JEREMIJA

1 Need on Jeremija*, Hilkija poja sõnad. Jeremija oli üks preestritest Anatotis+ Benjaminimaal. 2 Talle tuli Jehoovalt sõnum Juuda kuninga Joosija,+ Aamoni+ poja kolmeteistkümnendal valitsusaastal. 3 Ta sai Jumalalt sõnumeid ka Juuda kuninga Joojakimi,+ Joosija poja päevist kuni Juuda kuninga Sidkija,+ Joosija poja üheteistkümnenda valitsusaasta lõpuni, kuni Jeruusalemma elanike pagendusse viimiseni viiendal kuul.+

4 Mulle tuli Jehoovalt sõnum:

9 Siis Jehoova sirutas käe ja puudutas mu suud.+ Jehoova ütles mulle: „Ma olen pannud oma sõnad sulle suhu.+ 10 Ma sean su täna rahvaste ja kuningriikide üle — välja juurima ja lammutama, hävitama ja maha lõhkuma, ehitama ja istutama.”+

11 Mulle tuli taas Jehoovalt sõnum. Ta küsis: „Mida sa näed, Jeremija?” Ma vastasin: „Ma näen mandlipuu* oksa.”

12 Jehoova ütles mulle: „Õigesti näed, sest ma olen täiesti ärkvel, et oma sõna täide viia.”

16 Noofi*+ ja Tahpanheesi+ rahvas sööb paljaks su pealae.

6 Jehoova ütles mulle kuningas Joosija päevil:+ „Kas oled näinud truudusetu Iisraeli tegusid? Ta on käinud igal kõrgel mäel ja iga lopsaka puu all hooratööd tegemas.+ 7 Ka pärast kõiki neid ta tegusid kutsusin ma teda ikka ja jälle enda juurde tagasi,+ kuid ta ei tulnud, ning Juuda nägi, mida tema truudusetu õde teeb.+ 8 Seda näinud, saatsin ma ustavusetu Iisraeli ära ja andsin talle lahutustunnistuse,+ kuna ta oli rikkunud abielu.+ Aga tema truudusetu õde Juuda ei löönud kartma, vaid hakkas ka ise hoorama.+ 9 Ta suhtus oma hooratöösse kerglaselt, rüvetas maad ning rikkus abielu kivide ja puudega.+ 10 Kõigest hoolimata ei pöördunud Iisraeli truudusetu õde Juuda tagasi mu juurde siira südamega, vaid silmakirjalikult, lausub Jehoova.”

14 „Pöörduge, te taganenud pojad,” lausub Jehoova. „Sest mina olen teie isand*. Ma võtan teid, ühe linnast ja kaks suguvõsast, ning toon Siionisse.+ 15 Ma annan teile karjased, kes on mulle südame järele,+ ning nad toidavad teid teadmiste ja arusaamisega. 16 Neil päevil saab teid sel maal palju ja te olete viljakad,” lausub Jehoova.+ „Siis te ei ütle enam: „Jehoova lepingulaegas!” Sellele ei mõelda enam, seda ei mäletata ega tunta sellest puudust ja seda ei valmistata uuesti. 17 Sel ajal te nimetate Jeruusalemma Jehoova trooniks+ ning sinna tuuakse kõik rahvad, et nad ülistaksid Jeruusalemmas Jehoova nime.+ Siis ei järgi te enam kangekaelselt oma kurja südant.”

18 „Neil päevil käib Juuda sugu Iisraeli soo kõrval+ ja nad tulevad koos põhjamaalt maale, mille ma andsin pärandiks teie esiisadele.+ 19 Ma mõtlesin: „Millise rõõmuga ma küll panin teid oma poegade sekka ja andsin teile ihaldatud maa, kõige kaunima pärandi rahvaste seas!”+ Ma mõtlesin veel, et te kutsute mind oma isaks ega tagane mu järelt. 20 Tõesti, nagu truudusetu naine hülgab oma kaasa, nii oled ka sina, Iisraeli sugu, olnud minu vastu truudusetu,+ lausub Jehoova.”

10 Siis ma ütlesin: „Oh häda, kõrgeim valitseja Jehoova! Sa oled tõesti petnud seda rahvast+ ja Jeruusalemma, öeldes: „Teile tuleb rahu”,+ sest hoopis mõõk on meie kõril.”

18 „Kuid isegi mitte neil päevil ei hävita ma teid täielikult,” lausub Jehoova.+ 19 „Kui küsitakse: „Miks on Jehoova, meie Jumal, seda kõike meile teinud?”, siis vasta: „Nii nagu te hülgasite minu ja hakkasite omal maal teenima võõrast jumalat, nii peate teenima võõraid maal, mis pole teie oma.””+

30 Sel maal sünnib midagi kohutavat ja jubedat:

 2 Siioni tütar on kui kaunis ja hellitatud naine.+

7 Jehoovalt tuli Jeremijale sõnum: 2 „Seisa Jehoova koja väravas, kuuluta seal seda sõnumit: „Kuulake Jehoova sõnumit, kõik Juuda elanikud, kes sisenete neist väravaist, et kummardada Jehoovat. 3 Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Parandage oma eluviisi ja tegusid, siis ma lasen teil siin edasi elada.+ 4 Ärge lootke valelike sõnade peale ega öelge: „See on Jehoova tempel, Jehoova tempel, Jehoova tempel!”+ 5 Sest kui te tõesti parandate oma eluviisi ja tegusid, kui te tõepoolest mõistate õiglast kohut inimese ja ta ligimese vahel,+ 6 kui te ei rõhu võõramaalast, orbu* ega leske,+ ei vala siin süütut verd ega käi teiste jumalate järel iseenda õnnetuseks,+ 7 siis luban ma teil siin edasi elada, sel maal, mille ma andsin alatiseks teie esiisadele.”””

8 „Teie aga loodate valelike sõnade peale+ — sellest pole mingit kasu. 9 Kas tohite varastada,+ tappa, abielu rikkuda, valet vanduda,+ ohverdada Baalile+ ja käia teiste jumalate järel, keda te varem ei tundnud, 10 ning tulla siis ja seista minu ees selles kojas, millele on pandud minu nimi, ja öelda kõiki neid jäledusi tehes: „Meid päästetakse!”? 11 Kas on see koda, millele on pandud minu nimi, teie silmis röövlikoobas?+ Ma olen näinud teie tegusid,” lausub Jehoova.

12 „Kuid minge nüüd minu paika Siilos,+ mille ma alguses valisin välja oma nime eluasemeks,+ ja vaadake, mida ma oma Iisraeli rahva kurjade tegude pärast sellega tegin.+ 13 Teie olete teinud neidsamu tegusid, ja kuigi ma olen rääkinud teiega ikka ja jälle, te pole kuulanud, lausub Jehoova.+ Ma olen teid korduvalt kutsunud, kuid teie pole vastanud.+ 14 Seepärast teen ma selle kojaga, millele on pandud minu nimi+ ja millele te loodate,+ ning paigaga, mille ma andsin teile ja teie esivanematele, samamoodi, nagu ma tegin Siiloga.+ 15 Ma tõukan teid ära oma palge eest, nagu ma tõukasin ära kõik teie vennad, kõik Efraimi järeltulijad.+

16 Sina aga ära palveta selle rahva eest, ära anu ega palu nende eest ega käi mulle peale,+ sest ma ei võta sind kuulda.+ 17 Kas sa ei näe, mida nad teevad Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavatel? 18 Pojad korjavad hagu, isad süütavad tule ja naised sõtkuvad tainast, et valmistada ohvrileibu taevakuningannale*.+ Nad valavad joogiohvreid teistele jumalatele ja solvavad mind sellega.+ 19 „Kuid kas nad teevad haiget minule*?” küsib Jehoova. „Eks tee nad seda iseendale omaenese häbiks.”+ 20 Seepärast ütleb kõrgeim valitseja Jehoova: „Ma valan oma viha ja raevu selle paiga peale,+ inimeste ja loomade peale, puude ja vilja peale, ning see põleb ja seda ei kustutata.”+

21 Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Lisage oma ohvritele põletusohvrid ja sööge liha.+ 22 Sest sel päeval, mil ma tõin teie esiisad välja Egiptusemaalt, ei rääkinud ma nendega ega andnud neile käsku põletusohvrite ja teiste ohvrite kohta.+ 23 Kuid ma andsin neile selle käsu: „Kuulake mu häält, siis ma olen teie Jumal ja teie olete minu rahvas.+ Käige teel, mida ma teid käsin, et teil läheks hästi.””+ 24 Aga nad ei kuulanud ega pööranud kõrva minu poole,+ vaid talitasid omaenda sepitsuste kohaselt ja toimisid kangekaelselt oma kurja südame järgi,+ nii et nad läksid tagasi, mitte edasi, 25 ja nõnda on see olnud alates päevast, mil teie esiisad tulid välja Egiptusemaalt, kuni tänase päevani.+ Ma läkitasin teie juurde kõik oma prohvetid, läkitasin neid teie juurde iga päev, ikka ja jälle.+ 26 Kuid see rahvas ei kuulanud mind ega pööranud kõrva minu poole.+ Nad olid kangekaelsed ja tegid rohkem kurja kui nende esiisad.

27 Sa annad neile teada kõik need sõnad,+ kuid nad ei kuula sind, kutsud neid, kuid nad ei vasta sulle. 28 Sa ütled neile: „See on rahvas, kes ei võtnud kuulda oma Jumala Jehoova häält ega lasknud end manitseda. Ustavus on kadunud, seda isegi ei mainita nende seas.”+

29 Lõika ära oma pügamata* juuksed ja viska minema ning alusta küngastel kaebelaulu, sest Jehoova on kõrvale heitnud selle põlvkonna, kes teda vihastas, ja jätab ta maha. 30 Sest Juuda rahvas on teinud minu silmis halba, lausub Jehoova. Nad on seadnud oma jälgid ebajumalad kotta, millele on pandud minu nimi, ja rüvetavad seda.+ 31 Nad on ehitanud Tofeti* ohvripaigad, mis on Ben-Hinnomi orus*,+ et oma poegi ja tütreid tules põletada.+ Mina pole seda käskinud, see pole mulle mõttessegi tulnud!+

32 Seepärast tulevad päevad, mil seda ei nimetata enam Tofetiks ega Ben-Hinnomi oruks, vaid Tapaoruks, lausub Jehoova. Siis matavad nad oma surnuid Tofetisse, kuni seal pole enam ruumi.+ 33 Selle rahva surnukehad saavad roaks taeva lindudele ja maa loomadele ning keegi ei peleta neid eemale.+ 34 Ma teen Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavatel lõpu rõõmuhüüetele ja juubeldamisele, enam pole kuulda peigmehe ja pruudi häält,+ sest kogu maa variseb varemeiks.”+

8 „Sel ajal tuuakse haudadest välja Juuda kuningate luud, peameeste luud, preestrite luud, prohvetite luud ja Jeruusalemma elanike luud,” lausub Jehoova. 2 „Need laotatakse päikese, kuu ja kõigi taevakehade ette, mida nad armastasid ja teenisid, mille järel nad käisid ja mida nad otsisid ning mille ees kummardasid.+ Neid ei korjata kokku ega maeta. Need jäävad maa peale sõnnikuks.”+

3 „Kes jäävad järele sellest kurjast soost kõikjal, kuhu ma nad pillutan, valivad pigem surma kui elu,” lausub vägede Jehoova.

13 Jehoova vastas: „Sellepärast, et nad on hüljanud mu seaduse, mille ma neile andsin, ja pole seda järginud ega võtnud kuulda mu häält. 14 Nad on kangekaelselt järginud omaenda südant+ ja Baale, nagu nende isad on neile õpetanud.+ 15 Seepärast ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma sunnin seda rahvast sööma koirohtu ja jooma mürgivett.+ 16 Ma pillutan nad rahvaste sekka, keda ei tunne nemad ega ole tundnud ka nende isad,+ ja saadan neile järele mõõga, kuni olen nad hävitanud.”+

25 Jehoova lausub: „Tulevad päevad, mil ma nõuan aru igalt ümberlõigatult, kes tegelikult polegi ümber lõigatud:+ 26 Egiptuselt,+ Juudalt,+ Edomilt,+ ammonlastelt,+ Moabilt+ ja kõigilt, kelle oimud on pöetud ja kes elavad kõrbes,+ sest kõik rahvad on ümber lõikamata ja kogu Iisraeli sugu on ümberlõikamata südamega.”+

11 Jehoovalt tuli Jeremijale sõnum: 2 „Kuulake selle lepingu sõnu!

Räägi need edasi Juuda meestele ja Jeruusalemma elanikele 3 ning ütle neile: „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova: „Neetud olgu mees, kes ei võta kuulda ega järgi selle lepingu sõnu,+ 4 mille ma andsin teie esiisadele päeval, kui tõin nad välja Egiptusemaalt,+ rauasulatusahjust,+ öeldes: „Võtke kuulda mu häält ja tehke kõike, mis ma teid käsin, siis te olete minu rahvas ja mina olen teie Jumal,+ 5 et täita teie esiisadele antud vanne anda neile maa, kus voolab piima ja mett,+ nagu see tänasel päeval ongi.””””

Ma vastasin: „Aamen,* oo, Jehoova.”

6 Siis Jehoova ütles mulle: „Kuuluta Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavatel kõiki neid sõnu: „Kuulake selle lepingu sõnu ja tehke nende järgi! 7 Ma manitsesin tõsiselt teie esiisasid sel päeval, kui ma tõin nad välja Egiptusemaalt, ning kuni tänaseni olen ma neid ikka ja jälle manitsenud: „Võtke kuulda mu häält!”+ 8 Nemad aga ei kuulanud ega pööranud kõrva minu poole, vaid järgisid kangekaelselt oma kurja südant.+ Seepärast lasin ma tulla nende peale kõik selle lepingu sõnad, mida ma käskisin neil täita, aga nemad ei täitnud.””

9 Jehoova ütles mulle veel: „Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud sepitsevad vandenõu. 10 Nad on pöördunud tagasi süütegude juurde, mida tegid nende esiisad, kes keeldusid kuulda võtmast mu sõnu.+ Nemadki on käinud teiste jumalate järel ja teeninud neid.+ Iisraeli sugu ja Juuda sugu on murdnud lepingu, mille ma sõlmisin nende esiisadega.+ 11 Seepärast ütleb Jehoova: „Ma toon nende peale õnnetuse,+ millest nad ei pääse. Kui nad hüüavad mind appi, ei kuula ma neid.+ 12 Siis Juuda linnad ja Jeruusalemma elanikud lähevad jumalate juurde, kellele nad ohverdavad, ning hüüavad neid appi,+ aga need ei suuda neid õnnetuse ajal päästa. 13 Sest jumalaid on sul sama palju kui linnu, oh, Juuda. Sama palju, kui Jeruusalemmas on tänavaid, oled sa rajanud altareid häbiväärsele jumalale, altareid, millel ohverdada Baalile.”+

14 Sina* aga ära palveta selle rahva eest. Ära anu ega palu nende eest, sest ma ei kuula neid,+ kui nad oma õnnetuses minu poole hüüavad.

17 Vägede Jehoova, kes sind on istutanud,+ teatas sulle, et õnnetus tabab sind Iisraeli soo ja Juuda soo kurjuse pärast. Nad solvasid mind Baalile ohverdamisega.”+

21 Seepärast lausub Jehoova Anatoti+ meeste kohta, kes püüavad võtta mult elu ja ütlevad: „Ära kuuluta prohvetlikult Jehoova nimel,+ muidu sa sured meie käe läbi”, 22 seepärast ütleb vägede Jehoova: „Ma nõuan neilt aru. Noored mehed hukkuvad mõõga läbi,+ nende pojad ja tütred surevad nälga.+ 23 Neist ei jää kedagi järele, sest ma toon Anatoti+ meeste peale õnnetuse nende aruandmise aastal.”

14 Nõnda ütleb Jehoova: „Kõik kurjad naabrid, kes puutuvad pärandmaad, mille ma andsin oma rahvale Iisraelile,+ ma juurin välja nende maalt,+ ja Juuda soo juurin ma välja nende keskelt. 15 Aga kui ma olen nad välja juurinud, siis halastan ma jälle nende peale ja toon igaühe tagasi ta oma pärandile ja ta oma maale.”

16 „Kui need rahvad õpivad käima mu rahva teel ja vannuvad minu nimel: „Nii tõesti, kui Jehoova elab”, just nagu nad õpetasid minu rahvast vanduma Baali nimel, siis saavad nad koha mu rahva keskel. 17 Kui aga mõni neist rahvaist ei kuuletu, siis juurin ma ka tema välja, juurin välja ja hävitan,” lausub Jehoova.+

13 Jehoova ütles mulle: „Mine ja osta endale linane vöö ja vööta end sellega, aga ära kasta seda vette.” 2 Nii ma siis ostsin endale Jehoova sõna peale vöö ja vöötasin end sellega. 3 Siis tuli mulle teist korda Jehoovalt sõnum: 4 „Võta vöö, mille sa ostsid ja mis on sul ümber, ning mine Eufrati äärde ja peida see sinna kaljulõhesse.” 5 Ma läksingi ja peitsin selle Eufrati äärde, just nagu Jehoova mind oli käskinud.

6 Tüki aja pärast ütles Jehoova mulle: „Mine Eufrati äärde ja võta sealt vöö, mille ma käskisin sul sinna peita.” 7 Ma läksingi Eufrati äärde, kaevasin vöö välja sealt, kuhu ma olin selle peitnud, ja nägin, et vöö on rikutud. See oli täiesti kõlbmatu.

