JESAJA
1 Jesaja,*+ Aamotsi poja nägemus, mille ta sai Juuda ja Jeruusalemma kohta Juuda kuningate Ussija,+ Jootami,+ Aahase+ ja Hiskija+ päevil.+
2 Kuula, taevas, ja pane tähele, maa,+
sest Jehoova räägib:
„Ma olen pojad üles kasvatanud, lasknud neil suureks sirguda,+
aga nemad mässavad mu vastu.+
3 Pull tunneb oma peremeest
ja eesel oma isanda sõime,
mu rahvas ei toimi arukalt.”
4 Häda patusele rahvale,+
süüga koormatud rahvale,
õelate soole, rikutud lastele!
Te olete hüljanud Jehoova,+
pole pidanud lugu Iisraeli Pühast,
olete pööranud talle selja.
6 Pealaest jalatallani pole ühtki tervet kohta.
Haavad, sinikad ja värsked vermed —
need on puhastamata ja sidumata, õliga võidmata.+
7 Teie maa on tühjaks jäänud,
teie linnad maha põletatud.
Võõrad neelavad teie maa otse teie silme all.+
See on laastatud nagu pärast vaenlase rünnakut.+
8 Siioni tütar on jäänud üksi, ta on nagu varjualune viinamäel,
nagu vahionn kurgipõllul,
nagu piiramisrõngas linn.+
9 Kui vägede Jehoova poleks jätnud meile pisut pääsenuid,
oleksime olnud otsekui Soodom
ja saanud Gomorra sarnaseks.+
10 Kuulake Jehoova sõnu, te Soodoma+ hirmuvalitsejad!
11 „Milleks mulle teie rohked ohvrid?”+ küsib Jehoova.
„Mul on küllalt teie põletusohvrijääradest+ ja nuumloomade rasvast!+
13 Ärge tooge enam tühiseid roaohvreid,
teie suitsutusrohi on mulle jäle.+
Te tähistate noorkuud+ ja hingamispäeva+ ning kutsute kokku koguduse,+
te peate pühalikke kokkutulekuid ja samal ajal nõiute — ma ei salli seda!+
14 Ma vihkan teie noorkuid ja pühi.
Need on mulle koormaks,
ma olen väsinud neid kandmast.
15 Kui te käed välja sirutate,
peidan ma oma palge teie eest.+
Kuigi te palju palvetate,+
ei kuula ma teid.+
Teie käed on täis verd.+
17 Õppige tegema head, otsige õigust,+
noomige rõhujat,
kaitske isata lapse õigusi,
ajage lesknaise kohtuasja.”+
18 „Tulge ja seadkem asjad omavahel korda,” ütleb Jehoova.+
„Kuigi teie patud on erepunased,
saavad need lumivalgeks,+
kuigi need on otsekui karmiinpunane riie,
saavad need villa sarnaseks.
19 Kui te meeleldi kuuletute,
saate süüa maa parimat.+
21 Kuidas küll on ustavast linnast+ saanud lõbunaine!+
Ta oli täis õigust,+
seal elas õiglus,+
aga nüüd on seal mõrvarid.+
23 Su peamehed on kangekaelsed ja varastega mestis.+
Nad kõik armastavad altkäemaksu ja himustavad kingitusi.+
Isata lastele ei anna nad õigust
ja lesknaise tüliasi ei jõua nende ette.+
24 Seepärast lausub ülim isand
vägede Jehoova, Iisraeli vägev:
„Küllalt! Ma vabastan end oma vastastest
ja tasun kätte oma vaenlastele.+
25 Ma tõstan oma käe su vastu,
ma puhastan sind räbust otsekui leelisega
ja kõrvaldan sinust kogu mustuse.+
26 Ma annan sulle jälle kohtumõistjaid nagu varem
ja nõuandjaid nagu alguses.+
Siis pannakse sulle nimeks Õiguse Linn, Ustav Linn.+
27 Siion lunastatakse õiglusega+
ja tema tagasipöörduv rahvas õigusega.
29 Te tunnete häbi võimsate puude pärast, mida te ihaldasite,+
30 Te saate suure puu sarnaseks, mille lehed närtsivad,+
ja olete otsekui veeta aed.
31 Tugev saab takuks
ja tema töö sädemeks:
koos kaovad need leekides
ja kustutajat pole.”
2 Jesaja, Aamotsi poja nägemus Juuda ja Jeruusalemma kohta.+
2 Viimseil päevil
kõrgub Jehoova koja mägi
kindlalt üle teiste mäetippude,+
tõuseb kõrgemale küngastest
ja kõik rahvad voolavad sinna.+
3 Paljud rahvad lähevad ja ütlevad:
„Tulge, lähme üles Jehoova mäele,
Jaakobi Jumala kotta!+
Ta õpetab meile oma teid,
et me võiksime käia tema radu.”+
Sest Siionist tuleb seadus*
ja Jeruusalemmast Jehoova sõna.+
4 Tema mõistab õigust rahvaste keskel
ja seab asjad korda paljude rahvaste hüvanguks.
Nad taovad oma mõõgad atradeks
ja odad aianugadeks.+
Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu
ja nad ei õpi enam sõdima.+
5 Tule, Jaakobi sugu,
käigem Jehoova valguses!+
6 Sa oled hüljanud oma rahva, Jaakobi soo.+
Nad on võtnud üle hulgaliselt idamaa kombeid,
nad tegelevad maagiaga+ nagu vilistid,
nende keskel on rohkesti võõramaalaste lapsi.
7 Nende maa on täis hõbedat ja kulda,
nende varandusel pole otsa ega äärt.
Nende maa on täis hobuseid,
neil on arvutult sõjavankreid.+
8 Nende maa kubiseb tühiseist jumalaist.+
Nad kummardavad oma kätetööd,
seda, mida nende sõrmed on teinud.
9 Inimene kummardab maha ja alandab end
ning sa ei andesta neile.
11 Inimese ülbed silmad alandatakse,
tema kõrkust painutatakse.
Jehoova üksi on ülendatud sel päeval,
12 sest see on vägede Jehoova päev.+
See tabab igaüht, kes on suureline ja kõrk,
igaüht, olgu ta ülem või alam.+
13 See tabab kõiki Liibanoni kõrgeid ja uhkeid seedreid,
kõiki Baasani tammesid,
14 kõiki võimsaid mägesid
ja kõiki kõrgeid künkaid,
15 kõiki kõrgeid torne ja kindlustatud müüre,
16 kõiki Tarsise laevu+
ja uhkeid paate.
17 Inimese ülbus alandatakse,
tema kõrkust painutatakse.
Jehoova üksi on ülendatud sel päeval.
18 Tühised jumalad kaovad täielikult.+
19 Inimesed peituvad kaljulõhedesse
ja maapõue koobastesse+
hirmust Jehoova
ja tema võimsa auhiilguse ees,+
kui ta tõuseb, et panna maa hirmust värisema.
20 Sel päeval viskavad inimesed oma tühised hõbe- ja kuldjumalad,
mis nad endale kummardamiseks on teinud,
karihiirte ja nahkhiirte ette+
21 ning peidavad end kaljukoobastesse
ja kivirüngaste vahele
hirmust Jehoova
ja tema võimsa auhiilguse ees,
kui ta tõuseb, et panna maa hirmust värisema.
3 Ülim isand vägede Jehoova
võtab Jeruusalemmalt ja Juudalt ära toetuse ja abi:
kogu leiva ja vee,+
2 sangari ja sõjamehe,
kohtumõistja ja prohveti,+ ennustaja ja vanema,
4 Ma panen nende peameesteks poisikesed,
annan neile ebakindlad* valitsejad.
5 Inimesed rõhuvad siis üksteist,
igaüks oma ligimest.+
Poisike ründab eakat,
vääritu hakkab vastu auväärsele.+
6 Igaüks haarab kinni oma vennast isakojas ja ütleb:
„Sul on kuub. Hakka meie pealikuks!
Võta see rusuhunnik oma käe alla.”
7 Tema aga keeldub sel päeval:
„Ei saa minust teie haavasidujat,
pole mu majas ei leiba ega kehakatet.
Ärge pange mind selle rahva pealikuks!”
8 Jeruusalemm on komistanud
ja Juuda langenud,
sest nende sõnad ja teod on Jehoova vastu,
nad mässavad tema auliste silmade ees.+
9 Nende näoilme tunnistab nende vastu
ja nagu Soodom+ kuulutavad nad oma pattu,
nad ei varja seda.
Häda neile, sest nad tõmbavad enda peale õnnetuse!
10 Öelge õigele, et tal läheb hästi,
sest talle tasutakse tema tegude eest.+
11 Häda jumalatule!
Teda tabab õnnetus,
sest talle tasutakse tema kätetööd mööda.
12 Mu rahva töölesundijad on karmid
ja tema üle valitsevad naised.
Mu rahvas, su juhid eksitavad sind,
nad viivad su teelt kõrvale.+
13 Jehoova asub oma kohale, et esitada süüdistused,
ta teeb teatavaks rahvaste kohta langetatud kohtuotsuse.
14 Jehoova käib kohut oma rahva vanemate ja peameestega.
„Te põletasite maha viinamäe,
teie kodades on vaestelt röövitu.+
15 Kuidas te julgete tallata mu rahvast
ja rõhuda vaeseid?”+ küsib kõrgeim valitseja vägede Jehoova.
16 Jehoova ütleb: „Kuna Siioni tütred on kõrgid,
käivad pea uhkelt püsti,
pööritavad võrgutavalt silmi, kõnnivad tippival sammul
ja kõlistavad jalavõrudega,
17 siis ajab Jehoova Siioni tütarde pealae kärna,
Jehoova kisub paljaks nende lauba.+
18 Sel päeval võtab Jehoova ära nende ilusad jalavõrud,
peaehted ja kuusirbikujulised kaunistused,+
19 kõrvarõngad,* käevõrud ja loorid,
21 sõrmused ja ninarõngad,
22 pidurõivad, hõlstid, pealisrüüd ja kukrud,
23 käsipeeglid,+ linased rõivad,
turbanid ja loorid.
24 Palsamiõli+ asemel on mädalehk,
vöö asemel nöör,
uhke soengu asemel kiilaspea,+
kalli rüü asemel kotiriie+
ja ilu asemel põletusmärk*.
25 Su mehed langevad mõõga läbi,
su sangarid hukkuvad lahingus.+
4 Sel päeval haaravad seitse naist kinni ühest mehest+ ja ütlevad:
„Me sööme omaenda leiba
ja kanname omaenda riideid,
kui meid vaid hüütaks sinu nimega,
2 Sel päeval on võsu, mille Jehoova laseb võrsuda, ilus ja auline, ning maa vili on pääsenud iisraellastele uhkuseks ja ehteks.+ 3 Siionisse allesjäänuid ja Jeruusalemma järelejäänuid nimetatakse pühadeks, kõiki Jeruusalemmas, kes on elamiseks kirja pandud.+
4 Kui Jehoova on kohtumõistmise vaimu ja põletava* vaimuga pesnud ära Siioni tütarde rooja+ ning uhtunud Jeruusalemmast minema verevalamise,+ 5 siis paneb Jehoova Siioni mäe ja kokkutulekupaiga kohale päevaajaks pilve ja suitsu ning ööseks ereda tuleleegi+ — kogu aulise paiga üle laotub kaitsevari. 6 Sinna tuleb varjualune, mis pakub kaitset päevakuumuse eest+ ning varju ja pelgupaika tormi ja vihma eest.+
5 Ma tahan laulda temast, keda ma armastan.
See laul on minu armsamast ja tema viinamäest.+
Mu armastatul oli viinamägi viljakal nõlval.
2 Ta kaevas maa üles ja puhastas kividest.
Ta pani sinna kasvama parimad punased viinamarjad,
ehitas selle keskele torni
ja raius sinna surutõrre.+
Ta lootis saada häid viinamarju,
kuid sai hoopis halbu.+
3 „Ja nüüd, Jeruusalemma elanikud ja Juuda mehed,
mõistke palun kohut minu ja mu viinamäe vahel.+
4 Kas ma oleksin saanud teha oma viinamäe heaks veel midagi,
mida ma juba polnud teinud?+
Ma lootsin, et see kasvatab häid viinamarju,
aga miks andis see hoopis halbu?
5 Nüüd räägin ma teile,
mida ma teen oma viinamäega.
Ma kisun maha selle heki
ning see koht põletatakse.+
Ma lõhun maha selle kivimüüri
ja see paik tallatakse ära.
6 Ma teen selle tühermaaks,+
seal ei kärbita ega kõblata.
See kasvab täis ogalisi põõsaid ja umbrohtu+
ning ma keelan pilvedel sellele vihma anda.+
7 Vägede Jehoova viinamägi on Iisraeli sugu+
ning Juuda mehed on istandus, millesse ta oli kiindunud.
Ta ootas õigust,+
aga tuli ülekohus,
ootas õiglust,
aga tuli hädakisa.”+
8 Häda teile, kes omandate maja maja järel+
ja liidate põllule põllu,+
kuni pole enam vaba paika
ning teie üksi elate sellel maal!
9 Ma kuulsin vägede Jehoova vannet:
paljudest majadest, olgugi need suured ja ilusad,
saab kohutav vaatepilt,
need jäävad elanikest tühjaks.+
11 Häda neile, kes tõusevad hommikul vara, et vägijooki juua,+
kes viidavad aega ööpimeduseni, kuni vein nad üles kütab!
12 Nende pidudel voolab vein,
kõlavad lüüra- ja keelpilli-, tamburiini- ja flöödihelid.
Kuid Jehoova tegudele nad ei mõtle,
tema kätetööd nad ei näe.
13 Kuna mu rahvas ei tunne mind,
viiakse ta pagendusse.+
Auväärsed mehed jäävad nälga+
ja rahvas nõrkeb janust.
14 Seepärast teeb surmavald end avaraks
ja ajab oma suu pärani lahti.+
Sinna alla läheb linn,
selle hiilgus*, kärarikas rahvas ja pidutsejad.
15 Inimene madaldab end,
ta painutatakse maha,
ülbete silmad alandatakse.
17 Rusude vahel näsivad talled rohtu nagu oma karjamaal.
Laastatud paigus, kus varem olid nuumloomad, söövad võõramaalased.
18 Häda neile, kes veavad pettusepaeltega oma süüd
ja vankriköitega oma pattu,
19 neile, kes ütlevad: „Tehku ta ruttu,
tõtaku oma tööga, et võiksime seda näha!
Mingu täide Iisraeli Püha eesmärk,
et saaksime seda juba teada!”!+
20 Häda neile, kes nimetavad head halvaks ja halba heaks,+
neile, kes teevad valguse pimeduseks ja pimeduse valguseks,
magusa mõruks ja mõru magusaks!
21 Häda neile, kes on targad iseenese silmis
ja arukad omaenda arvates!+
22 Häda neile, kes on kõvad mehed veini jooma
ja osavad vägijooke segama,+
23 neile, kes kuulutavad altkäemaksu eest süüdlase õigeks+
ja võtavad õigelt ta õiguse!+
24 Seepärast, justnagu tulekeel neelab kõrred
ja leegid hävitavad kuluheina,
nii mädaneb nende juur
ning nende õied närtsivad ja lendavad minema kui tolm,
sest nad on hüljanud vägede Jehoova seaduse*
ja põlanud Iisraeli Püha sõna.+
25 Seepärast on Jehoova viha süttinud põlema oma rahva vastu.
Ta tõstab käe ja lööb neid.+
Mäed vabisevad
ja nende laibad vedelevad tänavatel nagu rämps.+
Kõige selle juures pole ta viha vaibunud,
vaid ta käsi on ikka veel üles tõstetud, et lüüa.
26 Ta on pannud püsti kogunemistähise kauge rahva jaoks,+
ta on kutsunud neid vilega maa äärest+
ja nad tulevad tõtates.+
27 Keegi neist pole väsinud ega komista,
keegi pole unine ega maga.
Ei lõdvene nende vöö
ega katke sandaalirihmad.
28 Kõik nende nooled on teravad
ja kõik nende vibud vinnas.
Nende hobuste kabjad on nagu ränikivi
ja nende vankrirattad kui tormituul.+
29 Nad möirgavad nagu lõvid,
nagu noored lõvid.+
Lõrisedes haaravad nad saagi,
viivad selle minema ning päästjat ei ole.
30 Sel päeval lõrisevad nad oma saagi kohal,
nad on nagu raevutsev meri.+
Kes seda maad vaatab, näeb rusuvat pimedust,
valguski pimeneb pilvede pärast.+
6 Sel aastal, kui kuningas Ussija suri,+ nägin ma Jehoovat istumas aulisel ja üleval troonil.+ Ta kuuehõlmad täitsid templi. 2 Tema ümber seisid seeravid*. Igaühel neist oli kuus tiiba: kahega nad katsid oma nägu, kahega jalgu ja kahega lendasid.
4 Nende hüüdeist vabisesid uksepostid ning koda täitus suitsuga.+
5 Siis ma ütlesin: „Häda mulle!
Ma olen kadunud mees,*
sest mu huuled on rüvedad,
ma elan rüvedate huultega rahva keskel+
ja mu silmad on näinud kuningat, vägede Jehoovat ennast!”
6 Siis lendas mu juurde üks seerav ja tema käes oli hõõguv söetükk,+ mille ta oli tangidega altarilt võtnud.+ 7 Ta puudutas mu suud ning ütles:
„See puudutas sinu huuli.
Su süü on kõrvaldatud,
su patt lepitatud.”
8 Seejärel kuulsin ma Jehoova häält. Ta küsis: „Kelle ma läkitan, kes meie nimel läheks?”+ Ma vastasin: „Siin ma olen, läkita mind!”+
9 Tema ütles: „Mine ja ütle sellele rahvale:
„Te kuulete ikka ja jälle,
kuid ei mõista,
te näete ikka ja jälle,
kuid ei taipa!”+
10 Tee tuimaks selle rahva süda,+
kata kinni nende kõrvad,+
kleebi kinni nende silmad,
et nad oma silmadega ei näeks
ja oma kõrvadega ei kuuleks,
et nende süda ei mõistaks
ja nad ei pöörduks ega saaks terveks.”+
11 Ma küsisin: „Kui kaua veel, oh, Jehoova?” Tema vastas:
„Kuni linnad tehakse varemeiks ja need jäävad elaniketa,
kuni majad jäävad tühjaks,
maa laastatakse ja maha jäetakse,+
12 kuni Jehoova saadab inimese kaugele+
ning maal hakkab laiuma tühjus.
13 Sinna jääb siiski alles kümnes osa, aga seegi põletatakse nagu suur puu, nagu tamm, millest jääb pärast mahavõtmist järele känd. Tema känd on püha sugu.”
7 Juuda kuninga Aahase,+ Ussija poja Jootami poja päevil tulid Süüria kuningas Retsin ja Iisraeli kuningas Pekah,+ Remalja poeg, Jeruusalemma vastu sõdima, kuid ei suutnud seda vallutada.+ 2 Taaveti soole teatati: „Süüria on ühendanud jõud Efraimiga*.”
Aahase ja ta rahva süda hakkas seepeale vabisema, nagu vabisevad metsapuud tuule käes.
3 Jehoova ütles Jesajale: „Mine palun oma poja Sear-Jaasubiga*+ Aahasele vastu pesupesemisväljale viiva tee äärde, sinna, kus lõppeb ülemise tiigi veejuhe.+ 4 Ütle talle: „Ära muretse, ära karda ja su süda ärgu muutugu araks nende kahe hõõguva tukiotsa pärast: Süüria kuninga Retsini ja Remalja poja+ tulise viha pärast. 5 Süüria ühes Efraimiga ning Remalja poeg kavatsevad su vastu kurja, öeldes: 6 „Lähme üles Juuda vastu, kisume selle lõhki,* vallutame selle ja paneme sinna kuningaks Taabali poja!”+
7 Nii ütleb kõrgeim valitseja Jehoova:
„See ei õnnestu,
seda ei juhtu.
8 Sest Süüria pea on Damaskus
ja Damaskuse pea on Retsin.
Ei möödu kuutkümmet viit aastatki,
kui Efraim on hävitatud ja seda rahvast ei ole enam.+
9 Efraimi pea on Samaaria+
ja Samaaria pea on Remalja poeg.+
Kui teil pole kindlat usku,
siis te ei jää püsima.”””
10 Jehoova ütles Aahasele veel: 11 „Palu oma Jumalalt Jehoovalt tunnustähte+ — olgu see kasvõi nii sügav kui surmavald või nii kõrge kui taevas.” 12 Kuid Aahas vastas: „Ma ei palu ega pane Jehoovat proovile.”
13 Jesaja aga ütles: „Palun kuula, Taaveti sugu! Kas teile on veel vähe sellest, et panete proovile inimeste kannatuse? Miks panete proovile ka Jumala kannatuse?+ 14 Seepärast annab Jehoova ise teile sellise tunnustähe: noor naine* jääb lapseootele, sünnitab poja+ ja paneb talle nimeks Immaanuel*.+ 15 Selleks ajaks, kui poiss õpib hoiduma halvast ja valima head, on tal süüa üksnes võid ja metsmett. 16 Sest juba enne, kui ta oskab hoiduda halvast ja valida head, on nende kahe kuninga maa, kelle ees sa hirmu tunned, täiesti maha jäetud.+ 17 Jehoova toob sulle, su rahvale ja su isa soole sellised päevad, milliseid pole olnud ajast, kui Efraim eraldus Juudast,+ sest ta saadab su vastu Assüüria.+
18 Sel päeval kutsub Jehoova vilistades kaugelt Egiptusest Niiluse jõgede juurest kärbseid ja Assüüriast mesilasi. 19 Need kõik tulevad ja laskuvad järskudesse vadidesse ja kaljulõhedesse, kõigisse ogalistesse põõsastesse ja kõigisse joogikohtadesse.
20 Sel päeval võtab Jehoova habemenoa, mis on palgatud suure jõe* piirkonnast, Assüüria kuningalt,+ ning pügab paljaks teie pea, ajab maha teie jalakarvad ja isegi habeme.
21 Sel päeval jääb igaühe karjast ellu üks noor lehm ja kaks lammast 22 ning piimarohkuse tõttu süüakse võid. Neil, kes maale alles jäävad, pole süüa muud kui võid ja metsmett.
23 Sel päeval on igas paigas, kus varem kasvas 1000 viinapuud väärtusega 1000 seeklit* hõbedat, vaid ogalised põõsad ja umbrohi. 24 Sinna minnakse noolte ja vibuga, sest kogu maa on täis ogalisi põõsaid ja umbrohtu. 25 Ogaliste põõsaste ja umbrohu kartuses ei ligine sa enam ühelegi mäele, mida varem kõplaga rohiti. Need jäävad pullide ja lammaste tallermaaks.”
8 Jehoova ütles mulle: „Võta suur tahvel+ ja kirjuta sellele tavalise krihvliga: Maher-Saalal-Haas-Bas*. 2 Ma tahan, et seda kinnitaksid kirjalikult* ustavad tunnistajad: preester Uurija+ ja Jeberekja poeg Sakarja.”
3 Siis ma heitsin naisprohveti* juurde ning ta jäi lapseootele ja tõi ilmale poja.+ Jehoova ütles mulle: „Pane poisile nimeks Maher-Saalal-Haas-Bas, 4 sest enne kui poiss oskab öelda „isa” ja „ema”, viiakse Damaskuse vara ja Samaaria saak Assüüria kuninga ette.”+
5 Jehoova rääkis mulle veel:
6 „Kuna see rahvas põlgab Siiloa* vaikselt voolavat vett+
ning rõõmustab Retsini ja Remalja poja+ üle,
7 siis laseb Jehoova ta vastu tõusta
suure jõe* võimsad vood:
Assüüria kuninga+ ja kogu tema auhiilguse.
Ta tuleb välja kõigist oma jõesängidest,
ajab üle kõigi oma kallaste
8 ja sööstab läbi Juuda.
Ta tulvab ja ujutab üle, ulatub kaelani.+
Tema väljasirutatud tiivad katavad su maa kogu selle laiuses,
Immaanuel!”+
9 Tehke kahju, rahvad, aga teid purustatakse!
Kuulake kõik kaugetes maades!
Valmistuge lahinguks, aga teid purustatakse!+
Valmistuge lahinguks, aga teid purustatakse!
10 Tehke oma plaane, aga need lähevad tühja!
Öelge, mida tahate, aga teie sõnad ei täitu,
11 Kui Jehoova seda mulle rääkis, juhtis mind tema tugev käsi ja ta hoiatas, et ma ei käiks selle rahva teed. Ta ütles:
12 „Ärge nimetage vandenõuks seda, mida see rahvas nimetab vandenõuks.
Ärge kartke, mida nemad kardavad,
ärge värisege selle ees!
14 Temast saab otsekui pühamu,
aga ka takistuskivi
ja komistuskalju+
mõlemale Iisraeli soole,
lõks ja püünispael
Jeruusalemma elanikele.
15 Paljud neist komistavad, kukuvad ja vigastavad end,
nad langevad lõksu ja püütakse kinni.
16 Rulli kirjalik tunnistus kokku,
pane pitser seadusele* mu jüngrite südames.
17 Mina ootan* Jehoovat,+ kes peidab oma palet Jaakobi soo eest,+ ning ma loodan ta peale.
18 Mina ja lapsed, kelle Jehoova mulle on andnud,+ oleme Iisraelis tunnustäheks+ ja imeks vägede Jehoovalt, kes elab Siioni mäel.
19 Kui teile öeldakse: „Pöörduge vaimude väljakutsujate ja ennustajate poole, kes siutsuvad ja pobisevad”, siis kas rahvas ei peaks pöörduma pigem oma Jumala poole? Kas elavate pärast peaks küsitlema surnuid?+ 20 Rahval tuleks hoopis pöörduda seaduse ja kirjaliku tunnistuse poole.
Neil, kes ei räägi selle sõna järgi, pole valgust.+ 21 Vaevatu ja näljasena uitavad kõik maal ringi.+ Nälja ja nördimuse pärast neavad nad oma kuningat ja Jumalat, kui tõstavad pilgu üles. 22 Siis vaatavad nad maha ja näevad vaid ahastust, süngust, segadust, raskeid aegu ja pimedust, aga mitte valgust.
9 Kuid see pimedus pole selline nagu siis, kui maal oli hädaaeg, nagu endisel ajal, kui Sebulonimaad ja Naftalimaad koheldi põlgusega.+ Hiljem aga laseb Jumal sellele, mereäärsele teele Jordani piirkonnas, rahvaste Galileale, osaks saada austust.
2 Rahvas, kes käis pimeduses,
näeb suurt valgust.
Neile, kes elavad süngete varjude maal,
paistab valgus.+
3 Sa oled teinud selle rahva arvukaks,
oled valmistanud talle suurt rõõmu.
Ta rõõmustab sinu ees,
nagu rõõmustatakse lõikusajal,
nagu rõõmustavad need, kes jagavad sõjasaaki.
5 Iga saabas, mis paneb marssides värisema maa,
ja iga verest läbiimbunud rüü
saab tuleroaks.
6 Meile on sündinud laps,+
meile on antud poeg,
kelle õlgadele pannakse valitsus.+
Talle antakse nimeks Imeline Nõuandja,+ Vägev Jumal,+ Igavene Isa, Rahuvalitseja.
7 Tema valitsusvõim laieneb üha.
Ei lõppe rahu+
Taaveti troonil+ ja tema kuningriigis.
Tema valitsusvõim saab kõigutamatuks,+
see toetub õigusele ja õiglusele+
nüüd ja igavesti.
Vägede Jehoova tuline ind teeb seda.
8 Jehoova läkitas hoiatussõna Jaakobile,
see on tulnud Iisraeli peale.+
9 Kogu rahvas saab seda kuulda,
Efraim ja Samaaria elanikud,
kes ütlevad oma ülbuses ja südame jultumuses:
10 „Telliskivid on varisenud,
kuid me ehitame tahutud kividest.+
Sükomooripuud on maha raiutud,
kuid me asendame need seedritega.”
