab ilmselt Etioopiale.
Võib tõlkida ka „tooge pillimänguga kiitust Jehoovale”.
Sõna-sõnalt „pilvedes”.
Võib tõlkida ka „ilma põhjuseta”.
Teine võimalik tähendus: „ma nutsin ja paastusin”.
Võib tõlkida ka „ma olen meeleheitel”.
Võib tõlkida ka „mürktaime”.
Võib tõlkida ka „loendada”.
Võib tõlkida ka „vetesügavusest”.
Võib tõlkida ka „kiidan sind lüüramänguga”.
Võib tõlkida ka „mõtisklen ma sinu õiguse üle”.
Võib tõlkida ka „võrsub”.
Võib tõlkida ka „ta valitseb”.
St Eufratist.
Võib tõlkida ka „hooplejaid”.
Võib tõlkida ka „nende vats on pungil”.
Võib tõlkida ka „sügaval mu sisimas”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „ära tõsta sarve kõrgele”. Sõna „sarv” kasutatakse Piiblis sageli jõu või võimu sümbolina.
Võib tõlkida ka „kiidan pillimänguga Jaakobi Jumalat”.
Võib tõlkida ka „ma raiun maha kõik jumalatute sarved, õigete sarved aga tõstetakse kõrgele”.
Võib tõlkida ka „sa oled mähkunud valgusse”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Sõna-sõnalt „mu vaim minestab”.
Võib tõlkida ka „keelpillimängu”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „õpetust”.
Võib tõlkida ka „inglite”.
Võib tõlkida ka „maksab nende eest kätte”.
Sõna-sõnalt „kattis kinni”.
Teine võimalik tähendus: „et vaim väljub ega pöördu enam tagasi”.
Teine võimalik tähendus: „saatis ta põletava palaviku”.
Sõna-sõnalt „kata kinni”.
Teine võimalik tähendus: „vabasta surmamõistetud”.
Teine võimalik tähendus: „vahel”.
St Eufratini.
Sõna-sõnalt „poega”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Nimi Meriba tähendab „riid”.
Võib tõlkida ka „jumalasarnaste”.
Võib tõlkida ka „jumalasarnased”.
Sõna-sõnalt „tõstavad pead”.
Mõeldakse moabiite ja ammonlasi, kellele on viidatud salmides 6 ja 7.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „bakapõõsaste oru”. Nimetus „baka” tuleb heebrea sõnajuurest, mis tähendab „nutma”. Pole teada, mis taimega on tegu.
Teine võimalik tähendus: „õpetaja katab end õnnistustega”.
Teine võimalik tähendus: „vaata meie kilpi, Jumal”.
Võib tõlkida ka „annab õitsengu”.
Võib tõlkida ka „anna mulle jagamatu süda”.
Võib tõlkida ka „tõend”.
Võib tõlkida ka „tunnustavad”.
Viitab ilmselt Egiptusele.
Viitab ilmselt Etioopiale.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „olen kui mees, kel puudub ramm”.
Teine võimalik tähendus: „kõik korraga”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „inglitest”.
Viitab ilmselt Egiptusele või vaaraole.
Sõna „sarv” kasutatakse Piiblis sageli jõu või võimu sümbolina.
St võimu.
Teine võimalik tähendus: „varjupaik”.
Võib tõlkida ka „tõid otsekui tuhudes ilmale”.
Võib tõlkida ka „sa tead meie eksimusi”.
Võib tõlkida ka „ohe”.
Teine võimalik tähendus: „kindluseks”, „varjupaigaks”.
Võib tõlkida ka „kiita pillimänguga su nime”.
Sõna-sõnalt „tõstad mu sarve”.
Võib tõlkida ka „hallipäiselt”.
Võib tõlkida ka „pühadus on kohane su kojale”.
Võib tõlkida ka „kui mul oli palju muremõtteid”.
Võib tõlkida ka „kohtumõistjad”.
Nimi Meriba tähendab „riid”.
Nimi Massa tähendab „proovilepanek”.
Võib tõlkida ka „väärikus”.
Teine võimalik tähendus: „tema pühaduse kirkuse pärast”.
Võib tõlkida ka „tunne aukartust”.
Sõna-sõnalt „tütred”.
Võib tõlkida ka „on toonud talle võidu”.
Võib tõlkida ka „tooge kiitust pillimänguga”.
Võib tõlkida ka „on tulnud”.
Teine võimalik tähendus: „vahel”.
Võib tõlkida ka „tunnustage”.
Teine võimalik tähendus: „mitte meie ise”.
Võib tõlkida ka „toon ma pillimänguga kiitust”.
Võib tõlkida ka „kõlvatuid”.
Võib tõlkida ka „selline teguviis ei hakka mulle külge”.
Võib tõlkida ka „sellele ma teen lõpu”.
Võib tõlkida ka „kummardu ja kuula mind”.
Teine võimalik tähendus: „olen päris otsa jäänud”.
Võib tõlkida ka „pikaksveninud vari”.
Võib tõlkida ka „nimi”, sõna-sõnalt „mälestus”.
Sõna-sõnalt „tema ase ei tunne teda enam”.
Võib tõlkida ka „väärikusse”.
Sõna-sõnalt „vaimudeks”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „toon pillimänguga kiitust”.
Teine võimalik tähendus: „mu mõlgutused temast”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „kiitke teda pillimänguga”.