8 Siis tuli mulle Jehoovalt sõnum. 9 „Nii lausub Jehoova: „Samamoodi hävitan ma Juuda kõrkuse ja Jeruusalemma määratu uhkuse.+ 10 See kuri rahvas, kes keeldub kuuletumast mu sõnadele,+ kes järgib kangekaelselt oma südant+ ning käib teiste jumalate järel, teenib neid ja kummardab nende ette, saab samasuguseks nagu see kõlbmatu vöö. 11 Nii nagu seotakse vöö vööle, nõnda sidusin ma Iisraeli soo ja Juuda soo tihedalt enda ümber, lausub Jehoova, et nad oleksid mulle rahvaks,+ oleksid mulle kuulsuseks, ülistuseks ja ehteks.+ Nemad aga pole kuuletunud.”+

12 Anna neile teada ka see sõnum: „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova: „Iga suur anum täidetakse veiniga.”” Ja nad vastavad sulle: „Kas me siis ei tea, et iga suur anum täidetakse veiniga?” 13 Sina aga ütle neile: „Nii lausub Jehoova: „Ma täidan joomauimaga kõik selle maa elanikud,+ kuningad, kes istuvad Taaveti troonil, preestrid ja prohvetid ning kõik Jeruusalemma elanikud. 14 Ma purustan nad üksteise vastu, nii isad kui ka pojad, lausub Jehoova.+ Ma ei tunne neile kaasa, ei kurvasta ega halasta neile. Miski ei peata mind neid hävitamast.””+

24 Ma pillutan teid laiali, nagu kõrbetuul lennutab kõrsi.+

14 See on Jehoova sõnum Jeremijale seoses põuaga.+

10 Nii lausub Jehoova selle rahva kohta: „Neile meeldib ringi ekselda,+ nad pole säästnud oma jalgu.+ Seepärast ei tunne Jehoova neist rõõmu.+ Ta peab meeles nende süütegusid ja nõuab neilt aru nende pattude pärast.”+

11 Siis Jehoova ütles mulle: „Ära palu head sellele rahvale.+ 12 Kui nad paastuvad, ei kuula ma nende anumist,+ kui nad ohverdavad põletusohvreid ja roaohvreid, ei tunne ma neist rõõmu.+ Ma teen neile lõpu mõõga, nälja ja katkuga.”+

13 Seepeale ma ütlesin: „Oh häda, kõrgeim valitseja Jehoova! Prohvetid ütlevad neile: „Ei näe te mõõka ega taba teid nälg, vaid mina, Jumal, annan teile selles paigas püsiva rahu.””+

14 Jehoova ütles mulle: „Prohvetid kuulutavad minu nimel valet.+ Mina pole neid läkitanud, neid käskinud ega nendega rääkinud.+ Nad kuulutavad teile valenägemusi, tühje ennustusi ja oma südame sepitsusi.+ 15 Seepärast ütleb Jehoova prohvetite kohta, kes ennustavad minu nimel, kuigi mina pole neid läkitanud, ja kes ütlevad, et sellele maale ei tule mõõka ega nälga: need prohvetid hukkuvad mõõga ja nälja läbi.+ 16 Ja rahvas, kellele nad prohvetlikult kuulutavad, heidetakse nälja ja mõõga tõttu Jeruusalemma tänavatele ning keegi ei mata neid+ — ei neid, nende naisi, poegi ega tütreid —, sest ma kallan nende peale õnnetuse, mida nad väärivad.+

3 Ma saadan nende peale neli õnnetust*,+ lausub Jehoova, mõõga tapma, koerad ära lohistama, taeva linnud ja maa loomad sööma ja hävitama.+ 4 Ma teen neist kohutava vaatepildi kõigile maa kuningriikidele+ Juuda kuninga Manasse, Hiskija poja tegude pärast, mis ta Jeruusalemmas tegi.+

16 Mulle tuli taas Jehoovalt sõnum: 2 „Ära võta endale naist ning ärgu olgu sul selles paigas poegi ja tütreid. 3 Sest nii ütleb Jehoova poegade ja tütarde kohta, kes siin sünnivad, emade kohta, kes neid sünnitavad, ja isade kohta, kes neid sigitavad sel maal: 4 „Nad surevad surmahaigustesse,+ kuid neid ei leinata ega maeta, vaid nad jäävad maa peale sõnnikuks.+ Nad hukkuvad mõõga ja nälja läbi+ ning nende laibad saavad roaks taeva lindudele ja maa loomadele.”

9 Sest nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma teen teie päevil siin paigas teie silme ees lõpu rõõmuhüüetele ja juubeldamisele, peigmehe häälele ja pruudi häälele.”+

10 Kui sa annad sellele rahvale teada kõik need sõnad, küsivad nad sinult: „Miks on Jehoova kuulutanud meile seda suurt õnnetust? Mis on meie süütegu ja patt, mida oleme teinud oma Jumala Jehoova vastu?”+ 11 Vasta neile: „Sellepärast, et teie esiisad hülgasid mu+ ja käisid teiste jumalate järel ning teenisid neid ja kummardasid nende ette, lausub Jehoova.+ Nad hülgasid mu ega täitnud mu seadust.+ 12 Aga teie teod on palju halvemad kui teie esiisade teod+ ning te järgite oma kangekaelset ja kurja südant ega kuuletu mulle.+ 13 Seepärast heidan ma teid sellelt maalt ära maale, mida ei tundnud teie esiisad ega tunne ka teie,+ ning seal te teenite päeval ja ööl teisi jumalaid,+ sest ma ei halasta teile.”

14 Aga tulevad päevad, lausub Jehoova, mil enam ei öelda: „Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes tõi Iisraeli rahva välja Egiptusemaalt”,+ 15 vaid öeldakse: „Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes tõi Iisraeli rahva ära põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ta oli nad pillutanud,” ja ma toon nad tagasi nende omale maale, mille ma andsin nende esiisadele.+

19 Nii ütles mulle Jehoova: „Mine ja seisa rahva poegade väravas, kustkaudu Juuda kuningad sisse ja välja käivad, ning kõigis Jeruusalemma väravais.+ 20 Ütle neile: „Kuulge Jehoova sõna, Juuda kuningad, kogu Juuda rahvas ja kõik Jeruusalemma elanikud, kes te neist väravaist sisenete. 21 Nii ütleb Jehoova: „Pange tähele oma suhtumist ja ärge kandke hingamispäeval mingit koormat ega tooge seda Jeruusalemma väravaist sisse.+ 22 Ärge kandke hingamispäeval oma kodudest välja mingit koormat ega tehke ühtki tööd.+ Hingamispäev olgu teile püha, nii nagu ma andsin käsu teie esiisadele.+ 23 Nemad aga ei kuulanud ega pööranud minu poole kõrva, vaid keeldusid kangekaelselt kuuletumast ega võtnud manitsust kuulda.+

24 Aga kui te kõiges mulle kuuletute, lausub Jehoova, ega too hingamispäeval selle linna väravaist sisse mingit koormat, peate hingamispäeva pühaks ega tee sel ajal ühtki tööd,+ 25 siis tulevad selle linna väravaist sisse Taaveti troonil+ istuvad kuningad ja peamehed, nad sõidavad vankrites ja hobuste seljas, nemad ja nende peamehed, Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud,+ ning selles linnas elatakse jäädavalt. 26 Ka Juuda linnadest ja Jeruusalemma ümbrusest, Benjaminimaalt,+ madalikult,+ mägismaalt ja Negevist* tulevad inimesed ning toovad Jehoova kotta põletusohvreid,+ tapaohvreid,+ roaohvreid,+ viirukit ja tänuohvreid.+

27 Kui te aga ei kuuletu mulle ega pea hingamispäeva pühaks, vaid kannate koormaid ja toote neid Jeruusalemma väravaist sisse hingamispäeval, siis ma süütan linnaväravais tule ning see neelab Jeruusalemma kindlustornid+ ja kustutajat pole.”””+

18 Jehoovalt tuli Jeremijale sõnum: 2 „Mine alla pottsepa majja,+ seal sa kuuled mu sõnu.”

3 Ma läksingi alla pottsepa majja ning nägin teda seal potikedraga töötamas. 4 Kuid savinõu, mida pottsepp voolis, ebaõnnestus ning ta voolis sellest teise nõu, just sellise, nagu soovis.

5 Mulle tuli taas Jehoovalt sõnum: 6 „Oh, Iisraeli sugu, eks või mina teiega samamoodi teha nagu see pottsepp, lausub Jehoova. Te olete minu käes nagu savi pottsepa käes, Iisraeli sugu.+ 7 Kui ma teatan mõnele rahvale või kuningriigile, et ta juuritakse välja, lõhutakse maha ja hävitatakse,+ 8 aga see rahvas jätab maha oma kurjad teod, millest ma rääkisin, siis ma muudan meelt* ega too tema peale seda õnnetust, mida ma olen kavatsenud tuua.+ 9 Kui ma teatan mõnele rahvale või kuningriigile, et ta istutatakse ja ehitatakse üles, 10 aga tema teeb kurja mu silmis ega võta kuulda mu häält, siis ma muudan meelt* ega tee talle seda head, mida ma olen kavatsenud teha.

11 Palun ütle nüüd Juuda meestele ja Jeruusalemma elanikele: „Nii lausub Jehoova: „Ma valmistan teile õnnetuse ja pean teie vastu salaplaani. Pöörduge ometi oma kurjadelt teedelt ning parandage oma teid ja tegusid.”””+

12 Nemad aga vastasid: „Ära loodagi!+ Me toimime omaenda mõtete järgi ja igaüks meist tegutseb oma kurja südame kangust mööda.”+

18 Nemad aga ütlesid: „Tulge, peame Jeremija vastu salanõu,+ sest meie preester ei jää ilma seaduseta*, targad nõuta ega prohvetid sõnata. Tulge, räägime tema vastu* ja ärme pane ta sõnu tähele!”

19 Nii ütleb Jehoova: „Mine ja osta pottsepa käest üks savikann.+ Kutsu mõned rahvavanemad ja vanemad preestrid 2 ning mine Ben-Hinnomi orgu+ Potikillu värava* juures. Kuuluta seal neid sõnu, mis ma sulle räägin, 3 ja ütle: „Kuulge Jehoova sõna, Juuda kuningad ja Jeruusalemma elanikud! Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal:

„Ma toon selle paiga peale õnnetuse, nii et igaüks, kes sellest kuuleb, lausa kohkub*. 4 Sest nad on mu hüljanud+ ja muutnud selle paiga äratundmatuks.+ Nad on ohverdanud seal teistele jumalatele, keda nad ei tunne ja keda pole tundnud nende esiisad ega Juuda kuningad, ja nad on täitnud selle paiga süütute inimeste verega.+ 5 Nad on ehitanud ohvripaiku Baalile, et oma poegi põletusohvrina Baalile tules põletada.+ Mina pole seda käskinud ega sellest rääkinud, see pole mulle mõttessegi tulnud.+

6 Seepärast tulevad päevad, mil seda paika ei nimetata enam Tofetiks ega Ben-Hinnomi oruks, vaid Tapaoruks, lausub Jehoova.+ 7 Ma ajan siin paigas nurja Juuda ja Jeruusalemma plaanid ning lasen nende elanikel langeda vaenlaste mõõga läbi ja nende käe läbi, kes jahivad nende elu. Nende laibad annan ma toiduks taeva lindudele ja maa loomadele.+ 8 Sellest linnast teen ma kohutava vaatepildi, vilistamise põhjuse. Viimne kui üks, kes sealt möödub, vaatab seda õudusega ja vilistab seda tabanud nuhtlusi nähes.+ 9 Ma panen nad sööma nende poegade ja tütarde liha. Igaüks sööb oma kaasinimese liha piiramise ja meeleheite tõttu, kui vaenlased ja need, kes jahivad nende elu, on nad ümber piiranud.””+

10 Siis lõhu kann nende silme ees, kes on koos sinuga, 11 ja ütle neile: „Nii lausub vägede Jehoova: „Ma purustan selle rahva ja linna, nagu purustatakse savinõu, nii et seda ei saa enam parandada. Siis maetakse surnud Tofetisse, kuni seal pole enam matmiseks ruumi.””+

12 Nii teen ma selle paigaga ja selle elanikega, et muuta see linn Tofeti sarnaseks, lausub Jehoova. 13 Jeruusalemma majad ja Juuda kuningate kojad saavad rüvedaks nagu Tofet,+ kõik need majad, mille katustel on ohverdatud taevakehadele+ ja valatud joogiohvreid teistele jumalatele.”+

14 Kui Jeremija oli tulnud tagasi Tofetist, kuhu Jehoova oli ta läkitanud prohvetlikult kuulutama, seisis ta Jehoova koja õues ja ütles kogu rahvale: 15 „Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma toon selle linna ja kõigi ümberkaudsete linnade peale selle õnnetuse, mida ma olen kuulutanud, sest nad on kangekaelselt keeldunud kuulda võtmast mu sõnu.””+

20 Preester Pashur, Immeri poeg, kes oli ka ülevaataja Jehoova kojas, kuulas Jeremija prohvetlikke sõnu. 2 Siis Pashur lõi prohvet Jeremijat ja pani ta jalapakku*+ Benjamini ülaväravas Jehoova koja juures. 3 Aga järgmisel päeval, kui Pashur vabastas Jeremija jalapakust, ütles Jeremija talle:

„Jehoova ei nimeta sind enam Pashuriks, vaid su nimi on Hirm Kõikjal.+ 4 Sest nii ütleb Jehoova: „Ma teen su kohutavaks vaatepildiks sulle endale ja kõigile su sõpradele ning nad langevad sinu silme all vaenlaste mõõga läbi.+ Ma annan kogu Juuda Babüloni kuninga kätte ning ta pagendab selle elanikud Babüloni ja lööb nad mõõgaga maha.+ 5 Ma annan kogu selle linna varanduse, kõik tagavarad, kõik kallid asjad ja kõik Juuda kuningate aarded nende vaenlaste kätte,+ kes röövivad need, võtavad enda valdusse ja viivad Babüloni.+ 6 Aga sina, Pashur, ja kõik su kodakondsed lähete vangi. Sa lähed Babüloni ja sured seal ning sind maetakse koos kõigi su sõpradega, sest sa oled kuulutanud neile valet.””+

21 Jeremijale tuli Jehoovalt sõnum, kui kuningas Sidkija+ saatis tema juurde Pashuri,+ Malkija poja, ja preester Sefanja,+ Maaseja poja, talle ütlema: 2 „Palu meie eest Jehoovat, sest Babüloni kuningas Nebukadnetsar sõdib meie vastu.+ Ehk teeb Jehoova meie heaks mõne imeteo, nii et vaenlane tõmbub tagasi.”+

3 Jeremija ütles neile: „Teatage Sidkijale järgmist: 4 „Nii lausub Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma pööran teie endi vastu relvad, millega te sõdite Babüloni kuninga+ ja kaldealaste vastu, kes teid müüri taga piiravad. Ma kogun need selle linna keskele. 5 Mina ise sõdin teiega+ väljasirutatud käe ja tugeva käsivarrega oma vihas, raevus ja suures meelepahas.+ 6 Ma löön selle linna elanikke, nii inimesi kui ka loomi, ja nad surevad hirmsasse katku.+

7 Pärast seda annan ma Juuda kuninga Sidkija, tema sulased ja rahva, kes selles linnas katkust, mõõgast ja näljast järele jäävad, Babüloni kuninga Nebukadnetsari kätte, nende vaenlaste kätte ja nende kätte, kes jahivad nende elu, lausub Jehoova.+ Ta lööb nad mõõgaga maha. Tal pole neist kahju, ta ei tunne neile kaasa ega halasta neile.””+

8 Aga sellele rahvale ütle: „Nii lausub Jehoova: „Ma panen teie ette elutee ja surmatee. 9 Kes jääb siia linna, see sureb mõõga, nälja või katku läbi, aga kes läheb välja ja annab end kaldealaste kätte, kes teid piiravad, see jääb ellu ja ta hing jääb talle saagiks.+

10 Ma olen pööranud oma palge selle linna poole tema õnnetuseks, mitte tema heaks,+ lausub Jehoova. See antakse Babüloni kuninga kätte,+ kes põletab selle maha.””+

22 Nii lausub Jehoova: „Mine alla Juuda kuninga kotta ja edasta talle see sõnum. 2 Ütle talle: „Kuula Jehoova sõnu, oo, Juuda kuningas, kes istud Taaveti troonil, sina ühes oma sulaste ja rahvaga, nendega, kes tulevad sisse neist väravaist. 3 Nii ütleb Jehoova: „Tehke seda, mis õige ja õiglane. Vabastage see, keda riisutakse, suli käest. Ärge kohelge halvasti muulast, orbu* ega leske.+ Ärge valage süütut verd siin paigas.+ 4 Sest kui te järgite hoolega neid sõnu, siis tulevad selle koja väravaist sisse kuningad, kes istuvad Taaveti troonil,+ nad sõidavad vankrite ja hobustega, igaüks koos oma sulaste ja rahvaga.”+

5 Aga kui te neid sõnu ei kuula, siis ma vannun iseenese juures, et see koda muudetakse varemeiks, lausub Jehoova.+

8 Sellest linnast mööduvad paljud rahvad ja küsivad üksteiselt: „Miks on Jehoova selle suure linnaga nii teinud?”+ 9 Neile vastatakse: „Sest nad hülgasid oma Jumala Jehoova lepingu, kummardasid teiste jumalate ette ja teenisid neid.””+

11 Nii ütleb Jehoova Juuda kuninga Sallumi*,+ Joosija poja kohta, kes valitseb oma isa Joosija asemel+ ja on läinud siit ära: „Ta ei tule enam tagasi. 12 Ta sureb seal, kuhu ta on pagendatud, ja seda maad ta enam ei näe.”+

24 Nii tõesti, kui ma elan, lausub Jehoova, isegi kui Juuda kuningas Konja*,+ Joojakimi+ poeg, oleks pitserisõrmus mu paremas käes, kisuksin ma ta sealt ära! 25 Ma annan sind nende kätte, kes jahivad su elu, ja nende kätte, keda sa kardad, Babüloni kuninga Nebukadnetsari ja kaldealaste kätte.+ 26 Ma paiskan sinu ja su ema, kes on sind sünnitanud, maale, kus te pole sündinud, ja seal te surete. 27 Aga maale, kuhu nad ihkavad tagasi minna, ei naase nad kunagi.+

29 Oh, maa, maa, maa, kuule Jehoova sõna!

23 „Häda karjastele, kes hukutavad ja pillutavad laiali mu karjamaa lambad!” lausub Jehoova.+

3 „Siis ma kogun kokku oma järelejäänud lambad kõigist maadest, kuhu ma olen nad pillutanud,+ ja toon nad tagasi nende karjamaale+ ning nad on viljakad ja neid saab palju.+ 4 Ma sean neile karjased, kes neid tõesti karjatavad.+ Nad ei tunne enam hirmu ega kohku ning ükski neist ei lähe kaotsi,” lausub Jehoova.