11 Jehoova tõstab ta vastu Retsini vastased
ja kihutab ta vaenlasi tegutsema,
12 Süüriat idast ja vilisteid läänest,+
need neelavad Iisraeli avatud suuga.+
Kõige selle juures pole ta viha vaibunud,
vaid ta käsi on ikka veel üles tõstetud, et lüüa.+
13 Sest rahvas pole pöördunud tagasi oma lööja juurde,
vägede Jehoovat pole nad otsinud.+
15 Eakas ja lugupeetu on pea
ning valet õpetav prohvet on saba.+
16 Rahva peamehed eksitavad rahvast
ja need, keda juhitakse, on segaduses.
17 Seepärast ei rõõmusta Jehoova nende noorte meeste üle
ega halasta isata laste ja lesknaiste peale,
sest nad kõik on usutaganejad ja kurjategijad+
ning iga suu räägib rumalust.
Kõige selle juures pole ta viha vaibunud,
vaid ta käsi on ikka veel üles tõstetud, et lüüa.+
18 Sest kurjus leegitseb nagu tuli,
neelab ogalised põõsad ja umbrohu.
See paneb põlema metsatihnikud
ja need tõusevad suitsupilvena üles.
19 Vägede Jehoova raevust
süttib maa
ja rahvas saab tuleroaks.
Keegi ei säästa isegi oma venda.
20 Lõigatakse tükke paremalt,
kuid ikka on nälg,
süüakse vasakult,
kuid ikka pole küllalt.
Igaüks sööb omaenda käsivarre liha:
21 Manasse sööb Efraimi
ja Efraim Manasset.
Mõlemad on üheskoos Juuda vastu.+
Kõige selle juures pole ta viha vaibunud,
vaid ta käsi on ikka veel üles tõstetud, et lüüa.+
10 Häda neile, kes annavad välja kahjutoovaid määrusi,+
kes kirjutavad rõhuvaid seadusi,
2 et saaks lükata tagasi vaese tüliasja,
jätta mu rahva vilets õigusest ilma,+
võtta saagiks lesknaiste vara
ja riisuda isata lapsi!+
3 Mida te teete arunõudmise päeval,*+
kui kaugelt tuleb häving?+
Kelle juurde te pagete abi järele+
ja kuhu te jätate oma vara*?
4 Ei ole muud kui küürutada vangide seas
ja langeda tapetute keskel.
Kõige selle juures pole ta viha vaibunud,
vaid ta käsi on ikka veel üles tõstetud, et lüüa.+
6 Ma saadan ta usust taganenud rahva kallale,+
käsutan mind vihastanud rahva vastu
riisuma rohkesti saaki, röövima tema vara
ja tallama teda kui tänavapori.+
7 Aga tal on teised mõtted
ja ta südames on teised kavatsused.
Siiski on tal südames soov hävitada
ja tuua hukatust mitte vähestele, vaid paljudele rahvastele.
8 Ta ütleb:
„Eks ole kõik mu peamehed kuningad?+
10 Mu käsi vallutas tühiste jumalate kuningriigid,
kus oli rohkem nikerdatud kujusid kui Jeruusalemmas ja Samaarias.+
11 Eks tee ma Jeruusalemma ja tema ebajumalatega nii,
nagu ma tegin Samaaria ja tema tühiste jumalatega?”+
12 Kui Jehoova lõpetab kogu oma töö Siioni mäel ja Jeruusalemmas, karistab ta Assüüria kuningat tema ülbe südame ning uhke ja kõrgi pilgu pärast.+ 13 Sest too ütleb:
„Ma teen seda oma tugeva käe
ja oma tarkusega, sest ma olen arukas.
Ma kõrvaldan piirid rahvaste vahelt,+
rüüstan nende vara+
ja ma alistan elanikud oma vägevuses.+
14 Nagu mees sirutab käe linnupessa,
nii võtab mu käsi endale rahvaste vara,
nagu korjatakse mahajäetud mune,
nii võtan ma endale kogu maa.
Mitte keegi ei lehvita tiibu, ei ava nokka ega piiksata.””
15 Kas hoopleb kirves selle ees, kes temaga raiub?
Kas suurustab saag selle ees, kes temaga saeb?
Kas viibutab kepp+ oma ülestõstjat?
Kas tõstab sau üles oma hoidja?
16 Seepärast saadab ülim isand vägede Jehoova
tema* turskete meeste+ peale kurnava haiguse
ning süütab tema hiilguse alla lõõmava tule.+
17 Iisraeli Valgus+ muutub tuleks+
ja Iisraeli Püha leegiks.
See lööb lõkkele ning neelab tema* umbrohu ja ogalised põõsad ühe päevaga.
18 Jumal teeb lõpu ka tema metsa ja viljapuuaia hiilgusele.
See on otsekui põdeja hääbumine.+
19 Tema metsa puid jääb järele nii vähe,
et poisikegi võib need kirja panna.
20 Sel päeval ei otsi Iisraeli jääk
ega Jaakobi soo pääsenud
enam tuge sellelt, kes neid lõi,+
vaid toetuvad ustavalt Jehoovale,
Iisraeli Pühale.
22 Sest kuigi su rahvast, Iisrael,
on kui mereliiva,
pöördub sellest tagasi vaid väike osa.+
Hävingu tulek on otsustatud+
23 Jah, kõrgeim valitseja vägede Jehoova on otsustanud tuua hävingu,
see tabab kogu maad.+
24 Seepärast ütleb kõrgeim valitseja vägede Jehoova: „Mu rahvas, kes elad Siionis, ära karda assüürlast, kes sind kepiga lõi+ ja tõstis su vastu oma saua nagu Egiptus.+ 25 Sest veel pisut ja mu hukkamõistule tuleb lõpp. Mu viha pöördub nende peale ja hävitab nad.+ 26 Vägede Jehoova viibutab piitsa tema vastu+ nagu Midjani alistamisel Oorebi kalju juures.+ Tema kepp on mere kohal ja ta tõstab selle üles nagu Egiptuses.+
31 Madmena põgeneb,
Geebimi elanikud otsivad varju.
33 Ülim isand vägede Jehoova
laasib oksi kohutavate raksatustega,+
kõige kõrgemad puud raiutakse maha,
kõrged saavad madalaks.
34 Ta võtab metsatihnikud raudriistaga* maha
ning Liibanon langeb vägeva käe läbi.
2 Tema peale tuleb Jehoova vaim,+
tarkuse ja arusaamise vaim,+
nõu ja väe vaim,+
Jehoova tundmise ja kartuse vaim.
3 Jehoova kartusest tunneb ta rõõmu.+
Ei mõista ta kohut selle järgi, mida ta silmad näevad,
ega noomi lihtsalt selle põhjal, mida ta kõrvad kuulevad.+
4 Ta mõistab viletsaile kohut õigluses
ning noomib inimesi tasaste hüvanguks õiguses.
Ta lööb oma suu sauaga maad+
ja surmab oma huulte hingusega jumalatu.+
5 Õiglus on vööks ta ümber,
ustavus rihmaks ta puusadel.+
6 Siis võib hunti näha tallekese seltsis+
ja leopardi lebamas kitsekese kõrval.
Vasikas, lõvi ja nuumloom on üheskoos*+
ning poisike juhib neid.
8 Imik mängib kobra pesa juures
ja võõrutatud lapsuke sirutab käe mürkmao uru poole.
9 Ei tehta kurja ega kahju+
kogu mu pühal mäel,+
sest Jehoova tundmine täidab maa,
otsekui veed katavad merepõhja.+
10 Sel päeval on Iisai juur+ rahvastele kogunemistähiseks.+
Kõik rahvad otsivad temalt juhatust+
ja tema elupaik saab auliseks.
11 Sel päeval sirutab Jehoova uuesti, teist korda, oma käe, et koguda kokku oma rahva jääk Assüüriast,+ Egiptusest,+ Patrosest,+ Kuusist,+ Eelamist,+ Sinearist,* Hamatist ja meresaartelt.+ 12 Ta paneb rahvaste jaoks püsti kogunemistähise ning kogub kokku Iisraeli hajutatud.+ Ta kogub kokku Juuda pillutatud maa neljast nurgast.+
13 Siis kaob Efraimi kadedus+
ja tehakse lõpp Juuda vaenajatele.
Efraim ei kadesta enam Juudat
ja Juuda ei ole vaenulik Efraimi vastu.+
14 Nad sööstavad läände vilistite nõlvadele,
riisuvad üheskoos idamaa rahvaid.
Nad allutavad Edomi+ ja Moabi+
ning alistavad Ammoni.+
15 Jehoova lõhestab* Egiptuse mere lahe+
ja viibutab suurele jõele* rusikat.+
Ta lööb oma tulise hingusega selle seitset haru*,
laseb rahval sellest sandaalides läbi minna.
16 Tema rahva jäägi jaoks on maantee,+ mis viib Assüüriast välja,+
nagu oli Iisraeli jaoks Egiptusest väljumise päeval.
12 Sel päeval sa ütled:
„Ma tänan sind, Jehoova,
sest kuigi sa olid mu peale vihane,
vaibus su viha ja sa lohutasid mind.+
2 Jumal on mu pääste!+
Ma loodan tema peale ega karda,+
sest Jaah*, Jehoova, on mu jõud ja tugevus,
tema päästis mu.”+
3 Te ammutate rõõmuga vett
päästeallikaist.+
4 Sel päeval te ütlete:
„Tänage Jehoovat, hüüdke tema nime,
tehke rahvaste seas teatavaks tema teod!+
Rääkige, kui ülev on ta nimi!+
6 Hõiska ja rõkka rõõmust, Siioni elanik,
sest Iisraeli Püha on su keskel suur!”
13 Hukkamõistusõnum Babüloni kohta,+ mille Jesaja,+ Aamotsi poeg, oli nägemuses saanud:
2 „Pange paljale kaljule püsti kogunemistähis!+
Hüüdke neile, viibake käega,
et nad läheksid sisse ülikute väravast.
3 Mina andsin käsu oma valitutele*,+
kutsusin oma sõjamehed, kes uhkustundest juubeldavad,
valama välja mu viha.
4 Kuulake, rahvasumm mägedel,
loendamatu inimhulga kära!
Kuulake, kuningriikide
ja kokkutulnud rahvaste lärm!+
Vägede Jehoova vaatab sõjaväge üle.+
6 Uluge, sest Jehoova päev on ligi!
See tuleb kui hävitus Kõikvõimsalt.+
7 Seepärast lõtvuvad kõik käed
ja kõigi meeste süda lööb araks.+
8 Inimesed on paanikas.+
Neid haaravad krambihood ja valud
nagu tuhud sünnitajat.
Nad vaatavad üksteisele õuduses otsa,
nende palgeilt peegeldub äng.
9 Jehoova päev tuleb
halastamatu raevu ja tulise vihaga,
et teha maast kohutav vaatepilt,+
et kõrvaldada sealt kõik patused.
11 Ma nõuan maalt aru ta kurjuse pärast+
ja jumalatutelt nende pattude pärast,
teen lõpu jultunute uhkusele
ning alandan hirmuvalitsejate ülbuse.+
14 Siis pöördub igaüks oma rahva juurde
nagu tagaaetav gasell, nagu karjaseta kari,
igaüks pageb oma maale.+
15 Kõik, kes leitakse, torgatakse läbi,
ja kõik, kes kinni püütakse, langevad mõõga läbi.+
16 Nende lapsed rebitakse nende silme all tükkideks,+
nende majad rüüstatakse,
nende naised vägistatakse.
19 Babülon, kuningriikide ehe,+
kaldealaste ilu ja uhkus,+
saab samasuguseks kui Soodom ja Gomorra, mille Jumal segi paiskas.+
20 Teda ei asustata enam kunagi,
ta ei saa enam iial elupaigaks.+
Ei löö araablane seal telki üles,
ei karjata karjane seal karja.
21 Seal lesivad kõrbeasukad
ja majad on täis kassikakke.
Seal pesitsevad jaanalinnud+
ja karglevad ringi metsikud kitsed*.
22 Tema tornides häälitsevad ulguvad elukad
ja uhketes paleedes šaakalid.
Tema aeg läheneb ja ta päevi ei pikendata.”+
14 Jehoova halastab Jaakobile,+ valib taas Iisraeli.+ Ta paneb nad elama nende oma maale,*+ muulasedki liituvad nendega, ühinevad Jaakobi sooga.+ 2 Võõramaalased toovad iisraellased nende oma maale, Iisrael aga võtab nad Jehoova maal endale sulasteks ja teenijannadeks.+ Iisraellased võtavad vangi need, kes neid vangis hoidsid, ja hakkavad valitsema nende üle, kes neid tööle sundisid.
3 Sel päeval, kui Jehoova annab sulle rahu su vaevast, rahutusest ja rängast orjaikkest,+ 4 räägid sa Babüloni kuninga kohta selle pilkeloo:
„Kas tõesti on töölesundija oma otsa leidnud?
Kas tõesti on rõhumine lõppenud?+
5 Jehoova on murdnud jumalatute saua,
valitsejate kepi,+
6 mis lakkamatult ja raevukalt peksis rahvaid,+
mis vihaselt allutas rahvaid, kiusas neid karmilt taga.+
7 Kogu maa puhkab nüüd ja on rahus.
Rahvas hõiskab rõõmust.+
8 Isegi kadakad rõõmustavad su üle
ühes Liibanoni seedritega.
Nad ütlevad: „Sellest ajast, kui sa langesid,
ei tule ükski puuraidur meid maha raiuma.”
9 Surmavaldki on ärevil,
valmis sind vastu võtma.
Sinu pärast äratab ta need, kes lamavad jõuetuna hauas,
kõik rõhuvad juhid* maal.
Ta ajab oma troonilt püsti kõik rahvaste kuningad.
10 Kõik nad räägivad, ütlevad sulle:
„Kas sinagi oled jäänud jõuetuks nagu meie?
Kas oled saanud meie sarnaseks?
11 Alla surmavalda on tõugatud su kõrkus
ja su keelpillide hääl.+
Vaglad on su küljealuseks
ja ussid katavad sind.”
12 Kuidas sa küll oled langenud taevast,
sa sirav täht, koidiku poeg!
Kuidas sind küll paisati maa peale,
sa rahvaste alistaja!+
13 Sa mõtlesid oma südames: „Ma tõusen taevasse,+
Jumala tähtedest kõrgemale tõstan ma oma trooni+
ja istun kogunemismäele
põhjamaa kaugeimas nurgas.+
14 Ma tõusen üle pilvetippude
ja teen end Kõigekõrgema sarnaseks.”
15 Kuid sind tõugatakse alla surmavalda,
hauasügavuse kaugeimasse nurka.
16 Kes sind näevad, põrnitsevad sind,
nad uurivad sind ja ütlevad:
„Kas see on mees, kes pani vappuma maa
ja värisema kuningriigid,+
17 kes tegi asustatud maa kõrbe sarnaseks,
paiskas segi selle linnad,+
kes ei lasknud koju oma vange?”+
18 Kõik teised rahvaste kuningad —
jah, nad kõik — maeti auga,
igaüks oma hauakambrisse.
19 Ent sina oled kõrvale heidetud, ilma matmispaigata,
sa oled nagu põlatud võrse,
kaetud mõõgaga tapetutega,
kes lähevad alla kivihauda.
Sa oled kui jalge alla tallatud laip.
20 Sind ei maeta ühes nendega hauda,
sest sa hävitasid oma maa,
tapsid omaenda rahva.
Enam iial ei mainita kurjategijate sugu.
21 Pange valmis tapapink tema poegadele
nende esiisade süü tõttu,
et nad enam ei tõuseks, ei võtaks maad oma valdusse
ega täidaks seda oma linnadega.”
22 „Ma tõusen nende vastu,”+ kuulutab vägede Jehoova.
„Ma pühin ära Babüloni nime, talle järelejäänud, ta järeltulijad ja tulevased põlved,”+ kuulutab Jehoova.
23 „Ma teen ta okassigade omandiks ja soomaaks ning pühin ta ära hävitusluuaga,”+ kuulutab vägede Jehoova.
24 Vägede Jehoova on vandunud:
„Nagu ma olen kavatsenud, nii ka läheb,
mida ma olen otsustanud, see ka sünnib.
25 Ma purustan assüürlase mu enda maal
ja tallan ta maha oma mägedel.+
Ma kõrvaldan ta ikke oma rahva pealt
ja tema koorma selle õlgadelt.”+
26 Seda on otsustatud kogu maa kohta
ja see on käsi, mis on tõstetud kõigi rahvaste vastu.
27 Vägede Jehoova on otsustanud,
kes võiks tema nõu nurja ajada?+
Tema käsi on välja sirutatud,
kes võiks selle tagasi tõmmata?+
28 Kuningas Aahase surma-aastal+ anti teada järgmine kohtusõnum:
29 „Ära rõõmusta, Vilistimaa, ühes oma rahvaga,
et murtud on kepp, mis sind lõi.
Sest mao juure+ seest väljub mürkmadu+
ja selle järglaseks on salvav madu.
30 Samal ajal kui viletsate esmasündinuid toidetakse
ja vaesed lesivad rahus,
surman ma su juure näljaga
ja kes sinust järele jäävad, tapetakse.+
31 Ulu, oh, värav! Hala, oh, linn!
Kogu su rahvas, oh, Vilistimaa, muutub araks.
Sest põhjast tõuseb suitsusammas
ja vaenlaste väehulkades pole mahajääjaid.”
32 Mida vastata rahva käskjalgadele?
Seda, et Jehoova rajas alusmüüri Siionile+
ja seal leiavad varju tema rahva viletsad.
15 Hukkamõistusõnum Moabi kohta.+
Moabi Aar+ on vaikima pandud,
sest öösel see laastati.
Moabi Kiir+ on vaikima pandud,
sest öösel see laastati.
2 Ta on läinud üles templisse ja Diibonisse,+
ohvripaikadesse nutma.
4 Hesbon ja Elaale+ halavad,
nende häält on kuulda Jahaseni.+
Seepärast kisendavad Moabi relvastatud mehed.
Rahvas väriseb.
5 Mu süda kisendab Moabi pärast.
Ta põgenikud on jõudnud juba Soari+ ja Eglat-Selisijasse.+
Mööda Luuhiti tõusuteed lähevad nad nuttes üles,
Hooronaimi teel halavad nad õnnetuse pärast.+
6 Nimrimi veed on ära kuivanud.
Haljas rohi on närbunud,
taimed kadunud, ei mingit rohelust.
7 Seepärast viivad nad minema oma allesjäänud varud ja vara.
Nad lähevad läbi paplioru.
8 Hädakisa kaigub üle Moabimaa.+
Ulumine ulatub Eglaimini,
ulumine ulatub Beer-Eelimini,
9 sest Diimoni veed on täis verd,
ja Diimoni jaoks on mul varuks veel muudki:
lõvi nende kallale, kes on Moabist põgenenud,
ja nende kallale, kes on maale alles jäänud!+
16 Saatke maa valitsejale jäär
Selast läbi kõrbe
Siioni tütre mäele.
3 „Andke nõu, viige täide otsus!
Olgu su vari keskpäeval nagu öö.
Peida hajutatuid, ära reeda põgenikke.
4 Elagu mu hajutatud su keskel, Moab.
Ole neile varjupaigaks hävitaja eest.+
Rõhujale tuleb lõpp,
hävitus lakkab
ja teiste tallajad kaovad maa pealt.
5 Siis püsib troon tänu truule armastusele kindel.
See, kes istub sellel Taaveti telgis, on ustav,+
ta mõistab õiglast kohut ja seab kiirelt jalule õiguse.”+
6 Me oleme kuulnud Moabi uhkusest, et ta on väga uhke.+
Ta on ülbe, kõrk ja raevukas,+
kuid tema tühi jutt ei vii kuhugi.
7 Seepärast halab Moab oma hädas,
kõik Moabis halavad.+
Rusukspekstud oigavad Kiir-Hareseti+ rosinapätsikeste pärast,
8 sest Hesboni+ astangud,
Sibma+ viinapuu on kuivanud.
Rahvaste valitsejad on tallanud maha selle erepunased oksad*.
Need sirutusid Jaaserini,+
ulatusid kõnnumaale.
Selle võsud levisid ja tungisid mereni.
9 Seepärast ma nutan Sibma viinapuu pärast, nagu ma nutan Jaaseri pärast.
Ma niisutan teid pisaratega, Hesbon ja Elaale,+
sest kära teie suviste viljade ja lõikuse pärast on lõppenud*.
10 Viljapuuaiast on kadunud rõõm ja lust,
viinamägedelt pole kuulda rõõmulaule ega hõikeid.+
Surutõrtes ei sõtkuta enam viinamarju,
ma olen teinud juubeldamisele lõpu.+
11 Seepärast kaebleb mu sisemus Moabi pärast+
nagu võnkuvad lüürakeeled,
kõik mu sees Kiir-Hareseti pärast.+
12 Isegi kui Moab väsitab end ohvripaigas ja läheb oma pühamusse palvetama, on see täiesti asjatu.+
13 See on sõnum, mida Jehoova varem Moabi kohta ütles. 14 Nüüd aga ütleb Jehoova: „Kolme aasta jooksul, mis on nagu palgalise aastad,* alandatakse Moab ja seal toimuvad rahutused, nii et järele jääb vaid pisut tähtsusetuid inimesi.”+
3 Efraimist kaovad kindlustatud linnad+
ja Damaskusest kuningavõim.+
Süüria järelejäänute hiilgus hääbub
nagu iisraellaste hiilgus,” kuulutab vägede Jehoova.
4 „Sel päeval Jaakobi hiilgus tuhmub
ja tema tervisest pakatav ihu lahjub.
5 Jaakob on siis nagu põld, kus lõikaja kogub kasvavat vilja
ja lõikab oma käega viljapäid —
see on otsekui järelnoppimine Refaimi orus.+
6 Jääb üksnes järelnoppimine
nagu pärast õlipuu tagumist:
vaid kaks-kolm küpset oliivi on jäänud latva,
vaid neli-viis viljakandvatele okstele,”+ kuulutab Iisraeli Jumal Jehoova.
7 Sel päeval vaatab inimene oma Looja poole ja kinnitab pilgu Iisraeli Pühale. 8 Ta ei vaata altareid,+ mis ta käed on teinud,+ ega oma sõrmede tööd, ka mitte pühi tulpi* ega suitsutusaluseid.
9 Sel päeval on tema kindluslinnad otsekui mahajäetud paik metsas,+
nagu mahajäetud oks iisraellaste ees;
need muutuvad tühermaaks.
10 Sa* oled ju unustanud oma pääste Jumala+
ega ole tuletanud meelde oma kindluskaljut.+
Seepärast rajad sa kauneid istandusi
ja paned neisse kasvama võõra* võsu.
11 Päeval teed sa tara oma istanduse ümber,
hommikul paned idanema seemne,
kuid saak kaob haiguse ja vaigistamatu valu päeval.+
12 Kuula! Rahvad möllavad,
möllavad kui tormine meri.
Rahvahõimud mäslevad
nagu mühav vetemöll.
13 Rahvahõimud mäslevad kui mühavad veed.
Jumal sõitleb neid, nad põgenevad kaugele.
Neid aetakse taga, otsekui tuul keerutab mägedel aganaid,
otsekui tormituul veeretab ohakaid.
14 Õhtul haarab neid õud,
hommikuks ei ole neid enam.
See on meie rüüstajate osa
ja riisujate tasu.
18 Häda vihisevate tiibadega putukate maale
Etioopia+ jõgede piirkonnas!
2 See läkitab käskjalad merele,
papüürusalustel üle vee, öeldes:
„Minge, te nobedad sõnumiviijad,
pikakasvulise ja siledanahalise rahva juurde,
rahva juurde, keda kardetakse kõikjal,+
tugeva ja võiduka rahva juurde,
kelle maa on jõed ära uhtunud.”
3 Kõik ilmamaa elanikud ja maa asukad,
te näete, nagu oleks mägedele pandud püsti kogunemistähis,
ja kuulete, nagu puhutaks sarve.
4 Jehoova ütles mulle:
„Ma jään rahulikuks ja vaatan enda rajatud paika*.
Mu kohalolek on kui kuumavirvendus päikesevalguses,
otsekui kastepilv lõikusaja palavuses.
5 Sest enne lõikust,
kui õitsemine on lõppenud ja õiest valmib viinamari,
lõigatakse aianoaga ära kasvud,
kärbitakse vääte ja visatakse minema.
6 Need kõik jäetakse röövlindudele mägedel
ja loomadele maa peal.
Suvel on nende kallal röövlinnud
ja lõikusajal kõik maa loomad.
7 Sel ajal tuuakse vägede Jehoovale and
pikakasvuliselt ja siledanahaliselt rahvalt,
rahvalt, keda kardetakse kõikjal,
tugevalt ja võidukalt rahvalt,
kelle maa on jõed ära uhtunud,
paika, mis kannab vägede Jehoova nime, Siioni mäele.”+
19 Hukkamõistusõnum Egiptuse kohta.+
Jehoova sõidab väledal pilvel ja tuleb Egiptusse.
Egiptuse tühised jumalad värisevad tema ees+
ja egiptlaste süda lööb araks.
2 „Ma kihutan egiptlase egiptlase vastu,
nad sõdivad üksteisega,
igaüks sõdib oma venna ja ligimesega,
linn linna ja kuningriik kuningriigiga.
3 Egiptlasi haarab segadus
ja ma nurjan nende plaanid.+
Nad pöörduvad tühiste jumalate poole,
posijate, vaimude väljakutsujate ja ettekuulutajate poole.+
4 Ma annan Egiptuse julma isanda kätte,
selle üle hakkab valitsema karm kuningas,”+ kuulutab ülim isand vägede Jehoova.
5 Merevesi haihtub,
jõgi taheneb ja kuivab.+
6 Jõed hakkavad haisema,
Niiluse kanalid Egiptuses alanevad ja kuivavad.
Pilliroog ja kõrkjad kõdunevad.+
7 Niiluse-äärsed rohumaad Niiluse jõe suudmes
ja kõik Niiluse jõe külvimaad+ kuivavad.+
Tuul ajab need laiali ja neid pole enam.
8 Kalamehed ahastavad,
kes heidavad Niiluse jõkke õngekonkse, halavad,
kes võrke vette lasevad, nõrkevad.
9 Häbisse jäävad nii linakraasijad+
kui ka valge kanga kudujad.
10 Tema kangrud tunnevad meelehärmi,
kõik palgatöölised on hingepõhjani kurvad.
11 Soani+ peamehed on arutud.
Vaarao kõige targemad nõuandjad annavad rumalat nõu.+
Kuidas te küll ütlete vaaraole:
„Mina olen tarkade järeltulija,
muistsete kuningate järglane”!
12 Kus siis on su targad mehed?+
Jutustagu nad sulle, mida vägede Jehoova on otsustanud Egiptuse kohta, kui nad seda teavad.
13 Soani peamehed on toiminud rumalalt,
suguharude pealikud on viinud Egiptuse eksiteele.
14 Jehoova on valanud Egiptuse peale segaduse vaimu.+
Nad on viinud Egiptuse eksiteele kõiges, mida ta teeb,
pannud ta taaruma nagu joobnu oma okses.
15 Egiptuses ei tee keegi tööd,
ei pea ega saba, võsu ega kõrkjas*.
16 Sel päeval on Egiptus nagu naine, väriseb ja tunneb hirmu, sest vägede Jehoova ähvardav käsi on tõusnud tema kohale.+ 17 Juudamaa saab Egiptusele õuduseks. Kui seda mainitakse, haarab egiptlasi hirm vägede Jehoova otsuse pärast, mis ta on nende kohta teada andnud.+
18 Sel päeval on Egiptusemaal viis linna, kes räägivad kaanani keelt+ ja vannuvad ustavust vägede Jehoovale. Üht linna hüütakse Lammutuslinnaks.
19 Sel päeval on Jehoova altar keset Egiptusemaad ja Jehoova sammas selle piiri ääres. 20 See on märgiks ja tunnistuseks vägede Jehoova kohta Egiptusemaal. Rõhujate pärast hüüavad nad Jehoovat ja ta saadab neile päästja, vägeva päästja, kes nad vabastab. 21 Jehoova saab egiptlaste seas kuulsaks ja sel päeval egiptlased tunnevad Jehoovat. Nad toovad ohvreid ja ande, annavad Jehoovale tõotuse ning täidavad selle. 22 Jehoova lööb Egiptust,+ lööb teda ja tervendab ta. Egiptlased pöörduvad Jehoova poole, tema kuuleb nende anumist ja teeb nad terveks.
