MARKUSE EVANGEELIUM

1 Nõnda algab hea sõnum* Jeesus Kristusest*, Jumala pojast. 2 Nii on kirjutatud prohvet Jesaja raamatus: „(Ma läkitan sinu ees oma saadiku, kes valmistab ette su tee.)+ 3 Keegi hüüab kõrbes: „Valmistage ette Jehoova* tee! Tehke sirgeks teed tema ees!””+ 4 Ristija Johannes oli kõrbes ja kuulutas, öeldes, et pattude andekssaamiseks on vaja lasta end kahetsuse märgiks ristida.+ 5 Tema juurde läksid kõik Juudamaa ja Jeruusalemma elanikud ning ta ristis nad Jordani jões* ja nad tunnistasid avalikult oma patte.+ 6 Johannesel olid seljas kaamelivillast riided, vööl oli tal nahkvöö+ ning tema toiduks olid rohutirtsud ja metsmesi.+ 7 Ta kuulutas: „Pärast mind tuleb keegi minust vägevam. Ma pole väärt isegi seda, et kummardada tema sandaalirihmu lahti tegema.+ 8 Mina ristisin teid veega, aga tema ristib teid püha vaimuga*.”+

9 Neil päevil tuli Jeesus Galilea Naatsaretist ja Johannes ristis ta Jordanis.+ 10 Kohe, kui Jeesus veest välja tuli, nägi ta taevast avanevat ja vaimu nagu tuvi enda peale laskuvat.+ 11 Ja taevast kostis hääl: „Sina oled mu armas poeg, mul on sinust hea meel*.”+

12 Sedamaid mõjutas vaim teda kõrbesse minema. 13 Ta oli kõrbes 40 päeva ja seal püüdis Saatan teda kiusatusse viia.+ Ta oli metsloomade keskel ning inglid hoolitsesid tema eest.+

14 Pärast seda kui Johannes oli vahi alla võetud, läks Jeesus Galileasse.+ Ta kuulutas Jumala head sõnumit,+ öeldes: 15 „Määratud aeg on saabunud, Jumala kuningriik* on lähedal. Kahetsege oma patte+ ja uskuge heasse sõnumisse!”

16 Galilea mere ääres kõndides nägi Jeesus Siimonit ja tema venda Andreast.+ Nad heitsid parasjagu võrke merre,+ sest nad olid kalurid.+ 17 Jeesus ütles neile: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad.”+ 18 Sedamaid jätsid nad oma võrgud ja järgnesid talle.+ 19 Kui ta oli natuke maad edasi läinud, nägi ta Sebedeuse poega Jaakobust ja selle venda Johannest paadis võrke parandamas+ 20 ning viivitamata kutsus ta neidki. Seepeale jätsid nad oma isa Sebedeuse koos palgatöölistega paati ja lahkusid Jeesuse järel. 21 Nad läksid Kapernauma.

Niipea kui algas hingamispäev, läks Jeesus sünagoogi ja hakkas õpetama.+ 22 Inimesed olid tema õpetusviisist hämmastunud, sest ta õpetas neid nagu see, kel on mõjuvõimu, mitte nagu kirjatundjad.+ 23 Samal ajal oli nende sünagoogis üks mees, kes oli rüveda vaimu võimuses ja karjus: 24 „Mis sa meist tahad, naatsaretlane Jeesus?+ Kas sa tulid meid hävitama? Ma tean hästi, kes sa oled — Jumala Püha!”+ 25 Aga Jeesus sõitles teda: „Ole vait ja tule temast välja!” 26 Siis tõi rüve vaim mehe peale krambihoo, röökis valju häälega ja tuli temast välja. 27 Kõik olid sellest nii hämmastunud, et arutasid omavahel: „Mis see küll on? Uus õpetus! Tal on võim käsutada isegi rüvedaid vaime ja need kuuletuvad talle.” 28 Kuuldus temast levis kiiresti igale poole üle kogu Galilea.

29 Nad lahkusid sünagoogist ning läksid koos Jaakobuse ja Johannesega Siimoni ja Andrease koju.+ 30 Siimoni ämm+ aga oli pikali maas palavikus, ja kohe rääkisid nad Jeesusele haigest. 31 Jeesus astus naise juurde, võttis tal käest kinni ja aitas ta üles. Naisel läks palavik ära ja ta hakkas neile toitu valmistama.