5 „Tulevad päevad,” lausub Jehoova, „mil ma lasen tõusta Taavetile õige võsu*.+ Ta valitseb kuningana+ ja tegutseb arukalt ning teeb sel maal seda, mis õige ja õiglane.+ 6 Tema päevil Juuda päästetakse+ ja Iisrael elab rahus.+ Tema nimeks saab Jehoova On Meie Õigus.”+

7 „Tulevad päevad,” lausub Jehoova, „mil enam ei öelda: „Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes tõi Iisraeli rahva välja Egiptusemaalt”,+ 8 vaid öeldakse: „Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes tõi Iisraeli järglased ära ja viis välja põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ta oli nad pillutanud,” ja nad hakkavad elama oma maal.”+

23 „Kas olen ma Jumal vaid lähedal, aga kaugel ma ei olegi Jumal?” küsib Jehoova.

25 „Ma olen kuulnud, kuidas prohvetid, kes kuulutavad minu nimel valet, ütlevad: „Ma nägin und! Ma nägin und!”+ 26 Kui kaua veel on prohvetite süda selline, kui kaua nad kuulutavad valet? Nad räägivad oma südame sepitsusi.+ 27 Oma unenägudega, mida nad üksteisele jutustavad, tahavad nad panna mu rahva unustama mu nime, just nagu nende isad unustasid mu nime Baali pärast.+ 28 Prohvet, kes on näinud und, jutustagu oma unenägu, aga kellel on minu sõna, rääkigu seda ustavalt.”

„Õled ei ole ju terad,” ütleb Jehoova.

29 „Eks ole mu sõna kui tuli,”+ lausub Jehoova, „nagu sepavasar, mis purustab kalju.”+

30 „Seepärast olen ma prohvetite vastu, kes varastavad üksteiselt mu sõnu,”+ lausub Jehoova.

31 „Ma olen prohvetite vastu, kes pruugivad keelt ja ütlevad: „Nii teatab tema!”,”+ lausub Jehoova.

32 „Ma olen prohvetite vastu, kes näevad valeunenägusid, kes jutustavad neid ning eksitavad mu rahvast oma valede ja hooplemisega,”+ lausub Jehoova.

„Mina pole neid läkitanud ega käskinud. Seepärast pole sel rahval neist mingit kasu,”+ lausub Jehoova.

33 „Kui see rahvas, prohvet või preester küsib sinult: „Mis on siis Jehoova koorem*?”, ütle neile: „Teie olete koorem! Ma heidan teid kõrvale,+ lausub Jehoova.” 34 Aga kui see prohvet, preester või keegi rahva seast ütleb: „See on Jehoova koorem!”, siis ma karistan teda ja tema majarahvast. 35 Te küsite igaüks oma ligimeselt ja oma vennalt: „Mida Jehoova vastas? Mida Jehoova rääkis?” 36 Jehoova koormat aga ärge enam mainige, sest igaühele saab koormaks ta enda sõna. Te väänate elava Jumala, vägede Jehoova, meie Jumala sõnu.

37 Küsi prohvetilt: „Mida Jehoova sulle vastas? Mida Jehoova rääkis?” 38 Aga kui te korrutate: „Jehoova koorem!”, siis ütleb Jehoova: „Kuna te räägite: „See on Jehoova koorem”, pärast seda, kui ma teile ütlesin: „Ärge öelge: „Jehoova koorem!””, 39 siis ma tõstan teid üles ja heidan teid ära enda eest, nii teid kui ka selle linna, mille ma teile ja teie esiisadele andsin. 40 Ma panen teie peale igavese teotuse ja alanduse, mida ei unustata.””+

24 Pärast seda, kui Babüloni kuningas Nebukadnetsar oli viinud Jeruusalemmast Babüloni pagendusse+ Juuda kuninga Jekonja*,+ Joojakimi+ poja, ja Juuda peamehed, käsitöölised ja sepad*, näitas Jehoova mulle kaht viigimarjakorvi, mis olid pandud Jehoova templi ette. 2 Ühes korvis olid väga head viigimarjad, varaste viigimarjade sarnased, teises korvis aga väga halvad viigimarjad, nii halvad, et ei kõlvanud süüa.

3 Jehoova küsis minult: „Mida sa näed, Jeremija?” Mina vastasin: „Viigimarju. Head viigimarjad on väga head, aga halvad on nii halvad, et ei kõlba süüa.”+

4 Siis tuli mulle Jehoovalt sõnum: 5 „Nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Just nagu neid häid viigimarju, nõnda pean ma väärtuslikuks Juuda pagendatuid, kelle ma olen saatnud siit ära kaldealaste maale. 6 Mu silmad on nende peal, et teha neile head, ning ma toon nad tagasi siia maale.+ Ma ehitan nad üles, mitte ei kisu maha, istutan, mitte ei juuri välja.+ 7 Ma annan neile sellise südame, mis tunneb mind — et mina olen Jehoova.+ Siis saavad nad minu rahvaks ja mina saan nende Jumalaks,+ sest nad pöörduvad kogu südamega mu juurde tagasi.+

8 Aga halbade viigimarjade kohta, mis on nii halvad, et ei kõlba süüa,+ ütleb Jehoova: „Samamoodi suhtun ma Juuda kuningasse Sidkijasse,+ tema peameestesse ja teistesse Jeruusalemma ellujäänutesse, kes on veel sellel maal, ja neisse, kes elavad Egiptusemaal.+ 9 Ma toon nende peale õnnetuse ja neist saab kohutav vaatepilt kõigile maa kuningriikidele.+ Nad saavad teotuse märklauaks, kõnekäänuks, pilkealuseks ja neetavaiks+ kõikjal, kuhu ma nad pillutan.+ 10 Ma saadan nende kallale mõõga,+ nälja ja katku,+ kuni nad on hävinud maalt, mille ma neile ja nende esiisadele andsin.”””

25 See on sõnum, mis tuli Jeremijale kogu Juuda rahva kohta Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal,+ mis oli Babüloni kuninga Nebukadnetsari esimene aasta. 2 Nõnda rääkis prohvet Jeremija kogu Juuda rahva ja kõigi Jeruusalemma elanike kohta*:

3 „Juuda kuninga Joosija, Aamoni poja kolmeteistkümnendast valitsusaastast+ kuni tänaseni, kõigi nende kahekümne kolme aasta jooksul, on tulnud mulle Jehoovalt sõnumeid ja ma olen teiega ikka ja jälle rääkinud, kuid teie pole kuulanud.+ 4 Jehoova läkitas teie juurde kõik oma prohvetid, läkitas neid ikka ja jälle, kuid teie ei kuulanud ega pööranud kõrva kuulama.+ 5 Nad ütlesid: „Pöörduge igaüks oma kurjadelt teedelt ja kurjadest tegudest,+ siis te saate kaua elada maal, mille Jehoova juba ammu teile ja teie esiisadele andis. 6 Ärge käige teiste jumalate järel, ärge teenige neid ega kummardage nende ette, solvates mind oma kätetööga. Muidu toon ma teie peale õnnetuse.”

7 „Kuid te ei kuulanud mind,” lausub Jehoova, „vaid solvasite mind oma kätetööga, tõmmates nii enda peale õnnetuse.”+

8 Seepärast ütleb vägede Jehoova: „Kuna te pole võtnud kuulda mu sõnu, 9 kutsun ma kohale kõik põhjamaa suguvõsad,+ kutsun Babüloni kuninga Nebukadnetsari, oma teenija,+ ning toon nad selle maa, selle elanike ja kõigi ümberkaudsete rahvaste kallale,+ lausub Jehoova. Ma saadan nad hävingusse, teen neist kohutava vaatepildi, vilistamise põhjuse ja igaveseks laastatud paiga. 10 Ma teen nende seas lõpu rõõmuhüüetele ja juubeldamisele,+ peigmehe ja pruudi häälele,+ käsikivimürinale ja lambivalgusele. 11 Kogu see maa tehakse varemeiks, sellest saab kohutav vaatepilt ja need rahvad peavad teenima Babüloni kuningat 70 aastat.+

12 Aga kui need 70 aastat täis saavad,+ nõuan ma Babüloni kuningalt ja sellelt rahvalt aru nende süütegude pärast+ ja ma teen kaldealaste maa alatiseks tühermaaks, lausub Jehoova.+ 13 Ma viin täide kõik oma sõnad, mis ma selle maa kohta olen öelnud, kõik sellesse raamatusse kirjutatud sõnad, mis Jeremija on prohvetlikult rääkinud kõigi rahvaste kohta. 14 Paljud rahvad ja suured kuningad+ teevad nad orjadeks+ ning ma tasun neile nende tegude ja kätetöö kohaselt.””+

15 Iisraeli Jumal Jehoova ütles mulle: „Võta mu käest see raevuveinikarikas ja jooda sellest kõiki rahvaid, kelle juurde ma sind läkitan. 16 Siis nad joovad ja tuiguvad ning käituvad nagu hullud mõõga ees, mille ma nende sekka läkitan.”+

17 Ma võtsingi Jehoova käest karika ning jootsin kõiki rahvaid, kelle juurde Jehoova mind läkitas.+ 18 Ma alustasin Jeruusalemmast ning Juuda linnadest,+ tema kuningatest ja peameestest, et teha nad varemeiks, kohutavaks vaatepildiks, vilistamise põhjuseks ja neetavaiks,+ nagu see praegu ongi. 19 Siis jootsin vaaraod, Egiptuse kuningat, ja tema sulaseid, tema peamehi ja kogu ta rahvast+ 20 ja paljusid teistest rahvastest inimesi, kõiki Uutsimaa kuningaid, kõiki vilistite+ maa kuningaid, Askeloni,+ Gazat, Ekronit ja Asdodisse järelejäänuid, 21 Edomit,+ Moabi+ ja ammonlasi,+ 22 kõiki Tüürose kuningaid, kõiki Siidoni+ kuningaid ja mere saare kuningaid, 23 Dedanit,+ Teemat, Buusi ja kõiki pöetudoimulisi,+ 24 kõiki araablaste+ kuningaid ja kõiki kõrbes elavate rahvaste kuningaid, 25 kõiki Simri kuningaid, kõiki Eelami+ kuningaid ja kõiki meedlaste+ kuningaid, 26 kõiki põhjamaa kuningaid ligidal ja kaugel üksteise järel ja kõiki teisi kuningriike maa peal. Pärast neid joob Seesaki*+ kuningas.

27 „Ütle neile: „Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Jooge ja joobuge, oksendage ja langege, nii et te ei tõuse enam+ mõõga tõttu, mille ma teie keskele läkitan.”” 28 Aga kui nad keelduvad võtmast su käest karikat ja sellest joomast, siis ütle neile: „Nii ütleb vägede Jehoova: „Te peate jooma! 29 Sest kui ma toon õnnetuse kõigepealt linnale, millele on pandud minu nimi,+ siis kas arvate, et teie pääsete karistuseta?””+

Te ei pääse karistuseta, sest ma kutsun mõõga kõigi maa elanike kallale, lausub vägede Jehoova.

33 Sel päeval on Jehoova mahalööduid ühest maa äärest teiseni. Neid ei leinata, ei koguta kokku ega maeta. Nad jäävad maa peale sõnnikuks.”

26 Juuda kuninga Joojakimi,+ Joosija poja valitsusaja alguses tuli Jehoovalt sõnum: 2 „Nii lausub Jehoova: „Seisa Jehoova koja õues ja räägi kõigi Juuda linnade elanike kohta*, kes tulevad kummardama Jehoova kotta, kõik, mis ma käsin sul rääkida. Ära jäta ütlemata ühtegi sõna. 3 Ehk nad kuulavad ja pöörduvad igaüks oma kurjalt teelt. Siis ma muudan meelt* ega too nende peale õnnetust, mida ma kavatsen tuua nende kurjade tegude pärast.+ 4 Ütle neile: „Nii lausub Jehoova: „Kui te ei võta mind kuulda ega järgi mu seadust, mis ma olen teile andnud, 5 ega kuula mu prohveteid, keda ma teie juurde ikka ja jälle läkitan, kuigi te neid ei kuula,+ 6 siis teen ma selle kojaga samamoodi nagu Siiloga+ ning ma teen selle linna neetavaks kõigi maa rahvaste seas.””””+

7 Preestrid, prohvetid ja kogu rahvas kuulas, kui Jeremija Jehoova kojas neid sõnu rääkis.+ 8 Kui Jeremija oli rääkinud kõik, mis Jehoova oli käskinud tal kogu rahvale teada anda, haarasid preestrid, prohvetid ja rahvas temast kinni ning ütlesid: „Sa pead surema! 9 Miks oled sa kuulutanud Jehoova nimel: „See koda muutub Siilo sarnaseks ja see linn rüüstatakse, nii et sinna ei jää ühtki elanikku”?” Ja rahvas kogunes Jehoova kojas Jeremija ümber.

10 Kui Juuda peamehed neid sõnu kuulsid, tulid nad kuningakojast üles Jehoova kotta ja istusid Jehoova koja uue värava juurde.+ 11 Preestrid ja prohvetid ütlesid peameestele ja kogu rahvale: „See mees väärib surma,+ sest ta on prohvetlikult kuulutanud selle linna kohta nii, nagu te oma kõrvaga olete kuulnud.”+

12 Selle peale ütles Jeremija kõigile peameestele ja kogu rahvale: „See oli Jehoova, kes saatis mu prohvetlikult kuulutama selle koja ja selle linna kohta kõiki neid sõnu, mis te kuulsite.+ 13 Parandage nüüd oma teid ja teguviise ning võtke kuulda Jehoova, oma Jumala häält, siis Jehoova muudab meelt* ega too teie peale õnnetust, mida ta kavatseb tuua.+ 14 Kuid mina olen teie käes. Tehke minuga, mis on teie silmis hea ja õige. 15 Aga teadke, et kui te mind tapate, toote enda, selle linna ja selle elanike peale süütu vere, sest Jehoova on tõesti läkitanud mind rääkima teile kõiki neid sõnu.”

16 Siis ütlesid peamehed ja kogu rahvas preestritele ja prohvetitele: „See mees pole surma väärt, sest ta rääkis meile Jehoova, meie Jumala nimel.”

19 Kas siis Juuda kuningas Hiskija ja kogu Juuda tapsid ta seepärast? Eks ta kartnud Jehoovat ja anunud Jehoovalt halastust, nii et Jehoova muutis meelt* ega toonud nende peale õnnetust, mida ta oli kavatsenud tuua?+ Seega me oleme toomas endi peale suurt õnnetust.

20 Samuti kuulutas Jehoova nimel Kirjat-Jearimist+ pärit Uuria, Semaja poeg, kes rääkis prohvetlikult selle linna ja maa kohta sama sõnumit mida Jeremija. 21 Kuningas Joojakim+ ning kõik tema vägevad mehed ja peamehed kuulsid Uuria sõnu ning kuningas otsis võimalust tema tapmiseks.+ Kui Uuria sellest teada sai, haaras teda hirm ja ta põgenes Egiptusse. 22 Siis saatis kuningas Joojakim Egiptusse Akbori poja Elnatani+ ja ühes temaga veel teisi mehi. 23 Need tõid Uuria Egiptusest tagasi ning viisid kuningas Joojakimi juurde, kes lõi ta mõõgaga maha+ ja viskas tema surnukeha lihtrahva matmispaika.”

24 Aga Saafani+ poeg Ahikam+ kaitses Jeremijat, nii et Jeremijat ei antud rahva kätte surmata.+

27 Juuda kuninga Joojakimi*, Joosija poja valitsusaja alguses tuli Jeremijale Jehoovalt sõnum. 2 „Nii ütles mulle Jehoova: „Tee endale rihmad ja ikkepuud ning pane need oma turjale. 3 Saada need Edomi+ kuningale, Moabi+ kuningale, ammonlaste+ kuningale, Tüürose+ kuningale ja Siidoni+ kuningale käskjalgadega, kes on tulnud Jeruusalemma Juuda kuninga Sidkija juurde. 4 Anna nende kaudu edasi käsk nende isandaile:

„Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, nii öelge oma isandaile: 5 „Mina olen oma suure jõu ja väljasirutatud käsivarrega teinud maa, inimesed ja loomad, kes maa peal elavad, ja ma olen andnud need, kellele tahan.+ 6 Nüüd olen ma andnud kõik need maad Babüloni kuninga Nebukadnetsari,+ oma teenija kätte, ka metsloomad olen ma talle allutanud. 7 Teda, tema poega ja pojapoega teenivad kõik rahvad, kuni tema enda maa aeg kätte jõuab+ ning paljud rahvad ja suured kuningad ta orjastavad.”+

8 „Kui mõni rahvas või kuningriik ei teeni Babüloni kuningat Nebukadnetsarit ega lase panna oma turjale Babüloni kuninga iket, siis karistan ma seda rahvast mõõga,+ nälja ja katkuga,” lausub Jehoova, „kuni olen teinud neile lõpu tema käe läbi.”

9 „Seepärast ärge kuulake oma prohveteid, ennustajaid, unenägijaid, maage ja nõidu, kes teile ütlevad: „Te ei hakka teenima Babüloni kuningat!” 10 Nad kuulutavad teile valet. Teid viiakse oma maalt kaugele, mina pillutan teid laiali ja te hukkute.

11 Aga rahva, kes laseb panna oma turjale Babüloni kuninga ikke ja teenib teda, jätan ma ta oma maale,” lausub Jehoova, „ning ta harib seda ja elab seal.””””