23 Sel päeval viib maantee+ Egiptusest Assüüriasse. Siis tuleb Assüüria Egiptusse ja Egiptus läheb Assüüriasse ning Egiptus ja Assüüria teenivad koos Jumalat. 24 Sel päeval on Iisrael kolmas Egiptuse ja Assüüria kõrval,+ olles õnnistuseks keset maad, 25 sest vägede Jehoova õnnistab neid, öeldes: „Õnnistatud olgu mu rahvas Egiptus, mu kätetöö Assüüria ja mu omand Iisrael!”+
20 Sel aastal, kui Assüüria kuningas Sargon saatis Asdodisse+ väeülema*, sõdis see Asdodi vastu ja vallutas selle.+ 2 Sel ajal ütles Jehoova Aamotsi pojale Jesajale:+ „Heida kotiriie puusadelt ja võta sandaalid jalast.” Jesaja tegigi nii ning käis ringi poolalasti ja paljajalu.
3 Jehoova ütles: „Nii nagu mu teenija Jesaja on käinud kolm aastat ringi poolalasti ja paljajalu, mis on märgiks+ ja endeks Egiptusele+ ja Etioopiale,+ 4 nii viib Assüüria kuningas ära egiptlastest vangid+ ja etiooplastest pagendatud, poisid ja vanad mehed, poolalasti ja paljajalu, istmikud paljad — häbiks Egiptusele. 5 Siis nad* kohkuvad ja häbenevad Etioopia pärast, kes oli nende lootus, ja Egiptuse pärast, kes oli nende uhkus*. 6 Sel päeval ütlevad selle rannikuala elanikud: „Näe, mis on juhtunud meie lootusega, kuhu me põgenesime abi järele, et pääseda Assüüria kuninga käest! Kuidas me nüüd pääseme?””
21 Hukkamõistusõnum mereäärse kõrbe* kohta.+
Otsekui tormituuled tuhisevad läbi lõuna,
nõnda tuleb õnnetus kõrbest, hirmuäratavalt maalt.+
2 Mulle öeldi sünges nägemuses:
„Reetur tegutseb reeturlikult
ja hävitaja hävitab.
Mine üles, Eelam! Asu piirama, Meedia!+
Ma teen lõpu ohkamisele, mida ta on põhjustanud.”+
3 Seepärast olen ma suures ahastuses.+
Mul on valuhood
nagu sünnitajal.
Mul on nii suur äng, et ma ei kuule,
olen nii ärevil, et ei näe.
4 Süda mu sees taob, ma värisen hirmust.
Hämarik, mida igatsesin, kohutab mind.
6 Sest Jehoova ütles mulle:
„Mine, pane välja vahimees, et ta teataks, mida näeb.”
7 Ta nägi hoburakendiga sõjavankrit,
eeslitega sõjavankrit,
kaamelitega sõjavankrit.
Ta jälgis teraselt, tähelepanelikult.
9 Ma näen, mis tuleb:
hoburakendiga sõjavanker meestega.”+
Siis ta hüüdis:
„Ta on langenud! Babülon on langenud!+
Kõik ta nikerdatud jumalakujud lebavad purukspekstult maas!”+
10 Oh mu viljana pekstud rahvas,
mu viljapeksuplatsil tallatud rahvas,+
ma olen kuulutanud teile seda, mida olen kuulnud vägede Jehoovalt, Iisraeli Jumalalt.
11 Hukkamõistusõnum Duuma* kohta.
Mulle hüütakse Seirist:+
„Vahimees, kas öö on veel pikk?
Vahimees, kas öö on veel pikk?”
12 Vahimees vastab:
„Hommik tuleb, aga ka öö.
Kui tahate küsida, küsige.
Tulge uuesti tagasi.”
15 Sest nad põgenevad mõõga eest, paljastatud mõõga eest,
vinnastatud vibu ja sõjajulmuste eest.
16 Jehoova ütles mulle: „Ühe aasta jooksul, mis on nagu palgalise aasta,* tehakse Keedari+ hiilgusele lõpp. 17 Keedari vibulaskjatest sõjamehi jääb vähe järele, sest nõnda on öelnud Iisraeli Jumal Jehoova.”
2 Sa olid täis kära,
sa rahutu linn, juubeldav linn.
Su tapetud ei langenud mõõga läbi
ega surnud lahingus.+
3 Kõik su julmad valitsejad on üheskoos põgenenud.+
Nad on võetud vangi ilma vibuta.
Kõik, kes on leitud, on viidud vangi,+
kuigi nad olid põgenenud kaugele.
4 Seepärast ma ütlen: „Pöörake minult ära oma silmad!
Ma nutan kibedasti.+
Ärge püüdkegi mind lohutada
5 Sest kõrgeim valitseja vägede Jehoova
saadab nägemuste orule
jahmatuse, kaotuse ja paanika päeva.+
Seal lõhutakse müüri+
ning kisa* tõuseb mägedeni.
7 Su parimad orud
täituvad sõjavankritega,
lahinguratsud* rivistuvad värava juurde
8 ning Juudalt võetakse kaitse.
Sel päeval vaatad sa metsakoja+ relvalao poole. 9 Te näete Taaveti linna+ müüris palju pragusid. Te kogute alumisse tiiki vett.+ 10 Te loete üle Jeruusalemma majad ja kisute neid maha, et kindlustada müüri. 11 Te teete müüride vahele mahuti vana tiigi vee tarvis. Aga te ei vaata vägeva Looja poole, kes seda teeb, ega näe teda, kes on seda juba ammu otsustanud.
12 Sel päeval kutsub kõrgeim valitseja vägede Jehoova
nutma ja leinama,+
päid paljaks ajama ja kotiriiet kandma.
13 Aga selle asemel on pidutsemine ja rõõm,
veisetapp ja lambaveristus,
lihasöömine ja veinijoomine ning öeldakse:+
„Söögem ja joogem, sest homme me sureme!””+
14 Siis vägede Jehoova teatas mulle: „„Teie eksimust ei lepitata, kuni te surete,”+ ütleb kõrgeim valitseja vägede Jehoova.”
15 Nii lausub kõrgeim valitseja vägede Jehoova: „Mine majapidaja Sebna+ juurde, kes on pandud kuningakoja üle, ja ütle talle: 16 „Mis on siin sinu ja kes kuulub siin sulle, et sa raiud siin enesele matmispaika?” Kõrgendikul raiub ta enesele matmispaika, uuristab kaljusse puhkepaika. 17 „Jehoova heidab su raevukalt alla, haarab sust jõuga kinni, 18 keerab su kõvasti kokku ja heidab nagu palli avarale maale. Seal sa sured ja seal on su toredad vankrid — häbiks su isanda kojale. 19 Ma kõrvaldan sind ametist ja tõukan su kohalt.
20 Sel päeval ma kutsun oma teenija, Hilkija poja Eljakimi.+ 21 Ma rüütan ta sinu kuube ja seon sinu õlavöö kindlalt ta ümber+ ning annan sinu võimu tema kätte. Tema saab isaks Jeruusalemma elanikele ja Juuda soole. 22 Ma panen Taaveti koja võtme+ tema õlale. Mille ta avab, seda ei sulge keegi, ja mille ta sulgeb, seda ei ava keegi. 23 Ma löön ta kindlasse kohta kinni nagu varna ning temast saab oma isakoja auline troon. 24 Tema külge riputatakse kogu ta isakoja hiilgus: järglased ja järeltulijad, kõik väiksed anumad, igasugused vaagnad ning ka kõik suured anumad.
25 Sel päeval kõrvaldatakse kindlasse kohta löödud varn,”+ kuulutab vägede Jehoova, „see raiutakse maha ja see kukub ning selle küljes rippunud koorem puruneb, sest nõnda on öelnud Jehoova.””
23 Hukkamõistusõnum Tüürose kohta.+
Halage, Tarsise laevad,+
sest sadam on rüüstatud, seal ei saa enam randuda.
Seda teatati neile Kittimis.+
2 Vaikige, ranniku elanikud!
Siidoni+ kaupmehed, kes künnavad merd, on teid rikkaks teinud.
3 Paljude vete tagant toodi Siihori*+ vili,
Niiluse lõikus, Tüürose tulu,
ja see tõi rahvastele rikkust.+
4 Häbi sulle, Siidon, sa merekindlus,
sest meri kõneleb:
„Mul pole olnud sünnitusvalusid ja ma pole sünnitanud,
ka pole ma kasvatanud üles noori mehi ega lasknud sirguda neitseid.”+
6 Põgenege Tarsisesse,
halage, ranniku elanikud!
7 Kas see on tõesti teie linn, mis on juubeldanud juba ammustest aegadest, oma nooruspäevist?
Tema jalad viisid ta kaugetele maadele elama.
8 Kes on seda otsustanud Tüürose kohta,
tema kohta, kes jagab kroone,
kelle kaupmehed on valitsejad
ja kelle kaubitsejaid austatakse kogu maal?+
9 Vägede Jehoova on seda otsustanud,
et teotada tema kõrkust, mida ta tunneb oma ilu pärast,
et alandada kõiki, keda austatakse kogu maal.+
11 Jumal sirutab käe mere kohale,
raputab kuningriike.
Jehoova on andnud käsu Foiniikia kindlused hävitada.+
12 Ta ütleb: „Sa ei juubelda enam,+
sa rõhutud neitsi, Siidoni tütar.
Tõuse, põgene Kittimisse!+
Isegi seal ei leia sa rahu.”
13 Vaata kaldealaste+ maad!
See rahvas — mitte Assüüria+ —
on teinud Tüürosest kõrbeasukate elupaiga.
Ta on püstitanud piiramistornid,
kiskunud maha tema kindlustornid,+
muutnud ta rusuhunnikuks.
14 Halage, Tarsise laevad,
sest teie kindlus on hävitatud.+
15 Sel päeval unustatakse Tüüros seitsmekümneks aastaks,+ ühe kuninga eluajaks. Pärast seitsmekümne aasta möödumist saab Tüürosest otsekui lõbunaine, kellest lauldakse:
16 „Võta lüüra ja käi linnas ringi, sa unustatud lõbunaine.
Mängi kaunisti oma lüürat,
laula palju laule,
et sind meelde tuletataks.”
17 Kui seitsekümmend aastat täis saab, pöörab Jehoova pilgu Tüürose poole ja see hakkab jälle tegema tasu eest hooratööd kõigi maa kuningriikidega. 18 Aga tema tulu ja tasu on Jehoovale püha. Seda ei koguta ega talletata, sest see saab neile, kes elavad Jehoova ees, et nad võiksid hästi süüa ja kaunilt riietuda.+
24 Jehoova teeb maa tühjaks ja laastab selle.+
2 Kõigiga läheb ühtemoodi:
rahva ja preestriga,
sulase ja isandaga,
teenijanna ja emandaga,
ostja ja müüjaga,
laenutaja ja laenajaga,
võlausaldaja ja võlgnikuga.+
6 Seepärast neelab needus maa+
ja selle elanikud kannavad süüd.
Seepärast kahaneb maa elanike hulk
ja vähe inimesi jääb järele.+
9 Veini juuakse ilma lauluta,
vägijook on joojaile kibe.
10 Hüljatud linn on purustatud,+
majad suletud, keegi ei pääse sisse.
12 Linn on varemeis,
väravast on tehtud rusuhunnik.+
13 Nõnda sünnib sel maal rahvaste keskel:
otsekui oleks taotud õlipuud,+
otsekui oleks pärast viinamarjakoristust järelnopitud viinamäge.+
16 Maa äärtest kostab laulu:
„Austus Õigele!”+
Aga mina ütlen: „Ma olen otsa jäänud, otsa jäänud!
Häda mulle! Reeturid reedavad.
Reeturid reedavad täie reeturlikkusega.”+
17 Õud, püünisauk ja lõks ootavad sind, sa maa elanik.+
18 Igaüks, kes põgeneb õudustäratava hüüu eest, langeb püünisauku,
ja igaüks, kes pääseb august välja, püütakse lõksu.+
Sest taevaluugid avatakse
ja maa alustoed löövad vappuma.
20 Maa vaarub nagu joobnu,
õõtsub kui osmik tuule käes.
Tema üleastumine lasub rängalt ta peal,+
ta langeb ega tõuse enam.
21 Sel päeval pöörab Jehoova oma pilgu sõjaväele ülal kõrgustes
ja kuningatele maa peal.
22 Nad aetakse kokku
otsekui vangid auku
ja suletakse vangikongi,
alles paljude päevade pärast tullakse neid vaatama.
23 Täiskuu on siis kohmetunud
ja särav päike häbeneb,+
sest vägede Jehoova on saanud Siioni mäel+ ja Jeruusalemmas kuningaks,+
auliseks oma rahva vanemate ees.+
25 Jehoova, sina oled mu Jumal.
Ma ülistan sind, ma kiidan su nime,
sest sa oled teinud imelisi asju,+
seda, mida seadsid eesmärgiks ammustel aegadel;+
sa oled olnud ustav+ ja usaldusväärne.
2 Sa oled teinud linna kivivareks,
kindluslinna rusuks.
Võõraste kindlus pole enam linn,
seda ei ehitata enam kunagi üles.
3 Seepärast ülistab sind vägev rahvas,
kardab julmade rahvaste linn.+
4 Sest sa oled kindluseks viletsale,
kindluseks vaesele tema kitsikuses,+
pelgupaigaks sajuhoo eest,
varjuks kuumuses,+
kui julmad marutormina vastu müüri sööstavad.
5 Nagu leevendaks leitsakut põuasel maal,
nõnda vaigistad sa võõraste möllu.
Nagu pilve vari leevendab leitsakut,
nõnda tehakse julmade laulule lõpp.
6 Vägede Jehoova valmistab sel mäel+ kõigile rahvastele
pidusöögi rammusate roogadega,+
pidusöögi parima* veiniga,
üdirikaste roogadega,
parima selitatud veiniga.
7 Ta kõrvaldab sel mäel loori, mis katab kõiki rahvaid,
katte, mis on kootud üle kõigi rahvaste.
8 Kõrgeim valitseja Jehoova neelab surma ära igaveseks+
ja pühib pisarad kõigilt palgeilt.+
Ta kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt,
sest nõnda on Jehoova rääkinud.
9 Sel päeval öeldakse:
„See on meie Jumal!+
Temale me lootsime+
ja tema päästis meid.+
See on Jehoova!
Temale me lootsime.
Rõõmustagem tema pääste üle ja hõisakem!”+
10 Jehoova käsi lasub sellel mäel+
ja Moab tallatakse ta omas paigas jalge alla+
nagu põhk sõnnikuhunnikusse.
11 Jumal sirutab käe ja lööb Moabi,
otsekui ujuja lööb vastu vett,
ning alandab tema ülbuse+
osavate käelöökidega.
12 Ta lükkab kindlustatud linna ümber
ühes kõrgete kaitsemüüridega,
ta paiskab selle maha, otse põrmu.
26 Sel päeval lauldakse Juudamaal+ seda laulu:+
„Meil on tugev linn.+
Pääste meie Jumalalt on selle müür ja kaitsevall.+
2 Avage väravad,+ et võiks siseneda õige rahvas,
ustav rahvas.
3 Sa kaitsed neid, kes toetuvad täielikult sinule*.
Sa annad neile püsiva rahu,+
sest nad loodavad sinu peale.+
5 Tema alandab need, kes elavad kõrgel, alandab kõrge linna.
Ta alandab selle,
alandab selle maani.
Ta paiskab selle põrmu.
6 Jalg tallab sellel —
vaevatute jalad, viletsate sammud.”
8 Jehoova, me loodame sinu peale,
käies su õiguse teel.
Meie hing igatseb, et sind ja su nime meeles hoitaks.
9 Mu hing igatseb su järele öösel,
mu vaim otsib sind,+
sest kui sa maa üle kohut mõistad,
õpivad maa elanikud õigust.+
10 Isegi kui jumalatule armu anda,
ei õpi ta õigust.+
Õigusemaalgi teeb ta kurja+
ega näe Jehoova ülevust.+
11 Jehoova, sinu käsi on tõstetud üles, kuid nad ei märka seda.+
Kui nad näevad su innukust oma rahva pärast, jäävad nad häbisse.
Jah, tuli neelab su vaenlased.
13 Jehoova, meie Jumal, meie üle on valitsenud teised isandad,+
kuid meie ülistame üksnes sinu nime.+
14 Nad on surnud ega ärka ellu.
Kes lamavad jõuetuna hauas, ei tõuse üles.+
Sa pöördusid nende vastu,
et nad hävitada ja mälestuski neist kaotada.
15 Sa oled lisanud rahvast, Jehoova,
sa oled lisanud rahvast,
oled austanud end,+
oled tublisti laiendanud kõiki maa piire.+
16 Jehoova, hädas pöördusid nad sinu poole,
palvetasid sosinal su ees, kui sa neid karistasid.+
17 Jehoova, sa oled teinud meist
otsekui lapseootel naise,
kes sünnituse lähenedes tuhudes oigab.
18 Me jäime rasedaks, vaevlesime tuhudes,
aga oleksime justkui sünnitanud tuult.
Me ei toonud maale päästet
ega sünnitanud sellele maale ühtegi uut elanikku.
19 „Sinu surnud ärkavad ellu.
Minu laibad tõusevad üles.+
Ärgake ja hõisake rõõmust,
te põrmus lamajad!+
Sest sinu kaste on kui hommikune kaste*,
ja maa toob ellu need, kes lamavad jõuetuna hauas.
20 Mine, mu rahvas, oma kambritesse
ja sulge uks enda järel.+
Peida end üürikeseks ajaks,
kuni viha möödub.+
21 Sest Jehoova tuleb oma asupaigast
nõudma maa elanikelt aru nende pattude kohta
ja maa paljastab oma veresüü
ega peida enam oma tapetuid.”
27 Sel päeval karistab Jehoova oma raske, suure ja tugeva mõõgaga+
leviatanit*, siuglevat madu,
leviatanit, looklevat madu,
ja tapab selle mereeluka.
3 Mina, Jehoova, kaitsen teda.+
Ma kastan teda kogu aeg.+
Ööl ja päeval kaitsen ma teda,
et keegi ei teeks talle kahju.+
4 Ma pole enam vihane.+
Kes julgeks seada mu ette ogalisi põõsaid ja umbrohtu?
Ma tallaksin need maha ja süütaksin need põlema.
5 Parem tulgu ta mu kindlusse
ja tehku minuga rahu,
ta tehku minuga rahu.”
6 Tulevastel päevadel Jaakob juurdub,
Iisrael õitseb ja ajab võsusid+
ning maa saab täis nende vilja.+
7 Kas teda peaks rängalt lööma?
Kas ta tuleks armutult tappa?
8 Hirmutushüüuga võitled sa temaga, saadad ta minema.
Päeval, mil puhub idatuul, ajad sa ta ägeda puhanguga ära.+
9 Nii lepitatakse Jaakobi süü+
ja see on tema patukustutuse täielik vili:
ta teeb kõik altarikivid
pihustatud kriidikivi sarnaseks,
nii et enam ei jää ühtki püha tulpa ega suitsutusalust.+
10 Kindlustatud linn hüljatakse,
karjamaa jäetakse maha nagu kõrb.+
Seal sööb vasikas ja seal ta lesib,
ta näsib tema oksi.+
11 Kui tema oksad on kuivanud,
tulevad naised neid murdma
ja teevad nendega tuld.
See ei ole arukas rahvas,+
seepärast nende looja ei halasta neile,
nende valmistaja pole neile armuline.+
12 Sel päeval taob Jehoova alla viljad suure jõe* voogudest Egiptuse vadini,+ ja teid, iisraellased, nopitakse üksteise järel.+ 13 Sel päeval puhutakse suurt sarve+ ning need, kes on hukkumas Assüüriamaal,+ ja need, kes on pillutatud Egiptusemaale,+ tulevad ja kummardavad Jehoova ette Jeruusalemmas pühal mäel.+
28 Häda Efraimi+ joomarite uhkele kroonile*,
tema hiilgava ilu närtsivale õiele,
mis on kõrgel veinist joobnute viljaka oru kohal!
2 Jehooval on keegi tugev ja võimas.
Otsekui mürisev rahetorm, hävitav raju,
nagu äikesetormi võimas vetetulv
paiskab see selle jõuga maha.
3 Efraimi joomarite uhked kroonid
tallatakse jalge alla.+
4 See hiilgava ilu närtsiv õis,
mis on kõrgel viljaka oru kohal,
saab varajase viigimarja sarnaseks, mis küpseb enne suve:
kes seda näeb, võtab ja neelab selle kohe alla.
5 Sel päeval on vägede Jehoova kauniks krooniks ja ilusaks pärjaks oma rahva jäägile.+ 6 Ta on õiguse vaimuks kohtujärjel istujale ning jõuallikaks neile, kes tõrjuvad väravas vaenlaste rünnaku.+
7 Ja veel neidki paneb vein ekslema
ja vägijook taaruma:
preester ja prohvet ekslevad vägijoogiuimas,
nad on veinist segased,
taaruvad vägijoogist,
ekslevad nägemustest,
komistavad kohtumõistmisel.+
8 Nende lauad on täis vastikut okset,
puhast kohta seal pole.
9 Nad ütlevad: „Kellele ta jagab teadmisi
ja kellele seletab sõnumit?
Kas äsja piimast võõrutatuile,
rinnalt võetuile?
10 Sest ta ütleb: „Käsu järel käsk, käsu järel käsk,
nööri järel nöör, nööri järel nöör,*+
siin natuke, seal natuke.””*
11 Seepärast räägib ta sellele rahvale kogelejate kaudu ja võõras keeles.+ 12 Ta oli neile öelnud: „See on puhkepaik. Laske väsinul puhata. See on kosutuskoht.” Aga nemad ei kuulanud.+ 13 Seepärast on Jehoova sõna neile
„käsu järel käsk, käsu järel käsk,
nööri järel nöör, nööri järel nöör,+
siin natuke, seal natuke”,
nii et kui nad kõnnivad,
siis nad komistavad ja kukuvad selili,
saavad viga, langevad lõksu ja püütakse kinni.+
14 Seepärast kuulake Jehoova sõnu, te hooplejad,
Jeruusalemma rahva valitsejad,
15 sest te ütlete:
„Me oleme sõlminud surmaga lepingu,+
teinud surmavallaga kokkuleppe*.
Tulgu või tulvaveed,
meieni need ei ulatu,
sest meie varjupaigaks on vale
ja pelgupaigaks pettus.”+
16 Seepärast lausub kõrgeim valitseja Jehoova:
„Ma panen Siionisse järeleproovitud aluskivi,+
kindla vundamendi+ kalli nurgakivi.+
Kes sellesse usub, ei tunne hirmu.+
17 Ma teen mõõdunööriks õiguse+
ja loodiks õigluse.+
Rahe hävitab valedest varjupaiga,
veed ujutavad üle peidupaiga.
18 Teie leping surmaga tühistatakse
ja kokkulepe surmavallaga nurjub.+
Kui tulevad tulvaveed,
löövad need teid puruks.
19 Alati, kui need teist üle käivad,
pühivad need teid minema.+
Ja need käivad teist üle
igal hommikul, päeval ja ööl.
Vaid hirm paneb kuuldut mõistma.*”
20 Voodi on sirutamiseks liiga lühike
ja tekk katmiseks liiga kitsas.
21 Jehoova tõuseb nagu Peratsimi mäel,
ajab end püsti nagu Gibeoni-lähedases orus,+
et teha ära oma tegu, hämmastav tegu,
ja teha ära oma töö, tavatu töö.+
22 Nüüd aga jätke mõnitamine,+
et teie köied ei pingulduks veel enam,
sest ma kuulsin kõrgeimalt valitsejalt vägede Jehoovalt
otsusest hävitada kogu maa.+
23 Pöörake kõrv ja kuulake mu häält,
pange tähele ja kuulake mu sõnu!
24 Kas kündja terve päeva üksnes künnab ega külvagi seemet?
Kas ta muudkui kobestab ja äestab?+
25 Eks ta pärast pinnase tasandamist
puista mustköömneid ja külva köömneid,
eks ta külva nisu, hirssi ja otra neile mõeldud paika
ja pane speltanisu+ piiriks?
27 Ei peksta ju mustköömneid viljapeksureega+
ega veeta köömnete peal reherulli,
vaid mustköömneid pekstakse kepiga
ja köömneid nuiaga.
28 Kas leivavili purustatakse peeneks?
Ei, seda ei peksta lõpmata.+
Hobused veavad sellel reherulli,
kuid seda ei purustata peeneks.+
29 „Häda Arielile*, Arieli linnale, kus Taavet laagrisse jäi!+
Lisandugu aastale aasta,
jätkugu pidupäevade ringkäik.+
2 Kuid mina toon Arielile häda,+
nii et seal on leinamine ja hala+
ning temast saab mulle kui Jumala altarikolle.+
4 Sind alandatakse.
Sa räägid otsekui maa alt,
su sõnad kõlavad summutatult kui põrmust.
Su hääl tuleb maa seest,+
see on nagu vaimude väljakutsuja hääl,
ja su sõnad kostavad põrmust nagu siutsumine.
5 Sinu vaenlaste jõugust saab kui peenike tolm+
ning hirmuvalitsejate jõugust saavad lendlevad aganad.+
See sünnib silmapilkselt, äkitselt.+
6 Vägede Jehoova päästab su
kõuekõmina, maavärina ja mürinaga,
tormituule ja maruga, neelava tuleleegiga.”+
7 Siis kõik rahvad, kes sõdivad Arieli vastu+ —
kõik need, kes sõdivad tema vastu,
püstitavad piiramistorne
ja toovad talle häda —,
näeksid otsekui und, öist nägemust.
8 See on, nagu näeks näljane unes, et ta sööb,
aga ärgates on ta kõht tühi,
nagu näeks janune unes, et ta joob,
aga ärgates on ta nõrk ja janus.
Nii sünnib kõigi rahvastega,
kes sõdivad Siioni mäe vastu.+
9 Jahmuge ja hämmastuge,+
jääge pimedaks ja ärge nähke!+
Nad on purjus, aga mitte veinist,
nad taaruvad, aga mitte vägijoogist.
10 Sest Jehoova on valanud teie peale raske une vaimu,+
ta on sulgenud teie silmad, te prohvetid,+
ja katnud teie pea, te nägijad.+
11 Iga nägemus on teile nagu sõnad pitseeritud raamatus.+ Kui anda see kirjaoskajale, öeldes: „Palun loe see ette”, vastab ta: „Ma ei saa, see on kinni pitseeritud.” 12 Või kui anda see raamat kirjaoskamatule, öeldes: „Palun loe see ette”, vastab see: „Ma ei oska ju lugeda.”
13 Jehoova ütleb: „See rahvas ligineb mulle suuga
ja nad ülistavad mind huultega,+
aga nende süda on minust kaugel
ja nende jumalateenimine pole muud kui inimeste käskude järgimine.+
14 Seepärast toimin ma jälle hämmastaval viisil oma rahvaga,
teen ühe ime teise järel.+
Nende tarkade tarkus kaob
ja arukate arukus peidetakse.”+
15 Häda neile, kes teevad kõik, et varjata oma plaane Jehoova eest!+
Nende teod sünnivad pimedas
ja nad ütlevad: „Kes meid näeb?
Kes meist teab?”+
16 Kuidas te küll väänate kõike!*
Kas pottseppa peetakse saviga võrdseks?+
Kas ütleks töö oma tegija kohta:
„Tema pole mind valmistanud,”+
või kuju oma vormija kohta:
„Tema ei mõista midagi”?+
18 Sel päeval kuulevad kurdid raamatu sõnu
ning pimedad näevad, pääsedes pilkasest pimedusest.+
19 Tasased tunnevad siis veel rohkem rõõmu Jehoovast
ja vaesed hõiskavad Iisraeli Püha pärast.+
20 Sest hirmuvalitseja kaob,
hoopleja saab otsa
ning hävitatakse kõik, kes kavatsevad kurja,+
21 kes sõnu väänates teised süüdlaseks teevad,
kes seavad lõkse kaitsjale* linnaväravas+
ja kes võtavad tühjade väidetega õigelt õiguse.+
22 Seepärast ütleb Aabrahami+ vabastaja Jehoova Jaakobi soole:
„Jaakob ei jää enam häbisse
23 Sest kui ta näeb enese ümber
oma lapsi, mu kätetööd,+
siis nad peavad pühaks minu nime,
nad peavad pühaks Jaakobi Püha
ja seisavad aukartuses Iisraeli Jumala ees.+
24 Need, kes on isemeelse vaimuga, tulevad siis mõistusele
ja nurisejadki võtavad õpetust kuulda.”