32 Kui saabus õhtu ja päike loojus, tõi rahvas Jeesuse juurde kõik haiged ja deemonitest vaevatud+ 33 ning terve linn kogunes ukse ette. 34 Ta tegi terveks palju inimesi, kes põdesid mitmesuguseid haigusi,+ ja ajas välja palju deemoneid, kuid ta ei lasknud deemonitel rääkida, sest need teadsid, et ta on messias*.

35 Hommikul vara, kui oli veel pime, tõusis Jeesus üles, läks välja kõrvalisse paika ja palvetas seal.+ 36 Kuid Siimon ja need, kes olid koos temaga, hakkasid teda otsima. 37 Kui nad ta üles leidsid, ütlesid nad talle: „Kõik otsivad sind.” 38 Aga tema ütles: „Lähme mujale, lähedalasuvatesse linnadesse, et ma saaksin ka seal kuulutada, sest selleks ma olengi tulnud.”+ 39 Ja ta läks ning kuulutas sünagoogides kõikjal Galileas ja ajas välja deemoneid.+

40 Jeesuse juurde tuli üks pidalitõbine ja anus teda põlvili, öeldes: „Kui sa vaid tahad, võid sa mu puhtaks teha.”+ 41 Jeesusel hakkas temast kahju, ta sirutas käe, puudutas teda ja lausus: „Ma tahan, saa puhtaks!”+ 42 Otsekohe kadus mehel pidalitõbi ning ta sai puhtaks. 43 Seejärel saatis Jeesus ta kohe ära, keelates teda rangelt: 44 „Vaata, et sa kellelegi midagi ei räägi, vaid mine näita ennast preestrile ja vii preestritele enda puhtakssaamise kinnituseks ohvriand, mille Mooses on määranud.”+ 45 Ent läinud ära, hakkas see mees juhtunust kõigile kuulutama ja igal pool rääkima, nii et Jeesus ei saanud enam avalikult ühtegi linna minna, vaid pidi viibima väljaspool kõrvalistes paikades. Sellegipoolest tuldi tema juurde igast kandist.+

2 Mõne päeva pärast läks Jeesus jälle Kapernauma ja saadi kuulda, et ta on kodus.+ 2 Kokku tuli nii palju rahvast, et isegi ukse juures polnud enam ruumi, ja ta hakkas neile Jumala sõna rääkima.+ 3 Tema juurde toodi halvatu, keda kandsid neli meest.+ 4 Aga rahvahulga pärast ei saanud nad tuua teda otse Jeesuse juurde. Seepärast võtsid nad Jeesuse kohalt katuse lahti, tehes sinna augu, ja lasid halvatu kanderaamiga alla. 5 Kui Jeesus nende usku nägi,+ ütles ta halvatule: „Mu laps, sinu patud on andeks antud.”+ 6 Seal istusid mõned kirjatundjad, kes arutlesid oma südames:+ 7 „Miks see mees niimoodi räägib? Ta teotab Jumalat. Kes muu saab patte andeks anda kui Jumal?”+ 8 Kuid Jeesus sai kohe aru, mida nad mõtlevad, ja ütles neile: „Miks te oma südames sedasi arutlete?+ 9 Mida on halvatule kergem öelda, kas „Sinu patud on andeks antud” või „Tõuse üles, võta oma kanderaam ja kõnni”? 10 Aga et te teaksite, et Inimesepojal+ on voli maa peal patte andeks anda ...”+ Seejärel ta sõnas halvatule: 11 „Ma ütlen sulle: tõuse üles, võta oma kanderaam ja mine koju.” 12 Mees tõusiski üles, võttis kohe oma kanderaami ja kõndis nende kõigi nähes välja. Kõik olid vaimustuses ja ülistasid Jumalat, öeldes: „Midagi sellist pole me kunagi näinud!”+

13 Taas läks Jeesus mere äärde. Tema juurde tuli järjest rohkem inimesi ja ta hakkas neid õpetama. 14 Aga kui ta edasi läks, märkas ta Alfeuse poega Leevit tollihoones istumas ja ütles talle: „Järgne mulle!” See tõusis ja järgneski talle*.+ 15 Hiljem einestas Jeesus* tema majas ning palju maksukogujaid ja patuseid sõi koos Jeesuse ja ta jüngritega. Seal oli palju tema järelkäijaid.+ 16 Kui aga variseridest kirjatundjad nägid, et ta sööb koos patuste ja maksukogujatega, ütlesid nad tema jüngritele: „Kas ta tõesti sööb koos maksukogujate ja patustega!” 17 Seda kuuldes ütles Jeesus neile: „Arsti ei vaja mitte terved, vaid haiged. Ma pole tulnud kutsuma mitte õigeid, vaid patuseid.”+