12 Ma rääkisin ka Juuda kuningale Sidkijale+ sedasama, öeldes: „Laske oma turjale panna Babüloni kuninga ike, teenige teda ja tema rahvast, siis te jääte elama.+ 13 Miks peaks sina ja su rahvas surema mõõga,+ nälja+ ja katku läbi,+ nagu Jehoova on öelnud rahva kohta, kes ei teeni Babüloni kuningat? 14 Ärge kuulake prohveteid, kes teile ütlevad: „Te ei hakka teenima Babüloni kuningat!”,+ sest nad kuulutavad teile valet.+

15 „Mina pole neid läkitanud,” lausub Jehoova, „vaid nad kuulutavad minu nimel valet. Sellepärast ma pillutan teid laiali ja te hukkute, teie ja prohvetid, kes teile kuulutavad.””+

16 Preestritele ja kogu rahvale ma ütlesin: „Nii lausub Jehoova: „Ärge kuulake oma prohveteid, kes kuulutavad teile: „Jehoova koja riistad tuuakse peagi Babülonist tagasi!”,+ sest nad kuulutavad teile valet.+ 17 Ärge kuulake neid! Teenige Babüloni kuningat ja te jääte elama.+ Miks peaks see linn saama varemeiks? 18 Kui nad aga on prohvetid ja kui neil on Jehoova sõna, siis nad anugu vägede Jehoovat, et neid riistu, mis on jäänud Jehoova kotta, Juuda kuningakotta ja Jeruusalemma, ei viidaks Babüloni.”

19 Vägede Jehoova ütleb sammaste,+ vaskmere,+ vankrite+ ja sellesse linna jäänud riistade kohta, 20 mida Babüloni kuningas Nebukadnetsar ei võtnud kaasa, kui ta viis Juuda kuninga Jekonja, Joojakimi poja, ühes kõigi Juuda ja Jeruusalemma ülikutega Jeruusalemmast Babüloni pagendusse,+ 21 tõesti, nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, riistade kohta, mis on jäänud Jehoova kotta, Juuda kuningakotta ja Jeruusalemma: 22 „Need viiakse Babüloni+ ja need jäävad sinna päevani, kui ma lähen neile järele ja toon need siia tagasi, lausub Jehoova.””+

28 Selsamal aastal, Juuda kuninga Sidkija+ valitsusaja alguses, neljanda aasta viiendal kuul ütles mulle prohvet Hananja, Atsuri poeg Gibeonist,+ Jehoova kojas preestrite ja kogu rahva juuresolekul: 2 „Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma murran Babüloni kuninga ikke.+ 3 Ei möödu kahte aastatki, kui ma toon siia tagasi kõik Jehoova koja riistad, mis Babüloni kuningas Nebukadnetsar siit võttis ja Babüloni viis.+ 4 Ma toon siia tagasi Juuda kuninga Jekonja,+ Joojakimi+ poja, ning kõik Juuda pagendatud, kes on viidud Babüloni,+ sest ma murran Babüloni kuninga ikke, lausub Jehoova.””

5 Siis rääkis prohvet Jeremija prohvet Hananjaga preestrite ees ja kogu rahva ees, kes seisis Jehoova kojas. 6 Prohvet Jeremija ütles: „Aamen, Jehoova tehku nii! Jehoova viigu täide need sõnad, mis sa oled prohvetlikult kuulutanud, ning toogu Babülonist siia tagasi Jehoova koja riistad ja kõik pagendatud. 7 Kuula nüüd sõnumit, mis ma räägin sulle ja kogu sellele rahvale. 8 Kaua enne mind ja sind elas prohveteid, kes kuulutasid paljudele maadele ja suurtele kuningriikidele sõda, viletsust ja katku. 9 Aga kui prohvet kuulutab rahu ja tema sõna täitub, siis saab selgeks, et selle prohveti on läkitanud Jehoova.”

10 Siis võttis prohvet Hananja prohvet Jeremija turjalt ikke ja murdis selle katki.+ 11 Hananja ütles kõigi kuuldes: „Nii ütleb Jehoova: „Ei möödu kahte aastatki, kui ma samamoodi murran kõigi rahvaste turjalt Babüloni kuninga Nebukadnetsari ikke.””+ Ja prohvet Jeremija läks sealt minema.

12 Pärast seda, kui prohvet Hananja oli murdnud ikke, mis oli olnud prohvet Jeremija turjal, tuli Jeremijale Jehoovalt sõnum: 13 „Mine ja ütle Hananjale: „Nii lausub Jehoova: „Sa oled murdnud puuikked,+ aga nende asemele teed sa raudikked.” 14 Sest nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma panen kõigi nende rahvaste turjale raudikke, et nad teeniksid Babüloni kuningat Nebukadnetsarit, ja nad teenivadki teda.+ Ma annan talle ka kõik metsloomad.”””+

15 Siis ütles prohvet Jeremija prohvet Hananjale:+ „Kuula, Hananja! Jehoova pole sind läkitanud. Sa oled pannud selle rahva uskuma valet.+ 16 Seepärast ütleb Jehoova: „Ma kõrvaldan su maa pealt. Sa sured sel aastal, sest sa oled Jehoova vastu mässu õhutanud.””+

17 Prohvet Hananja surigi selle aasta seitsmendal kuul.

29 Need on selle kirja sõnad, mis prohvet Jeremija saatis Jeruusalemmast neile pagendatute seas olevatele vanematele, kes veel alles olid, ning preestritele, prohvetitele ja kogu rahvale, kelle Nebukadnetsar oli pagendanud Jeruusalemmast Babüloni. 2 See oli pärast seda, kui kuningas Jekonja,+ kuninga ema,+ õukonnaametnikud, Juuda ja Jeruusalemma peamehed, käsitöölised ja sepad* olid Jeruusalemmast ära läinud.+ 3 Ta saatis kirja Saafani+ poja Elasa ja Hilkija poja Gemarjaga, kelle Juuda kuningas Sidkija+ läkitas Babüloni kuninga Nebukadnetsari juurde Babüloni. Kirjas seisis:

4 „Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, kõigile pagendatutele, kelle ma olen lasknud Jeruusalemmast Babüloni pagendusse viia: 5 „Ehitage maju ja elage neis. Istutage aedu ja sööge nende vilja. 6 Võtke endale naisi ja sündigu teile poegi ja tütreid, võtke naisi oma poegadele ja pange oma tütreid mehele, et neilgi oleks poegi ja tütreid. Saagu teid seal palju, ärgu teie arv vähenegu. 7 Taotlege rahu linnale, kuhu ma teid olen pagendanud, ja palvetage selle linna eest Jehoova poole, sest kui sel linnal on rahu, on ka teil rahu.+ 8 Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ärge laske end petta teie keskel olevatel prohvetitel ja ennustajatel+ ning ärge kuulake unenägude seletajaid, 9 sest Jehoova lausub: „Nad kuulutavad teile minu nimel valet. Mina ei ole neid läkitanud.”””+

10 Nii ütleb Jehoova: „Kui 70 aastat Babülonis täis saab, pööran ma jälle oma pilgu teie poole+ ning täidan oma tõotuse tuua teid siia tagasi.”+

11 Sest ma tean, mis mõtteid ma teie kohta mõtlen, need on rahu, mitte õnnetuse mõtted,+ et teil oleks hea tulevik ja lootus, lausub Jehoova.+ 12 Siis te hüüate mind ning tulete ja palvetate minu poole ja ma kuulan teid.+

13 Te otsite mind ja leiate mu,+ sest te otsite mind kogu südamest.+ 14 Ja ma lasen teil mind leida,+ lausub Jehoova. Ma kogun kokku vangid, korjan teid kokku kõigi rahvaste seast ja igast paigast, kuhu ma olen teid pillutanud,+ lausub Jehoova. Ma toon teid tagasi paika, kust ma lasin teid pagendusse viia.+

15 Kuid teie ütlete: „Jehoova on meile Babülonis prohveteid andnud.”

16 Nii ütleb Jehoova kuninga kohta, kes istub Taaveti troonil,+ ja kõigi selle linna elanike, teie vendade kohta, kes ei läinud ühes teiega pagendusse: 17 „Nii ütleb vägede Jehoova: „Ma saadan nende kallale mõõga, nälja ja katku+ ning teen nad mädanenud* viigimarjade sarnaseks, mis on nii halvad, et ei kõlba süüa.””+

18 Ma ajan neid taga mõõga,+ nälja ja katkuga, teen neist kohutava vaatepildi kõigile maa kuningriikidele+ ning nad saavad neetavaiks, hämmastavaks vaatepildiks, vilistamise põhjuseks+ ja teotuse märklauaks kõigi rahvaste seas, kuhu ma nad pillutan,+ 19 sest nad pole kuulanud mu sõnu, mis ma olen öelnud neile oma prohvetite kaudu, keda ma olen läkitanud ikka ja jälle, lausub Jehoova.+

Aga te pole kuulanud,+ lausub Jehoova.

20 Seepärast kuulake Jehoova sõnu, kõik te pagendatud, kelle ma olen saatnud Jeruusalemmast Babüloni. 21 Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, Koolaja poja Ahabi ja Maaseja poja Sidkija kohta, kes kuulutavad teile minu nimel valet:+ „Ma annan nad Babüloni kuninga Nebukadnetsari kätte ning ta lööb nad teie silme ees maha. 22 Nendega juhtunu saab needesõnaks kõigile Juuda pagendatutele Babülonis, nii et need ütlevad: „Tehku Jehoova sinuga nagu Sidkija ja Ahabiga, keda Babüloni kuningas tulel küpsetas!”, 23 sest nad toimisid Iisraelis häbitult,+ rikkusid abielu oma ligimeste naistega ja rääkisid minu nimel valet, mida mina ei olnud käskinud.+

Mina tean seda ja olen tunnistajaks,+ lausub Jehoova.”

24 Semajale+ Nehelamist ütle: 25 „Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Sa läkitasid kogu rahvale Jeruusalemmas ja preester Sefanjale,+ Maaseja pojale, ja kõigile teistele preestritele enda nimel kirju, milles ütlesid: 26 „Jehoova on sind määranud preester Joojada asemel preestriks, et sinust saaks Jehoova kojas ülevaataja, kes vastutab iga prohveti moodi käituva hullu eest ning paneb ta jalapakku ja häbiposti*.+ 27 Miks sa pole siis noominud Anatotist+ pärit Jeremijat, kes teie seas prohvetina esineb?+ 28 On ta ju saatnud meile Babüloni sõna: „See kestab veel kaua! Ehitage maju ja elage neis. Istutage aedu ja sööge nende vilja ...”””””+

29 Kui preester Sefanja+ selle kirja prohvet Jeremijale ette luges, 30 tuli Jeremijale Jehoovalt sõnum: 31 „Läkita kõigile pagendatutele sõna: „Nii lausub Jehoova nehelamlase Semaja kohta: „Kuna Semaja on teile prohvetlikult rääkinud, kuigi mina pole teda saatnud, ja kuna ta on püüdnud panna teid uskuma valet,+ 32 siis ütleb Jehoova teile nii: „Ma karistan Semajat Nehelamist ja tema järglasi. Mitte ükski tema oma ei jää selle rahva seas ellu ning ei näe seda head, mida ma teen oma rahvale, lausub Jehoova, sest ta on Jehoova vastu mässu õhutanud.””””

30 Jehoovalt tuli Jeremijale sõnum: 2 „Nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Kirjuta raamatusse kõik need sõnad, mis ma sulle räägin. 3 Jehoova lausub: „Tulevad päevad, mil ma kogun kokku oma vangiviidud rahva, Iisraeli ja Juuda.”+ Ja Jehoova ütleb: „Ma toon nad tagasi maale, mille ma andsin nende esiisadele, nad saavad selle taas enda valdusse.”””+

4 Need on sõnad, mis Jehoova rääkis Iisraelile ja Juudale.

8 „Sel päeval murran ma ikke nende turjalt, rebin katki nende rihmad ja ükski võõras ei orjasta neid enam,” lausub vägede Jehoova. 9 „Siis nad teenivad oma Jumalat Jehoovat ja oma kuningat Taavetit, kelle ma neile tõstan.”+

22 „Teist saab minu rahvas+ ja minust teie Jumal.”+

31 „Sel ajal saab minust kõigi Iisraeli suguvõsade Jumal ja neist saab minu rahvas,”+ lausub Jehoova.

23 Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Kui ma kogun kokku vangid, siis öeldakse Juudamaal ja selle linnades taas: „Jehoova õnnistagu sind, sa õiglane elupaik,+ püha mägi!”+ 24 Seal elavad üheskoos Juuda ja kõik selle linnad, põllumehed ja karjased.+ 25 Ma virgutan väsinut ja kosutan igat nõrkenut.”+

26 Siis ma ärkasin ja avasin silmad. Ma olin näinud meeldivat und.

27 „Tulevad päevad, mil ma külvan Iisraeli soole ja Juuda soole inimeste seemet ja kariloomade seemet,”+ lausub Jehoova.

28 „Nii nagu ma pidasin neid silmas, et neid välja juurida, lõhkuda, maha kiskuda, hävitada ja kahjustada,+ nii pean ma neid ka silmas, et neid üles ehitada ja istutada,”+ lausub Jehoova. 29 „Neil päevil ei öelda enam: „Isad sõid hapusid viinamarju, aga poegade hambad on hellad.”+ 30 Igaüks sureb omaenda süü pärast. Kes sööb hapusid viinamarju, sellel endal lähevad hambad hellaks.”

31 „Tulevad päevad, mil ma sõlmin Iisraeli soo ja Juuda sooga uue lepingu,”+ lausub Jehoova. 32 „See leping pole samasugune nagu see, mille ma sõlmisin nende esiisadega sel päeval, kui ma võtsin neil käest kinni, et tuua nad välja Egiptusemaalt.+ Seda lepingut nad ju murdsid,+ kuigi mina olin nende isand*, lausub Jehoova.”

33 „Leping, mille ma sõlmin Iisraeli sooga pärast neid päevi, on järgmine,” lausub Jehoova. „Ma panen oma seaduse nende sisse+ ja kirjutan selle nende südamesse.+ Siis ma olen nende Jumal ja nemad on minu rahvas.”+

34 „Siis ei õpeta enam ükski oma ligimest ega oma venda, öeldes: „Tunne Jehoovat!”,+ sest nad kõik tunnevad mind, kõige pisemast kõige suuremani,”+ lausub Jehoova. „Ma andestan nende süüteod ega tuleta enam meelde nende pattu.”+

37 Nii ütleb Jehoova: „Kui saaks ära mõõta taeva ülal ja uurida maa alustugesid, siis hülgaksin minagi Iisraeli järeltulijad kõige pärast, mida nad on teinud, lausub Jehoova.”+

38 „Tulevad päevad, mil see linn ehitatakse üles+ Jehoovale Hananeli tornist+ kuni Nurgaväravani,”+ lausub Jehoova. 39 „Mõõdunöör+ läheb otse edasi kuni Gaarebi künkani ning pöördub Goasse. 40 Laipu ja tuhka täis org ning kõik astangud kuni Kidroni oruni+ ja Hobuvärava+ nurgani ida pool on Jehoovale pühad.+ Iialgi enam ei juurita seda välja ega kista maha.”

32 See on sõnum, mis tuli Jehoovalt Jeremijale Juuda kuninga Sidkija kümnendal aastal, see on Nebukadnetsari kaheksateistkümnendal aastal.+ 2 Sel ajal piiras Babüloni kuninga sõjavägi Jeruusalemma ja prohvet Jeremijat hoiti Juuda kuningakoja vahtkonnaõues+ vahi all. 3 Juuda kuningas Sidkija oli ta vahistanud,+ öeldes: „Miks sa kuulutad sellist sõnumit? Sa ütled: „Nii lausub Jehoova: „Ma annan selle linna Babüloni kuninga kätte ja ta vallutab selle.+ 4 Ka Juuda kuningas Sidkija ei pääse kaldealaste käest, vaid ta antakse Babüloni kuninga kätte ning ta räägib temaga näost näkku ja näeb teda silmast silma.”+ 5 Ta viib Sidkija Babüloni ning Sidkija jääb sinna, kuni ma oma pilgu jälle tema poole pööran, lausub Jehoova, te küll sõdite kaldealastega, kuid ei saa neist jagu.””+

6 Jeremija teatas: „Mulle tuli Jehoovalt sõnum: 7 „Sinu juurde tuleb Hanameel, su isa venna Sallumi poeg, ja ütleb: „Osta ära minu põld, mis on Anatotis,+ sest sinul on esimesena õigus see välja osta.”””+

8 Mu onupoeg Hanameel tuligi vahtkonnaõue, nagu Jehoova oli teatanud, ning ütles mulle: „Osta palun ära minu põld, mis on Anatotis Benjaminimaal, sest sinul on õigus see välja osta ja endale saada. Osta see endale.” Siis ma sain aru, et see toimus Jehoova sõna peale.

9 Nii ma ostsin oma onupojalt Hanameelilt Anatotis asuva põllu. Ma kaalusin talle raha:+ 7 seeklit* ja 10 seeklit* hõbedat. 10 Ma kirjutasin lepingu,+ pitseerisin selle, kutsusin tunnistajad+ ja kaalusin välja raha. 11 Seejärel võtsin ma käsu ja seaduse kohaselt pitseeritud ostulepingu, samuti pitseerimata lepingu, 12 ning andsin ostulepingu Baarukile,+ Mahseja poja Neerija+ pojale, oma onupoja Hanameeli ja nende tunnistajate juuresolekul, kes olid ostulepingule alla kirjutanud, ja kõigi juutide juuresolekul, kes vahtkonnaõues+ istusid.