30 „Häda kangekaelsetele poegadele,”+ kuulutab Jehoova,
„kes viivad ellu plaane, mis pole minu omad,+
kes sõlmivad liite*, kuid ilma minu vaimuta,
lisades patule patu.
2 Nad lähevad minuga nõu pidamata+ alla Egiptusse,+
et leida varju vaarao kaitse all
ja leida pelgupaik Egiptuse varjus.
3 Aga vaarao kaitse saab teile häbiks
ja pelgupaik Egiptuse varjus alanduseks.+
4 On ju peamehed Soanis+
ja käskjalad jõudnud Haanesesse.
5 Nad kõik jäävad häbisse
kasutu rahva pärast,
kellest pole ei abi ega tuge,
vaid kes on üksnes häbiks ja teotuseks.”+
6 Hukkamõistusõnum lõunamaa loomade kohta.
Läbi häda ja viletsuse maa,
kus elab lõvi, möirgav lõvi,
rästik ja kiire mürkmadu,
veavad nad oma rikkusi eeslite seljas
ja oma varusid kaamelite küürudel.
Ent rahval pole neist asjadest mingit kasu.
8 „Mine nüüd, kirjuta see nende ees tahvlile
ja tähenda üles raamatusse,+
et see jääks alles tulevasteks päevadeks,
oleks püsivaks tunnistuseks.+
10 Nad ütlevad nägijatele: „Ärge nähke,”
ja ennustajatele: „Ärge jutustage meile tõeseid nägemusi.+
Rääkige meile meeldivaid asju, looge pettekujutlusi.+
11 Keerake teelt kõrvale, lahkuge rajalt.
Me ei taha enam midagi kuulda Iisraeli Pühast.””+
12 Seepärast ütleb Iisraeli Püha:
„Kuna te põlgate minu sõna,+
loodate tüssamisele ja pettusele
ning toetute neile,+
13 siis on see süütegu teile otsekui katkine müür,
otsekui äravajunud kõrge müür, mis on kokku kukkumas.
See variseb järsku, ühe silmapilguga kokku.
14 See lõhutakse nagu suur savianum,
purustatakse pihuks, nii et ei jää järele potikildugi,
millega tuleasemelt tuld võtta
või lombist* vett kühveldada.”
15 Nii ütleb kõrgeim valitseja Jehoova, Iisraeli Püha:
„Kui te tulete minu juurde tagasi ja püsite rahulikud, siis te pääsete.
Rahulikkus ja usaldus oleks teie tugevus.”+
Aga te pole tahtnud,+
16 vaid ütlete: „Ei, me põgeneme hobustel!”
Seepärast tulebki teil põgeneda.
„Me kihutame kiiretel ratsudel!”+
Seepärast on teie tagaajajadki kiired.+
17 Tuhat väriseb ühe ähvardaja ees,+
viie ähvardaja eest te põgenete,
kuni need, kes on teist alles jäänud, on otsekui mast mäetipus,
otsekui kogunemistähis künkal.+
18 Kuid Jehoova ootab kannatlikult, et teile armu anda,+
ja ta tõuseb, et teile halastada.+
Sest Jehoova on õiguse Jumal.+
19 Kui rahvas elab Siionis, Jeruusalemmas,+ siis sa ei nuta enam.+ Sinu appihüüdu kuuldes on ta sulle armuline: ta vastab kohe, kui sind kuuleb.+ 20 Jehoova annab sulle küll ahastuseleiba ja rõhumisevett,+ kuid su ülim õpetaja ei peida end enam ja sa näed oma silmaga oma ülimat õpetajat.+ 21 Kui te kaldute paremale või vasakule, kuulevad te kõrvad häält, mis teie tagant ütleb: „See on tee,+ käige sellel.”+
22 Sa rüvetad hõbeda, millega on kaetud su nikerdatud kujud, ja kulla, millega on kaetud su valatud kujud.+ Sa viskad need kujud ära nagu menstruatsiooniverelapi ja ütled neile: „Minema siit!”*+ 23 Jumal annab vihma su seemnele, mida sa maha külvad,+ ja sa saad maa saagist külluslikult rammusat leiba.+ Sel päeval söövad su loomad avaral karjamaal.+ 24 Veised ja eeslid, kellega maad haritakse, söövad hapuoblikatega segatud toitu, mida on tuulatud kühvli ja hargiga. 25 Sel suurel tapapäeval, kui tornid langevad, voolavad igal kõrgel mäel ja künkal ojad ja veejoad.+ 26 Täiskuu valgus on nagu päikese valgus ja päikese valgus on seitse korda tugevam,+ otsekui seitsme päeva valgus, päeval, kui Jehoova seob oma rahva vigastuse+ ja parandab enda löödud ränga haava.+
27 Jehoova* tuleb kaugelt,
põleva viha ja raskete pilvedega.
Tema huuled on täis meelepaha
ja tema keel on kui neelav tuli.+
28 Tema hingus* on kui kaelani ulatuv tulvajõgi,
see raputab rahvaid hävingusõelal.
Rahvaste lõugade vahel on suurauad,+ mis juhivad nad eksiteele.
29 Aga te laulate siis
nagu pühadeks valmistumise ööl+
ja tunnete südamerõõmu nagu see,
kes sammub flöödiga*
Jehoova mäele, Iisraeli Kalju juurde.+
30 Jehoova toob kuuldavale oma võimsa hääle+
ning näitab oma käsivarre+ raevukat laskumist+
ühes neelava tuleleegi,+
32 Igat karistuskepi hoopi,
mis Jehoova Assüüriale jagab,
saadavad tamburiini- ja lüürahelid,+
kui ta viibutab lahingus tema vastu kätt.+
33 Sest temale on juba valmis seatud Tofet*,+
see on ka kuninga jaoks.+
Puukuhi on suur ja lai,
tuld ja puid on külluslikult.
Jehoova hingus, mis on kui väävlijõgi,
süütab selle põlema.
31 Häda neile, kes lähevad alla Egiptusse abi järele,+
kes loodavad hobustele,+
rajavad lootuse sõjavankritele, et neid on palju,
ja sõjaratsudele*, et need on vägevad.
Aga nad ei vaata Iisraeli Püha poole
ega otsi Jehoovat.
2 Kuid temagi on tark ning ta toob õnnetuse
ega võta oma sõnu tagasi.
Ta tõuseb kurjade jõugu vastu
ja nende vastu, kes aitavad ülekohtusi.+
3 Aga egiptlased on vaid inimesed, nad pole Jumal,
nende hobused on liha, mitte vaim.+
Kui Jehoova tõstab käe,
siis komistab iga abipakkuja
ja langeb iga abistatav,
nad hukkuvad üheskoos.
4 Jehoova ütles mulle:
„Nii nagu lõvi, noor tugev lõvi, uriseb oma saagi juures,
kui tema vastu on kutsutud kokku karjaste hulk,
ega kohku nende häälest,
ei heitu nende kisast,
niisamuti laskub vägede Jehoova alla sõdima
Siioni mäe ja künka eest.
5 Nagu allasööstev lind
kaitseb vägede Jehoova Jeruusalemma.+
Ta kaitseb ja päästab, säästab ja vabastab.”
6 „Iisraeli rahvas, pöördu tagasi tema juurde, kelle vastu sa oled nii jultunult mässanud.+ 7 Sest sel päeval hülgab igaüks teist oma tühised hõbejumalad ja väärtusetud kuldjumalad, mis teie käed on patuselt teinud.
8 Assüürlane langeb mõõga läbi, aga mitte inimese mõõga läbi,
teda neelab mõõk, aga mitte inimese mõõk.+
Ta põgeneb mõõga eest
ja tema noored mehed pannakse sunnitööle.
9 Suurest hirmust hääbub tema kalju
ja kogunemistähis paneb ta peamehed kohkuma,” kuulutab Jehoova,
kelle valgus* on Siionis ja põletusahi Jeruusalemmas.
2 Igaüks neist on otsekui varjupaik tuule eest,
justkui ulualune vihmavalingu ajal,
nagu veeojad põuases paigas,+
nagu võimsa kalju vari janusel maal.
3 Nägijate silmad pole siis enam suletud
ja kuuljate kõrvad panevad tähele.
4 Tormakate süda süüvib õpetusse
ning kogelejate keel räägib selgelt ja soravalt.+
5 Rumalat ei hüüta enam üllaks*
ja põhimõteteta meest ei peeta õilsaks.
6 Sest rumal räägib rumalusi
ja sepitseb südames kurja,+
et ärgitada usust taganemist* ja rääkida Jehoova kohta valet,
et lasta näljasel nälgida
ja jätta janune joogita.
7 Põhimõteteta mehe võtted on nurjatud.+
Ta õhutab toimima häbitult,
et hukutada viletsaid valega,+
ka siis, kui vaene räägib õigust.
8 Aga helde sihiks on heldus,
ta püüab ikka olla helde*.
9 „Te muretud naised, tõuske ja kuulake mu häält!
Te hooletud tütred,+ pange tähele mu sõnu!
10 Veidi rohkem kui aasta pärast te, muretud, värisete,
sest kuigi viinamarjakoristus lõppeb, saaki pole.+
11 Vabisege, te muretud naised!
Värisege, te hooletud!
Heitke endalt riided
ja pange puusade ümber kotiriie.+
12 Taguge endale halisedes vastu rinda
viljakate põldude ja viljakandva viinapuu pärast.
13 Mu rahva maal kasvavad ogalised taimed ja asteldega põõsad.
Need vohavad kõigis majades, mis olid kord täis lusti,
jah, kõikjal selles varem nii rõkkavas linnas.+
14 Sest kindlustorn on hüljatud,
kärarikas linn maha jäetud.+
Ofelist*+ ja vahitornist on saanud jääv tühermaa
rõõmuks metseeslitele
ja karjamaaks kariloomadele,+
15 seniks kuni meie peale valatakse vaim ülalt+
ning kõrbest saab viljapuuaed
ja viljapuuaiast otsekui mets.+
16 Siis elab kõrbes õigus
ja viljapuuaias õiglus.+
18 Mu rahvas elab rahulikus elupaigas,
turvalistes eluasemetes, vaiksetes puhkepaikades.+
19 Kuid rahesadu langetab metsa
ning linn tehakse maatasa.
20 Õnnelikud olete teie, kes külvate kõigi vete ääres,
kes lasete pullil ja eeslil vabalt liikuda!”+
33 Häda sulle, laastaja, keda pole laastatud,+
ja sulle, reetur, keda pole reedetud!
Kui oled laastamise lõpetanud, laastatakse sind.+
Kui oled reetmise lõpetanud, reedetakse sind.
2 Oo, Jehoova, ole meile armuline!+
Me loodame sinule.
Toeta meid oma käsivarrega+ igal hommikul
ja ole meie päästjaks hädaajal.+
3 Sinu kõuehääle eest rahvad põgenevad.
Kui sa tõused, nad hajuvad.+
4 Nagu rüüstaksid aplad rohutirtsud, nii võetakse saak su käest,
rohutirtsuparve kombel tormatakse sellele kallale.
5 Jehoova ülendatakse,
ta elab kõrgustes.
Ta täidab Siioni õiguse ja õiglusega.
6 Tema annab neil päevil kindlustunde,
võimsa pääste,+ tarkuse, teadmised ja Jehoova kartuse+ —
see on inimese varanduseks*.
7 Nende* kangelased kisendavad tänaval,
rahukäskjalad nutavad kibedalt.
8 Maanteed on maha jäetud,
keegi ei rända jalgradadel.
Vaenlane on murdnud lepingu,
ta on linnad ära põlanud
ega hooli surelikest inimestest.+
9 Maa leinab* ja närbub.
Liibanon tunneb häbi+ ja kõduneb.
Saaronist on saanud otsekui kõrb,
Baasan ja Karmel heidavad endalt lehed.+
11 Te kannate üsas kuivanud heina ja sünnitate kõrsi.
Teie vaim neelab teid kui tuleleek.+
12 Rahvast saab kui põletatud lubi.
Ta süüdatakse põlema nagu maharaiutud ogataimed.+
13 Kuulake, kaugelviibijad, mis ma teen!
Lähedalolijad, tunnustage mu vägevust!
14 Patustajad on Siionis hirmul,+
usutaganejad värisevad:
„Kes meist saaks elada neelava tule ääres?+
Kes meist saaks elada kustumatute leekide lähedal?”
15 See, kes käib õiguse teel,+
räägib tõtt,+
põlgab ära ebaausa tulu,
keelab oma kätel võtta altkäemaksu,+
katab kõrvad, et mitte kuulda verevalamisest,
ja sulgeb silmad, et mitte näha kurja —
16 see elab kõrgustes;
tema kindel varjupaik on kaljurüngastel,
talle antakse leiba
ja veest ei tule tal puudu.”+
17 Su silmad näevad kuningat kogu ta hiilguses,
silmitsevad kauget maad.
19 Sa ei näe jultunud rahvast,
rahvast, kelle segast keelt sa ei mõista
ja kelle kokutavast kõnest sa ei saa aru.+
20 Vaata Siionit, meie pidupäevade linna!+
Su silmad näevad Jeruusalemma kui rahulikku elupaika,
telki, mida ei liigutata,+
mille vaiu ei tõmmata kunagi välja
ja mille nööre ei kista katki.
21 Selles paigas kaitseb kõrgeauline Jehoova meid
kui jõed ja laiad kanalid,
kus ei sõida galeerilaevastik
ja mida ei läbi uhked laevad.
22 Sest Jehoova on meie kohtumõistja,+
Jehoova on meie seadusandja,+
Jehoova on meie kuningas+ —
tema päästab meid.+
23 Vaenlaste köied lõtvuvad,
masti ei suudeta püsti hoida ega purjesid pingutada.
Sel ajal jagatakse rikkalikku saaki,
lombakadki saavad suure noosi.+
34 Rahvad, tulge ligi ja kuulake,
rahvahõimud, pange tähele!
Kuulgu maa ja mis seda täidab,
maapind ja kõik sellest võrsuv!
2 Sest Jehoova tunneb meelepaha kõigi rahvaste vastu+
ja raevu kõigi nende sõjavägede vastu.+
Ta laseb nad hävitada,
saadab nad tapale.+
3 Kes neist tapetakse, heidetakse kõrvale,
nende laipadest tõuseb lehka+
ja mäed nõretavad nende verest.+
4 Kõik taeva sõjaväed kõdunevad,
taevas rullitakse kokku nagu rullraamat.
Kogu selle sõjavägi kuivab kokku,
nagu kuivanud leht kukub viinapuult
ja krimpsus vili viigipuult.
5 „Mu mõõk upub taevas verre.+
See langeb kohtumõistjana Edomi peale,+
rahva peale, kelle olen otsustanud hävitada.
6 Jehooval on mõõk, see on üleni verine.
See tilgub rasvast,+
noorte jäärade ja sikkude verest,
jäärade neerurasvast.
Sest Jehooval on ohver Bosras,
suured tapatalgud Edomimaal.+
7 Tarvadki tulevad tapale koos nendega,
noored pullid koos vägevatega.
Nende maa vettib verest
ja muld imbub läbi rasvast.”
9 Tema* jõed muutuvad pigiks
ja muld väävliks,
tema maa saab põleva pigi sarnaseks,
10 mis ei kustu ööl ega päeval;
selle suitsu tõuseb igavesti.
Ta jääb laastatuks kõigiks põlvedeks,
enam kunagi ei käi keegi sealt läbi.+
11 Pelikanid ja okassead vallutavad selle,
kõrvukrätsud ja rongad hakkavad seal elama.
Jumal veab ta üle tühjuse mõõdunööri
ja laastamise loodinööri.
12 Ühelegi tema ülikule ei anta kuningavõimu,
kõik tema peamehed kaovad.
13 Tema kindlustornides kasvavad okastaimed,
kindlustes nõgesed ja ohakad.
Temast saab šaakalite eluase,+
jaanalindude elupaik.
14 Kõrbeasukad kohtuvad seal ulguvate loomadega,
metsik kits* hüüab oma kaaslast.
Öösorr asub sinna ja leiab endale puhkepaiga.
15 Seal teeb madu endale pesa ja muneb munad,
ta haub need välja ja kogub pojad enda varju.
Seal kogunevad harksabad, igaüks oma paarilisega.
16 Uurige Jehoova raamatut ja lugege sealt ette,
et mitte ükski neist ei puudu,
ükski neist pole paariliseta,
sest Jehoova suu on seda käskinud
ja tema vaim on nad kokku kogunud.
17 Tema on neile liisku heitnud,
tema käsi on neile määratud paiga välja mõõtnud.
Nad saavad selle igaveseks enda valdusse,
nad jäävad sinna elama kõigiks põlvedeks.
2 Maa õitseb,+
ta rõõmutseb ja hõiskab.
Talle antakse Liibanoni au,+
Rahvas saab näha Jehoova au, meie Jumala hiilgust.
3 Kinnitage nõrku käsi,
tehke tugevaks vankuvad põlved.+
4 Öelge neile, kel murelik süda:
„Olge tugevad, ärge kartke!
Teie Jumal tuleb kätte maksma,
Jumal tuleb tasuma.+
Ta tuleb ja päästab teid.”+
6 Siis jalust vigane hüppab kui hirv+
ja keeletu keel hõiskab.+
Kõrbes tulvavad veed
ja kõrbetasandikul jõed.
7 Kõrbenud alast saab roostik
ja põuasest maast saavad veeallikad.+
Šaakalite elukohas, nende puhkepaigas,+
haljendab rohi, kasvab pilliroog ja papüürus.
8 Seal kulgeb tee,+
mida kutsutakse pühaks teeks.
Ükski rüve ei saa sellel rännata.+
See on üksnes nende jaoks, kel on luba seal käia,
ükski rumal ei eksi sinna.
9 Lõvi seal ei ole
ja ükski kiskja sinna ei lähe,
neid seal ei leidu.+
Üksnes vabaksostetud käivad sellel.+
10 Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi+ ja tulevad Siionisse hõisates,+
nende päid kroonib lakkamatu rõõm.+
Juubeldus ja rõõmustus saadavad neid,
aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.+
36 Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assüüria+ kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade vastu ja vallutas need.+ 2 Assüüria kuningas saatis Laakisest+ Jeruusalemma kuningas Hiskija juurde ülemjoogikallaja*+ ühes võimsa sõjaväega. Nad peatusid ülatiigi veejuhtme juures,+ mis on pesupesemisväljale viiva tee ääres.+ 3 Siis läksid kojaülem Eljakim,+ Hilkija poeg, ning kirjutaja Sebna+ ja kroonik Joah, Aasafi poeg, ülemjoogikallajaga kohtuma.
4 Ülemjoogikallaja ütles neile: „Öelge Hiskijale: „Nii lausub suur kuningas, Assüüria kuningas: „Millele sa küll loodad?+ 5 Sa ütled, et sul on nii sõjaplaan kui ka jõud. Kuid need on tühjad sõnad. Kelle peale sa loodad, et julged minu vastu mässata?+ 6 Sa loodad Egiptuse, selle murtud pilliroo peale, mis tungib pihku ja puurib peost läbi, kui sellele toetuda. Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas, kõigile, kes tema peale loodavad.+ 7 Kui te ütlete mulle, et te loodate oma Jumala Jehoova peale, siis kas polnud need mitte tema ohvripaigad ja altarid, mis Hiskija kõrvaldas,+ öeldes Juudale ja Jeruusalemmale: „Te peate kummardama selle altari ees”?””+ 8 Palun sõlmi nüüd mu isanda Assüüria kuningaga+ selline kihlvedu: ma annan sulle 2000 hobust, kui sa suudad neile ratsanikud leida. 9 Kuidas suudaksid sa lüüa isegi väikseimat võimukandjat mu isanda sulaste seast, kui loodad Egiptuse vankrite ja ratsanike peale? 10 Kas olen ma siis ilma Jehoova loata selle maa vastu tulnud, et see hävitada? Jehoova ise ütles mulle: „Mine selle maa vastu ja hävita see!””
11 Siis ütlesid Eljakim, Sebna+ ja Joah ülemjoogikallajale:+ „Palun räägi oma sulastega aramea* keeles,+ me saame sellest aru. Ära räägi meiega juudi keeles müüri peal oleva rahva kuuldes.”+ 12 Ent ülemjoogikallaja vastas: „Kas mu isand saatis mind rääkima neid sõnu vaid teie isandale ja teile? Kas mitte ka neile, kes istuvad müüril ning peavad koos teiega sööma oma rooja ja jooma oma kust?”
13 Siis hüüdis ülemjoogikallaja valju häälega juudi keeles:+ „Kuulake, mida ütleb suur kuningas, Assüüria kuningas!+ 14 Kuningas ütleb nõnda: „Ärge laske Hiskijal end petta, sest tema ei suuda teid päästa!+ 15 Ärgu pangu Hiskija teid lootma Jehoova peale!+ Ta ütleb: „Jehoova päästab meid! Seda linna ei anta Assüüria kuninga kätte.” 16 Ärge kuulake Hiskijat, sest Assüüria kuningas ütleb: „Sõlmige minuga rahu ja andke alla. Siis te saate igaüks süüa oma viinapuust ja viigipuust ning juua omaenda veemahutist, 17 kuni ma tulen ja viin teid maale, mis on teie maa sarnane,+ maale, kus on vilja ja värsket veini, leiba ja viinamägesid. 18 Ärge laske Hiskijal end eksitada sõnadega „Jehoova päästab meid!”. Kas on mõni teiste rahvaste jumalaist päästnud oma maa Assüüria kuninga käest?+ 19 Kus on Hamati ja Arpadi jumalad?+ Kus on Sefarvaimi+ jumalad? Kas nemad päästsid Samaaria minu käest?+ 20 Kes kõigist nende maade jumalatest on päästnud oma maa minu käest, et Jehoova suudaks päästa Jeruusalemma minu käest?”””+
21 Aga nad olid vait ega vastanud talle sõnagi, sest kuningas oli keelanud talle vastata.+ 22 Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, ning kirjutaja Sebna+ ja kroonik Joah, Aasafi poeg, Hiskija juurde, riided lõhki käristatud, ning andsid talle teada ülemjoogikallaja sõnad.
37 Niipea kui kuningas Hiskija neid sõnu kuulis, käristas temagi oma riided lõhki, pani endale kotiriide ümber ja läks Jehoova kotta.+ 2 Ta saatis kojaülem Eljakimi, kirjutaja Sebna ja vanemad preestrid, kotiriie ümber, prohvet Jesaja,+ Aamotsi poja juurde. 3 Nad ütlesid Jesajale: „Nii lausub Hiskija: „See päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev, sest lapsed on jõudnud emakasuudmeni, kuid sünnituseks pole enam jõudu.+ 4 Ehk su Jumal Jehoova kuuleb seda, mida räägib ülemjoogikallaja, kelle tema isand Assüüria kuningas on saatnud mõnitama elavat Jumalat,+ ning nõuab temalt aru nende sõnade pärast, mis su Jumal Jehoova on pidanud kuulma. Palveta nüüd nende eest,+ kes on veel elus!””+
5 Niisiis läksid kuningas Hiskija sulased Jesaja juurde+ 6 ja Jesaja ütles neile: „Öelge oma isandale: „Nii lausub Jehoova: „Ära tunne hirmu+ kuuldud sõnade pärast, millega Assüüria kuninga sulased+ on mind teotanud. 7 Ma panen tema pähe ühe mõtte ning ta kuuleb üht sõnumit ja naaseb oma maale.+ Ma lasen tal langeda mõõga läbi ta omal maal.”””+
8 Ülemjoogikallaja kuulis, et Assüüria kuningas oli Laakise alt tagasi tõmbunud, ning pöördus tagasi kuninga juurde ja leidis ta sõdimas Libna vastu.+ 9 Kui Assüüria kuningale teatati, et Etioopia kuningas Tirhaka on tulnud välja temaga sõdima, saatis ta uuesti käskjalad Hiskija juurde+ selliste sõnadega: 10 „Öelge Juuda kuningale Hiskijale: „Ära lase oma Jumalal, kellele sa loodad, end petta, kui ta ütleb: „Jeruusalemma ei anta Assüüria kuninga kätte!”+ 11 Sa oled kuulnud, mida Assüüria kuningad on teinud kõigi maadega, et nad on need hävitanud.+ Kas sina üksi peaksid pääsema? 12 Kas rahvaste jumalad, kelle mu esiisad hävitasid, päästsid nad?+ Kus on Goosan, Haaran+ ja Resef ning Telassaris elanud Edeni rahvas? 13 Kus on Hamati kuningas, Arpadi kuningas, Sefarvaimi,+ Heena ja Ivva linnade kuningad?””
14 Hiskija võttis käskjalgade käest kirja ja luges selle läbi. Seejärel läks ta Jehoova kotta, laotas kirja Jehoova ette+ 15 ning palvetas Jehoova poole:+ 16 „Oo, vägede Jehoova,+ Iisraeli Jumal, kes istud troonil keerubite kohal*, sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, sina oled teinud taeva ja maa. 17 Pööra oma kõrv ja kuula, Jehoova!+ Ava oma silmad ja näe, Jehoova!+ Kuula kõiki neid Sanheribi sõnu, millega ta mõnitab elavat Jumalat.+ 18 See on tõsi, Jehoova, et Assüüria kuningad on laastanud kõiki maid+ ja ka enda maad. 19 Nad on visanud tulle nende jumalad,+ sest need polnudki jumalad, vaid inimeste kätetöö,+ kivi ja puu. Seepärast said nad need hävitada. 20 Nüüd aga, meie Jumal Jehoova, päästa meid tema käest, et kõik maa kuningriigid saaksid teada, et sina, Jehoova, oled ainus Jumal!”+
21 Seejärel läkitas Aamotsi poeg Jesaja Hiskijale sõnumi: „Nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Kuna sa palvetasid mu poole Assüüria kuninga Sanheribi pärast,+ 22 siis see on sõna, mis Jehoova tema kohta ütleb:
„Siioni neitsilik tütar põlgab sind, ta pilkab sind.
Jeruusalemma tütar vangutab su pärast pead.
23 Keda sa oled mõnitanud+ ja teotanud?
Kelle peale sa oled kõrgendanud häält,+
kelle poole tõstnud oma ülbed silmad?
Eks see ole Iisraeli Püha!+
24 Oma sulaste kaudu oled sa teotanud Jehoovat,+ öeldes:
„Oma sõjavankrite hulgaga
tõusen ma mägede harjadele,+
Liibanoni kaugeimaisse paigusse.
Ma raiun maha selle suursugused seedrid, parimad kadakad.
Ma tulen tema kõrgeimasse varjupaika, tihedaimasse metsa.
25 Ma kaevan kaevusid ja joon vett,
kuivatan jalataldadega jõed* Egiptuses.”
26 Kas sa pole kuulnud? Juba ammusest ajast on see otsustatud.
Kaugetest päevadest peale olen ma selleks valmistunud.+
Nüüd viin ma selle ellu.+
Sina muudad kindlustatud linnad rusuhunnikuiks.+
27 Nende elanikud on abitud,
nad on hirmunud ja peavad häbi tundma.
Nad on kui taimed põllul ja kui haljas rohi,
nagu katustel kasvav rohi, mille kõrvetab idatuul.
28 Aga ma tean hästi, millal sa istud, millal lähed ja tuled+
ning millal sa raevud mu peale,+
29 sest sinu raev mu vastu+ ja su möirgamine on ulatunud mu kõrvu.+
Seepärast panen ma konksu sulle ninna ja suurauad+ suhu
ning viin sind tagasi sama teed, mida sa tulid.”