Teine võimalik tähendus: „uurige kõiki ta imelisi tegusid”.
Sõna-sõnalt „murdis katki leivatokid”. Viitab ilmselt keppidele, millel hoiti leivatagavara.
Võib tõlkida ka „tuleleegid”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „ei mõistnud”.
Sõna-sõnalt „seisis tema ees lõhes”.
St kas surnud inimestele või elututele ebajumalatele toodud ohvreid.
Nimi Meriba tähendab „riid”.
Võib tõlkida ka „tundis ta kahetsust”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „nende hing tülkas toitu”.
Võib tõlkida ka „tõstab vaese kõrgele”, st haardeulatusest välja.
Sõna-sõnalt „au”.
Võib tõlkida ka „kiidan sind pillimänguga”.
Teine võimalik tähendus: „oma pühas paigas”.
Sõna-sõnalt „kindlus”.
Võib tõlkida ka „süüdistaja”.
Võib tõlkida ka „võtku liigkasuvõtja kavalalt”.
Võib tõlkida ka „ärgu osutagu keegi talle truud armastust”.
Võib tõlkida ka „osutada truud armastust”.
Võib tõlkida ka „ega kahetse”.
Võib tõlkida ka „kogu maa”.
Viitab „mu isandale” salmis 1.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „need on alati põhjendatud”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Sõna-sõnalt „sarv”.
Vt „Sõnaseletusi”, märksõna „hallel-laulud”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „kes istub troonil kõrgustes”.
Teine võimalik tähendus: „prügimäelt”.
Võib tõlkida ka „pühaks paigaks”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Teine võimalik tähendus: „ma armastan, sest Jehoova kuuleb”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Teine võimalik tähendus: „on mu kõrval ühes mu aitajatega”.
Võib tõlkida ka „uurib su teenija sinu määrusi”.
Võib tõlkida ka „uurida su imelisi tegusid”.
Võib tõlkida ka „jääda häbisse”.
Teine võimalik tähendus: „sest sa annad mu südamesse kindlustunde”.
Teine võimalik tähendus: „mis on antud neile, kes sind kardavad”.
Võib tõlkida ka „uurin su määrusi”.
Võib tõlkida ka „kus ma ka võõrana ei elaks”.
Võib tõlkida ka „püüan leevendada su palet”, „otsin su palge naeratust”.
Võib tõlkida ka „kui patustasin kogemata”.
Teine võimalik tähendus: „oma valedega”.
Võib tõlkida ka „uurin su korraldusi”.
St kogu loomistöö.
Sõna-sõnalt „käsusõna on väga avar”.
Võib tõlkida ka „uurin ma seda”.
Võib tõlkida ka „uurin su meeldetuletusi”.
Võib tõlkida ka „neid, kel on jagatud süda”.
Võib tõlkida ka „tee mu sammud kindlaks”.
Võib tõlkida ka „naerata oma teenijale”.
Võib tõlkida ka „uurida su tõotust”.
Võib tõlkida ka „rõvedalt”.
Võib tõlkida ka „aja mu kohtuasja”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „kaitsemüüride”.
Võib tõlkida ka „peaksid silmas”.
Mõeldakse ilmselt kas lepingulaegast või telkpühamut.
Sõna-sõnalt „sarvel”.
Teine võimalik tähendus: „pühamus”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „tooge pillimänguga kiitust”.
Võib tõlkida ka „kalliks”.
Võib tõlkida ka „udu”.
Teine võimalik tähendus: „avab vihmale väravad”.
Võib tõlkida ka „nimi”, sõna-sõnalt „mälestus”.
Võib tõlkida ka „kaitseb oma rahvast kohtuasjas”.
Võib tõlkida ka „tarkusega”.
Teine võimalik tähendus: „siis kärbugu mu parem käsi”.
Teine võimalik tähendus: „teisi jumalaid trotsides kiidan ma sind pillimänguga”.
Teine võimalik tähendus: „oled teinud oma tõotused oma nimestki ülevamaks”.
Võib tõlkida ka „on mulle liiga imeline”.
Võib tõlkida ka „seda on liiga palju, et suudaksin seda mõista”.
Sümboolne paik, kus inimesed magavad surmaund. (Vt „Sõnaseletusi”.)
Teine võimalik tähendus: „kudusid”.
Teine võimalik tähendus: „ärgates loendaksin neid ikka veel”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „kui mu jõud kaob”.
Võib tõlkida ka „mu jõud kaob”.
Võib tõlkida ka „uurin meelsasti su kätetöid”.
Võib tõlkida ka „õigusemaal”.
Võib tõlkida ka „mängin”.
Võib tõlkida ka „ei teki rebendit”.
Võib tõlkida ka „mõistetamatu”.
Võib tõlkida ka „aukartustäratavast jõust”.
Võib tõlkida ka „tões”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „toon pillimänguga kiitust”.
Võib tõlkida ka „eluvaim”, „hingeõhk”.
Võib tõlkida ka „teeb käänuliseks jumalatute raja”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „tuua pillimänguga kiitust”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „kogu taevaavarus”, sõna-sõnalt „taevaste taevad”.
Sõna-sõnalt „tõstab kõrgele oma rahva sarve”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „toogu talle pillimänguga kiitust”.
Võib tõlkida ka „halleluuja”. Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „kiitke teda taevas, mis annab tunnistust tema jõust”.