13 Ma andsin Baarukile nende ees käsu: 14 „Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Võta need lepingud, pitseeritud ostuleping ja pitseerimata leping, ning pane savinõusse, et need säiliksid pikka aega.” 15 Sest vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, ütleb: „Kord ostetakse siin maal jälle maju, põlde ja viinamägesid.””+

16 Kui ma olin andnud ostulepingu Baarukile, Neerija pojale, palvetasin ma Jehoova poole: 17 „Oh, kõrgeim valitseja Jehoova! Sina oled oma suure väe ja väljasirutatud käsivarrega teinud taeva ja maa.+ Sinule pole miski võimatu. 18 Sa osutad truud armastust tuhandetele, kuid tasud isade süü nende poegadele.+ Sina oled tõeline Jumal, suur ja võimas, kelle nimi on Vägede Jehoova. 19 Sinu nõuanded* on vägevad ja su teod võimsad.+ Sinu silmad jälgivad kõiki inimese teid,+ et tasuda igaühele tema teede ja tegude järgi.+ 20 Sa tegid tunnustähti ja imesid Egiptusemaal — neid teatakse tänase päevani —, tehes endale nime Iisraelis ja kogu inimsoo seas,+ nagu see praegu ongi. 21 Sa tõid oma rahva Iisraeli Egiptusemaalt välja tunnustähtede ja imetegudega, tugeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning hirmuäratavate tegudega.+

22 Sa andsid neile maa, mille olid tõotanud anda nende esiisadele,+ maa, kus voolab piima ja mett.+ 23 Nad tulid ja võtsid selle oma valdusse, aga nad ei võtnud kuulda su häält ega toiminud su seaduste järgi. Nad pole teinud midagi, mida sa käskisid, seepärast oled sa toonud nende peale selle õnnetuse.+ 24 Mehed on tulnud ja ehitanud piiramisvallid, et linna vallutada.+ See linn langeb mõõga,+ nälja ja katku läbi+ kaldealaste kätte, kes sõdivad selle vastu. Nagu sa oled rääkinud, nii on sündinud, ja sa näed seda. 25 Aga sina, kõrgeim valitseja Jehoova, ütlesid mulle: „Osta endale raha eest põld ja kutsu tunnistajad”, ehkki see linn antakse kaldealaste kätte.”

26 Siis tuli Jeremijale Jehoovalt sõnum: 27 „Mina olen Jehoova, kogu inimsoo Jumal. Kas on mulle miski võimatu? 28 Seepärast ütleb Jehoova nii: „Ma annan selle linna kaldealaste ja Babüloni kuninga Nebukadnetsari kätte ning ta vallutab selle.+ 29 Kaldealased sõdivad selle linna vastu, tungivad linna, panevad selle põlema ning põletavad maha+ linna ja majad, mille katustel ohverdati Baalile ja valati joogiohvreid teistele jumalatele mind sellega solvates.”+

30 Iisraeli ja Juuda rahvas on noorpõlvest peale teinud mu silmis üksnes kurja,+ Iisraeli rahvas on mind solvanud oma kätetööga, lausub Jehoova. 31 See linn on alates selle ehitamisest kuni tänase päevani tekitanud minus vaid viha ja raevu,+ nii et ma pean selle kõrvaldama oma palge eest+ 32 kõigi Iisraeli ja Juuda rahva kurjade tegude tõttu, millega nad on mind solvanud, nemad, nende kuningad,+ peamehed,+ preestrid ja prohvetid+ ning Juuda ja Jeruusalemma elanikud. 33 Järjekindlalt on nad pööranud minu poole selja, mitte näo,+ kuigi ma olen ikka ja jälle püüdnud neid õpetada, aga ükski neist pole kuulanud ega võtnud õppust.+ 34 Nad on pannud oma jäledad ebajumalad kotta, millele on pandud minu nimi, ja rüvetanud selle.+ 35 Peale selle on nad ehitanud Ben-Hinnomi orgu*+ ohvripaiku Baalile, et heita oma poegi ja tütreid tulle Moolokile.+ Mina pole seda käskinud,+ niisugune jäledus pole mulle mõttessegi tulnud. Nõnda on nad pannud Juuda patustama.

36 Aga nüüd ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal, selle linna kohta, mis teie sõnul antakse mõõga, nälja ja katku läbi Babüloni kuninga kätte: 37 „Ma kogun nad kokku kõigist maadest, kuhu ma olen nad pillutanud oma vihas, raevus ja suures meelepahas,+ ning toon nad siia tagasi ja lasen neil elada rahus.+ 38 Siis nad on minu rahvas ja mina olen nende Jumal.+ 39 Ma teen nii, et neil oleks üks süda+ ja üks tee, et nad kardaksid mind alati omaenda ja oma laste hüvanguks.+ 40 Ma sõlmin nendega igavese lepingu+ selle kohta, et ma ei lakka neile head tegemast.+ Ma panen nende südamesse minu kartuse, et nad ei pöörduks minust ära.+ 41 Ja ma tunnen neist rõõmu, teen neile head+ ning istutan nad kogu oma südame ja hingega sellele maale.”+

42 Nii ütleb Jehoova: „Nagu ma olen toonud selle rahva peale selle suure õnnetuse, nõnda toon ma tema peale ka selle hea, mida ma olen tõotanud.+ 43 Siis ostetakse jälle põlde sel maal,+ kuigi te ütlete: „See on tühermaa, ilma inimeste ja loomadeta. See on antud kaldealaste kätte.””

44 Ostetakse raha eest põlde, sõlmitakse ostulepinguid ja pitseeritakse need kinni ning kutsutakse tunnistajaid Benjaminimaal+ ja Jeruusalemma ümbruses, Juuda linnades+ ja mägismaa linnades, madaliku linnades+ ja lõunamaa linnades, sest ma toon tagasi need, kes on nende seast vangi viidud,+ lausub Jehoova.”

33 Jeremija oli vahtkonnaõues+ vahi all, kui talle tuli teist korda Jehoovalt sõnum: 2 „Nii lausub Jehoova, kes on loonud maa, Jehoova, kes on selle vorminud ja kindlalt rajanud, Jehoova on tema nimi: 3 „Hüüa mind ja ma vastan sulle ning räägin suurtest ja mõistetamatutest asjadest, millest sa midagi ei tea.”+

4 Nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova selle linna majade ja Juuda kuningate kodade kohta, mis on maha lõhutud piiramisvallide ja mõõga pärast,+ 5 ning nende kohta, kes tulevad sõdima kaldealastega ja kelle ma oma vihas ja raevus maha löön, kelle laipu saavad täis need paigad ning kelle kurjuse pärast olen ma peitnud oma palge selle linna eest: 6 „Ma toon sellele linnale kosutust ja teen ta terveks.+ Ma ravin neid ja annan neile külluslikult rahu ja tõde.+ 7 Ma toon tagasi need, kes on Juuda ja Iisraeli seast vangi viidud,+ ning ehitan nad üles, nagu ma tegin alguses.+ 8 Ma puhastan nad süüst, mis lasub neil minu vastu tehtud pattude tõttu,+ ja andestan neile kõik nende patud ja üleastumised.+ 9 See linn saab mulle rõõmunimeks, kiituseks ja iluks kõigi maa rahvaste ees, kes kuulevad kõigest heast, mis ma oma rahvale teen.+ Ja nad kardavad ja värisevad+ kõige hea pärast ja rahu pärast, mis ma sellele linnale annan.”+

10 Nii ütleb Jehoova: „Siin paigas, mida te nimetate tühermaaks, kus pole inimesi ega kariloomi, laastatud Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavatel, kus pole elanikke ega kariloomi, kuuldakse taas 11 juubeldamist ja rõõmuhäält,+ peigmehe ja pruudi häält, nende häält, kes ütlevad: „Tänage vägede Jehoovat, sest Jehoova on hea,+ tema truu armastus kestab igavesti!””+

Siis toovad nad Jehoova kotta tänuohvreid,+ sest ma toon tagasi maa vangid, ja kõik on nii nagu alguses, lausub Jehoova.

12 Nii ütleb vägede Jehoova: „Siin tühermaal, kus pole ei inimesi ega kariloomi, ning kõigis selle linnades on siis jälle karjamaad, kus karjased lasevad karjal lesida.”+

13 Mägismaa linnades, madaliku linnades ja lõunamaa linnades, Benjaminimaal, Jeruusalemma ümbruses+ ja Juuda linnades+ käivad karjad siis jälle lugeja käe alt läbi, ütleb Jehoova.

14 Tulevad päevad, mil ma täidan Iisraeli soo ja Juuda soo kohta antud imelise tõotuse, lausub Jehoova.+ 15 Neil päevil ja sel ajal lasen ma võrsuda Taavetile õige võsu*+ ning see teeb sel maal seda, mis õige ja õiglane.+ 16 Neil päevil Juuda päästetakse+ ja Jeruusalemm elab rahus.+ Linna nimeks saab Jehoova On Meie Õigus.+

17 Nii ütleb Jehoova: „Taavetil ei puudu kunagi järeltulija, kes istub Iisraeli soo troonil.+ 18 Ja leviitpreestritel ei puudu kunagi mees, kes seisab minu ees ja toob põletusohvreid, roaohvreid ja tapaohvreid.””

19 Jehoovalt tuli Jeremijale taas sõnum: 20 „Nii lausub Jehoova: „Kui te saaksite tühistada mu lepingu päevaga ja mu lepingu ööga, nii et päev ja öö ei saabuks õigel ajal,+ 21 siis saaks tühistada ka minu lepingu mu teenija Taavetiga,+ nõnda et tal poleks enam poega, kes valitseks kuningana tema troonil,+ samuti mu lepingu leviitpreestritega, kes mind teenivad.+ 22 Niisama kindlalt, nagu ei saa kokku lugeda taevakehi ega ära mõõta mereliiva, annan ma oma teenijale Taavetile palju järeltulijaid ja teen rohkeks leviidid, kes mind teenivad.””

23 Jehoovalt tuli taas Jeremijale sõnum: 24 „Kas sa pole kuulnud, kuidas rahvas ütleb: „Jehoova hülgab need kaks suguvõsa, mille ta on valinud”? Nad põlgavad mu rahvast ja see polegi enam nende silmis rahvas.

25 Nii ütleb Jehoova: „Nii kindlad, kui on mu leping päeva ja ööga+ ning taevale ja maale antud seadused,+ 26 sama kindel on ka see, et ma ei hülga Jaakobi järglasi ja oma teenija Taaveti järglasi, vaid võtan tema järeltulijate seast valitsejaid Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi järglastele. Ma kogun kokku vangiviidud+ ja halastan nende peale.””+

34 See on sõnum, mis tuli Jehoovalt Jeremijale, kui Babüloni kuningas Nebukadnetsar, kogu tema sõjavägi, kõik tema võimu all olevad maa kuningriigid ja kõik rahvad sõdisid Jeruusalemma ja kõigi selle linnade vastu:+

2 „Nii ütleb Iisraeli Jumal Jehoova: „Mine ja räägi Juuda kuninga Sidkijaga+ ning ütle talle: „Nii lausub Jehoova: „Ma annan selle linna Babüloni kuninga kätte ja ta põletab selle maha.+ 3 Ka sina ei pääse tema käest, sind võetakse kinni ja antakse tema kätte.+ Sa näed Babüloni kuningat silmast silma ja räägid temaga näost näkku. Sind viiakse Babüloni.”+ 4 Aga kuula Jehoova sõnu, Juuda kuningas Sidkija! Nii ütleb sulle Jehoova: „Sa ei sure mõõga läbi. 5 Sa sured rahus+ ja sulle korraldatakse põletustalitus nagu su isadele, kuningatele, kes valitsesid enne sind, ja sind leinatakse: „Oh häda, isand!” Sest mina olen selle sõna öelnud, lausub Jehoova.””””

6 Prohvet Jeremija rääkis Jeruusalemmas Juuda kuningale Sidkijale kõik need sõnad, 7 kui Babüloni kuninga sõjavägi sõdis Jeruusalemma vastu ja teiste allesjäänud Juuda linnade+ Laakise+ ja Aseka+ vastu, sest vaid need kindlustatud linnad olid Juuda linnadest alles jäänud.

8 See on sõnum, mille Jeremija sai Jehoovalt pärast seda, kui kuningas Sidkija oli sõlminud lepingu kõigi Jeruusalemma elanikega, kuulutades neile vabastust,+ 9 et igaüks neist laseks vabaks oma heebrealastest orjad, nii mehed kui ka naised, nii et kellelgi poleks orjaks juuti, oma venda. 10 Kõik peamehed olid kuuletunud, samuti kogu rahvas. Nad olid sõlminud lepingu, et igaüks laseb vabaks oma orjad, nii mehed kui ka naised, ega hoia neid enam orjuses. Nad olid kuuletunud ja lasknud nad vabaks. 11 Aga hiljem olid nad võtnud tagasi nii mees- kui ka naisorjad, kelle nad olid vabaks lasknud, ning sundinud neid jälle orjama. 12 Pärast seda tuligi Jehoovalt Jeremijale Jehoova sõnum:

13 „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova: „Päeval, mil ma tõin teie esiisad välja Egiptusemaalt, orjusekojast,+ sõlmisin ma nendega lepingu,+ öeldes: 14 „Seitsmendal aastal peab igaüks teist vabaks laskma oma heebrea venna, kes on end teile müünud ja teid kuus aastat teeninud. Te peate ta vabaks laskma.”+ Kuid teie esiisad ei kuulanud mind ega pööranud minu poole oma kõrva. 15 Äsja te küll pöördusite ja tegite, mis on minu silmis õige, ning kuulutasite vabastust oma ligimesele ja sõlmisite lepingu minu ees kojas, millele on pandud minu nimi. 16 Kuid siis te muutsite meelt ja teotasite mu nime,+ tuues tagasi oma mees- ja naisorjad, kelle te nende soovil olite vabastanud, ning sundisite neid jälle orjama.”

17 Seepärast ütleb Jehoova: „Kuna te ei kuuletunud mulle ega kuulutanud vabastust igaüks oma vennale ja ligimesele,+ siis kuulutan ma teile nüüd sellist vabastust: te surete mõõga, katku ja nälja läbi+ ning ma teen teist kohutava vaatepildi kõigile maa kuningriikidele,+ lausub Jehoova. 18 Nii juhtub meestega, kes taganesid mu lepingust ega täitnud selle lepingu sõnu, mille nad sõlmisid minu ees vasika poolekslõikamise ja selle tükkide vahelt läbiminemisega,+ 19 nimelt Juuda peameeste ja Jeruusalemma peameestega, õukonnaametnike, preestrite ja kogu rahvaga, kes läksid vasika tükkide vahelt läbi: 20 ma annan nad vaenlaste kätte ja nende kätte, kes tahavad võtta neilt elu, ning nende surnukehad saavad roaks taeva lindudele ja maa loomadele.+ 21 Ka Juuda kuninga Sidkija ja tema peamehed annan ma vaenlaste kätte ning nende kätte, kes tahavad võtta neilt elu, ja Babüloni kuninga sõjaväe kätte,+ kes on teie juurest taandumas.”+

22 Ma annan käsu, lausub Jehoova, ja toon nad tagasi selle linna alla ning nad sõdivad selle vastu, vallutavad selle ja põletavad maha.+ Juuda linnad teen ma elaniketa tühermaaks.”+

35 See on sõnum, mis tuli Jehoovalt Jeremijale Juuda kuninga Joojakimi,+ Joosija poja päevil: 2 „Mine reekablaste+ soo juurde, räägi nendega ja too nad ühte söögiruumi* Jehoova kojas ning paku neile veini.”

3 Siis võtsin ma endaga kaasa Jaasanja, kes oli Habassinja poja Jeremija poeg, tema vennad, kõik tema pojad ja kogu reekablaste soo 4 ning tõin nad Jehoova kotta. Ma viisin nad jumalamehe, Jigdalja poja Haanani poegade söögiruumi, mis asus peameeste söögiruumi kõrval. Peameeste söögiruum oli väravavalvur Sallumi poja Maaseja söögiruumi kohal. 5 Seejärel panin ma reekablaste ette veiniga täidetud peekrid ja karikad ning ütlesin neile: „Jooge veini!”

6 Aga nemad vastasid: „Me ei joo veini, sest meie esiisa Joonadab,+ Reekabi poeg, keelas meid: „Te ei tohi iialgi veini juua, ei teie ega teie pojad! 7 Ärge ka ehitage endale maju ega külvake seemet, ärge istutage ega soetage viinamägesid. Te peate elama telkides, et võiksite kaua elada maal, kus te võõraina viibite.” 8 Nii me siis oleme kuuletunud oma esiisale Joonadabile, Reekabi pojale, kõiges, mis ta on käskinud. Me ei joo veini, ei meie, meie naised, pojad ega tütred. 9 Me ei ehita ka endale maju, kus elada, ega ole meil viinamägesid, põlde ega seemet. 10 Me elame telkides ning kuuletume kõiges oma esiisale Joonadabile. 11 Aga kui Babüloni kuningas Nebukadnetsar tuli selle maa vastu,+ siis me ütlesime: „Tulge, lähme kaldealaste ja süürlaste sõjavägede eest Jeruusalemma.” Nüüd me elamegi Jeruusalemmas.”

12 Jeremijale tuli Jehoovalt sõnum: 13 „Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Mine ja teata Juuda meestele ja Jeruusalemma elanikele: „Eks ole teid korduvalt manitsetud mulle kuuletuma,+ ütleb Jehoova. 14 Joonadab, Reekabi poeg, keelas oma järglastel veini juua ja nad on teinud tema sõnade järgi ega ole joonud veini tänase päevani, kuuletudes nii oma esiisa käsule.+ Kuid mina olen teiega ikka ja jälle rääkinud, aga teie pole mulle kuuletunud.+ 15 Ma olen teie juurde läkitanud kõik oma prohvetid, läkitanud neid ikka ja jälle teile ütlema:+ „Pöörduge ometi igaüks oma kurjalt teelt+ ning tehke seda, mis õige. Ärge käige teiste jumalate järel ega teenige neid. Siis te jääte elama maale, mille ma teile ja teie esiisadele andsin.”+ Aga teie ei ole pööranud minu poole oma kõrva ega kuulanud mind. 16 Reekabi poja Joonadabi järglased on kuulanud oma esiisa keeldu,+ kuid see rahvas pole mind kuulanud.””

17 Seepärast ütleb Jehoova, vägede Jumal, Iisraeli Jumal: „Ma toon Juuda ja kõigi Jeruusalemma elanike peale kogu selle õnnetuse, mille eest ma olen neid hoiatanud,+ sest ma olen nendega rääkinud, aga nemad pole kuulanud, ma olen neid kutsunud, aga nemad pole vastanud.””+

18 Aga reekablaste soole ütles Jeremija: „Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Kuna te olete kuulanud oma esiisa Joonadabi keeldu ning pidanud kõiki tema käske ja teinud kõike tema sõnade kohaselt, 19 siis ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Iialgi ei puudu Joonadabil, Reekabi pojal, järeltulija, kes seisab minu teenistuses.”””