30 See on sulle märgiks, Hiskija: sel aastal te sööte isekasvanud vilja, järgmisel aastal sellest võrsunud vilja, kuid kolmandal aastal te külvate seemet ja lõikate, istutate viinamägesid ja sööte nende saaki.+ 31 Need, kes Juuda soost pääsevad, kes järele jäävad,+ juurduvad alt ja kannavad vilja pealt, 32 sest Jeruusalemmast väljuvad järelejäänud ja Siioni mäelt tulevad ellujäänud.+ Vägede Jehoova tuline ind teeb seda.+
33 Seepärast ütleb Jehoova Assüüria kuninga kohta:+
„Sellesse linna ta ei tule,+
ta ei lase sinna noolt,
ei astu selle vastu kilbiga
ega raja selle ümber piiramisvalli.””+
34 „Ta lahkub sama teed, mida mööda ta tuli,
sellesse linna ta ei tule,” lausub Jehoova.
36 Jehoova ingel läks välja ja tappis assüürlaste laagris 185 000 meest. Kui rahvas hommikul vara üles tõusis, nägi ta vaid surnukehasid.+ 37 Siis Assüüria kuningas Sanherib lahkus, läks tagasi Niinevesse+ ja jäi sinna.+ 38 Kord, kui ta kummardas oma jumalat Nisrokit selle templis, lõid tema enda pojad Adrammelek ja Sareser ta mõõgaga maha+ ning põgenesid Araratimaale.+ Ja tema poeg Assarhaddon+ sai tema asemel kuningaks.
38 Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli lausa suremas.+ Tema juurde tuli prohvet Jesaja,+ Aamotsi poeg, ning teatas: „Nii ütleb Jehoova: „Anna veel viimased korraldused oma kodakondsetele, sest sa ei parane, vaid sured.””+ 2 Seepeale pööras Hiskija näo seina poole ja palus Jehoovat: 3 „Oo, Jehoova, ma anun sind, et sa meenutaksid,+ kuidas ma olen käinud su ees ustavalt ja kogu südamest+ ning olen teinud head su silmis!” Ja Hiskija nuttis kibedasti.
4 Siis tuli Jesajale Jehoovalt sõnum: 5 „Mine tagasi ja teata Hiskijale:+ „Nii ütleb sinu esiisa Taaveti Jumal Jehoova: „Ma kuulsin su palvet+ ja nägin su pisaraid.+ Ma lisan su elupäevadele 15 aastat.+ 6 Ma päästan sinu ja selle linna Assüüria kuninga käest ning kaitsen seda linna.+ 7 See on sulle märgiks Jehoovalt, et Jehoova viib täide oma sõna:+ 8 ma lasen varjul, mis on Aahase trepil* allapoole liikunud, kümme astet tagasi minna.”””+ Ja vari läkski trepil tagasi kümme astet, mis ta oli juba laskunud.
9 Juuda kuninga Hiskija laul, mille ta tegi, kui oli haigusest paranenud.
10 Ma ütlesin: „Oma elu poolel teel
tuleb mul minna surmavalla väravaisse,
minult röövitakse mu ülejäänud aastad.”
11 Ma ütlesin: „Ei näe ma Jaahi*, Jaahi elavate maal.+
Ei näe ma enam inimesi,
kui olen selle paiga asukate seas, kus kõik lõppeb.
12 Mu elupaik on maha kistud ja ära võetud+
nagu karjase telk.
Ma olen oma elu kokku rullinud nagu kangur kanga.
Otsekui lõimelõngade küljest lõikad sa mu lahti.
Varavalgest ööpimeduseni viid sa mind lõpu poole.+
13 Kuni hommikuni rahustan ma end.
Lõvi kombel murrad sa kõik mu luud.
Varavalgest ööpimeduseni viid sa mind lõpu poole.+
14 Ma häälitsen nagu piiritaja või rästas*,+
kudrutan nagu tuvi.+
Mu silmad vaatavad väsinult kõrgustesse:+
„Oo, Jehoova, ma olen suures hädas!
Ole mulle toeks!”+
15 Mida ma oskan öelda?
Ta rääkis minuga ja tegutses.
Ma käin alandlikult kõik oma aastad,
meenutades oma hingeahastust.
16 Oo, Jehoova, tänu nendele* inimene elab
ja tänu nendele püsib minus eluvaim.
Sina annad mulle tagasi tervise ja hoiad mind elus.+
17 Rahu asemel oli mul suur kibedus,
aga kuna sa olid minusse kiindunud,
säästsid sa mind hukatuse august.+
Kõik mu patud oled sa heitnud oma selja taha.+
18 Surmavald ei ülista sind,+
surm ei kiida sind.+
Kes lähevad alla hauasügavusse, ei looda su ustavuse peale.+
20 Oo, Jehoova, päästa mind!
Siis me mängime keelpillidel mu laule+
kõik oma elupäevad Jehoova kojas.”+
21 Jesaja ütles seejärel: „Tooge viigimarjapätsike ja pange see paisele, et ta saaks terveks.”+ 22 Aga enne veel küsis Hiskija: „Mis on märgiks, et ma saan Jehoova kotta minna?”+
39 Sel ajal saatis Babüloni kuningas Merodak-Baladan, Baladani poeg, Hiskijale kirja ja kingituse,+ sest ta oli kuulnud tema haigusest ja paranemisest.+ 2 Hiskija võttis käskjalad rõõmuga vastu ning näitas neile oma aardekambrit,+ hõbedat ja kulda, palsamiõli ja muid kalleid õlisid, kogu oma relvaladu ja kõike, mis oli tema varakambrites. Hiskija ei jätnud neile midagi näitamata oma kojas ja kogu oma valitsusalal.
3 Siis tuli prohvet Jesaja kuningas Hiskija juurde ja küsis temalt: „Mida need mehed rääkisid ja kust nad tulid?” Hiskija vastas: „Nad tulid kaugelt maalt, Babülonist.”+ 4 Jesaja küsis: „Mida nad su kojas nägid?” Hiskija vastas: „Nad nägid mu kojas kõike. Ma ei jätnud neile näitamata midagi sellest, mis on mu varakambrites.”
5 Siis ütles Jesaja Hiskijale: „Kuula nüüd vägede Jehoova sõnu: 6 „Tulevad päevad, mil kõik, mis on su kojas ja mis su esiisad on kogunud, viiakse ära Babüloni. Midagi ei jää alles,+ ütleb Jehoova.+ 7 Ja mõned su poegadest, kes sulle sünnivad, viiakse Babüloni kuninga paleesse õukonnaametnikeks.””+
8 Seepeale ütles Hiskija Jesajale: „Jehoova sõnad, mis sa mulle rääkisid, on head,” ja lisas: „Sest minu eluajal on rahulik ja turvaline.”+
40 „Lohutage, lohutage mu rahvast,” ütleb teie Jumal.+
2 „Rääkige Jeruusalemmale, puudutage tema südant,*
kuulutage talle, et ta sunnitöö on lõppenud,
tema süü on hüvitatud.+
Jehoova on talle täielikult* tasunud kõigi tema pattude eest.”+
4 Kõik orud täidetagu
ning kõik mäed ja künkad tehtagu madalaks.
Künklik pinnas saagu tasaseks
ja murdmaastik orutasandikuks.+
5 Jehoova auhiilgus saab ilmsiks+
ja kõik inimesed näevad seda üheskoos,+
sest Jehoova suu on rääkinud.”
6 Kuula, keegi ütleb: „Hüüa!”
Teine küsib: „Mida ma pean hüüdma?”
„Kõik inimesed on kui rohi,
kogu nende truu armastus kui lilleke väljal.+
7 Rohi kuivab ära,
õieke närbub,+
sest Jehoova hingus* puhub selle peale.+
Inimesed on tõesti vaid rohi.
9 Tõuse kõrgele mäele,
naine, kes tood häid sõnumeid Siionile.+
Hõika valjult,
naine, kes tood häid sõnumeid Jeruusalemmale.
Hõika, ära karda!
Teata Juuda linnadele: „Siin on teie Jumal!”+
10 Kõrgeim valitseja Jehoova tuleb, võimas jõult,
tema käsivars valitseb.+
Tal on kaasas tasu,
ja tema ees on palk, mida ta maksab.+
11 Ta hoiab oma karja kui karjane.+
Oma käsivarrega kogub ta tallekesed kokku
ja kannab neid põues,
hellalt juhib ta imetavaid lambaid.+
12 Kes on mõõtnud pihuga merevee+
ja sõrmedega* taeva?
Kes on kogunud mõõdunõusse maa tolmu+
või vaaginud kaaludega mägesid,
kaalukaussidega künkaid?
14 Kellega on ta nõu pidanud, et saada arusaamist,
või kes õpetab teda õiguse teel,
jagab talle teadmisi
ja avab talle ülima tarkuse tee?+
15 Rahvad on kui tilk ämbris
ja nagu tolm kaalukaussidel.+
Ta tõstab saared üles justkui tolmukübemed.
16 Isegi Liibanoni puudest ei piisa, et hoida tuld alal,
ja selle metsloomadest ei piisa, et tuua põletusohvrit.
20 Mees valib ohvrianniks puu,+
kõdunematu puu.
Ta otsib osava käsitöölise,
et see valmistaks nikerdatud kuju, mis ümber ei kuku.+
21 Kas te ei tea?
Kas te pole kuulnud?
Kas teile pole algusest peale räägitud?
Kas te pole mõistnud seda, mis on ilmne maa rajamisest saadik?+
22 See on tema, kes elab maakera* kohal,+
mille elanikud on kui rohutirtsud.
Ta laotab taeva laiali nagu loori,
tõmbab selle laiali nagu telgi, milles elada.+
23 Ta alandab kõrged ametnikud eikellekski
ja teeb maa kohtumõistjad* tühiseks.
24 Vaevalt on nad istutatud,
vaevalt on nad külvatud,
vaevalt on nad mullas juurdunud,
kui nende peale puhutakse ja nad kuivavad
ning tuul viib nad minema kui kõrred.+
25 „Kellega te mind võrdlete, kellega mind võrdseks peate?” küsib tema, kes on püha.
26 „Tõstke oma silmad taeva poole ja vaadake.
Kes on loonud need kõik?+
See on tema, kes viib täies koosseisus välja nende väed,
kes nimetab neid kõiki nimepidi.+
Tänu tema tohutule energiale ja aukartustäratavale jõule+
ei puudu neist ainuski.
27 Mispärast sa, Jaakob, ütled ja miks sa, Iisrael, väidad:
„Minu tee on Jehoova eest varjatud,
Jumal ei mõista mulle õigust”?+
28 Kas sa ei tea, kas sa pole kuulnud?
Jehoova, maa äärte looja, on Jumal läbi igaviku.+
Ta ei väsi ega nõrke eal,+
29 Tema annab väsinule rammu
ja jõuetule palju jõudu.+
30 Poisid väsivad ja nõrkevad,
noored mehed komistavad ja kukuvad,
31 aga kes loodavad Jehoova peale, saavad uut jõudu.
Nad tõusevad tiibadega üles nagu kotkad.+
Nad jooksevad ega nõrke,
käivad ega väsi.”+
41 „Kuulake mind vaikides,* te saared*.
Kogugu rahvad jõudu,
tulgu mu ette ja rääkigu,+
lähme üheskoos kohtusse.
2 Kes kutsus päikesetõusu poolt mehe,+
kutsus ta õiglaselt oma jalge ette*,
et anda talle rahvad
ja lasta tal alistada kuningad?+
Kes teeb nad tema mõõga ees põrmuks,
tema vibu ees kõrteks tuules?
3 Ta ajab neid taga ja läheb takistamatult
mööda radu, mida ta varem pole käinud.
4 Kes on seda teinud ja nõnda toiminud,
kutsunud olemasollu rahvapõlvi?
Mina, Jehoova, olen esimene+
ja viimastelegi olen ma seesama.”+
5 Saared nägid seda ja ehmusid.
Maailma ääred hakkasid värisema,
nad koondusid ja astusid ette.
6 Igaüks aitab oma kaaslast
ja ütleb oma vennale: „Ole tugev!”
7 Käsitööline ergutab kullasseppa,+
sepavasaraga taguja
alasil sepistajat.
Ta ütleb kokkujoodetu kohta: „Väga hea.”
Seejärel kinnitatakse kuju naeltega, et see ei kukuks ümber.
8 „Aga sina, Iisrael, oled mu teenija,+
sina, Jaakob, kelle ma olen valinud,+
mu sõbra Aabrahami sugu,+
9 sina, kelle ma võtsin maailma äärtest+
ja kutsusin kaugeimaist paigust.
Ma ütlesin sulle: „Sina oled mu teenija,+
ma olen sind valinud ja ma pole sind hüljanud.+
10 Ära karda, sest mina olen sinuga.+
Ära muretse, sest mina olen su Jumal.+
Ma teen sind tugevaks, ma aitan sind,+
oma õiguse parema käega hoian ma sinust kõvasti kinni.”
11 Kõiki, kes raevuvad su peale, häbistatakse ja alandatakse.+
Kes sinu vastu sõdivad, saavad eikellekski ja hukkuvad.+
12 Sa otsid oma vastaseid, kuid ei leia neid.
Kes sinuga sõdivad, saavad eimiskiks, nagu poleks neid olnudki.+
13 Sest mina, sinu Jumal Jehoova, haaran kinni su paremast käest
ja kinnitan sulle: „Ära karda, mina aitan sind!”+
14 Ära karda, sa ussike* Jaakob,+
ärge kartke, te Iisraeli mehed! Mina aitan teid,” lausub Jehoova, sinu lunastaja,+ Iisraeli Püha.
15 „Ma olen sinust teinud viljapeksuree,+
uue teravahambulise viljapeksuriista.
Sa peksad mägesid nagu vilja ja purustad need,
teed künkad aganate sarnaseks.
16 Sa tuulad neid
ja tuul kannab nad minema,
tormituul pillutab laiali.
Sa tunned rõõmu Jehoovast+
ja tunned uhkust Iisraeli Püha üle.”+
17 „Viletsad ja vaesed otsivad asjata vett.
Nende keel kuivab janust.+
Mina, Jehoova, vastan neile.+
Mina, Iisraeli Jumal, ei jäta neid maha.+
18 Lagedatel mägedel panen ma voolama jõed+
ja orutasandikel vulisema allikad.+
Kõrbe muudan ma roostikuks
ja põuase maa veeallikaiks.+
19 Kõrbesse istutan ma seedri,
akaatsia, mürdi ja männi.+
Kõrbetasandikule istutan kadaka
ühes saarepuu ja küpressiga,+
20 et kõik inimesed võiksid näha ja teada,
panna tähele ja mõista,
et seda on teinud Jehoova käsi,
selle loonud Iisraeli Püha.”+
21 „Esitage oma argumendid,” ütleb Jehoova.
„Tooge välja oma väited,” lausub Jaakobi kuningas.
22 „Esitage tõendid ja rääkige meile, mis on tulemas.
Jutustage endistest asjadest,*
et võiksime nende üle mõtiskleda ja mõista nende lõppu.
Või kuulutage meile seda, mis tuleb.+
23 Rääkige meile, mis juhtub tulevikus,
et me mõistaksime, et te olete jumalad.+
Tehke ometi midagi, olgu siis head või halba,
et võiksime hämmastuda seda nähes.+
25 Ma kutsusin põhja poolt mehe ja ta tuleb,+
päikesetõusu poolt mehe,+ kes hüüab mu nime.
Ta tallab valitsejaid, nagu oleksid need savi,+
otsekui pottsepp sõtkub märga savi.
26 Kes on rääkinud sellest algusest peale, et me teaksime,
või möödunud aegadel, et võiksime öelda: „Tal on õigus”?+
Tõesti, keegi pole sellest rääkinud.
Keegi pole seda kuulutanud.
Keegi pole teilt midagi kuulnud.”+
27 Mina olin esimene, kes ütles Siionile: „Näe, mis sünnib!”,+
ja ma saadan Jeruusalemma hea sõnumi kuulutaja.+
28 Ma vaatasin, aga polnud kedagi,
nende keskel polnud ühtki, kes oleks andnud nõu.
Ma küsisin neilt, et nad vastaksid.
42 See on mu teenija,+ keda ma toetan,
mu valitu,+ kellest mul on hea meel.+
Ma olen pannud tema sisse oma vaimu.+
Tema toob rahvaile õiguse.+
2 Ta ei kisenda ega karju,
tema häält ei kuulda tänavail.+
4 Tema jõud ei kustu ja tema ei murdu, vaid ta seab maa peal jalule õigluse,+
ning saared ootavad tema seadust*.
5 Nii ütleb Jumal Jehoova,
kes on loonud taeva ja selle laiali tõmmanud,+
kes on laotanud laiali maa ühes kõigega, mis sellel on,+
kes annab inimestele selle peal eluõhu+
ja sellel käijatele eluvaimu:+
6 „Oma õigust mööda olen mina, Jehoova, sind kutsunud,
ma olen võtnud kinni su käest.
Ma kaitsen sind ja annan su rahvastele tagatiseks*,+
rahvahõimudele valguseks,+
7 et sa avaksid pimedate silmad,+
vabastaksid vangikongist vangid,
vangistusest pimeduses istujad.+
8 Mina olen Jehoova. See on mu nimi.
Ma ei anna oma au kellelegi teisele*
ega mulle kuuluvat kiitust nikerdatud kujudele.+
9 Mida ma olen ennustanud, on täide läinud,
ja nüüd ma kuulutan uusi asju.
Enne kui need aset leiavad, annan ma neist teile teada.”+
10 Laulge Jehoovale uus laul,+
kiitke teda maa äärtest,+
teie, kes künnate merd ja seilate selle asukate keskel,
te saared ja nende elanikud.+
11 Hõisaku kõrb ja selle linnad,+
asulad, kus elab Keedari rahvas.+
Rõkaku kaljude elanikud,
hüüdku nad mägede tippudelt.
12 Andku nad Jehoovale au,
ülistagu nad teda saartel.+
13 Jehoova läheb välja nagu vägev mees,+
ta on indu täis nagu sõdalane.+
Ta hõikab, toob kuuldavale sõjahüüu,
ta on vägevam oma vaenlastest.+
14 „Ma olen kaua vaikinud,
olnud tasa ja end valitsenud.
Aga nüüd ma ägan, hingeldan ja ahmin õhku
nagu sünnitav naine.
15 Ma rüüstan mäed ja künkad,
kuivatan kogu nende roheluse.
Ma teen jõgedest saared
ja kuivatan roostikud.+
16 Ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne,+
panen nad sammuma võõrastel radadel.+
Ma muudan pimeduse nende ees valguseks+
ja künkliku maa tasaseks.+
Seda ma teen nende heaks ja ma ei hülga neid.”
17 Aga need, kes loodavad nikerdatud kujudele
ja ütlevad valatud kujudele: „Teie olete meie jumalad”,
peavad taganema ja häbi tundma.+
18 Kuulge, te kurdid,
vaadake ja nähke, te pimedad!+
19 Kes on pime, kui mitte mu teenija,
kes on nii kurt kui minu läkitatud käskjalg?
Kes on nii pime kui tasusaanu,
nii pime kui Jehoova teenija?+
20 Sa näed paljut, aga ei pööra tähelepanu.
Sa avad kõrvad, aga ei kuula.+
21 Jehoova on oma õiguse nimel
rõõmuga teinud oma seaduse* suureks ja ülevaks.
22 Aga see rahvas on paljaks riisutud ja rüüstatud.+
Nad kõik on püütud lõksu aukudesse, peidetud vangikongidesse.+
Neid on riisutud, ja keegi pole päästnud,+
rüüstatud, ja keegi ei ütle: „Too nad tagasi!”
23 Kes teie hulgast võtab seda kuulda?
Kes paneb tähele ja kuulab tulevaste aegade tarvis?
24 Kes andis Jaakobi rüüstata
ja Iisraeli riisujate kätte?
Kas mitte Jehoova, kelle vastu nad on pattu teinud?
Tema teedel nad ei tahtnud käia
25 Nii valas ta nende peale välja raevu,
viha ja sõjakoledused.+
Nad said igast küljest põletada, kuid ei teinud sellest välja,+
nad said kõrvetada, aga ei hoolinud sellest.+
43 Nii ütleb nüüd Jehoova,
kes sind, Jaakob, on loonud, ja sind, Iisrael, on vorminud:+
„Ära karda, sest ma olen sind vabaks ostnud.+
Ma olen sind nimepidi kutsunud.
Sa kuulud mulle.
2 Kui sa lähed läbi vee, olen ma sinuga,+
kui ületad jõgesid, ei uputa need sind.+
Kui sa käid läbi tule, ei põleta see sind,
leek ei kõrveta sind.
3 Sest mina olen Jehoova, sinu Jumal,
Iisraeli Püha, sinu päästja.
Ma andsin Egiptuse sinu eest lunastushinnaks,
Etioopia ja Seba sinu asemel.
4 Kuna sa oled kallis mu silmis,+
oled sa austatud ja ma armastan sind.+
Ma annan sinu asemel inimesi,
su elu eest rahvaid.
5 Ära karda, sest mina olen sinuga.+
Ida poolt toon ma su järeltulijad,
lääne poolt kogun ma sind kokku.+
6 Ma ütlen põhjale: „Lase nad vabaks!”+
ja lõunale: „Ära hoia neid kinni!
Too mu pojad kaugelt ja mu tütred maa äärtest,+
7 kõik, keda nimetatakse minu nimega,+
kelle ma olen loonud enda auks,
keda ma olen vorminud ja teinud.”+
8 Too välja pimedad, kellel siiski on silmad,
ja kurdid, kellel siiski on kõrvad.+
9 Kogunegu kõik rahvad ühte paika
ja tulgu kõik rahvahõimud kokku.+
Kes neist* saaks sellest jutustada?
Kas saavad nad teada anda esimesist asjust*?+
Toogu nad oma tunnistajad, et tõestada oma õigust,
või kuulgu nad ja öelgu: „See on tõde!””+
10 „Teie olete minu tunnistajad,”+ lausub Jehoova,
„minu teenija, kelle ma olen valinud,+
et te tunneksite mind ja usuksite minusse*
ja mõistaksite, et mina olen ikka seesama.+
Enne mind ei olnud ühtki Jumalat
ega ole tulnud ühtki pärast mind.+
11 Mina, mina olen Jehoova,+ ei ole ühtki teist päästjat.”+
12 „Mina rääkisin, päästsin ja tegin teatavaks,
kui teie keskel polnud veel ühtki võõrast jumalat.+
Teie olete minu tunnistajad,” lausub Jehoova, „ja mina olen Jumal.+
13 Ma olen alati seesama+
ja keegi ei saa minu käest midagi ära võtta.+
Kui mina tegutsen, kes saaks seda takistada?”+
14 Nii ütleb Jehoova, teie lunastaja,+ Iisraeli Püha:+
„Teie pärast läkitan ma nad Babüloni ja kisun eest kõik väravariivid+
ning kaldealased laevadel halavad oma hädas.+
15 Mina olen Jehoova, teie Püha,+ Iisraeli looja,+ teie kuningas.”+
16 Nii ütleb Jehoova,
kes teeb tee läbi mere
ning jalgraja läbi mäslevate vete,+
17 kes toob välja sõjavankri ja hobuse,+
sõjaväe koos vägevate sõjameestega:
„Nad lamavad ega tõuse.+
Nad hävitatakse, kustutatakse nagu põlev taht.”
18 „Ärge meenutage endisi asju,
ärge elage minevikus.
19 Ma teen midagi uut.+
See juba tärkab,
kas te siis ei märka?
Ma teen tee läbi kõrbe+
ja jõed läbi kõnnumaa.+
20 Mind austavad metsloomad,
šaakalid ja jaanalinnud,
sest ma annan kõrbes vett,
kõnnumaal jõgesid,+
et joota oma valitud rahvast,+
21 rahvast, kelle ma olen endale valmistanud,
et ta kuulutaks mu kiiduväärsust.+
23 Sa pole toonud mulle lambaid põletusohvriks
ega ole mind ohvritega ülistanud.
Ma pole sundinud sind mulle ande tooma
ega väsitanud sind viiruki nõudmisega.+
24 Sa pole ostnud mulle oma raha eest healõhnalist roogu
ega valmistanud mulle heameelt oma ohvrite rasvaga.+
Sa oled hoopis koormanud mind oma pattudega
ja väsitanud mind oma süütegudega.+
26 Käigem siis üksteisega kohut.
Tuleta mulle meelde, räägi enda eest, et tõestada oma õigust.
44 Kuula nüüd, mu teenija Jaakob,
ja sina, Iisrael, kelle ma olen valinud.+
2 Nii ütleb Jehoova,
kes on sind loonud ja vorminud,+
kes on sind aidanud emaüsast alates:
„Ära karda, mu teenija Jaakob,+
ja lasen ojadel voolata kuival maal.
Ma valan välja oma vaimu su järglaste peale+
ja õnnistan su järeltulijaid.
4 Nad võrsuvad nagu haljas rohi,+
nagu paplid ojade ääres.
5 Üks ütleb: „Mina kuulun Jehoovale.”+
Teine nimetab end Jaakobi nimega.
Kolmas kirjutab oma käele: „Jehoova oma,”
ja võtab endale nimeks Iisrael.”
6 Nii ütleb Jehoova,
Iisraeli kuningas+ ja lunastaja,+ vägede Jehoova:
„Mina olen esimene ja mina olen viimane,+
pole muud Jumalat peale minu.+
7 Kes on minu sarnane?+
Ta rääkigu, jutustagu ja tõestagu mulle!+
Nad kõnelgu sellest, mis tuleb
ja mis veel juhtub,
nagu olen teinud mina alates ajast, kui rajasin ammuse rahva.
8 Ärge kartke
ja ärgu halvaku teid hirm!+
Kas ma pole seda teist igaühele enne teada andnud ja kuulutanud?
Teie olete minu tunnistajad.+
Kas on muud Jumalat peale minu?
Ei, pole ühtegi teist kaljut.+ Mina ei tea ühtki.””
9 Nikerdatud kujude valmistajad on kõik tühised,
nende kalliks peetud asjadest pole mingit kasu.+
Need* kui nende tunnistajad ei näe ega tea midagi,+
seepärast jäävad nende valmistajad häbisse.+
10 Kes valmistaks jumala või valaks kuju,
millest pole mingit kasu!+
11 Kõik tema kaaslased jäävad häbisse.+
Käsitöölisedki on vaid inimesed.
Tulgu nad kõik kokku ja võtku oma seisukoht!
Nad kõik kohkuvad ja peavad häbenema.
12 Sepp töötleb oma tööriistaga süte peal rauda,
vormib seda vasaratega,
töötab selle kallal oma tugeva käega.+
Siis tuleb talle nälg kallale ja ta jõud kaob.
Ta ei joo vett ja ta väsib.
13 Puunikerdaja veab pikaks mõõdunööri, teeb punase kriidiga piirjooned.
Ta töötab kaabitsaga, teeb sirkliga märgid.
Ta valmistab selle inimese sarnase,+
ilusa inimese taolise,
14 Puuraiduri tööks on raiuda seedreid.
Ta valib välja puu, tammepuu,
ja laseb sel metsapuude keskel tugevaks kasvada.+
Ta istutab loorberipuu ja vihm paneb selle kasvama.
15 Sellest saab inimesele kütet.
Osa sellest kasutab ta enda soojendamiseks,
ta teeb üles tule ja küpsetab leiba.
Aga ta teeb sellest ka jumala ja kummardab seda.
Ta nikerdab sellest kuju ja kummardab selle ette.+
16 Poole sellest põletab ta tules,
küpsetab sellel söögiks liha ja ta kõht saab täis.
Ta ka soojendab end ja lausub:
„Oh kui soe on mul siin tulepaistel!”
17 Aga ülejäänust teeb ta jumala, nikerdatud kuju.
Ta kummardab selle ees ja teenib seda.
Ta palvetab selle poole:
„Päästa mind, sest sina oled mu jumal.”+
19 Keegi ei mõtle oma südames,
keegi ei tea ega mõista, et ütleks:
„Poole sellest ma põletasin tules,
selle sütel valmistasin leiba ja küpsetasin söömiseks liha.
Kas peaksin siis ülejäänust tegema jäleduse?+
Kas peaksin kummardama puunotti?”
20 Ta toitub tuhast.
Ta oma petetud süda eksitab teda.
Ta ei suuda end päästa ning ta ei küsi:
„Kas pole mu paremas käes mitte pettus?”