18 Johannese jüngritel ja ka variseridel oli tavaks paastuda. Seepärast küsiti Jeesuselt: „Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid mitte?”+ 19 Jeesus vastas: „Ega siis peigmehe+ sõpradel ole põhjust paastuda, kui peigmees on nendega. Niikaua kui peigmees on koos nendega, ei sobi neil paastuda. 20 Aga tulevad päevad, kui peigmees võetakse neilt ära,+ ja siis nad paastuvad. 21 Keegi ei õmble vanale kuuele paigaks vanumata* riidelappi, sest uus riie tõmbuks vana peal kokku ja rebenenud koht läheks hullemaks.+ 22 Samuti ei pane keegi värsket veini vanadesse nahklähkritesse. Vein ajaks ju lähkrid lõhki ja nii vein kui ka lähkrid läheksid raisku. Värske vein pannakse ikka uutesse lähkritesse.”

23 Ühel hingamispäeval läks Jeesus läbi viljapõldude ja ta jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma.+ 24 Siis variserid ütlesid talle: „Vaata ometi! Miks nad teevad seda, mis pole hingamispäeval lubatud?” 25 Aga tema vastas: „Kas te pole lugenud, mida Taavet tegi, kui tal puudus käes oli ning temal ja ta meestel oli nälg:+ 26 kuidas ta läks Jumala kotta, nagu räägib jutustus peapreester Ebjatarist,+ ja sõi ära vaateleivad, mida pole lubatud süüa kellelgi peale preestrite,+ ning andis osa ka oma meestele?” 27 Ta ütles neile veel: „Hingamispäev on tehtud inimese pärast,+ mitte inimene hingamispäeva pärast. 28 Niisiis on Inimesepoeg ka hingamispäeva isand.”+

3 Kui Jeesus jälle sünagoogi läks, oli seal üks kuivetunud* käega mees.+ 2 Variserid jälgisid Jeesust teraselt, sest nad tahtsid näha, kas ta teeb selle mehe hingamispäeval terveks, et teda siis süüdistada. 3 Jeesus ütles kuivetunud käega mehele: „Tõuse püsti ja tule siia keskele.” 4 Seejärel küsis ta neilt: „Mida hingamispäeval on lubatud teha: kas head või halba, kas elu päästa või tappa?”+ Aga nemad vaikisid. 5 Vaadanud nördimusega inimesi enda ümber ja olles ülimalt kurb nende südametuse pärast,+ ütles Jeesus mehele: „Siruta käsi välja.” Too sirutaski käe ja see sai terveks. 6 Seepeale läksid variserid välja ja hakkasid jalamaid Herodese pooldajatega+ salaplaani sepitsema, et ta ära tappa.

7 Jeesus aga läks koos oma jüngritega eemale mere äärde ning talle järgnes suur hulk rahvast Galileast ja Juudamaalt.+ 8 Koguni Jeruusalemmast, Idumeast, teiselt poolt Jordanit ning Tüürose ja Siidoni ümbrusest tuli tema juurde suur hulk rahvast, kes oli kuulnud, mida kõike ta teeb. 9 Ta käskis oma jüngritel tema jaoks väikest paati valmis hoida, et rahvahulk talle peale ei trügiks. 10 Kuna ta tegi palju inimesi terveks, tunglesid tema ümber kõik, kes põdesid raskeid haigusi, et saaksid teda puudutada.+ 11 Isegi rüvedad vaimud+ heitsid teda nähes tema ette maha ja hüüdsid: „Sina oled Jumala poeg!”+ 12 Aga ta keelas neid kõvasti ja korduvalt, et nad ei räägiks, kes ta on.+

13 Jeesus läks üles mäele ja kutsus enda juurde mõned oma jüngrid+ ning need tulid.+ 14 Ta valis välja kaksteist meest ning nimetas nad apostliteks*. Nemad hakkasid teda saatma, neid läkitas ta kuulutama 15 ning neile andis ta voli deemoneid välja ajada.+

16 Selles kaheteistkümneses rühmas,+ mille ta moodustas, olid Siimon, kellele ta andis ka nime Peetrus,+ 17 Sebedeuse poeg Jaakobus ja Jaakobuse vend Johannes (neile andis ta nime Boanerges, mis tähendab Kõuepojad),+ 18 samuti Andreas, Filippus, Bartolomeus, Matteus, Toomas, Alfeuse poeg Jaakobus, Taddeus, Siimon Kananaios* 19 ning Juudas Iskariot, kes ta hiljem reetis.