36 Juuda kuninga Joojakimi,+ Joosija poja neljandal aastal tuli Jeremijale Jehoovalt sõnum: 2 „Võta rullraamat ja kirjuta sinna kõik sõnad, mis ma olen sulle teada andnud Iisraeli, Juuda+ ja kõigi rahvaste kohta+ alates päevast, mil ma hakkasin sinuga rääkima, Joosija päevist kuni tänaseni.+ 3 Kui Juuda sugu kuuleb sellest õnnetusest, mis ma kavatsen nende peale tuua, siis nad ehk pöörduvad oma kurjadelt teedelt ning ma võin nende süüteod ja patud andeks anda.”+

4 Seepeale kutsus Jeremija Neerija poja Baaruki.+ Jeremija ütles Baarukile edasi kõik Jehoova sõnad ning Baaruk pani need rullraamatusse kirja.+ 5 Siis andis Jeremija Baarukile käsu: „Mina olen vahi all ega saa minna Jehoova kotta. 6 Seepärast tuleb sul minna ja lugeda rullraamatust ette Jehoova sõnad, mis sa minu etteütlemise järgi kirja panid. Loe need ette kogu sellele rahvale, kes on paastupäeval Jehoova kojas, ja kõigile juudalastele, kes on tulnud oma linnadest. 7 Ehk jõuab nende anumine Jehoova ette ja nad pöörduvad igaüks oma kurjadelt teedelt, sest suur on viha ja raev, mis seda rahvast Jehoova sõnul tabab.”

8 Neerija poeg Baaruk tegigi kõik nii, nagu prohvet Jeremija teda käskis, ning ta luges Jehoova kojas rullraamatust ette Jehoova sõnad.+

9 Juuda kuninga Joojakimi,+ Joosija poja viienda aasta üheksandal kuul kuulutasid kõik Jeruusalemma elanikud ja kõik, kes olid tulnud Juuda linnadest Jeruusalemma, välja paastu Jehoova ees.+ 10 Siis luges Baaruk Jeremija sõnad rullraamatust ette Jehoova kojas Gemarja,+ ümberkirjutaja Saafani+ poja toas*, mis asus ülemises õues Jehoova koja uue värava juures.+ Ta luges kogu rahva kuuldes.

11 Kui Miikaja, Saafani poja Gemarja poeg, kuulis Jehoova sõnu, mis rullraamatust ette loeti, 12 läks ta kuningakotta kirjutaja tuppa, kus istusid kõik peamehed*: kirjutaja Elisama,+ Semaja poeg Delaja, Akbori+ poeg Elnatan,+ Saafani poeg Gemarja, Hananja poeg Sidkija ja kõik teised peamehed. 13 Miikaja rääkis neile edasi kõik selle, mis Baaruk oli rahvale rullraamatust ette lugenud.

14 Siis saatsid peamehed Baaruki juurde Jehudi, kes oli Kuusi poja Selemja poja Netanja poeg, et ta ütleks talle: „Tule siia ja võta kaasa rullraamat, mille sa rahvale ette lugesid.” Neerija poeg Baaruk võttiski rullraamatu ja tuli nende juurde. 15 Nad ütlesid talle: „Palun istu ja loe see meile ette.” Baaruk lugeski selle neile ette.

16 Kui nad kuulsid kõiki neid sõnu, vaatasid nad üksteisele kohkunult otsa ja ütlesid Baarukile: „Me peame kindlasti need sõnad kuningale teada andma.” 17 Nad küsisid Baarukilt: „Ütle meile, kuidas sa need sõnad kirja panid? Kas Jeremija etteütlemise järgi?” 18 Baaruk vastas neile: „Jah, ta ütles mulle kõik need sõnad ette ja mina panin need tindiga rullraamatusse kirja.” 19 Siis ütlesid peamehed Baarukile: „Minge ja peitke end, nii sina kui ka Jeremija, ning ärge öelge kellelegi, kus te olete.”+

20 Seejärel läksid peamehed kuninga juurde õue, aga rullraamatu jätsid nad hoiule kirjutaja Elisama tuppa. Nad rääkisid kõigest kuuldust kuningale.

21 Kuningas saatis Jehudi+ rullraamatu järele ja see tõi selle kirjutaja Elisama toast. Jehudi hakkas seda kuningale ja kõigile peameestele, kes olid kuninga kõrval, ette lugema. 22 Kuningas istus talvekojas; oli üheksas kuu* ja tema ees põles söepannil tuli. 23 Kui Jehudi oli lugenud kolm-neli veergu, lõikas kuningas kirjutaja noaga selle osa rullraamatu küljest ära ja heitis tulle, mis põles söepannil, kuni lõpuks oli terve raamat tules söepannil. 24 Nad ei tundnud vähimatki hirmu ning ei kuningas ega ükski tema sulane, kes kuulis kõiki neid sõnu, ei käristanud oma riideid lõhki. 25 Kuigi Elnatan,+ Delaja+ ja Gemarja+ anusid kuningat, et ta ei põletaks rullraamatut ära, ei võtnud ta neid kuulda. 26 Siis käskis kuningas kuningapoeg Jerahmeeli, Asrieeli poega Serajat ja Abdeeli poega Selemjat, et nad kirjutaja Baaruki ja prohvet Jeremija kinni võtaksid. Kuid Jehoova varjas neid.+

27 Pärast seda, kui kuningas oli ära põletanud rullraamatu, kus olid sõnad, mis Baaruk oli Jeremija etteütlemisel kirja pannud,+ tuli Jehoovalt Jeremijale taas sõnum: 28 „Võta teine rullraamat ja pane sinna kirja kõik needsamad sõnad, mis olid esimeses rullraamatus, mille Juuda kuningas Joojakim ära põletas.+ 29 Ütle Juuda kuningale Joojakimile: „Nii lausub Jehoova: „Sa põletasid selle rullraamatu ära ja ütlesid: „Miks sa kirjutasid sellesse: „Babüloni kuningas tuleb ja hävitab selle maa ning teeb selle inimestest ja loomadest lagedaks”?”+ 30 Seepärast ütleb Jehoova Juuda kuninga Joojakimi kohta: „Keegi tema järeltulijaist ei istu Taaveti troonil+ ning tema surnukeha jäetakse päevakuumuse ja öökülma kätte.+ 31 Ma nõuan temalt, ta järglastelt ja ta sulastelt aru nende süütegude pärast ning toon nende ja Jeruusalemma elanike ja Juuda meeste peale kogu selle õnnetuse, millest ma neile olen rääkinud.+ Ma olen sellest rääkinud, kuid nemad ei ole kuulanud.””””+

32 Siis võttis Jeremija teise rullraamatu ja andis kirjutaja Baarukile, Neerija pojale,+ kes pani Jeremija etteütlemise järgi kirja kõik need sõnad, mis olid olnud rullraamatus, mille Juuda kuningas Joojakim oli ära põletanud.+ Ja sinna lisati veel palju samasuguseid sõnu.

37 Konja,*+ Joojakimi poja asemel hakkas valitsema kuningas Sidkija,+ Joosija poeg, sest Babüloni kuningas Nebukadnetsar oli pannud ta Juudamaa kuningaks.+ 2 Aga tema, ta sulased ja maa rahvas ei võtnud kuulda Jehoova sõnu, mida rääkis prohvet Jeremija.

3 Kuningas Sidkija saatis Selemja poja Jehukali+ ja preester Maaseja poja Sefanja+ prohvet Jeremija juurde talle ütlema: „Palun palveta meie eest meie Jumala Jehoova poole!” 4 Jeremija sai sel ajal rahva seas vabalt liikuda, sest teda ei olnud veel vangi pandud.+ 5 Egiptusest oli teele asunud vaarao sõjavägi,+ ja kui kaldealased, kes piirasid Jeruusalemma, sellest kuulsid, tõmbusid nad Jeruusalemma alt tagasi.+ 6 Siis tuli prohvet Jeremijale Jehoovalt sõnum: 7 „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova: „Teatage Juuda kuningale, kes läkitas teid minu juurde abi otsima: „Vaarao sõjavägi, mis on teile appi tulemas, läheb tagasi oma maale Egiptusse.+ 8 Kaldealased naasevad, sõdivad selle linnaga, vallutavad selle ja põletavad maha.”+ 9 Nii ütleb Jehoova: „Ärge petke endid, öeldes: „Kaldealased lähevad kindlasti meie kallalt ära”, sest nad ei lähe. 10 Isegi kui te lööksite maha kogu kaldealaste sõjaväe, kes teiega sõdib, ja jääksid järele vaid haavatud mehed, siis tõuseksid need oma telkides püsti ja põletaksid selle linna maha.”””+

11 Kui kaldealaste sõjavägi oli vaarao sõjaväe pärast Jeruusalemma alt taandunud,+ 12 tahtis Jeremija minna Jeruusalemmast Benjaminimaale,+ et saada seal kätte oma osa rahva keskel. 13 Aga kui ta jõudis Benjamini väravasse, siis vahtkonnaülem nimega Jirija, Hananja poja Selemja poeg, võttis prohvet Jeremija kinni, öeldes: „Sa tahad kaldealaste poolele üle minna!” 14 Aga Jeremija vastas: „Pole tõsi! Ma ei taha kaldealaste poolele üle minna.” Kuid Jirija ei kuulanud Jeremijat, vaid võttis ta kinni ja viis peameeste ette. 15 Peamehed vihastasid Jeremija peale,+ peksid teda ja panid ta vangi+ kirjutaja Jehonatani majja, mis oli vanglaks tehtud. 16 Nõnda sattus Jeremija maa-alusesse vangikongi ning jäi sinna pikaks ajaks.

17 Siis lasi kuningas Sidkija tuua Jeremija enda juurde ning küsitles teda salaja oma kojas.+ Ta päris: „Kas Jehoovalt on mingit sõnumit?” Jeremija vastas: „On küll,” ja lisas: „Sind antakse Babüloni kuninga kätte!”+

18 Jeremija küsis kuningas Sidkijalt: „Mis pattu ma olen sinu, su sulaste ja su rahva vastu teinud, et sa oled mind vangi pannud? 19 Kus on nüüd teie prohvetid, kes teile kuulutasid: „Babüloni kuningas ei tule teie ega teie maa kallale”?+ 20 Palun kuula nüüd, mu isand kuningas! Võta kuulda mu anumist ja ära saada mind tagasi kirjutaja Jehonatani majja,+ sest seal ma suren.”+ 21 Seepeale andis kuningas Sidkija käsu, et Jeremija pandaks vahtkonnaõue+ vahi alla. Seal anti talle iga päev üks leib pagarite tänavalt,+ kuni kogu linnast sai leib otsa.+ Ja Jeremija jäi vahtkonnaõue.

38 Maatani poeg Sefatja, Pashuri poeg Gedalja, Selemja poeg Juukal+ ja Malkija poeg Pashur+ kuulsid, kuidas Jeremija rääkis rahvale: 2 „Nii ütleb Jehoova: „Kes jääb siia linna, sureb mõõga, nälja või katku läbi.+ Aga kes alistub kaldealastele, jääb elama ja saab oma hinge enesele saagiks — ta jääb ellu.”+ 3 Nii ütleb Jehoova: „See linn langeb Babüloni kuninga sõjaväe kätte ja ta vallutab selle.””+

4 Seepeale ütlesid peamehed kuningale: „Lase see mees surmata,+ sest neid sõnu rääkides kahandab ta sellesse linna järele jäänud sõjameeste võitlusindu ja kogu rahva võitlusindu. See mees ei too rahvale rahu, vaid õnnetust.” 5 Kuningas Sidkija vastas: „Talitage temaga, nagu heaks arvate, sest kuningas ei saa teid takistada.”

6 Siis võtsid peamehed Jeremija ja heitsid ta kuningapoeg Malkija veemahutisse, mis oli vahtkonnaõues.+ Nad lasid Jeremija köitega sinna alla. Seal ei olnud vett, vaid ainult muda, ja Jeremija vajus mutta.

7 Etiooplane Ebed-Melek,+ õukonnaametnik, kes oli kuningakojas, kuulis, et Jeremija on veemahutisse pandud. Kuningas istus parasjagu Benjamini väravas,+ 8 kui Ebed-Melek läks kuningakojast välja ja ütles kuningale: 9 „Mu isand kuningas! Need mehed on teinud prohvet Jeremijale kurja. Nad on heitnud ta mahutisse ja ta sureb nälga, sest linnas pole enam leiba.”+

10 Siis andis kuningas etiooplasele Ebed-Melekile käsu: „Võta siit endaga kaasa 30 meest ja tõmmake prohvet Jeremija mahutist välja, enne kui ta sureb.” 11 Ebed-Melek võttiski mehed endaga kaasa ja läks kuningakoja varakambri+ all olevasse ruumi, kust nad said kaltse ja riideräbalaid. Nad lasid need köitega alla Jeremijale. 12 Etiooplane Ebed-Melek ütles Jeremijale: „Pane need kaltsud ja riideräbalad endale kaenlaaluseisse köite alla.” Jeremija tegigi nii. 13 Siis tõmbasid nad Jeremija köite abil mahutist välja. Ja Jeremija jäi vahtkonnaõue.+

14 Kuningas Sidkija lasi tuua prohvet Jeremija Jehoova koja kolmanda sissekäigu juurde. Kuningas ütles Jeremijale: „Ma tahan sinult midagi küsida. Ära varja minu eest midagi.” 15 Jeremija vastas Sidkijale: „Kui ma sulle räägin, siis sa ju tapad mu. Kui ma annan sulle nõu, siis sa ju ei kuula.” 16 Seepeale kuningas Sidkija vandus Jeremijale salaja: „Nii tõesti, kui elab Jehoova, kes on andnud meile elu, ei lase ma sind tappa ega anna sind nende meeste kätte, kes jahivad su elu.”

17 Siis ütles Jeremija Sidkijale: „Nii lausub Jehoova, vägede Jumal, Iisraeli Jumal: „Kui sa alistud Babüloni kuninga võimukandjatele, siis sa pääsed eluga ja seda linna ei põletata maha. Sina ja su kodakondsed pääsete eluga.+ 18 Aga kui sa ei alistu Babüloni kuninga võimukandjatele, siis langeb see linn kaldealaste kätte ja nad põletavad selle maha+ ning ka sina ei pääse nende käest.””+

23 Kõik su naised ja pojad viiakse kaldealaste juurde ning sa ei pääse nende käest, vaid Babüloni kuningas võtab sind kinni+ ja sinu pärast põletatakse see linn maha.”+

24 Siis ütles Sidkija Jeremijale: „Mitte keegi ärgu kuulgu sellest, muidu sa sured! 25 Kui peamehed saavad teada, et ma sinuga olen rääkinud, ning tulevad sinu juurde ja ütlevad: „Räägi meile, mida sa kuningale ütlesid! Ära varja meie eest midagi, siis me ei hukka sind.+ Mida kuningas sulle rääkis?”, 26 siis vasta neile: „Ma anusin kuningat, et ta ei saadaks mind tagasi Jehonatani majja surema.””+

27 Mõne aja pärast tulidki kõik peamehed Jeremija juurde ja hakkasid teda küsitlema. Tema vastas neile nii, nagu kuningas oli käskinud. Siis ei öelnud nad talle enam midagi, sest nad ei saanud jutuajamisest midagi teada. 28 Jeremija jäi vahtkonnaõue kuni päevani, mil Jeruusalemm vallutati.+ Kui Jeruusalemm vallutati,+ oli ta ikka seal.

39 Juuda kuninga Sidkija üheksanda aasta kümnendal kuul tulid Babüloni kuningas Nebukadnetsar ja kogu tema sõjavägi Jeruusalemma alla ja hakkasid seda piirama.+

2 Sidkija üheteistkümnenda aasta neljanda kuu üheksandal päeval murdsid nad linnamüürist läbi.+ 3 Siis tulid ja istusid Keskväravasse kõik Babüloni kuninga võimukandjad:+ Samgar* Neergal Sar-Eser, ravsaris* Nebo Sar-Sekim,* ravmag* Neergal Sar-Eser ja kõik teised Babüloni kuninga võimukandjad.

4 Neid nähes Juuda kuningas Sidkija ja kõik sõjamehed põgenesid.+ Nad lahkusid öösel linnast kuninga aiateed pidi topeltmüüri värava kaudu ja läksid edasi mööda Araba teed.+ 5 Aga kaldealaste sõjavägi ajas neid taga ja sai Jeeriko kõrbetasandikul Sidkija kätte.+ Kaldealased võtsid ta kinni ja viisid Hamatimaale+ Riblasse+ Babüloni kuninga Nebukadnetsari juurde, kus see tema üle kohut mõistis. 6 Babüloni kuningas lasi Riblas Sidkija silme all tema pojad tappa ning Babüloni kuningas lasi tappa ka kõik Juuda ülikud.+ 7 Ta tegi Sidkija silmad pimedaks ja pani ta vaskahelaisse, et viia ta Babüloni.+

8 Siis põletasid kaldealased kuningakoja ja elumajad maha+ ning lõhkusid Jeruusalemma müürid.+ 9 Need rahva seast, kes olid linna alles jäänud, ning ülejooksikud ja teised järelejäänud pagendas ihukaitsepealik Nebusaradan+ Babüloni.

10 Aga mõned vaesemad inimesed, kel midagi polnud, jättis ihukaitsepealik Nebusaradan Juudamaale. Ta andis neile viinamägesid ja põlde*.+

11 Babüloni kuningas Nebukadnetsar andis ihukaitsepealik Nebusaradanile Jeremija kohta käsu: 12 „Võta ta ja kanna tema eest hoolt. Ära tee talle midagi halba, vaid täida iga ta palve.”+

13 Siis lasid ihukaitsepealik Nebusaradan, ravsaris Nebusasban, ravmag Neergal Sar-Eser ja kõik teised Babüloni kuninga tähtsamad mehed 14 tuua Jeremija vahtkonnaõuest+ ära ning nad andsid ta üle Gedaljale,+ Saafani+ poja Ahikami+ pojale, et see viiks ta oma majja. Nii sai ta elada rahva keskel.