21 „Hoia seda meeles, Jaakob, ära unusta, Iisrael,
sest sa oled mu teenija.
Mina valmistasin su ja sa oled minu teenija.+
Ma ei unusta sind, Iisrael.+
22 Ma kaotan su üleastumised, otsekui kataksin need pilvega,+
ja su patud, otsekui kataksin need paksu pilvega.
Pöördu tagasi mu juurde ja ma lunastan su.+
23 Juubelda, taevas,
sest Jehoova tegutseb!
Hõisake, maa sügavused!
Rõkake rõõmust, mäed,+
metsad ja kõik puud!
Sest Jehoova on lunastanud Jaakobi
ja ta näitab Iisraelile oma hiilgust.”+
24 Nii ütleb Jehoova, sinu lunastaja,+
kes sind emaüsast alates on vorminud:
„Mina olen Jehoova, kõige looja.
Ma tõmbasin laiali taeva+
ja laotasin laiali maa.+
Kes oli koos minuga?
25 Ma teen tühjaks tühjarääkijate* antud märgid,
panen ennustajad käituma kui rumalad.+
Ma ajan targad segadusse
ja pööran nende tarkuse rumaluseks.+
26 Ma lasen täide minna oma teenija sõnal
ja täituda oma saadikute ennustustel.+
Ma ütlen Jeruusalemma kohta: „Temas hakatakse elama,”+
ja Juuda linnade kohta: „Need taastatakse,+
ma ehitan need varemeist üles.”+
27 Ma ütlen vetesügavusele: „Aurugu su veed!
Ma kuivatan kõik su jõed,”+
28 ning Kyrose* kohta:+ „Tema on mu karjane,
tema saadab korda kõik, mida ma tahan”,+
Jeruusalemma kohta: „Ta ehitatakse üles,”
ja templile: „Sulle rajatakse vundament.””+
45 Nii ütleb Jehoova oma võitule Kyrosele,+
kelle paremast käest ta on kinni võtnud,+
et alistada tema ees rahvaid,+
teha relvituks kuningaid,*
et avada tema ees uksed,
nii et väravad ei jääks suletuks:
2 „Mina käin sinu ees+
ja teen künkad tasaseks maaks.
Ma purustan vaskuksed
ja raiun katki raudriivid.+
3 Ma annan sulle pimeduses olevaid aardeid
ja salakohtadesse peidetud varandusi,+
et sa teaksid: mina olen Jehoova,
Iisraeli Jumal, kes kutsub sind nimeliselt.+
4 Oma teenija Jaakobi ja oma valitu Iisraeli pärast
kutsun ma sind nimeliselt.
Ma annan sulle aulise nime, kuigi sa ei tunne mind.
5 Mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole.
Pole ühtki Jumalat peale minu.+
Ma teen sind tugevaks*, ehkki sa mind ei tunne,
6 et nii päikesetõusu
kui ka päikeseloojangu pool teataks,
et pole ühtki peale minu.+
Mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole.+
7 Mina valmistan valguse+ ja loon pimeduse,+
mina toon rahu+ ja toon õnnetuse.+
Mina, Jehoova, teen seda kõike.
8 Taevas, lase sadada vihma!+
Pilved kallaku õigust.
Maa avanegu ning kandku päästevilja,
seal võrsugu õigus.+
Mina, Jehoova, olen selle loonud.”
9 Häda sellele, kes vaidleb oma valmistajaga,
olles ise vaid savikild
teiste savikildude seas maas!
Kas savi ütleb pottsepale: „Mida sa teed?”?+
Kas su töö ütleb: „Sul pole käsi”?*
10 Häda sellele, kes ütleb isale: „Miks sa sigitad?”
ja emale: „Miks sa sünnitad?”!
11 Nii ütleb Jehoova, Iisraeli Püha+ ja tema vormija:
„Kas te küsite minult tulevaste asjade kohta
ja nõuate minult vastust mu poegade+ ja kätetöö kohta?
12 Mina olen valmistanud maa+ ja loonud inimese selle peale.+
Oma kätega olen ma tõmmanud laiali taeva,+
ma käsutan kõiki selle vägesid.”+
13 „Ma olen kutsunud mehe oma õiguse pärast+
ja teen sirgeks kõik ta teed.
Tema ehitab üles mu linna+
ning vabastab tasu ja meelehead võtmata+ mu pagenduses oleva rahva,”+ lausub vägede Jehoova.
14 Nii ütleb Jehoova:
„Egiptuse tulu*, Etioopia kaup* ja seebalased, pikakasvulised mehed,
tulevad su juurde ja saavad su omaks.
Nad käivad su järel ahelais.
Nad tulevad su juurde ja kummardavad su ette.+
Nad ütlevad sulle aukartusega: „Jumal on tõesti sinuga.+
Kedagi teist ei ole, pole ühtki teist Jumalat.””
15 Tõepoolest, sina oled Jumal, kes ei avalda alati oma teid,
Iisraeli Jumal, päästja.+
16 Neid kõiki häbistatakse ja alandatakse.
Kõik ebajumalakujude valmistajad lahkuvad häbistatult.+
18 Nii ütleb Jehoova,
taeva looja,+ tõeline Jumal,
maa vormija ja valmistaja, tema, kes on pannud selle kindlalt oma kohale,+
kes pole loonud seda ilmaaegu*, vaid et seal elataks:+
„Mina olen Jehoova ja kedagi teist ei ole.
19 Ei rääkinud ma peidupaigas,+ pimedusemaal,
ega öelnud ma Jaakobi järglastele:
„Otsige mind asjata!”
Mina olen Jehoova, kes räägib õigust ja kuulutab tõde.+
20 Kogunege ja tulge!
Liginege üheskoos, te rahvaste käest pääsenud!+
Need, kes tassivad nikerdatud kujusid, ei tea midagi,
nad palvetavad jumala poole, kes ei suuda neid päästa.+
21 Andke teada, esitage oma argumendid!
Pidage omavahel nõu.
Kes ennustas seda juba ammu
ja kuulutas varasematel aegadel?
Kas mitte mina, Jehoova?
Peale minu pole ühtki teist Jumalat.
Mina olen õiglane Jumal ja päästja,+ pole kedagi peale minu.+
22 Tulge minu juurde ja laske end päästa,+ kõik maa ääred,
sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole.+
23 Ma olen iseenese juures vandunud,
mu suust väljunud sõna on tõde
ja see ei lähe sinna tagasi:+
minu ees paindub iga põlv
ja iga keel vannub mulle truudust+
24 ning ütleb: „Jehoovale kuulub ülim õigus ja jõud.
Kõik, kes tema peale raevuvad, tulevad häbi tundes ta ette.
25 Tänu Jehoovale saavad õigeks kõik Iisraeli järeltulijad+
ja nad on tema üle uhked.””
46 Beel kummardub,+ Nebo* küürutab,
nende kujud pannakse loomade, koormaloomade selga,+
raskeks kandamiks väsinud loomadele.
3 „Kuulake mind, Jaakobi sugu ja kõik teie, kes olete Iisraeli soost alles jäänud,+
keda ma olen toetanud sünnist saadik, kandnud süles emaüsast alates.+
4 Teie vana eani olen ma seesama,+
teie hallide juusteni kannan ma teid.
Nagu senini, nõnda ka edaspidi kannan ja päästan ma teid.+
5 Kellega te mind võrdlete või kellega mind võrdseks peate,+
kellega kõrvutate, justkui oleksime sarnased?+
6 Mõned kallavad kukrust kulda
ja kaaluvad välja hõbedat.
Nad palkavad sepa, kes teeb sellest jumala.+
Siis heidavad nad maha ja kummardavad seda.+
7 Nad tõstavad selle õlale,+
kannavad seda, asetavad paika, ja seal see seisab.
See ei liigu paigast.+
Nad hüüavad seda appi, kuid see ei vasta,
see ei suuda kedagi hädast päästa.+
8 Pidage seda meeles ja võtke julgus kokku!
Tehke see oma südameasjaks, te üleastujad!
9 Ärge unustage endisi asju ammusest ajast,
seda, et mina olen Jumal ja pole ühtki muud Jumalat,
mina olen Jumal ja pole kedagi minu sarnast.+
10 Ma kuulutan juba alguses, millega asjad lõppevad,
olen ammusest ajast teada andnud seda, mis pole veel toimunud.+
Ma ütlen: „Minu otsus kehtib*,+
ja mida ma tahan, seda ma teen.”+
11 Ma kutsun päikesetõusu poolt röövlinnu,+
kaugelt maalt mehe, kes viib täide mu otsuse.+
Ma olen rääkinud ja teen selle ka teoks.
Ma olen eesmärgi seadnud ja viin selle ellu.+
12 Kuulake mind, te südamelt kanged,
kes olete õigusest kaugel.
13 Ma tõin oma õiguse lähedale.
See pole kaugel,
mu pääste ei viibi.+
Ma annan Siionile pääste, Iisraelile oma hiilguse.”+
47 Tule alla ja istu põrmu,
sa Babüloni neitsilik tütar!+
Istu maha, sinna, kus pole trooni,+
sa kaldealaste tütar,
sest rahvad ei hüüa sind enam õrnaks ja hellitatuks.
2 Võta käsikivi ja jahvata jahu.
Heida endalt loor,
võta seljast hõlst, paljasta jalad
ning kahla läbi jõgede.
3 Sind võetakse alasti,
su häbi saab avalikuks.
5 Istu vaikselt ja mine pimedusse,
sa kaldealaste tütar,+
enam ei nimetata sind kuningriikide valitsejannaks.+
6 Ma sain pahaseks oma rahva peale,+
rüvetasin enda omandi+
ja andsin ta sinu kätte.+
Aga sa ei andnud talle armu.+
Isegi eaka õlule panid sa raske ikke.+
7 Sa ütlesid: „Ma jään valitsejannaks, olen seda igavesti.”+
Sa ei mõelnud, mida sa teed,
sa ei mõelnud, kuidas see võib lõppeda.
8 Kuula nüüd, sa lõbujanuline naine,+
kes istud rahus ja mõtled oma südames:
„Mina olen kõrgeim, mitte keegi teine.+
Mina ei jää leseks.
Ma ei saa eales kogeda laste kaotust.”+
10 Sa lootsid oma kurjusele
ja ütlesid: „Keegi ei näe mind.”
Sinu tarkus ja teadmised on viinud sind eksiteele
ja sa mõtled oma südames: „Mina olen kõrgeim, mitte keegi teine.”
11 Kuid sind tabab häda
ja ükski su loits ei peata seda.
Sind tabab õnnetus ja sa ei suuda seda ära hoida.
Sind tabab äkiline häving, mida sa pole kunagi kogenud.+
12 Jätka oma loitsude ja rohke nõidumisega,+
millega oled väsimatult tegelenud noorusest peale.
Ehk on sellest kasu,
ehk äratad inimestes aukartust.
13 Sa oled end väsitanud oma rohkete nõuandjatega.
Tõusku ja päästku nad nüüd sind,
need taevakummardajad*, kes vaatlevad tähti,+
kes kuulutavad noorkuu ajal,
mis sulle juhtub.
14 Nad on kui kõrred,
tuli põletab nad.
Nad ei suuda end leegi võimusest päästa.
See pole söehõõgus enda soojendamiseks
ega tulepaistus, mille ees istuda.
15 Nii läheb nende posijatega,
kellega koos sa oled rüganud noorusest peale.
Nad ekslevad, igaüks läheb ise suunas.
Keegi ei päästa sind.+
48 Kuulge seda, Jaakobi sugu,
kes nimetate end Iisraeli nimega+
ja tulete Juuda allikast*,
kes vannute Jehoova nimel+
ja hüüate Iisraeli Jumala poole,
kuid mitte tões ja õiguses.+
2 Nad ju nimetavad end püha linna järgi+
ja otsivad tuge Iisraeli Jumalalt,+
kelle nimi on Vägede Jehoova.
3 „Juba ammu kuulutasin ma ette varasemaid asju.
Minu suu rääkis neist,
ma tegin need teatavaks.+
Ma tegutsesin äkitselt ja need said teoks.+
4 Kuna ma teadsin, kui kangekaelne sa oled,
et su kuklakõõlus on raudne ja su laup vaskne,+
5 siis andsin ma neist sulle juba ammu teada.
Enne kui need teoks said, rääkisin ma neist,
nii et sa ei saa öelda: „Mu ebajumal tegi seda,
mu nikerdatud kuju ja valatud kuju käskisid seda.”
6 Sa oled kuulnud ja näinud seda kõike.
Kas sa siis ei räägi sellest?+
Nüüdsest peale annan ma sulle teada uusi asju,+
varjul hoitud saladusi, mida sa veel ei tea.
7 Alles nüüd need sünnivad, varem pole neid olnud,
kuni tänaseni pole sa neist kuulnud,
nii et sa ei saa öelda: „Ma juba teadsin seda kõike!”
8 Ei, sa pole kuulnud+ ega teadnud,
su kõrv polnud varem lahti.
Ma tean, et sa oled üdini reeturlik+
ja sünnist saati on sind kutsutud üleastujaks.+
9 Kuid oma nime pärast hoian ma tagasi oma viha,+
ma talitsen end ega hävita sind,
et tuua endale au.+
10 Ma puhastasin sind, aga mitte nagu hõbedat.+
11 Ma tegutsen enda, iseenda pärast,+
sest kuidas võiksin lasta end teotada?+
Ma ei anna oma au kellelegi teisele.
13 Mu käsi on rajanud maale aluse+
ja mu parem käsi on tõmmanud laiali taeva.+
Kui ma neid kutsun, astuvad nad üheskoos ette.
14 Kogunege kõik ja kuulake!
Kes neist* on sellistest asjadest teada andnud?
See, keda Jehoova armastab,+
teeb Babüloniga, nagu ta* soovib,+
ja tema käsivars tõuseb kaldealaste vastu.+
16 Tulge minu juurde ja kuulake!
Juba algusest peale pole ma rääkinud salajas.+
Kui see sündis, olin ma kohal.”
Ja nüüd on kõrgeim valitseja Jehoova läkitanud minu ja oma vaimu.
17 Nii ütleb Jehoova, sinu lunastaja, Iisraeli Püha:+
„Mina, Jehoova, olen sinu Jumal,
kes õpetab sulle, mis on kasulik,*+
kes juhatab sind teel, mida sa peaksid käima.+
18 Kui sa vaid oleksid kuulanud mu käske!+
Siis oleks su rahu olnud kui jõgi+
ja sinu õigus nagu merelained.+
19 Su järglasi oleks olnud sama palju kui liiva
ja su järeltulijaid kui liivateri.+
Nende nime poleks iial kustutatud ega kaotatud mu eest.”
20 Minge välja Babülonist!+
Põgenege kaldealaste juurest!
Kuulutage seda hõiskamisega, tehke see teatavaks!+
Andke sellest teada maa äärteni.+
Öelge: „Jehoova on lunastanud oma teenija Jaakobi.+
21 Nad ei tundnud janu, kui ta juhtis neid läbi laastatud paikade.+
Ta lasi neile kaljust vett voolata,
ta lõhestas kalju ja vesi purskas välja.”+
22 „Jumalatuil ei ole rahu,” lausub Jehoova.+
49 Kuulake mind, saared,
pange tähele, kauged rahvad!+
Jehoova kutsus mind enne mu sündi.+
Emaüsast alates on ta nimetanud mu nime.
2 Ta tegi mu suu terava mõõga sarnaseks,
oma käe varjus peitis ta mind.+
Ta tegi minust ihutud noole,
ta varjas mind oma nooletupes.
4 Aga mina ütlesin: „Ma olen asjata vaeva näinud.
Olematu peale olen ma asjata jõudu kulutanud.
Kuid Jehoova mõistab mind õigeks
ja mu palk tuleb Jumalalt.”+
5 Nüüd on Jehoova, kes juba emaüsas vormis mind oma teenijaks,
andnud mulle korralduse tuua Jaakob tema juurde tagasi,
et Iisrael kogutaks tema juurde kokku.+
Siis olen ma Jehoova silmis austatud
ja minu Jumal on mu tugevus.
6 Ta ütles: „Sellest pole küllalt, et sa oled mu teenija,
kes taastab Jaakobi suguharud
ja toob tagasi järelejäänud iisraellased.
Ma panen sind ka rahvastele valguseks,+
et mu pääste ulatuks maa äärteni.”+
7 Nii ütleb Jehoova, Iisraeli lunastaja ja tema Püha,+ põlatule ja rahva poolt jälestatule,+ valitsejate sulasele:
„Kuningad näevad ja tõusevad,
võimukandjad kummardavad
Jehoova pärast, kes on ustav,+
Iisraeli Püha pärast, kes on sind valinud.”+
8 Nii ütleb Jehoova:
„Ma vastasin sulle soosinguajal+
ja aitasin sind päästepäeval,+
ma kaitsesin sind, et anda sind rahvastele tagatiseks*,+
et taastada maa,
et mu rahvas saaks tagasi mahajäetud pärandmaad,+
9 et öelda vangidele: „Tulge välja!”+
ja pimeduses olijaile:+ „Näidake end!”
Teede ääres söödavad nad oma karju,
sissetallatud radade kõrval* on nende karjamaad.
10 Neil pole nälga ega janu,+
neid ei kõrveta kuumus ega päikeselõõsk,+
sest tema, kes nende peale halastab, juhib neid+
ja viib nad veeallikate juurde.+
11 Ma teen kõik oma mäed teeks
ja mu maanteed tõstetakse kõrgele.+
13 Hõiska, taevas, juubelda, maa,+
mäed rõkaku rõõmust,+
sest Jehoova lohutab oma rahvast+
ja halastab vaevatute peale.+
15 Kas ema unustab oma rinnalapse,
kas pole tal kahju oma ihuviljast?
Isegi kui tema unustab, ei unusta mina sind iial.+
16 Ma olen sind uurendanud oma pihkudesse.
Sinu müürid on alati mu ees.
17 Su pojad kiirustavad tagasi,
kes sind maha lammutasid ja laastasid, lahkuvad su juurest.
18 Tõsta silmad ja vaata ringi.
Nad kõik on kokku tulnud,+
nad tulevad su juurde.
„Nii tõesti, kui ma elan,” kuulutab Jehoova,
„kaunistad sa end nende kõigiga kui ehetega
ja rüütad end nendega nagu mõrsja.
19 Kuigi su paigad olid laastatud ja hüljatud ning su maa oli varemeis,+
jääb see nüüd elanikele kitsaks+
20 Su lastetusaja pojad ütlevad sulle:
„See paik on meile liiga kitsas.
Tee meile ruumi, et saaksime siin elada.”+
21 Sa mõtled oma südames:
„Kes on mulle antud laste isa,
olen ma ju lastetu ja viljatu,
pagendatud ja vangi viidud?
Kes need mulle üles kasvatas?+
Mind jäeti ju päris üksi.+
Kust nad siis on tulnud?””+
22 Nii ütleb kõrgeim valitseja Jehoova:
„Ma tõstan oma käe, et rahvad näeksid,
ja panen nende jaoks püsti oma kogunemistähise.+
Siis nad toovad süles su poegi
ja kannavad õlgadel su tütreid.+
23 Kuningad hoolitsevad su eest+
ja suurtsugu naised on su ammedeks.
Nad kummardavad su ees silmili maha+
ja lakuvad su jalgadelt tolmu.+
Siis sa tõded, et mina olen Jehoova.
Kes loodavad minule, ei jää häbisse.”+
24 Kas vägevalt saab võtta vangid?
Kas hirmuvalitseja vangid vabastatakse?
25 Kuid nii ütleb Jehoova:
„Isegi vägeva mehe vangid viiakse ära,+
hirmuvalitseja vangid vabastatakse.+
Ma võitlen nende vastu, kes võitlevad sinu vastu,+
ja päästan su pojad.
26 Ma panen su rõhujad sööma nende endi liha
ja nad joobuvad omaenese verest nagu magusast veinist.
Siis tuleb kõigil inimestel tunnistada, et mina olen Jehoova,+
Jaakobi vägev.”+
50 Nii ütleb Jehoova:
„Kas ma andsin teie emale lahutustunnistuse,+ kui ta ära saatsin?
Või kellele oma võlausaldajatest olen ma teid müünud?
Teid müüdi teie endi süütegude pärast,+
teie endi üleastumiste pärast saadeti ära teie ema.+
2 Miks siis polnud kedagi siin, kui ma tulin?
Miks keegi ei vastanud, kui ma hüüdsin?+
Kas mu käsi on lunastamiseks liiga lühike
või pole mul jõudu vabastada?+
Sõitlusega kuivatan ma mere+
ja muudan jõed kõrbeks.+
Vee puudusel kalad roiskuvad,
nad surevad janusse.
3 Ma riietan taeva pimedusse+
ja katan selle kotiriidega.”
4 Kõrgeim valitseja Jehoova on andnud mulle õpetatud keele,+
et oskaksin väsinule õige sõnaga vastata*.+
Ta äratab mu igal hommikul,
ta äratab mu kõrva, et kuulaksin õpilase kombel.+
6 Ma andsin oma selja peksjaile
ja põsed neile, kes katkusid need paljaks*.
Ma ei peitnud oma palet solvangute ja sülje eest.+
7 Kuid kõrgeim valitseja Jehoova aitab mind.+
Seepärast ei tunne ma end alandatuna.
Seepärast olen ma teinud oma näo otsekui ränikiviks+
ja ma tean, et ma ei jää häbisse.
8 Tema, kes mõistab mu õigeks, on lähedal.
Seiskem silm silma vastu!
Kes esitab mu vastu kaebuse?
Tulgu ta minu juurde!
9 Kõrgeim valitseja Jehoova aitab mind.
Kes mõistaks mind süüdi?
Nad kõik kuluvad nagu rõivad
ja koi sööb nad.
10 Kes teist kardab Jehoovat
ja kuulab tema teenija häält?+
Kes teist kõnnib pilkases pimeduses, kus pole valgust?
See lootku Jehoova nimele ja toetugu oma Jumalale.
11 „Teie, kes läidate tule,
panete sädemed lendama,
käige oma tule valgel
keset oma lendlevaid sädemeid!
Minu käest saab teile osaks see:
teil tuleb lamada piinades.
51 Kuulake mind, te õigusenõudjad,
kes otsite Jehoovat.
Vaadake kaljut, millest te olete välja raiutud,
kivimurdu, millest te olete murtud.
2 Vaadake Aabrahami, oma isa,
ja Saarat,+ kes teid sünnitas.
Kui ma Aabrahami kutsusin, oli ta üksi.+
Ma õnnistasin teda ja tegin ta paljuks.+
3 Jehoova lohutab Siionit.+
Ta lohutab kõiki tema varemeid,+
muudab tema kõrbe otsekui Eedeniks+
ja kõrbetasandiku Jehoova aiaks.+
Seal on juubeldamine ja rõõm,
tänusõnad ja lauluhääled.+
4 Pane mind tähele, mu rahvas,
ja kuula mind.+
Minult lähtub seadus+
ja ma sean oma õiguse rahvaile valguseks.+
5 Minu õigus ligineb.+
Mu pääste on tulemas+
ja mu käsivarred mõistavad rahvaile kohut.+
Saared ootavad mind+
ja loodavad mu käsivarrele*.
6 Tõstke silmad taeva poole
ja vaadake alla maa peale.
Taevas hajub nagu suits,
maa kulub nagu riie
ja selle elanikud surevad nagu sääsed.
Aga minu pääste jääb igaveseks+
ja mu õigus ei kao.+
7 Kuulake mind, te õigusetundjad,
Ärge kartke surelike mõnitusi,
ärge kohkuge nende solvanguist!
8 Sest koi sööb nad ära nagu riide,
riidekoi* neelab neid nagu villa.+
Aga minu õigus jääb igaveseks
ja mu pääste kõigiks põlvedeks.”+
9 Ärka! Ärka! Rüüta end jõuga,
Jehoova käsivars!+
Ärka nagu ammustel aegadel, nagu muistsete põlvede päevil.
torganud läbi mereeluka?+
11 Jehoova lunastatud pöörduvad tagasi.+
Nad tulevad Siionisse hõisates,+
neid ehib lakkamatu rõõm.+
Juubeldus ja rõõm saadavad neid,
aga kurbus ja ohkamine põgenevad ära.+
13 Miks sa unustad Jehoova, oma looja,+
kes on tõmmanud laiali taeva+ ja rajanud maale aluse?
Kogu päeva olid sa hirmul oma rõhuja viha ees,
otsekui saaks ta sind hävitada.
Kus on nüüd selle rõhuja viha?
15 Mina olen Jehoova, sinu Jumal,
kes paneb mere mäslema ja lained möllama.+
Vägede Jehoova on mu nimi.+
16 Ma panen oma sõnad sulle suhu
ja katan sind oma käe varjuga,+
et võlvida taevas ja rajada maale alus+
ning öelda Siionile: „Sina oled mu rahvas.”+
17 Ärka! Ärka! Tõuse, Jeruusalemm,+
kes oled joonud vihakarikast Jehoova käes.
Sa oled joonud tühjaks peekri,
tühjendanud karika, mis paneb taaruma.+
18 Mitte ükski tema sünnitatud poeg pole teda juhtimas,
ükski ta üles kasvatatud poeg ei hoia kinni ta käest.
19 Need kaks häda on sind tabanud.
Kes tunneb sulle kaasa?
Häving ja laastamine, nälg ja mõõk!+
Kes lohutab sind?+
20 Su pojad on nõrkenud.+
Nad lamavad igal tänavanurgal
otsekui metslambad püünisvõrgus.
Nende peale on valatud Jehoova viha, su Jumala hukkamõist.”
21 Seepärast kuula palun,
oh, vaevatud naine, kes oled joobnud, kuid mitte veinist.
22 Nii ütleb sinu isand Jehoova, su Jumal, kes kaitseb oma rahvast:
„Ma võtan su käest karika, mis paneb taaruma.+
Sa ei joo enam kunagi peekrist,
mu vihakarikast.+
23 Ma annan selle su piinajate kätte,+
kes ütlesid sulle: „Kummardu, et saaksime sinust üle käia”,
nii et sa andsid oma selja neile otsekui maaks,
otsekui tänavaks, millel käia.”
52 Ärka! Ärka! Rüüta end jõuga,+ Siion!+
Pane selga oma kaunid riided,+ Jeruusalemm, sa püha linn!
Sest sinusse ei sisene enam see, kes on ümber lõikamata ja rüve.+
2 Raputa endalt tolm, tõuse ja istu aukohale, Jeruusalemm!
Lase kaela ümbert valla köidikud, sa vangistatu, Siioni tütar!+
4 Nii ütleb kõrgeim valitseja Jehoova:
„Mu rahvas läks esmalt alla Egiptusse võõrana elama;+
siis rõhus Assüüria teda põhjuseta.”
5 „Mida peaksin siis nüüd tegema?” küsib Jehoova.
„Mu rahvas viidi ära hinnata.
Kes tema üle valitsevad, huikavad võidukalt,”+ lausub Jehoova,
„ja kogu päeva, lakkamata, teotatakse mu nime.+
6 Seepärast õpib mu rahvas tundma mu nime,+
seepärast teavad nad sel päeval, et mina olen see, kes räägib.
Jah, see olen mina!”
7 Kui kaunid on mägede peal selle jalad, kes toob häid sõnumeid,+
kes kuulutab rahu,+
kes toob häid sõnumeid millestki paremast,
kes kuulutab päästet,
kes ütleb Siionile: „Sinu Jumal on saanud kuningaks!”!+
8 Kuula! Su vahimehed hüüavad valjult.
Nad hõiskavad üheskoos,
sest nad näevad oma silmaga, kuidas Jehoova kogub taas kokku Siioni.