15 Sel ajal kui Jeremijat vahtkonnaõues kinni hoiti,+ tuli talle Jehoovalt sõnum: 16 „Mine ütle etiooplasele Ebed-Melekile:+ „Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma viin täide oma sõnad selle linna kohta tema õnnetuseks, mitte tema heaks, ja see täitub sel päeval sinu nähes.

17 Aga sinu ma vabastan sel päeval, lausub Jehoova, ning sind ei anta nende meeste kätte, keda sa kardad.

18 Ma päästan sind tõesti ja sa ei lange mõõga läbi. Sa pääsed eluga,+ kuna sa oled lootnud minu peale,+ lausub Jehoova.”””

40 See on sõnum, mis tuli Jehoovalt Jeremijale pärast seda, kui ihukaitsepealik Nebusaradan+ oli ta Raamas+ vabaks lasknud. Jeremija oli olnud käeraudus, kui Nebusaradan oli võtnud ta kõigi Jeruusalemma ja Juuda vangide seast, keda viidi parasjagu Babüloni pagendusse. 2 Ihukaitsepealik ütles Jeremijale: „Sinu Jumal Jehoova kuulutas sellele paigale õnnetust. 3 Jehoova tegigi oma sõna järgi, sest te patustasite Jehoova vastu ega võtnud kuulda tema häält. Sellepärast ongi teiega nii juhtunud.+ 4 Ma vabastan sind täna käeraudadest. Kui sa tahad tulla koos minuga Babüloni, siis tule, ma hoolitsen sinu eest. Aga kui sa ei taha tulla koos minuga Babüloni, siis ära tule. Kogu maa on sinu ees lahti. Kuhu tahad, sinna mine.”+

5 Jeremija polnud veel tagasi läinud, kui Nebusaradan ütles: „Mine Gedalja,+ Saafani+ poja Ahikami+ poja juurde, kelle Babüloni kuningas on seadnud Juuda linnade üle, ja jää tema juurde selle rahva keskele või mine kuhu tahes.”

Ihukaitsepealik andis talle toidumoona ja kingituse ning lasi tal minna. 6 Jeremija läkski Mispasse+ Ahikami poja Gedalja juurde ning jäi elama tema juurde rahva sekka, kes oli maale alles jäänud.

7 Peagi kuulsid kõik väeülemad, nemad ja nende mehed sel maal, et Babüloni kuningas on määranud Ahikami poja Gedalja selle maa üle ning on pannud ta hoolitsema meeste, naiste, laste ja selle maa vaeste eest, keda polnud Babüloni pagendatud.+ 8 Siis tulid Gedalja juurde Mispasse+ Netanja poeg Ismael,+ Kaareahi pojad Joohanan+ ja Joonatan, Tanhumeti poeg Seraja, netofalase Eefai pojad ja maakatlase poeg Jesanja,+ nemad ja nende mehed. 9 Gedalja, Saafani poja Ahikami poeg, kinnitas neile ja nende meestele: „Ärge kartke teenida kaldealasi! Elage sellel maal ja teenige Babüloni kuningat, siis läheb teil hästi.+ 10 Mina jään Mispasse, et esindada teid kaldealaste ees, kes tulevad meie juurde. Teie aga varuge veini, suviseid puuvilju* ja õli ning täitke nendega oma anumad ja elage linnades, mis te olete oma valdusse võtnud.”+

11 Kõik juudid, kes olid Moabis, Ammonis, Edomis ning kõigis teistes maades, kuulsid, et Babüloni kuningas on lubanud mõnedel Juudasse jääda ja on määranud nende üle Gedalja, Saafani poja Ahikami poja. 12 Siis hakkasid kõik juudid tagasi pöörduma kõigist neist paigust, kuhu nad olid pillutatud, ning nad tulid Juudamaale Mispasse Gedalja juurde. Ja nad varusid väga palju veini ja suviseid puuvilju.

13 Kaareahi poeg Joohanan ja kõik väeülemad, kes olid sel maal, tulid Mispasse Gedalja juurde. 14 Nad ütlesid talle: „Kas sa tead, et ammonlaste+ kuningas Baalis on läkitanud Netanja poja Ismaeli sind tapma?”+ Aga Ahikami poeg Gedalja ei uskunud neid.

15 Kaareahi poeg Joohanan ütles Gedaljale salaja Mispas: „Ma tahan minna ja tappa Netanja poja Ismaeli, keegi ei saa sellest teada. Miks peaks ta tapma sinu ja miks peaks kõik juudalased, kes sinu juurde on kogunenud, laiali pillutatama ning Juuda jääk hukkuma?” 16 Aga Ahikami poeg Gedalja+ ütles Kaareahi pojale Joohananile: „Ära tee seda. Sa valetad Ismaeli kohta.”

41 Seitsmendal kuul tulid Ismael,+ Elisama poja Netanja poeg, kes oli kuninglikust soost ja üks kuninga tähtsamaid mehi, ning veel kümme meest Ahikami poja Gedalja juurde Mispasse.+ Kui nad asusid Mispas üheskoos keha kinnitama, 2 tõusid Netanja poeg Ismael ja kümme meest, kes olid temaga, ning lõid Gedalja, Saafani poja Ahikami poja, mõõgaga maha. Nii surmas Ismael mehe, kelle Babüloni kuningas oli määranud selle maa üle. 3 Ta lõi maha ka kõik juudid, kes olid Gedalja juures Mispas, samuti lõi ta maha kaldealaste sõjamehed, kes seal olid.

4 Järgmisel päeval pärast Gedalja tapmist, kui keegi sellest veel ei teadnud, 5 tulid Sekemist,+ Siilost+ ja Samaariast+ 80 meest. Neil olid habemed maha aetud, riided lõhki käristatud ja ihu lõigutud+ ning käes roaohvrid ja viiruk,+ mida nad tahtsid viia Jehoova kotta. 6 Netanja poeg Ismael läks Mispast neile vastu, läks ja nuttis. Jõudnud nende juurde, ütles ta: „Tulge Ahikami poja Gedalja juurde.” 7 Aga kui nad linna jõudsid, siis Netanja poeg Ismael koos oma meestega tappis nad ja viskas veemahutisse.

8 Nende seas aga oli kümme meest, kes ütlesid Ismaelile: „Ära tapa meid, sest meil on põllul peidetud varusid: nisu ja otri, õli ja mett.” Nii otsustas ta, et ei surma neid ja nende vendi. 9 Ismael viskas kõigi nende meeste laibad, kelle ta oli tapnud, suurde veemahutisse, mille kuningas Aasa oli teinud Iisraeli kuninga Baesa pärast.+ Sellesama veemahuti täitis Netanja poeg Ismael tapetutega.

10 Ismael võttis vangi kõik Mispasse järelejäänud,+ sealhulgas kuningatütred, ta võttis vangi kogu Mispasse jäänud rahva, kelle ihukaitsepealik Nebusaradan oli jätnud Ahikami poja Gedalja hoolde.+ Netanja poeg Ismael vangistas nad ja läks ammonlaste+ juurde.

11 Kui Kaareahi poeg Joohanan+ ja väeülemad, kes olid ühes temaga, kuulsid, millist kurja Netanja poeg Ismael oli teinud, 12 kogusid nad mehed kokku ja läksid sõdima Netanja poja Ismaeliga ning leidsid ta Gibeonist suure veekogu äärest.

13 Kui need inimesed, kelle Ismael oli kaasa toonud, nägid Kaareahi poega Joohanani ja kõiki väeülemaid, kes olid koos temaga, siis nad rõõmustasid. 14 Siis kõik need, kelle Ismael oli Mispast+ vangi võtnud, läksid tagasi Kaareahi poja Joohanani juurde. 15 Aga Netanja poeg Ismael põgenes koos kaheksa mehega Joohanani eest ammonlaste juurde.

16 Kaareahi poeg Joohanan ja kõik väeülemad, kes olid koos temaga, võtsid endaga kaasa kogu järelejäänud Mispa rahva, kes oli pääsenud Netanja poja Ismaeli käest pärast seda, kui see oli maha löönud Ahikami poja Gedalja.+ Nad tõid Gibeonist tagasi mehed, sõjamehed, naised, lapsed ja õukonnaametnikud. 17 Siis nad läksid ja peatusid Kimhami majutuspaigas Petlemma lähedal,+ kavatsedes minna Egiptusse,+ 18 et pääseda pakku kaldealaste eest. Nad kartsid kaldealasi, sest Netanja poeg Ismael oli löönud maha Ahikami poja Gedalja, kelle Babüloni kuningas oli määranud selle maa üle.+

42 Siis astusid ligi kõik väeülemad ning Kaareahi poeg Joohanan,+ Hoosaja poeg Jesanja* ja kogu rahvas kõige pisemast kõige suuremani 2 ning ütlesid prohvet Jeremijale: „Palun kuula meie anumist ja palveta meie eest oma Jumala Jehoova poole, kõigi allesjäänute eest, sest nagu sa näed, on meid vähe järele jäänud.+ 3 Öelgu sinu Jumal Jehoova meile, millist teed meil tuleb käia ja mida me peame tegema.”

4 Prohvet Jeremija kostis neile: „Ma võtan teid kuulda ja palvetan teie Jumala Jehoova poole, nagu te palute, ja ma annan teile edasi iga sõna, mis Jehoova teile vastuseks ütleb. Ühtki sõna ei jäta ma enda teada.”

5 Nad vastasid Jeremijale: „Olgu Jehoova tõeline ja ustav tunnistaja, kes tunnistab meie vastu, kui me ei tee täpselt nii, nagu su Jumal Jehoova meid sinu kaudu õpetab. 6 Olgu see sõnum hea või halb, me kuuletume oma Jumalale Jehoovale, kelle juurde me sind läkitame, et meil läheks hästi tänu sellele, et me võtame kuulda oma Jumala Jehoova häält.”

7 Kümne päeva pärast tuli Jehoovalt Jeremijale sõnum. 8 Jeremija kutsus siis Kaareahi poja Joohanani ja kõik väeülemad, kes olid koos temaga, ja kogu rahva kõige pisemast kõige suuremani+ 9 ning ütles neile: „Nii lausub Iisraeli Jumal Jehoova, kelle juurde te mind oma palvega läkitasite: 10 „Kui te jääte sellele maale, siis ehitan ma teid üles, mitte ei kisu maha, ja istutan teid, mitte ei juuri välja, sest ma tunnen kurbust selle õnnetuse pärast, mis ma teie peale olen toonud.+ 11 Ärge kartke Babüloni kuningat, kelle pärast te olete hirmul.”+

Ärge kartke teda, sest mina olen teiega, et teid päästa ja tema käest vabastada, lausub Jehoova. 12 Mina halastan teile+ ning temagi halastab teile ja laseb teil minna tagasi omale maale.

13 Kui te aga ütlete: „Ei, me ei jää siia maale!” ega võta kuulda oma Jumala Jehoova häält, 14 vaid lausute: „Me läheme hoopis Egiptusemaale,+ kus me ei näe sõda, ei kuule sarvehäält ega tunne nälga. Sinna me jääme elama”, 15 siis kuulake Jehoova sõnu, te Juuda järelejäänud. Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Kui te olete kindlalt otsustanud minna Egiptusse ning lähetegi sinna elama, 16 siis mõõk, mille ees te tunnete hirmu, saab teid Egiptusemaal kätte, ja nälg, mida te kardate, tuleb teile Egiptusse järele ning seal te surete.+ 17 Kõik, kes otsustavad minna Egiptusse elama, surevad mõõga, nälja või katku läbi. Mitte ükski neist ei jää ellu ega pääse, sest ma toon nende peale õnnetuse.”

18 Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Nagu ma olen valanud välja oma viha ja raevu Jeruusalemma elanike peale,+ nii valan ma oma raevu välja ka teie peale, kui te lähete Egiptusse. Te saate neetavaiks, kohutavaks vaatepildiks, sajatuse ja teotuse märklauaks+ ega näe enam seda paika siin kunagi.”

19 Jehoova on rääkinud teie kohta, te Juuda järelejäänud. Ärge minge Egiptusse! Teadke, et ma olen täna teid hoiatanud, 20 et teil tuleb oma süütegude eest maksta eluga. Sest te saatsite mind oma Jumala Jehoova juurde, öeldes: „Palveta meie eest meie Jumala Jehoova poole ja anna meile teada kõik, mis meie Jumal Jehoova ütleb, ning nii me ka teeme.”+ 21 Ma olen teile täna seda öelnud, aga te ei võta kuulda oma Jumalat Jehoovat ega tee midagi, mida ta on minu kaudu käskinud teil teha.+ 22 Aga teadke nüüd, et te surete mõõga, nälja või katku läbi paigas, kuhu te igatsete elama asuda.”+

43 Niipea kui Jeremija oli rääkinud rahvale kõik nende Jumala Jehoova sõnad, millega nende Jumal Jehoova oli ta nende juurde saatnud, kõik need sõnad, 2 ütlesid Hoosaja poeg Asarja, Kaareahi poeg Joohanan+ ja teised jultunud mehed Jeremijale: „Kogu su jutt on vale! Meie Jumal Jehoova pole saatnud sind teatama: „Ärge minge Egiptusse elama.” 3 See on hoopis Neerija poeg Baaruk,+ kes ässitab sind meie vastu, et meid antaks kaldealaste kätte surmata või Babüloni pagendusse viia.”+

4 Niisiis ei võtnud Kaareahi poeg Joohanan, ükski väeülem ega rahvas kuulda Jehoova käsku jääda Juudamaale, 5 vaid Kaareahi poeg Joohanan ja väeülemad võtsid endaga kaasa kogu Juuda jäägi, kõik need, kes olid naasnud elama Juudamaale nende rahvaste hulgast, kelle sekka nad olid olnud pillutatud.+ 6 Nad võtsid mehed, naised, lapsed, kuningatütred ja kõik, kelle ihukaitsepealik Nebusaradan+ oli jätnud Gedalja,+ Saafani+ poja Ahikami+ poja juurde, samuti prohvet Jeremija ja Neerija poja Baaruki, 7 ning läksid Egiptusemaale, sest nad ei võtnud kuulda Jehoova häält. Ja nad jõudsid Tahpanheesini.+

8 Tahpanheesis tuli Jeremijale Jehoovalt sõnum: 9 „Võta kätte suured kivid ja peida need juutide nähes mördi sisse tellistest sillutises, mis on Tahpanheesis vaarao koja sissekäigu juures, 10 ja ütle neile: „Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma lasen kutsuda Babüloni kuninga Nebukadnetsari, oma teenija,+ ning panen tema trooni nende kivide peale, mis ma ära peitsin, ning tema laotab nende üle oma kuningliku telgi.+ 11 Ta tuleb ja lööb Egiptusemaad.+ Kes väärib surmatõbe, jääb surmatõppe. Kes väärib vangipõlve, läheb vangi. Kes väärib mõõka, hukkub mõõga läbi.+ 12 Ma süütan põlema Egiptuse jumalate templid.+ Kuningas põletab need maha ja viib nad vangi. Ta rüütab end Egiptusemaaga, nagu karjane katab end kuuega, ja ta lahkub sealt rahus*. 13 Ta kisub Egiptusemaal maha Beet-Semese* sambad* ning põletab Egiptuse jumalate templid.”””

44 See on sõnum, mis tuli Jeremijale kõigi juutide kohta, kes elasid Egiptusemaal,+ nende kohta, kes elasid Migdolis,+ Tahpanheesis,+ Noofis*+ ja Patrosemaal:+ 2 „Nii ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Te olete näinud kogu seda õnnetust, mis ma tõin Jeruusalemma+ ja kõigi Juuda linnade peale. Need on nüüd varemeis, keegi ei ela seal.+ 3 See on nõnda teie kurjade tegude pärast, mida te tegite minu solvamiseks, kui ohverdasite teistele jumalatele+ ja teenisite jumalaid, keda ei tundnud ei teie ega teie esiisad.+ 4 Ma läkitasin teie juurde kõik oma prohvetid, läkitasin neid ikka ja jälle teile ütlema: „Palun ärge tehke seda jäledust, mida ma vihkan.”+ 5 Teie aga ei kuulanud, ei pööranud oma kõrva minu poole, ei pöördunud oma kurjusest ega lakanud ohverdamast teistele jumalatele.+ 6 Seepärast valasin ma välja oma raevu ja viha ning see leegitses Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavatel, nii et need said varemeiks ja tühermaaks, nagu see praegu ongi.”+

7 Nüüd ütleb Jehoova, vägede Jumal, Iisraeli Jumal: „Miks tõmbate enda peale selle suure õnnetuse, nii et Juudast hävivad kõik mehed ja naised, lapsed ja imikud ning teile ei jää kedagi? 8 Miks peaksite mind solvama oma kätetööga, ohverdades teistele jumalatele Egiptusemaal, kuhu te olete elama asunud? Te hukkute ning saate neetavaiks ja teotatavaiks kõigi maa rahvaste seas.+ 9 Kas olete unustanud oma esiisade kurjad teod, Juuda kuningate kurjad teod,+ nende naiste kurjad teod,+ samuti teie endi ja teie naiste kurjad teod,+ mida on tehtud Juudamaal ja Jeruusalemma tänavatel? 10 Kuni tänaseni pole te alandunud ega tundnud hirmu.+ Te pole toiminud mu seaduste ega määruste järgi, millest ma teil ja teie esiisadel käskisin kinni pidada.”+

11 Seepärast lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma olen otsustanud tuua teie peale õnnetuse ja hävitada kogu Juuda. 12 Ma võtan Juuda järelejäänud, kelle kindel otsus oli Egiptusemaale elama minna, ja nad kõik hukkuvad Egiptusemaal.+ Nad langevad mõõga läbi ning saavad otsa nälja läbi, kõige väiksemast kõige suuremani, nad surevad mõõga ja nälja läbi. Nad saavad neetavaiks, kohutavaks vaatepildiks, sajatuse ja teotuse märklauaks.+ 13 Ma karistan neid, kes elavad Egiptusemaal, mõõga, nälja ja katkuga, just nagu ma karistasin Jeruusalemma.+ 14 Juuda järelejäänutest, kes on läinud Egiptusemaale elama, ei pääse ega jää ellu keegi, et minna tagasi Juudamaale. Nad ihkavad sinna tagasi pöörduda ja seal elada, kuid nad ei lähe sinna tagasi, välja arvatud vähesed pääsenud.””

15 Kõik mehed, kes teadsid, et nende naised on ohverdanud teistele jumalatele, ja kõik naised, kes seisid seal suures summas, ja kogu rahvas, kes elas Egiptusemaal+ Patroses,+ vastasid Jeremijale: 16 „Me ei võta kuulda seda sõnumit, mis sa oled meile Jehoova nimel rääkinud, 17 vaid teeme teoks iga sõna, mis on tulnud meie suust. Me ohverdame taevakuningannale* ja valame talle joogiohvreid,+ nii nagu meie, meie esiisad, kuningad ja peamehed tegime Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavatel, kui meil oli külluslikult leiba ja hea elu ning meid ei tabanud ükski õnnetus. 18 Alates ajast, kui me enam ei ohverda taevakuningannale ega vala talle joogiohvreid, on meil olnud puudus kõigest ning me oleme hukkunud mõõga ja nälja läbi.”

19 Naised lisasid: „Kui me ohverdasime taevakuningannale ja valasime talle joogiohvreid, siis eks olnud meie mehed nõus, et me valmistame talle tema enda kujulisi ohvrileibu ja valame talle joogiohvreid?”

20 Siis vastas Jeremija kõigile, kes temaga rääkisid, nii meestele kui ka nende naistele ja kogu rahvale: 21 „Jehoova mäletas ja pani tähele ohvreid, mida teie, teie esiisad, kuningad, peamehed ja maa rahvas tõite Juuda linnades ja Jeruusalemma tänavatel.+ 22 Lõpuks ei talunud Jehoova enam teie kurje tegusid ja jäledusi ning teie maast sai kohutav vaatepilt, laastatud ja neetud paik, kus keegi ei ela, nagu see praegu ongi.+ 23 Kuna te tõite neid ohvreid ja patustasite Jehoova vastu, eirates Jehoova häält ning tema seadusi, määrusi ja meeldetuletusi, siis on teid tabanud see õnnetus, mis praegu teie peal on.”+

24 Jeremija ütles rahvale ja naistele veel: „Kuula Jehoova sõnu, kogu Juuda, kes oled Egiptusemaal. 25 Nii lausub vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „See, mida teie ja teie naised olete rääkinud oma suuga, selle te olete oma kätega täide viinud. Te ütlesite: „Me teeme nii, nagu oleme tõotanud. Me ohverdame taevakuningannale ning valame talle joogiohvreid.”+ Naised, täitke siis oma tõotused, tehke, mida olete lubanud!”

26 Seepärast kuula Jehoova sõnu, kogu Juuda, kes elad Egiptusemaal: „Ma vannun oma suure nime juures, lausub Jehoova, et ükski Juuda mees+ kogu Egiptusemaal ei vannu enam minu nimel, öeldes: „Nii tõesti, kui elab kõrgeim valitseja Jehoova!”+ 27 Ma pean neid silmas, et tuua nende peale õnnetus, mitte midagi head.+ Juudalased Egiptusemaal hukkuvad mõõga ja nälja läbi, kuni neid pole enam.+ 28 Vaid vähesed pääsevad mõõga eest ja pöörduvad Egiptusest tagasi Juudamaale.+ Siis kõik Juuda järelejäänud, kes on tulnud elama Egiptusemaale, saavad teada, kelle sõna on täitunud — kas minu või nende oma.”

29 See on teile märgiks, lausub Jehoova, et ma karistan teid selles paigas, nii et te teaksite, et minu sõnad, millega ma tõotasin tuua teie peale õnnetuse, lähevad täide. 30 Nii lausub Jehoova: „Ma annan vaarao Hofra, Egiptuse kuninga, tema vaenlaste kätte ja nende kätte, kes jahivad tema elu, just nagu ma olen andnud Juuda kuninga Sidkija tema vaenlase Babüloni kuninga Nebukadnetsari kätte, kes jahtis ta elu.””+

45 Need on prohvet Jeremija sõnad Neerija pojale Baarukile.+ Baaruk pani need Jeremija etteütlemisel raamatusse kirja+ Juuda kuninga Joojakimi, Joosija poja neljandal aastal.+

2 „Nii teatab Iisraeli Jumal Jehoova sinu kohta, Baaruk: 3 „Sa räägid: „Häda mulle, sest Jehoova on lisanud mu valule meelehärmi! Ma olen väsinud ohkamast, ma ei leia asu.””

4 Ütle talle nii: „Nõnda lausub Jehoova: „Mis ma olen üles ehitanud, selle ma kisun maha, mis ma olen istutanud, selle ma juurin välja — kogu maa.+ 5 Aga sina ihaldad suuri asju. Ära ihalda!””

Sest ma toon õnnetuse kõigi inimeste peale,+ ütleb Jehoova, aga sina pääsed eluga, kuhu sa ka ei lähe.”+

46 Jehoovalt tuli prohvet Jeremijale sõnum rahvaste kohta.+ 2 Sõnum Egiptusele+ vaarao Neho,+ Egiptuse kuninga kohta, kelle sõjavägi oli Eufrati jõe ääres ja kelle Babüloni kuningas Nebukadnetsar alistas Karkemises Juuda kuninga Joojakimi,+ Joosija poja neljandal aastal.

10 See on kõrgeima valitseja vägede Jehoova päev, kättemaksupäev, mil ta tasub vaenlastele. Mõõk neelab ja kustutab oma janu, see joobub nende verest, sest kõrgeim valitseja vägede Jehoova on valmistanud ohvri* põhjamaal Eufrati jõe ääres.+

13 Jehoova sõnum prohvet Jeremijale selle kohta, et Babüloni kuningas Nebukadnetsar tuleb ja lööb Egiptust.+

25 Vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, lausub: „Ma karistan Aamonit+ Noo*+ linnast, vaaraod ja Egiptust, tema jumalaid+ ja kuningaid, jah, vaaraod ja kõiki, kes temale loodavad.”+

26 Ma annan nad nende kätte, kes jahivad nende elu, Babüloni kuninga+ Nebukadnetsari ja tema sulaste kätte. Pärast seda asustatakse Egiptus jälle, nagu oli ammustel aegadel, lausub Jehoova.+

12 Tulevad päevad, mil ma saadan nende juurde mehed, kes kallavad nad ümber, lausub Jehoova. Nad kallavad nad ümber, tühjendavad nende anumad ja löövad tükkideks nende suured nõud. 13 Moabiidid jäävad häbisse Kemose pärast, just nagu Iisraeli sugu jäi häbisse Peeteli pärast, mille peale ta lootis.+

14 Kuidas te julgete öelda: „Me oleme vägevad sõjamehed, lahinguks valmis”?+

21 Lavamaa üle mõistetakse kohut:+ Holoni, Jahase+ ja Meefati,+ 22 Diiboni,+ Nebo+ ja Beet-Diblataimi, 23 Kirjataimi,+ Beet-Gaamuli ja Beet-Meoni,+ 24 Kerijoti,+ Bosra ning kõigi Moabimaa linnade üle kaugel ja lähedal.

 6 Kuid hiljem kogun ma kokku vangistatud ammonlased, lausub Jehoova.”

12 Nii ütleb Jehoova: „Kui neil, kes ei pea karikast jooma, tuleb sellest ikkagi juua, kas peaksid sina jääma karistuseta? Sa ei jää karistuseta, sa pead sellest jooma.”+

13 „Ma olen vandunud iseenese juures,” lausub Jehoova, „et Bosra saab kohutavaks vaatepildiks,+ varemeiks, teotatavaks ja neetavaks. Kõik tema linnad jäävad igaveseks varemeisse.”+

17 „Edomist saab kohutav vaatepilt.+ Igaüks, kes temast möödub, vaatab teda õudusega ja vilistab kõiki tema hädasid nähes. 18 Just nagu Soodomas ja Gomorras ja nende naaberlinnades pärast nende segipaiskamist,”+ lausub Jehoova, „nõnda ei ela ka seal mitte keegi ega asu sinna elama ükski inimene.+

34 Juuda kuninga Sidkija+ valitsuse alguses tuli Jehoovalt prohvet Jeremijale Eelami+ kohta sõnum: 35 „Nii teatab vägede Jehoova: „Ma murran katki Eelami vibu,+ tema jõuallika. 36 Ma toon Eelami peale neljast taeva äärest neli tuult ning annan eelamlased nende tuulte meelevalda. Pole rahvast, kelle sekka neid ei pillutataks.””

37 „Ma külvan eelamlastesse hirmu nende vaenlaste ees ja nende ees, kes jahivad nende elu, ning ma toon nende peale õnnetuse, oma tulise viha,” lausub Jehoova. „Ma saadan neile järele mõõga, kuni olen neile lõpu teinud.”

38 „Ma sean oma trooni Eelamisse+ ning hävitan sealt kuninga ja peamehed,” lausub Jehoova.

39 „Aga viimseil päevil kogun ma Eelami vangid kokku,” lausub Jehoova.

50 Jehoova sõnum Babüloni+ ja kaldealaste maa kohta, mille ta tegi teatavaks prohvet Jeremija kaudu.

4 „Neil päevil ja sel ajal tuleb Iisraeli rahvas ja ühes temaga Juuda rahvas,”+ lausub Jehoova. „Nad tulevad nuttes+ ja otsivad üheskoos oma Jumalat Jehoovat.+ 5 Nad küsivad teed Siionisse, näod selle poole,+ ja ütlevad: „Tulge, ühinegem Jehoovaga igavese lepingu alusel, mida ei unustata.”+ 6 Mu rahvas on nagu kari kadunud lambaid.+ Oma karjaste süül nad ekslevad.+ Need on ajanud nad mägedesse, mägedel ja küngastel uitavad nad ringi. Nad on unustanud oma puhkepaiga. 7 Kõik, kes neid kohtasid, õgisid neid+ ja nende vaenlased ütlesid: „Meie pole süüdi. Nad on patustanud Jehoova vastu, kelles elab õigus, Jehoova vastu, kellele lootsid nende esiisad.””

17 Iisraellased on eksinud lambad.+ Lõvid on nad karjast eemale ajanud.+ Kõigepealt neelas nad Assüüria kuningas,+ siis järas nende luid Babüloni kuningas Nebukadnetsar.+ 18 Seepärast ütleb vägede Jehoova, Iisraeli Jumal: „Ma karistan Babüloni kuningat ja tema maad, nagu ma karistasin Assüüria kuningat.+ 19 Ma toon Iisraeli tagasi tema karjamaale.+ Karmelis ja Baasanis+ sööb ta rohtu, Efraimi+ ja Gileadi+ mägedel saab ta küllaseks.””

40 „Just nagu Soodomas ja Gomorras+ ja nende naaberlinnades,+ mille Jumal segi paiskas,” lausub Jehoova, „nõnda ei ela ka seal mitte keegi ega asu sinna elama ükski inimene.+

59 Prohvet Jeremija andis Serajale, Mahseja poja Neerija+ pojale, ühe ülesande, kui see läks koos Juuda kuninga Sidkijaga tema neljandal valitsusaastal Babüloni. Seraja oli varustusülem. 60 Jeremija pani ühte raamatusse kirja kogu selle õnnetuse, mis pidi Babüloni tabama, kõik Babüloni kohta kirjutatud sõnad. 61 Jeremija ütles Serajale: „Kui sa jõuad Babüloni ja näed seda oma silmaga, siis loe kõik need sõnad ette. 62 Siis ütle: „Oo, Jehoova, sina oled öelnud, et see paik hävitatakse, nii et siia ei jää ühtegi elanikku, ei inimest ega looma, ja et see jääb laastatuks igavesti.”+ 63 Kui sa oled selle raamatu ette lugenud, siis seo selle külge kivi ja viska see Eufrati jõkke. 64 Seejärel ütle: „Nii vajub põhja Babülon ega tõuse enam kunagi+ õnnetuse pärast, mis ma tema peale toon. Nad ainult väsitavad end.””+

Siin lõppevad Jeremija sõnad.

52 Sidkija+ oli kuningaks saades 21-aastane ja ta valitses Jeruusalemmas 11 aastat. Tema ema oli Hamutal,+ Libnast pärit Jeremija tütar. 2 Sidkija tegi Jehoova silmis kurja, toimides kõiges Joojakimi moodi.+ 3 Kõik see sündis Jeruusalemmas ja Juudas Jehoova viha tõttu ning lõpuks heitis ta nad oma palge eest ära.+ Sidkija aga tõstis Babüloni kuninga vastu mässu.+ 4 Sidkija valitsuse 9. aastal 10. kuu 10. päeval tuli Babüloni kuningas Nebukadnetsar kogu oma sõjaväega Jeruusalemma vastu. Nad lõid laagri üles ja ehitasid linna ümber piiramisvalli.+ 5 Linn oli piiramisrõngas kuni kuningas Sidkija 11. valitsusaastani.

6 4. kuu 9. päevaks+ oli nälg linnas võimust võtnud ja maa rahval polnud enam toitu.+ 7 Siis murti linnamüürist läbi ning kõik sõjamehed põgenesid linnast öö varjus topeltmüüri värava kaudu, mis oli kuninga aia juures, kuigi kaldealased olid linna ümber, ning nad läksid edasi mööda Araba teed.+ 8 Kaldealaste sõjavägi hakkas Sidkijat+ taga ajama ja sai ta kätte Jeeriko kõrbetasandikul ning kõik kuninga sõjasalgad jooksid tema juurest laiali. 9 Kaldealased võtsid kuninga kinni ja viisid ta Babüloni kuninga juurde Hamatimaale Riblasse ning mõistsid tema üle kohut. 10 Babüloni kuningas tappis Sidkija silme ees tema pojad, samuti tappis ta Riblas kõik Juuda peamehed. 11 Siis tegi Babüloni kuningas pimedaks Sidkija silmad,+ pani ta vaskahelaisse, viis Babüloni ja hoidis teda vangis kuni ta surmani.

12 5. kuu 10. päeval, nimelt Babüloni kuninga Nebukadnetsari 19. aastal, tuli Babüloni kuninga ihukaitsepealik Nebusaradan Jeruusalemma.+ 13 Ta põletas maha Jehoova koja,+ kuningakoja ja kõik majad Jeruusalemmas, ka kõik suured majad. 14 Kogu kaldealaste sõjavägi, kes oli koos ihukaitsepealikuga, kiskus maha Jeruusalemma müüri.+

15 Ihukaitsepealik Nebusaradan viis pagendusse osa alamrahvast ja teised linna allesjäänud, samuti ülejooksikud, kes olid asunud Babüloni kuninga poolele, ja järelejäänud käsitöömeistrid.+ 16 Aga osa maa vaestest jättis ihukaitsepealik Nebusaradan maale alles ning pani nad viinamägesid harima ja pani neile peale töökohustuse.+

17 Kaldealased purustasid Jehoova koja vasksambad,+ ka vankrid+ ja vaskmere,+ mis olid Jehoova kojas, ning viisid kogu vase Babüloni.+ 18 Nad võtsid kaasa ka tuhanõud, kühvlid, leegikustutajad, kausid,+ peekrid+ ja kõik vaskriistad, mida oli kasutatud templiteenistuses. 19 Ihukaitsepealik võttis kaasa puhtast kullast ja puhtast hõbedast kausid,+ söepannid, vaagnad, tuhanõud, lambijalad,+ peekrid ja karikad.+ 20 Vaske, millest olid olnud tehtud 2 sammast, meri, 12 vaskpulli,+ millele meri toetus, ja vankrid, mille kuningas Saalomon oli lasknud teha Jehoova koja jaoks, oli nii palju, et seda ei suudetud kaaludagi.

21 Sammaste kõrgus oli 18 küünart*, samba ümber ulatus 12 küünra* pikkune mõõdunöör+ ja seina paksus oli 4 sõrme*. Seest olid need õõnsad. 22 Samba otsas olev kapiteel* oli vasest ja selle kõrgus oli 5 küünart*.+ Võrestik ja granaatõunad ümber kapiteeli olid vasest. Teine sammas oli samasugune, ka sellel olid granaatõunad. 23 Granaatõunu oli külgedel 96, kokku oli neid võrestikul ümberringi 100.+

24 Ihukaitsepealik võttis kaasa peapreester Seraja,+ temast järgmise preestri Sefanja+ ja kolm väravavalvurit.+ 25 Linnast võttis ta kaasa ka ühe õukonnaametniku, kes oli sõdurite ülevaataja, seitse kuninga lähikondset, kes linnast leiti, väepealiku kirjutaja, kes värbas maa rahvast, ja maa lihtrahva seast 60 meest, kes veel linnas olid. 26 Ihukaitsepealik Nebusaradan viis nad Riblasse Babüloni kuninga juurde. 27 Babüloni kuningas tappis nad Hamatimaal Riblas.+ Nii viidi Juuda oma maalt pagendusse.+

28 See on nende inimeste arv, kelle Nebukadnetsar pagendusse viis: 7. valitsusaastal 3023 juuti.+

29 Nebukadnetsari 18. valitsusaastal+ viidi Jeruusalemmast ära 832 inimest.

30 Nebukadnetsari 23. valitsusaastal viis ihukaitsepealik Nebusaradan pagendusse 745 juuti.+

Kokku pagendati 4600 inimest.

31 Juuda kuninga Joojakini+ 37. pagendusaastal 12. kuu 25. päeval, sel aastal, kui Evil-Merodak Babüloni kuningaks sai, vabastas ta Juuda kuninga Joojakini vanglast.+ 32 Ta rääkis temaga lahkelt ja tõstis tema trooni kõrgemale teiste kuningate omadest, kes olid koos temaga Babülonis. 33 Joojakin võttis seljast vangiriided ja sõi sealtpeale kõik oma elupäevad leiba kuninga lauas. 34 Babüloni kuningas hoolitses tema toidulaua eest kõigil ta elupäevil, päevast päeva kuni tema surmani.