9 Olge rõõmsad, hõisake üheskoos, Jeruusalemma varemed,+
sest Jehoova on lohutanud oma rahvast,+ ta on lunastanud Jeruusalemma.+
10 Jehoova on paljastanud kõigi rahvaste nähes oma püha käsivarre+
11 Lahkuge, lahkuge, minge sealt ära,+ ärge puudutage midagi rüvedat!+
Minge temast välja,+ hoidke end puhtana,
teie, kes kannate Jehoova koja riistu!+
12 Te ei lahku paanikas
ega pea põgenema,
sest Jehoova läheb teie ees+
ja Iisraeli Jumal on teile järelväeks.+
14 Nii nagu paljud vaatasid teda kohkunult —
sest tema välimus oli moondunud rohkem kui kellelgi teisel
ja ta väärikas kuju enam kui teistel inimlastel —,
15 nii jahmatab ta paljusid rahvaid.+
Tema ees vaikivad kuningad,+
sest nad näevad seda, mida neile pole jutustatud,
ja mõtlevad sellele, millest nad pole kuulnud.+
2 Ta* tõuseb tema* ees nagu võrse,+ on kui juur põuases maas.
Ei ole tal väärikat kuju ega hiilgust,+
ei tõmba meid ligi tema välimus.
3 Teda põlati ja välditi,+
talle oli tuttav valu* ja ta teadis, mis on haigused.
Tema nägu oli otsekui peidetud meie eest.*
Teda põlati ja me ei pidanud teda mikski.+
4 Kuid ta võttis enda peale meie haigused+
ja enda kanda meie valu.+
Meie aga pidasime teda nuhelduks, Jumala poolt lööduks ja vaevatuks.
5 Kuid ta torgati läbi+ meie üleastumiste pärast,+
purustati meie süütegude tõttu.+
Ta kandis karistust, et meil oleks rahu,+
tema haavad on toonud meile tervenemise.+
6 Me kõik ekslesime nagu lambad,+
igaüks läks oma teed.
Jehoova lasi kõik meie süüteod tulla tema peale.+
7 Teda rõhuti+ ja ta lasi end piinata,+
kuid ta ei avanud suud.
Ta viidi tapale nagu lammas.+
Otsekui utt on pügajate käes vait,
nii ei avanud ta suud.+
8 Teda rõhuti ja ta võeti ära ilma õiglase kohtumõistmiseta.
Kes mõtleb tema põlvnemise* üksikasjadele?
Ta lõigati ära elavate maalt.+
9 Talle anti matmispaik* jumalatute juurde+
ja rikaste* juurde, kui ta suri,+
kuigi ta polnud teinud midagi väära*
ega kõnelnud valet.+
10 Aga Jehoova tahe oli* ta purustada ja ta lõi teda haigusega.
Kui sa annad ta elu süüohvriks,+
saab ta näha oma järglasi, ta pikendab oma päevi+
11 Oma hingevaevas tunneb ta rahulolu sellest, mida näeb.
Oma teadmistega aitab see õige, mu teenija,+
saada paljudel inimestel õigeks+
ja ta kannab nende süüd.+
12 Seepärast saab ta minult oma osa koos paljudega
ja jagab sõjasaaki vägevatega,
ja arvati üleastujate hulka.+
Ta kandis paljude pattu+
ja kostis üleastujate eest.+
54 „Hõiska, sa viljatu naine, kes pole sünnitanud!+
Rõkka rõõmust ja juubelda,+ sina, kes pole olnud sünnitusvaludes,+
sest mahajäetul saab olema rohkem lapsi
kui naisel, kel on mees,”+ ütleb Jehoova.
2 „Avarda oma telgipaika.+
Venita oma aulise telkpühamu kangaid.
Ära hoia end tagasi, pikenda telginööre
ja kinnita telgivaiad.+
3 Sest sa levid paremale ja vasakule.
Sinu järglased vallutavad rahvaid
ja asustavad laastatud linnu.+
4 Ära karda,+ sest sa ei jää häbisse,+
ära tunne end alandatuna, sest sa ei pea pettuma.
Sa unustad oma noorusaja häbi
ega meenuta enam oma lesepõlve teotust.”
5 „Sinu vägev Looja+ on sulle kui mees,+
Vägede Jehoova on tema nimi,
Iisraeli Püha on su lunastaja.+
Teda hakatakse nimetama kogu maa Jumalaks.+
6 Jehoova kutsus sind otsekui mahajäetud ja murest murtud naist,+
nagu hüljatud noorpõlvenaist,” ütleb su Jumal.
7 „Üürikeseks ajaks jätsin ma su maha,
aga oma suures halastuses toon ma su tagasi.+
8 Raevuhoos peitsin ma hetkeks oma palge su eest,+
aga ma halastan su peale, sest mu truu armastus on igavene,”+ ütleb su lunastaja+ Jehoova.
9 „See on mulle nagu Noa päevil.+
Nii nagu ma vandusin, et Noa veed ei kata enam maad,+
nii ma vannun, et ma ei vihastu enam su peale ega sõitle sind.+
10 Mäed võivad küll paigast liikuda
ja künkad kõikuda,
aga minu truu armastus ei lahku sinust+
ja mu rahuleping ei kõigu,”+ ütleb Jehoova, kes halastab su peale.+
11 „Oh sa vaevatud naine,+ tormist räsitud, lohutamatu!+
Ma kinnitan su kivid tugeva mördiga
ja ehitan su vundamendi safiiridest.+
12 Ma teen su müürisakid rubiinidest,
su väravad sädelevatest kividest
ja kõik su piirimärgid vääriskividest.
14 Sa püsid kindlalt õiguses.+
Sa oled eemal rõhumisest,+
sul pole midagi karta, pole põhjust tunda hirmu,
see ei ligine sulle.+
16 „Mina olen loonud sepa,
kes puhub söed lõkkele
ja meisterdab relva.
Mina olen loonud ka hävitaja, kes laastab.+
17 Pole edu ühelgi relval, mis valmistatakse sinu vastu.+
Sa mõistad hukka iga keele, mis tõuseb sinuga kohut käima.
See on Jehoova teenijate pärand
ja mina mõistan nad õigeks,” lausub Jehoova.+
2 Miks maksate raha selle eest, mis pole leib,
miks kulutate oma töötasu selle peale, mis ei toida?
Kuulake mind hoolega, siis saate süüa head+
ja tunnete suurt rõõmu rammusatest roogadest.+
3 Pöörake oma kõrv ja tulge minu juurde!+
Kuulake, siis jääte elama
ja ma sõlmin teiega igikestva lepingu,+
osutades teile ustavalt truud armastust, nagu ma osutasin Taavetile.+
5 Sa kutsud rahva, keda sa ei tunne,
ja need rahva seast, kes sind ei tundnud, jooksevad su juurde
sinu Jumala Jehoova pärast,+ Iisraeli Püha pärast,
sest tema austab sind.+
7 Jumalatu jätku oma tee+
ja nurjatu oma mõtted.
Ta pöördugu tagasi Jehoova juurde, kes halastab tema peale,+
meie Jumala juurde, sest tema annab heldelt andeks.+
8 „Minu mõtted ei ole teie mõtted+
ja teie teed ei ole minu teed,” ütleb Jehoova.
9 „Sest nagu taevas on maast kõrgemal,
nii on minu teed kõrgemad teie teedest
ja minu mõtted teie mõtetest.+
10 Nagu vihm ja lumi sajavad taevast alla
ega lähe sinna tagasi, enne kui on kastnud maad ning pannud taimed tärkama ja vilja kandma,
et anda külvajale seemet ja sööjale leiba,
11 nii on ka mu sõnaga, mis väljub mu suust:+
see ei tule tagasi mu juurde tühjalt,+
vaid teeb, mis on mulle meelepärane,*+
ja viib täide selle, milleks ma ta läkitasin.
12 Te lähete välja rõõmutsedes+
ja teid tuuakse tagasi rahus.+
Mäed ja künkad hõiskavad teie ees rõõmsalt,+
kõik puud väljal plaksutavad käsi.+
13 Ogaliste põõsaste asemel kasvavad kadakapuud,+
kõrvenõgeste asemel mürdipuud.
See toob Jehoovale kuulsust+
ja on igikestvaks, hävimatuks märgiks.”
56 Nii ütleb Jehoova:
„Pidage kinni sellest, mis on õige,+ ja tegutsege õiglaselt,
sest minu pääste tuleb peagi
ja mu õigus saab ilmsiks.+
2 Õnnelik on inimene, kes nii teeb,
inimlaps, kes järgib hoolega mu seadust,
kes peab hingamispäeva ega rüveta seda,+
kes hoiab oma kätt kõigest kurjast.
3 Ärgu ükski Jehoovaga liitunud võõramaalane+ öelgu:
„Jehoova kindlasti eraldab mind oma rahvast.”
Ja eunuhh ärgu öelgu: „Ma olen kuivanud puu.””
4 Sest nii ütleb Jehoova eunuhhidele, kes peavad tema hingamispäevi ja kes on valinud selle, mis talle meeldib, ja peavad kinni tema lepingust:
5 „Ma annan teile oma kojas ja oma müüride vahel mälestusmärgi ja nime,
mis on parem kui pojad ja tütred.
Ma annan teile igavese nime,
mis ei hävi.
6 Võõramaalased, kes liituvad Jehoovaga, et teda teenida,
Jehoova nime armastada+
ja olla tema teenijad,
kõik need, kes peavad hingamispäeva ega rüveta seda
ja peavad kinni mu lepingust,
7 toon ma samuti oma pühale mäele+
ja nad on rõõmsad minu palvekojas.
Nende põletusohvrid ja muud ohvrid võetakse vastu mu altaril,
sest mu koda nimetatakse kõigi rahvaste palvekojaks.”+
8 Nii teatab kõrgeim valitseja Jehoova, kes kogub kokku Iisraeli laialipillutatud:+
„Ma kogun tema juurde peale kogutute veel teisigi.”+
9 Tulge sööma, kõik loomad väljadel,
kõik loomad metsades!+
10 Tema vahimehed on pimedad,+ ükski neist ei pane tähele.+
Nad kõik on tummad koerad, kes ei saa haukuda.+
Nad lõõtsutavad, lesivad ja armastavad tukkuda.
11 Nad on apla isuga koerad,
neile ei saa kunagi küllalt.
Nad on mõistmatud karjased.+
Nad kõik on läinud oma teed,
viimane kui üks ajab taga ebaausat kasu ja ütleb:
12 „Tulge! Ma toon veini,
joome end vägijoogist purju!+
Homne päev on samasugune kui tänane, isegi veel parem.”
57 Õige on hukkunud,
kuid keegi ei hooli sellest.
Ustavad mehed on ära viidud*,+
aga keegi ei märka, et õige on ära viidud
õnnetuse pärast*.
2 Ta leiab rahu.
Oma asemeil* puhkavad need, kes on käinud õiguse teel.
3 „Teie aga tulge siia,
te nõiamoori pojad,
abielurikkuja ja lõbunaise lapsed!
4 Kelle kulul te end lõbustate?
Kelle vastu te avate suu ja kellele näitate keelt?
Eks ole te üleastumise lapsed,
pettuse pojad,+
5 need, kes põlevad kirelõõmas suurte puude vahel,+
iga lopsaka puu all,+
kes tapavad lapsi vadides+
ja kaljulõhedes?
6 Sinu* osaks on vadide siledad kivid.+
Jah, need on su liisuosa.
Ka neile valad sa joogiohvreid ja tood ande.+
Kas peaksin olema selle kõigega rahul?
8 Ukse ja selle postide taha seadsid sa mälestusmärgi*.
Sa hülgasid mu ja võtsid end paljaks,
läksid üles ja tegid oma voodi laiemaks.
Sa sõlmisid nendega lepingu.
Sulle meeldis nendega voodisse heita,+
sa vahtisid mehe sugutit.*
9 Sa laskusid Meleki* juurde õliga
ja rohke lõhnasalviga.
Sa saatsid oma käskjalad kaugele,
madaldusid surmavallani.
10 Sa vaevasid end oma paljudel teedel,
aga sa ei öelnud: „See on lootusetu!”
Sa leidsid endas uut jõudu,
seepärast pole sa loobunud.
11 Keda sa pelgasid ja kartsid,
nii et hakkasid valetama?+
Mina ei tulnud sulle meeldegi,+
sa ei hoolinud millestki.+
Ma ju vaikisin ja eemaldusin*,+
seepärast sa ei kartnud mind.
13 Kui sa hüüad appi,
siis ei päästa sind su paljud ebajumalad.+
Tuul viib nad kõik ära,
kõigest tuuleõhk puhub nad minema.
Kes aga otsib kaitset minu juurest, pärib maa
ja saab endale mu püha mäe.+
14 Siis öeldakse: „Ehitage tee, rajage tee!+
Eemaldage takistused mu rahva teelt!””
15 Nii ütleb tema, kes on kõrge ja ülev,
kes elab igavesti+ ja kelle nimi on püha:+
„Ma elan kõrges ja pühas paigas,+
aga ka rõhutute ja vaimult alandlike juures,
et elustada alandlike vaimu
ja rõhutute südant.+
16 Ma ei süüdista neid igavesti
ega jää alatiseks viha kandma,+
sest muidu nõrkeks minu pärast inimese vaim,+
hingelised, kelle ma olen loonud.
17 Ma vihastusin Iisraeli patustamise pärast, kui ta ajas taga ebaausat kasu.+
Seepärast ma lõin teda, varjasin oma palet ja olin vihane,
kuid tema käis taganejana+ oma südame teel.
19 „Ma toon kiituse nende huultele.
Kestev rahu on nii kaugel- kui ka lähedalolijal+
ja ma tervendan ta,” ütleb Jehoova.
20 „Aga jumalatud on nagu mässav meri, mis ei rahune,
mille veed keerutavad üles adrut ja muda.
21 Jumalatuil ei ole rahu,”+ ütleb mu Jumal.
58 „Hüüa täiest kõrist, ära hoia end tagasi!
Hüüa valjult nagu sarv.
Anna mu rahvale teada nende üleastumised,+
Jaakobi soole nende patud.
2 Päevast päeva nad otsivad mind
ja tunnevad heameelt mu teede tundmisest,
otsekui oleks nad rahvas, kes on tegutsenud õiglaselt
ega ole hüljanud oma Jumala õigust.+
Nad paluvad minult õiglast kohtumõistmist,
tulevad rõõmuga Jumala ligi, öeldes:+
3 „Miks sa ei näe, kui me paastume?+
Miks sa ei märka, kui end vaevame?”+
Sellepärast, et paastupäeval te ajate taga oma tahtmist*
ja rõhute oma töölisi.+
4 Teie paast lõppeb tüli ja kaklemisega,
te peksate vihaselt rusikaga.
Kui te niimoodi paastute, siis ei kuulda teie häält taevas.
5 Kas selline peaks olema mulle meelepärane paast,
päev, mil inimene end vaevab,
langetab pea kui kõrkjas
ning teeb endale aseme kotiriide ja tuha peale?
Kas seda sa nimetad paastuks ja Jehoovale meelepäraseks päevaks?
6 Ei, mulle meelepärane paast on selline:
tuleb kõrvaldada kurjuse ahelad,
päästa valla ikke köied,+
vabastada rõhutud+
ja murda puruks kõik ikked,
7 tuleb jagada leiba näljasega,+
võtta vaesed ja kodutud oma majja,
riietada alastiolijat+
ja mitte keerata selga oma sugulasele.
8 Siis lööb helendama su valgus otsekui koit+
ja saabub kiiresti su tervenemine.
Sinu ees käib su õiglus
ja Jehoova au on sulle järelväeks.+
9 Siis sa hüüad ja Jehoova vastab sulle,
sa hüüad appi ja ta ütleb: „Siin ma olen!”
Kui sa kaotad enda keskelt ikke,
lõpetad sõrmega näitamise ja õela kõne,+
10 kui annad näljasele, mida sa ise ihkad,+
ja vaevatule, nii et talle küll saab,
siis särab su valgus isegi pimeduses
ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev.+
11 Jehoova juhatab sind alati,
annab sulle küllalt ka põuasel maal+
ja elustab su luud.
Siis oled sa kui kastetud aed,+
nagu allikas, mis iial ei kuiva.
12 Sinu algatusel ehitatakse üles muistsed varemed,+
sa taastad põlvest põlve varemeis olnud alusmüürid.+
Sind nimetatakse lagunenud müüride parandajaks+
ja teede taastajaks, teede, mille ääres elada.
13 Kui sa hingamispäeva pärast ei aja mu pühal päeval taga oma tahtmist,+
kui nimetad hingamispäeva ülimaks rõõmuks, Jehoova pühaks ja austusväärseks päevaks+
ning kui austad seda, selle asemel et ajada taga oma tahtmist ja rääkida tühje sõnu,
14 siis tunned sa Jehoovast ülimat rõõmu
ja ma viin sind maa kõrgendikele.+
Ma annan sulle süüa* su esiisa Jaakobi pärandist,+
sest Jehoova suu on rääkinud.”
2 Teie endi süüteod on lahutanud teid oma Jumalast,+
teie pattude tõttu varjab ta oma palet teie eest
ega kuula teid.+
3 Sest teie pihud on rüvetunud verega,+
teie sõrmed süütegudega.
Teie huuled räägivad valet+ ja teie keel pomiseb ülekohut.
4 Keegi ei võta sõna õiguse kaitseks,+
keegi ei lähe kohtusse tõtt kõnelema.
Nad loodavad tühja peale+ ja räägivad mõttetusi,
nad sigitavad häda ja sünnitavad kurjust.+
5 Nad hauvad mürkmao mune,
koovad ämblikuvõrku.+
Kes neid mune sööb, see sureb,
ja katkilöödud munast väljub rästik.
6 Nende ämblikuvõrk ei kõlba rõivaks
ega saa nad end katta oma tehtuga.+
Nende teod on kurjad,
nende kätes on vägivald.+
7 Nende jalad jooksevad kurja tegema,
nad tõttavad valama süütut verd.+
Nende mõtted on kurjad,
nende teedel on hukatus ja häda.+
8 Nad ei tunne rahu teed,
ei ole õigust nende radadel.+
Nad teevad oma teed käänuliseks.
Ükski, kes neil käib, ei tunne rahu.+
9 Seepärast on õiglus meist kaugel
ja õigus ei küündi meieni.
Me ootame valgust, kuid on pimedus,
ootame valgussära, kuid käime pilkases pimeduses.+
10 Me kobame seina nagu pimedad,
kobame nagu silmitud.+
Me komistame keskpäeval nagu õhtuhämaruses,
elujõuliste keskel oleme kui surnud.
11 Me kõik mõmiseme nagu karud,
kuugame kurvalt kui tuvid.
Me ootame õigust, aga seda pole,
päästet, kuid see on meist kaugel.
12 Sest meie üleastumisi sinu ees on palju,+
kõik meie patud tunnistavad meie vastu.+
Sest meie üleastumised on meiega,
me teame hästi oma süütegusid.+
13 Me oleme Jehoova vastu patustanud ja ta salanud,
oleme oma Jumalale selja keeranud,
plaanitsenud rõhumist ja mässamist,+
sepitsenud ja rääkinud oma südames valet.+
ja igaüks, kes loobub kurjusest, röövitakse paljaks.
Jehoova nägi seda ja talle ei meeldinud,
et õigust pole.+
16 Ta nägi, et keegi ei tule appi,
imestas, et keegi ei sekku.
Nii tõi ta enda käsivars pääste*
ja tema õigus toetas teda.
17 Ta pani õiguse selga kui soomusrüü
ja pähe päästekiivri,+
tõmbas selga kättemaksurüü+
ja kattis end innukuse ülekuuega.
18 Ta tasub igaühele ta tegude järgi:+
vastaseid ootab raev, vaenlasi kättemaks.+
Saartelegi maksab ta välja nende teenitud osa.
19 Päikeseloojangu pool kardetakse Jehoova nime
ja päikesetõusu pool austatakse teda,
sest ta tuleb nagu tormav jõgi,
mida kihutab tagant Jehoova vaim.
20 „Siionile tuleb lunastaja,+
neile Jaakobi kojast, kes on pöördunud oma üleastumistest,”+ teatab Jehoova.
21 „See on minu leping nendega,”+ ütleb Jehoova. „Minu vaimu, mis on sinu peal, ja sõnu, mis ma olen pannud sinu suhu, ei võeta sinu suust, su laste suust ega su lastelastegi suust ei nüüd ega iial,” ütleb Jehoova.
2 Pimedus katab maad
ja pilkane pimedus rahvaid,
kuid sinu peale paistab Jehoova valgus
ja sinu peal nähakse tema auhiilgust.
4 Tõsta silmad ja vaata ringi!
Nad kõik on kogutud kokku, nad tulevad sinu juurde.
Sinu pojad tulevad kaugelt,+
su tütreid kantakse hellalt.+
5 Sel ajal sa vaatad ja särad,+
su süda põksub ja paisub rõõmust,
sest su juurde juhitakse mere aarded,
su juurde tulevad rahvaste rikkused.+
6 Su maad katab kaamelite murd,
seal on Midjani ja Eefa+ noored kaamelitäkud.
Tulevad kõik Seeba elanikud.
Nad kannavad kulda ja viirukit
ning ülistavad Jehoovat.+
7 Kõik Keedari+ karjad kogutakse sinu juurde.
Nebajoti+ jäärad teenivad sind.
Nad tulevad mu altarile ja on mulle meelepärased,+
8 Kes on need, kes tulevad lennates, on otsekui pilved,
otsekui tuvid, kes lendavad tuvimajadesse?
9 Minule loodavad saared.+
Tarsise laevad on eesotsas,
ühes nende hõbeda ja kullaga,
et kiita su Jumala Jehoova, Iisraeli Püha nime,
10 Võõramaalased ehitavad üles su müürid
ja nende kuningad teenivad sind,+
sest oma vihas ma löön sind,
aga oma armus ma halastan su peale.+
11 Sinu väravad on alati lahti,+
neid ei suleta päeval ega ööl,
et su juurde toodaks rahvaste rikkused,
ning nende kuningad tulevad esirinnas.+
12 Aga iga rahvas ja kuningriik, kes sind ei teeni, hukkub;
neid rahvaid ootab täielik häving.+
13 Sinu juurde tuleb Liibanoni auhiilgus,+
tulevad kadakas, saar ja küpress üheskoos,+
et kaunistada mu pühamut.
Ma austan oma jalgade aset.+
14 Su rõhujate pojad tulevad ja kummardavad sind,
kõik, kes sind põlgasid, langevad su jalge ette
ja nimetavad sind Jehoova linnaks,
Iisraeli Püha Siioniks.+
15 Kuigi sa olid hüljatud ja vihatud ning keegi ei käinud sinu kaudu,+
teen ma sind igaveseks uhkuseks,
juubelduse põhjuseks kõigile põlvedele.+
16 Sa jood rahvaste piima,+
imed kuningate rinda.+
Sa mõistad, et mina, Jehoova, olen su päästja,
et Jaakobi vägev on su lunastaja.+
17 Vase asemel toon ma kulda,
raua asemel hõbedat,
puu asemel vaske
ja kivide asemel rauda.
Ma panen su ülevaatajaks rahu
ja su töödejuhatajaks õiguse.+
18 Ei kuulda enam vägivallast su maal,
hävingust ega purustamisest su piirides.+
Sa nimetad oma müüre Päästeks+ ja väravaid Kiituseks.
19 Päike ei valgusta sind enam päeval
ega sära sulle enam kuu,
sest Jehoovast saab sinu igikestev valgus,+
sinu Jumalast su ilu.+
20 Su päike ei looju enam
ja su kuu ei kahane,
sest Jehoovast saab sinu igikestev valgus+
ja su leinapäevad lõppevad.+
21 Kõik su rahva liikmed on õiglased
ja pärivad igaveseks maa.
Nemad on minu istutatud võsud,
22 Vähesest saab tuhat
ja väiksest vägev rahvas.
Mina, Jehoova, tõttan sellega omal ajal.”
61 Kõrgeima valitseja Jehoova vaim on minu peal,+
sest Jehoova on võidnud mind kuulutama head sõnumit tasastele.+
Ta on saatnud mind tervendama neid, kel murtud süda,
kuulutama vabastust vangistatuile
ja avama vangide silmi,+
2 kuulutama Jehoova soosingu aastat
ja meie Jumala kättemaksu päeva,+
lohutama kõiki leinajaid,+
3 andma neile, kes Siionit leinavad,
tuha asemele peakatet,
leina asemele rõõmuõli,
muserdatud vaimu asemele ülistuskuube.
Siis kutsutakse neid suurteks õigusepuudeks,
4 Nad ehitavad üles muistsed varemed,
taastavad ammu laastatud paigad+
ja hävitatud linnad,+
mis on põlvkondi tühjana seisnud.+
6 Teid aga kutsutakse Jehoova preestriteks.+
Nad nimetavad teid meie Jumala teenijateks.
Te toitute rahvaste rikkustest,+
räägite uhkusega nendelt saadud varandusest*.
7 Häbi asemel te saate kahekordselt õnnistusi,
alanduse asemel on hõiskamine.
Mu rahvas saab oma maal kahekordse omandi+
ja neile kuulub igavene rõõm.+
8 Sest mina, Jehoova, armastan õigust,+
vihkan röövimist ja ülekohut.+
Ma annan ustavalt neile nende palga
ja sõlmin nendega igavese lepingu.+
9 Nende järeltulijad saavad tuntuks rahvaste hulgas,+
nende järglased rahvahõimude seas.
Kõik, kes neid näevad, mõistavad,
et nad on Jehoova õnnistatud.”+
10 Jehoova paneb mind juubeldama.
Jumal paneb mu hinge rõõmust rõkkama.+
Sest ta on riietanud mind päästekuube,+
mähkinud õiguserüüsse.
Ma olen nagu peigmees, kes kannab turbanit kui preester,+
ja olen nagu pruut, kes end ehetega kaunistab.
11 Nagu maa laseb tärgata võsudel
ja aed võrsuda oma külvil,
nii laseb kõrgeim valitseja Jehoova
62 Siioni pärast ma ei vaiki,+
Jeruusalemma pärast ma ei püsi tasa,
enne kui ta õigus hakkab paistma kui valgussära+
ja ta pääste põlema kui tõrvik.+
2 „Siis näevad rahvad su õigust, oo, naine,+
ja kõik kuningad su auhiilgust.+
Sind kutsutakse siis uue nimega,+
mille annab sulle Jehoova suu.
3 Sa oled kauniks krooniks Jehoova käes,
kuninglikuks turbaniks oma Jumala peos.
4 Sind ei nimetata enam hüljatud naiseks+
ega sinu maad mahajäetuks,+
vaid su nimeks saab Sina Oled Mu Rõõm+
ja su maa nimeks Abielunaine.
Sest Jehooval on sinu üle hea meel
ja sinu maa on kui abielunaine.
5 Nii nagu noor mees abiellub neitsiga,
nii abielluvad su pojad sinuga.
Su Jumal rõõmustab sinu üle
nagu peigmees oma pruudi üle.+
6 Sinu müüride peale, Jeruusalemm, olen ma seadnud vahimehed.
Ärgu nad hetkekski vaikigu ei päeval ega ööl.
Teie, kes räägite Jehoovast,
ärge puhake,
7 ärge andke temale rahu, kuni ta on Jeruusalemma kindlustanud,
pannud kogu maa seda kiitma.”+
8 Jehoova on andnud vande oma parema käe ja tugeva käsivarre juures:
„Ma ei anna enam teie vilja teie vaenlastele toiduks
ja võõramaalased ei joo enam värsket veini, mille pärast te olete vaeva näinud,+
9 vaid kes koguvad, ka söövad seda ja kiidavad Jehoovat,
ning kes korjavad, joovad seda minu pühades õuedes.”+
10 Minge välja, minge väravaist välja!
Puhastage rahvale tee!+
Ehitage tee, ehitage maantee,
eemaldage kivid!+
Pange rahvastele püsti kogunemistähis!+
11 Jehoova kuulutab maa äärtele:
„Öelge Siioni tütrele:
„Sinu pääste tuleb.+
Tal on kaasas tasu,
ja tema ees on palk, mida ta maksab.””+
12 Neid nimetatakse pühaks rahvaks, Jehoova lunastatuiks,+
aga sind nimetatakse Otsituks ning Linnaks, Mida Pole Maha Jäetud.+
63 Kes see on, kes tuleb Edomist,+
oma erksavärvilisis* riideis Bosrast,+
kes auväärseis rõivais
võimsalt marsib?
„See olen mina, kes räägin õigust,
kel on külluslikult jõudu päästmiseks.”
2 Miks on su riided punased,
su rõivad nagu surutõrres sõtkujal?+
3 „Ma sõtkusin viinamarju üksinda,
rahvaste seast polnud kedagi mu kõrval.
Ma sõtkusin neid oma vihas,
tallasin neid oma raevus.+
Nende veri pritsis mu rõivastele,
kõik mu riided määrdusid.
4 Mu otsuseks on kättemaksupäev+
ja mu lunastatute aasta on saabunud.
5 Ma vaatasin, aga aitajat ei olnud,
hämmastusin, et keegi ei pakkunud abi.
Seepärast tõi mulle pääste* mu enda käsivars,+
mind toetas mu enda raev.
7 Ma kõnelen Jehoova truu armastuse tegudest,
Jehoova kiiduväärt tegudest,
kõigest, mis Jehoova on meie heaks teinud,+
tema paljudest heategudest, mis ta on Iisraeli rahvale teinud
oma halastuses ja oma truu armastuse külluses.
9 Kõik, mis vaevas neid, vaevas ka teda.+
Tema isiklik saadik* päästis nad.+
Armastuse ja kaastunde pärast lunastas ta nad,+
ta tõstis nad üles ja kandis neid kõigil muistseil päevil.+
10 Aga nad mässasid+ ja kurvastasid tema püha vaimu.+
Siis sai ta nende vaenlaseks+
ja võitles nende vastu.+
11 Nad meenutasid ammuseid päevi,
tema teenija Moosese päevi:
„Kus on see, kes tõi nad välja merest+ koos oma rahva karjastega?+
Kus on see, kes pani tema sisse oma püha vaimu,+
12 see, kelle auline käsivars toetas Moosese paremat kätt,+
kes lõhestas nende ees veed,+
et teha endale igikestev nimi,+
13 see, kes juhtis nad läbi vetevoogude*,
nii et nad käisid ega komistanud,
astusid nagu hobune tühermaal?
14 Nagu kariloomad lähevad alla orutasandikule puhkama,
nõnda viis Jehoova vaim nad puhkepaika.”+
Nii juhtisid sa oma rahvast,
15 Vaata alla taevast,
oma pühast ja aulisest* eluasemest.
Kus on su ind ja vägevus,
su sügav kaastunne+ ja halastus?+
Meie eest on need varjatud.
16 Sina oled ju meie isa.+
Isegi kui Aabraham ei tea meid
ja Iisrael ei tunne meid,
oled sina, Jehoova, meie isa.
Ammusest ajast on su nimi Meie Lunastaja.+
17 Miks sa, Jehoova, lased meil eksida* su teedelt?
Miks lased meie südamel paaduda, nii et me sind ei karda?+
Tule tagasi oma teenijate pärast,
sulle kuuluvate suguharude pärast!+
18 Vaid üürikeseks ajaks oli su pühal rahval omand.
Meie vastased tallasid maha su pühamu.+
19 Liiga kaua oleme olnud otsekui need, kelle üle sa pole kunagi valitsenud,
nagu need, keda pole kunagi nimetatud sinu nimega.
64 Kui sa ometi oleksid käristanud taeva lõhki ja tulnud alla,
nii et mäed oleksid kõikunud sinu pärast —
2 nagu süüdanuks tuli oksarisu
ja pannuks vee keema —,
siis oleks su nimi saanud kuulsaks su vastaste seas
ja rahvad oleksid värisenud su ees.
3 Kui sa tegid aukartustäratavaid asju, mida me ei söandanud oodatagi,+
tulid sa alla ja mäed rappusid su ees.+
4 Ammustest aegadest saadik pole keegi kuulnud, ükski kõrv pole tähele pannud,
ükski silm pole näinud, et oleks teist Jumalat peale sinu,
5 Sa võtad vastu need, kes rõõmsalt teevad, mis õige,+
kes peavad sind meeles ja järgivad su teid.
Sa vihastusid, kui me patustasime.+
Me käisime kaua patuteel.
Kas peaksime nüüd pääsema?
6 Me kõik oleme otsekui see, kes on ebapuhas,
ja kõik meie õiged teod on nagu menstruatsiooniverelapp.+
Me kõik närtsime nagu lehed
ja meie patud kannavad meid ära otsekui tuul.
7 Mitte keegi ei hüüa su nime,
keegi ei püüa sinust kinni haarata.
Sa oled varjanud meie eest oma palge+
ja lased meil hääbuda meie süütegude tõttu.
8 Ometi oled sina, Jehoova, meie isa.+
Meie oleme savi ja sina oled pottsepp*,+
me kõik oleme sinu kätetöö.
9 Ära vihastu üleliia, Jehoova,+
ära pea igavesti meeles meie süütegusid.
Palun vaata meid, me kõik oleme ju sinu rahvas!
11 Meie püha ja auline koda*,
kus meie esiisad sind ülistasid,
on saanud tuleroaks,+
varemeis on kõik, mis oli meile kallis.
12 Kas sa kõike seda nähes hoiad end veel tagasi, Jehoova?
Kas sa vaikid ja lased meid nii rängalt vaevata?+
65 „Ma olen olnud kättesaadav neile, kes pole mind otsinud.
Ma olen olnud leitav neile, kes pole püüdnud mind leida.+
Rahvale, kes pole hüüdnud mu nime, olen ma öelnud: „Siin ma olen! Siin ma olen!”+
2 Kogu päeva olen ma sirutanud käsi kangekaelse rahva poole,+
kes käib halval teel+
ja järgib omi mõtteid,+
3 rahva poole, kes solvab mind otse näkku,+
ohverdab aedades+ ja laseb telliskividelt ohvrisuitsu tõusta.
4 Nad istuvad haudade juures,+
veedavad öö varjatud paikades*,
söövad sealiha+
ja nende pajas on rüve leem.+
5 Nad ütlevad: „Hoia eemale, ära tule minu lähedale,
sest ma olen sinust püham*.”
Nad on suits mu sõõrmeis, kogu päeva põlev tuli.
7 nende endi ja nende esiisade süütegude eest,+
kuna nad on lasknud ohvrisuitsu tõusta mägedel
ja teotanud mind küngastel,”+ ütleb Jehoova.
„Jah, kõigepealt mõõdan ma neile välja kogu nende tasu.”
8 Nõnda ütleb Jehoova:
„Nii nagu viinamarjakobarast saab uut veini
ja öeldakse: „Ära hävita seda, sest selles on midagi head”,
nii teen ma oma teenijate heaks:
ma ei hävita neid kõiki.+
9 Ma toon Jaakobist järglase,
Juudast oma mägede pärija.+
Minu valitud saavad selle maa oma valdusse,
mu teenijad asuvad sinna elama.+
11 Aga teie olete need, kes on hüljanud Jehoova,+
ja unustanud mu püha mäe,+
kes katavad laua õnnejumalale
ja valavad karikad täis maitsestatud veini saatusejumalale.
12 Seepärast ma määran teid hukule mõõga läbi,+
te kõik langete põlvili ja teid tapetakse,+
sest ma hüüdsin, aga te ei vastanud,
ma rääkisin, aga te ei kuulanud.+
Te tegite edasi kurja mu silmis
ja valisite selle, mis on mulle vastumeelt.”+
13 Seepärast ütleb kõrgeim valitseja Jehoova:
„Minu teenijad söövad, aga teie olete näljas.+
Minu teenijad joovad,+ aga teie olete janus.
14 Minu teenijad hõiskavad südamerõõmust,
aga teie kisendate südamevalust
ja halate meeleheitest.
15 Teist jääb maha nimi, mis on mu valituile needesõnaks,
ja kõrgeim valitseja Jehoova surmab teid kõiki.
Oma teenijaid aga hüüab ta teise nimega.+
16 Igaüht, kes siis maa peal endale õnnistust otsib,
õnnistab tõe* Jumal,
ja see, kes maa peal vande annab,
vannub tõe Jumala juures,+
sest endised hädad on unustatud,
need on mu silme eest kadunud.+
18 Seepärast juubeldage ja rõõmustage igavesti selle üle, mis ma loon!
Ma loon Jeruusalemma ja see toob rõõmu
ning loon ta rahva ja see paneb juubeldama.+
19 Siis ma rõõmustan Jeruusalemma pärast, juubeldan oma rahva pärast.+
Ei kuulda temas enam nutuhäält ega hädakisa.”+
20 „Ei ole seal imikut, kes elab vaid mõne päeva,
ega eakat, kelle päevade määr ei täitu.
Kui keegi saja-aastasena sureb, on ta ikka kõigest poisike,
patustajat tabab needus, olgugi ta saja-aastane*.
22 Nad ei ehita teistele elamiseks
ega istuta teistele söömiseks.
Mu rahva eluiga on nagu puu eluiga+
ja mu valitud tunnevad täit rõõmu oma kätetööst.
23 Nende kõva töö ei lähe tühja+
ning lapsed, kes neile sünnivad, ei näe õnnetust,
sest Jehoova õnnistab neid+
ja nende järeltulijaid.+
24 Juba enne, kui nad hüüavad, vastan ma neile,
kui nad alles räägivad, võtan ma neid kuulda.
25 Hunt ja tall söövad üheskoos,
lõvi sööb õlgi nagu pull+
ja mao toiduks on põrm.
Ei tehta kurja ega kahju kogu mu pühal mäel,”+ ütleb Jehoova.
66 Nii ütleb Jehoova:
„Taevas on mu troon ja maa mu jalajäri.+
Kuhu te siis ehitaksite mulle koja,+
kuhu mu puhkepaiga?”+
2 „Kõik selle on teinud mu oma käsi
ja nõnda on need olemasollu tulnud,” lausub Jehoova.+
„Ma vaatan selle peale,
kes on alandlik, rusutud vaimuga ja väriseb mu sõnade ees*.+
3 Kes tapab pulli, on nagu inimesetapja.+
Kes ohverdab lamba, on nagu koera kaela murdja.+
Kes ohverdab anni, on nagu seavere ohverdaja.+
Kes toob meeldetuletusohvriks viirukit,+ on nagu maagiliste sõnadega õnnistaja*.+
Nad on valinud endale oma teed
ja neile meeldivad jäledused.
4 Seepärast valin mina neile karistuse+
ja saadan nende peale just selle, mida nad kardavad.
Sest kui ma hüüdsin, siis ükski ei vastanud,
kui ma rääkisin, siis keegi ei kuulanud.+
Nad tegid edasi kurja mu silmis
ja valisid selle, mis on mulle vastumeelt.”+
5 Kuulake Jehoova sõnu, teie, kes värisete ta sõnade ees:
„Teie vennad, kes teid vihkavad ja teid mu nime pärast kõrvale tõukavad, ütlevad pilkavalt: „Olgu austatud Jehoova!”,+
kuid Jumal ilmutab end ja teeb teid rõõmsaks,
nemad aga jäävad häbisse.”+
6 Linnast kostab kisa, templist kõmin —
Jehoova maksab kätte oma vaenlastele, nagu nad väärivad.
7 Enne kui Siionil algasid sünnitusvalud, ta juba sünnitas.+
Enne kui teda haarasid tuhud, tõi ta poeglapse ilmale.
8 Kes on eales kuulnud midagi sellist?
Kes on näinud sellesarnast?
Kas maa tuuakse ilmale üheainsa päevaga?
Kas sünnib rahvas ühekorraga?
Kuid niipea kui Siionit haarasid tuhud, sünnitas ta oma pojad.
9 „Kas ma lasen sünnitusel alata, aga siis ei lasegi sünnitada?” lausub Jehoova.
„Või kas ma kutsun esile sünnituse, kuid siis sulgen emakoja?” küsib su Jumal.
10 Rõõmustage ühes Jeruusalemmaga, hõisake koos temaga,+ kõik, kes teda armastate.+
Juubeldage koos temaga, kõik, kes teda leinate,
11 sest te imete küllastuseni tema lohutuserinda
ning joote ja tunnete rõõmu tema suurest aust.
12 Sest nii ütleb Jehoova:
„Ma annan talle rahu, mis on kui jõgi,+
ja rahvaste rikkused, mis on kui tulvavesi.+
Teid imetatakse ja kantakse hellalt
ning hüpitatakse põlvedel.
14 Te näete seda ja teie süda rõõmustab,
teie luud on täis elujõudu nagu haljas rohi.
Jehoova käsi on tema teenijatega,
kuid oma vaenlased mõistab ta hukka.”+
15 „Jehoova tuleb nagu tuli+
ja tema sõjavankrid kui tormituul,+
et maksta kätte oma raevus,
et sõidelda tuleleegiga.+
16 Jehoova mõistab kohut tulega,
astub kogu inimsoo vastu oma mõõgaga.
Jehoova poolt tapetuid on palju.
17 Need, kes end pühitsevad ja puhastavad, et minna aedadesse*,+ ning järgnevad sellele, kes on keskel,* ja söövad sealiha,+ igasugu jälkusi ja hiiri,+ need kõik leiavad üheskoos oma lõpu,” lausub Jehoova. 18 „Kuna ma tean nende tegusid ja mõtteid, tulen ma koguma kokku kõiki rahvaid ja keeli. Nad tulevad ja näevad minu au.”
19 „Ma teen nende keskel tunnustähe ja saadan mõned pääsenud teiste rahvaste juurde: Tarsisesse,+ Puuli ja Luudi,+ vibuküttide juurde, Tubalisse, Jaavanisse+ ja kaugetele saartele, kes pole minust kuulnud ega näinud mu au. Siis nad kuulutavad rahvaste seas minu aulisust.+ 20 Nad toovad kõigi rahvaste seast kõik teie vennad+ hobuste, lahtiste ja kinniste vankrite, muulade ning kärmete kaamelitega mu pühale mäele, Jeruusalemma, anniks Jehoovale, nii nagu Iisraeli rahvas toob oma anni puhtas anumas Jehoova kotta,” lausub Jehoova.
21 „Mõned võtan ma preestriteks ja leviitideks,” ütleb Jehoova.
22 „Nii nagu mu ees jäävad püsima uus taevas ja uus maa,+ mille ma loon,” lausub Jehoova, „nii püsivad mu ees ka teie järeltulijad ja teie nimi.”+
23 „Noorkuust noorkuusse ning hingamispäevast hingamispäeva
tulevad kõik inimesed ja kummardavad mu ees,”+ ütleb Jehoova.
24 „Nad lähevad välja ja näevad nende laipu, kes mässasid mu vastu.
Ussid nende peal ei sure,
neid neelav tuli ei kustu+
ja nad on jälkuseks kogu inimsoole.”
Nimi Jesaja tähendab „Jehoova pääste”.
Võib tõlkida ka „oma isandat”.
Võib tõlkida ka „õpetust”.
Võib tõlkida ka „nisuõlu”.
Arvatavasti olid need puud ja aiad seotud ebajumalate teenimisega.
Võib tõlkida ka „õpetus”.
Võib tõlkida ka „kel on hingeõhk ninas”.
Võib tõlkida ka „heitliku meelega”.
Võib tõlkida ka „ripatsid”.
Võib tõlkida ka „õlavööd”.
Võib tõlkida ka „teokarpidest ehted”.
Märk, mis põletati orja või vangi kehale.
Naisele oli häbiks, kui ta polnud abielus ja tal polnud lapsi.
Võib tõlkida ka „puhastava”.
4 hektarit.
22 liitrit. (Vt lisa B14.)
220 liitrit.
22 liitrit.
Võib tõlkida ka „ülikud”.
Võib tõlkida ka „õiglus”.
Võib tõlkida ka „õpetuse”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Sõna-sõnalt „mind on vaikima pandud”.
St Iisraeliga.
Nimi Sear-Jaasub tähendab „vaid jääk pöördub tagasi”.
Teine võimalik tähendus: „hirmutame seda”.
Septuaginta tõlkes „neitsi”.
Nimi Immaanuel tähendab „Jumal on meiega”.
St Eufrati.
11,4 kg. (Vt lisa B14.)
Nimi Maher-Saalal-Haas-Bas võib tähendada „ruttab saagi järele, kiirustab rüüstama”.
Võib tõlkida ka „selle tunnistajaiks olgu”.
Mõeldakse Jesaja enda naist.
Siiloa oli kanal Jeruusalemmas.
St Eufrati.
Võib tõlkida ka „õpetusele”.
Võib tõlkida ka „ootan õhinal”.
Teine võimalik tähendus: „palmioksa ja pilliroo”.
Võib tõlkida ka „mida te teete karistuspäeval”.
Võib tõlkida ka „au”.
St assüürlase, keda mainitakse salmides 5 ja 24.
St assüürlase.
Sama heebrea väljend on nime Sear-Jaasub tähenduseks (vt Jes 7:3 allmärkust).
Võib tõlkida ka „karistus”.
Ilmselt mõeldakse kas õli, mida kasutati põletusainena, või õli, millega võiti kuningaid.
Võib tõlkida ka „kirvega”.
Teine võimalik tähendus: „vasikas ja lõvi söövad üheskoos”.
St Babülooniast.
Teine võimalik tähendus: „kuivatab”.
St Eufratile.
Teine võimalik tähendus: „selle seitsmeks haruks”.
Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „kiitke Jehoovat pillimänguga”.
Sõna-sõnalt „pühitsetutele”, st Jehoova sõjaks eraldatutele.
Sõna-sõnalt „Kesilid”, arvatavasti Orion ja seda ümbritsevad tähtkujud.
Teine võimalik tähendus: „kitsesarnased deemonid”.
Võib tõlkida ka „ta annab neile rahu nende oma maal”.
Sõna-sõnalt „sikud”.
Võib tõlkida ka „selle oksad täis punaseid viinamarju”.
Teine võimalik tähendus: „sest teie suviste viljade ja lõikuse peale on laskunud lahingukära”.
Võib tõlkida ka „mida on arvestatud hoolikalt, nagu arvestab palgatööline”, st täpselt kolme aasta jooksul.
Vt „Sõnaseletusi”.
St Jeruusalemm.
Võib tõlkida ka „võõra jumala”.
Teine võimalik tähendus: „paigast”.
St Memphise.
Teine võimalik tähendus: „palmioks ega pilliroog”.
Võib tõlkida ka „tartani”.
St Juudamaa elanikud.
Võib tõlkida ka „kelle ilu nad imetlesid”.
„Mereäärne kõrb” viitab ilmselt muistse Babüloonia lõunaosale, kus Eufrati ja Tigrise jõgi igal aastal üle kallaste tõusid.
Nimi Duuma tähendab „vaikus”. Edomi prohvetlik nimi.
Võib tõlkida ka „kõnnumaa”, „Araabia”.
Võib tõlkida ka „mida on arvestatud hoolikalt, nagu arvestab palgatööline”, st täpselt ühe aasta jooksul.
Mõeldakse ilmselt Jeruusalemma.
Poeetiline isikustamine, millega väljendatakse ilmselt kaastunnet.
St häda- või sõjakisa.
Võib tõlkida ka „ratsanikud”.
Üks Niiluse jõe haru.
Teine võimalik tähendus: „sadamat”.
Teine võimalik tähendus: „kuivab ära”.
Võib tõlkida ka „põlist”.
Teine võimalik tähendus: „kuivab ära”.
Võib tõlkida ka „lääne”.
Võib tõlkida ka „idas”.
Võib tõlkida ka „laagerdatud”.
Teine võimalik tähendus: „kes on kindlameelsed”.
Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Võib tõlkida ka „tasane”.
Teine võimalik tähendus: „kui kaste [kassinaeri]taimel”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Mõeldakse ilmselt Iisraeli, kellest räägitakse kui naisest ja keda võrreldakse siin viinamäega.
St Eufrati.
Mõeldakse ilmselt pealinna Samaariat.
Võib tõlkida ka „mõõdunööri peale mõõdunöör, mõõdunööri peale mõõdunöör”; mõõdunöör viitab siin piltlikult reeglile või tegevusjuhisele.
Jesaja sõnum kõlas usujuhtidele leierdava ja lapsikuna.
Teine võimalik tähendus: „näinud nägemust”.
Teine võimalik tähendus: „kes kuuldut mõistab, tunneb kabuhirmu”.
Võib tõlkida ka „manitseb teda õigel teel käima”, „karistab teda, et ta käiks õigel teel”.
Võib tõlkida ka „eesmärgid”.
Võib tõlkida ka „kelle praktiline tarkus on suur”.
Nimi Ariel võib tähendada „Jumala altarikolle” ja see viitab ilmselt Jeruusalemmale.
Võib tõlkida ka „kui rikutud te küll olete”.
Võib tõlkida ka „noomijale”.
St häbist ja pettumusest.
Sõna-sõnalt „valavad joogiohvrit”; tähendab ilmselt kokkuleppe sõlmimist.
Võib tõlkida ka „õpetust”.
Teine võimalik tähendus: „veemahutist”.
Võib tõlkida ka „õhinal ootavad”.
Teine võimalik tähendus: „ja nimetad neid jälkuseks”.
Sõna-sõnalt „Jehoova nimi”.
Võib tõlkida ka „vaim”.
Võib tõlkida ka „flöödihelide saatel”.
Nime Tofet kasutatakse siin piltliku põletuspaiga kohta, sümboliseerimaks hävingut.
Võib tõlkida ka „ratsanikele”.
Võib tõlkida ka „tuli”.
Võib tõlkida ka „heldeks”.
Võib tõlkida ka „tegutseda lugupidamatult”.
Võib tõlkida ka „üllas”.
Ilmselt küngas Jeruusalemmas.
Teine võimalik tähendus: „Jumala antud varandus”.
Ilmselt Juuda.
Teine võimalik tähendus: „kuivab”.
Ilmselt Edomi pealinna Bosra.
Teine võimalik tähendus: „kitsesarnane deemon”.
Võib tõlkida ka „ravšake”.
Võib tõlkida ka „süüria”.
Teine võimalik tähendus: „vahel”.
Võib tõlkida ka „Niiluse kanalid”.
Ilmselt oli see trepp nagu päikesekell ja varju liikumise järgi trepiastmetel arvestati aega.
Jaah on nime Jehoova lühivorm.
Teine võimalik tähendus: „kurg”.
St tänu Jumala sõnadele ja tegudele.
Võib tõlkida ka „trööstige teda”.
Võib tõlkida ka „kahekordselt”.
Võib tõlkida ka „valmistage ette”.
Sõna-sõnalt „vaim”.
Sõna-sõnalt „vaksaga”. Vaks oli väljasirutatud pöidla ja väikse sõrme vaheline kaugus. (Vt lisa B14.)
Teine võimalik tähendus: „suutnud mõista”.
Võib tõlkida ka „maasõõri”.
Võib tõlkida ka „valitsejad”.
Võib tõlkida ka „läbiuurimatu”, „mõõtmatu”.
Võib tõlkida ka „vaikige mu ees”.
Viitab Vahemere rannikualadele.
St oma teenistusse.
St kaitsetu ja tühine.
Võib tõlkida ka „jutustage, mis oli alguses”.
Võib tõlkida ka „olematus”.
Võib tõlkida ka „õpetust”.
Sõna-sõnalt „lepinguks”.
Võib tõlkida ka „ma ei jaga oma au kellegi teisega”.
Võib tõlkida ka „õpetuse”.
Võib tõlkida ka „õpetusele”.
Võidakse mõelda ebajumalaid.
Võidakse mõelda esimesi asju, mis tulevikus toimuma hakkavad.
Võib tõlkida ka „usaldaksite mind”.
Võib tõlkida ka „vastuhakkamised”.
Võidakse mõelda seaduse õpetajaid.
Nimi Jesurun tähendab „ausameelne”; Iisraeli rahva austav nimi.
Võib tõlkida ka „janusele maale”.
St ebajumalakujud.
Võib tõlkida ka „pühamusse”.
Võib tõlkida ka „valeprohvetite”.
Kyros II ehk Kyros Suur.
Võib tõlkida ka „päästa valla kuningate vööd”.
Võib tõlkida ka „vöötan sind tugevalt”.
Teine võimalik tähendus: „Kas savi ütleb: „Su tööl pole sangu”?”.
Teine võimalik tähendus: „töölised”.
Teine võimalik tähendus: „kaupmehed”.
Teine võimalik tähendus: „tühjaks”.
Beel ja Nebo olid Babüloonia jumalad.
St loomade selga pandud ebajumalakujusid.
Võib tõlkida ka „eesmärk teostub”.
Teine võimalik tähendus: „ja ma ei kohtle kedagi lahkelt”.
Teine võimalik tähendus: „hoolimata su rohkest nõidumisest ja vägevatest loitsudest”.
Teine võimalik tähendus: „taevajagajad”, „astroloogid”.
Teine võimalik tähendus: „põlvnete Juudast”.
Võib tõlkida ka „uurisin su läbi”. Teine võimalik tähendus: „valisin su”.
Mõeldakse ilmselt ebajumalaid.
„Ta” ja „tema” selles lauses võivad käia kas Kyrose või Jehoova kohta.
Võib tõlkida ka „kes õpetab, mis on sulle endale hea”.
Sõna-sõnalt „lepinguks”.
Teine võimalik tähendus: „lagedatel küngastel”.
Teine võimalik tähendus: „väsinut õige sõnaga turgutada”.
Võib tõlkida ka „katkusid mu habet”.
Võib tõlkida ka „minuga vaielda”.
Võib tõlkida ka „jõule”.
Võib tõlkida ka „õpetus”.
Teine võimalik tähendus: „ussike”.
Vt „Sõnaseletusi”.
Võib tõlkida ka „võitu”.
Teine võimalik tähendus: „kes usub seda, mida me kuulsime”.
St teenija, kellest räägitakse Jes 52:13.
Võib viidata inimestele, kes teda nägid, või Jumalale.
Võib tõlkida ka „ta mõistis, mis on valu”.
Teine võimalik tähendus: „ta oli kui see, kellelt pööratakse pilk”.
Võib tõlkida ka „elu”.
Võib tõlkida ka „surmahoop”.
Võib tõlkida ka „keegi annab talle oma matmispaiga”.
Sõna-sõnalt „rikka”.
Võib tõlkida ka „polnud tarvitanud vägivalda”.
Võib tõlkida ka „aga Jehooval oli hea meel”.
Võib tõlkida ka „saab teoks see, mis on Jehoovale meelepärane”.
Võib tõlkida ka „tühjendas oma hinge surmani”.
Võib tõlkida ka „vaid viib täide mu tahte”.
St surnud.
Teine võimalik tähendus: „eest”.
St hauas.
St Siioni ehk Jeruusalemma.
Viitab ilmselt kas paganlikule altarile või kultuspaigale.
See oli ilmselt mõni ebajumala sümbol.
Ilmselt mõeldakse ebajumalakummardamist.
Teine võimalik tähendus: „kuninga”.
Võib tõlkida ka „ja varjasin su tegusid”.
Võib tõlkida ka „te teete, mis teile meeldib”.
Võib tõlkida ka „ma lasen sul rõõmu tunda”.
Võib tõlkida ka „ausus”.
Võib tõlkida ka „talle võidu”.
Võib tõlkida ka „koiduvalguse”.
Võib tõlkida ka „kaunist”.
Võib tõlkida ka „Tarsise laevad, nagu varemgi, toovad su pojad kaugelt”.
Võib tõlkida ka „ehib”.
Võib tõlkida ka „kaunistab”.
Võib tõlkida ka „nende aust”.
Teine võimalik tähendus: „erepunaseis”.
Võib tõlkida ka „võidu”.
Võib tõlkida ka „tema palge eest tulnud ingel”.
Võib tõlkida ka „sügavate vete”.
Võib tõlkida ka „kaunis”.
Võib tõlkida ka „kaunist”.
Võib tõlkida ka „paned meid eksima”.
Võib tõlkida ka „kannatlikult ootavad”.
Võib tõlkida ka „sina vormisid meid”.
Võib tõlkida ka „kaunis tempel”.
Teine võimalik tähendus: „vahionnides”.
Teine võimalik tähendus: „et mu pühadus ei kanduks sinule”.
Võib tõlkida ka „ustav”, sõna-sõnalt „aameni”.
Võib tõlkida ka „ei mäletata enam”.
Teine võimalik tähendus: „seda, kes ei ela saja-aastaseks, peetakse neetuks”.
Võib tõlkida ka „on õhinas mu sõnade pärast”.
Teine võimalik tähendus: „on nagu ebajumala ülistaja”.
St aedadesse, kus kummardati ebajumalaid.
Fraas „kes on keskel” võib viidata ebajumalakujule või mingile ebajumalateenistusega seotud sümbolile.