Siis läks Jeesus ühte majja 20 ja jälle tuli kokku palju rahvast, nii et nad ei saanud isegi süüa. 21 Aga kui tema sugulased toimuvast kuulsid, läksid nad teda ära tooma, sest nad ütlesid: „Ta on peast segi läinud.”+ 22 Ka kirjatundjad, kes Jeruusalemmast alla tulid, ütlesid: „Temas on Peltsebul* ja ta ajab deemoneid välja deemonite valitseja abiga.”+ 23 Siis ta kutsus nad enda juurde ja hakkas neile mõistu rääkima: „Kuidas võib Saatan ajada välja Saatana? 24 Kui kuningriigis pole üksmeelt, ei jää see püsima,+ 25 ja kui peres pole üksmeelt, ei jää see püsima. 26 Samuti, kui Saatan on tõusnud iseenda vastu ja on iseendaga riius, ei jää ta püsima, vaid talle tuleb lõpp. 27 Ei saa ju keegi, kes läheb tugeva mehe majja, riisuda tema vara, kui ta esmalt seda meest kinni ei seo. Alles siis saab ta tema maja rüüstata. 28 Ma kinnitan teile, et mis patte inimesed ka ei teeks ja millist pühaduseteotust nende huulilt ka ei tuleks, antakse neile kõik andeks. 29 Ent sellele, kes teotab püha vaimu, ei anta iialgi andeks,+ vaid ta on süüdi igaveses patus.”+ 30 Ta rääkis seda seepärast, et nad ütlesid: „Temas on rüve vaim.”+

31 Siis tulid Jeesuse ema ja vennad,+ jäid välja seisma ja saatsid kellegi teda kutsuma.+ 32 Tema ümber istus rahvahulk ja seepärast öeldi talle: „Su ema ja vennad on väljas ja küsivad sinu järele.”+ 33 Kuid ta vastas neile: „Kes on mu ema ja mu vennad?” 34 Seejärel vaatas ta neid, kes tema ümber istusid, ja ütles: „Siin on mu ema ja mu vennad!+ 35 Kes täidab Jumala tahet, see on mu vend, õde ja ema.”+

4 Jeesus hakkas jälle mere ääres õpetama ja tema juurde kogunes väga suur rahvahulk. Seetõttu läks ta paati ja istus selles, kaldast eemal, kogu rahvas aga oli mere kaldal.+ 2 Siis jagas ta neile palju õpetust mõistujuttude kaudu.+ Ta kõneles:+ 3 „Kuulake! Külvaja läks välja külvama.+ 4 Külvates kukkus tal osa seemet tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle ära. 5 Osa seemet kukkus kalju peale, kus polnud palju mulda, ja tärkas kohe, sest pinnas polnud seal sügav.+ 6 Aga kui päike tõusis, see kõrbes, see kuivas ära, kuna sel polnud juurt. 7 Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ja see ei kandnud vilja.+ 8 Aga osa kukkus hea maa peale, tärkas ja kasvas ning kandis vilja: mõni kolmekümne-, mõni kuuekümne-, mõni sajakordselt.”+ 9 Ta lisas: „Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku!”+

10 Kui Jeesus üksi jäi, tulid mõned jüngrid koos nende kaheteistkümnega tema juurde ja soovisid, et ta neid mõistujutte selgitaks.+ 11 Ta ütles neile: „Teie võite mõista Jumala kuningriigi* püha saladust,+ aga teistele on mu sõnad lihtsalt mõistujutud.+ 12 Seepärast nad küll vaatavad, aga ei näe, ja kuulevad, aga ei taipa, ning nad ei pöördu ja neile ei anta andeks.”+ 13 Seejärel ütles ta neile: „Kui te seda mõistujuttu ei mõista, kuidas te siis võiksite aru saada kõigist teistest mõistujuttudest?

14 Külvaja külvab sõnumit.+ 15 Mõned inimesed on nagu teeäärne pinnas: niipea kui nad on sõnumit kuulnud, tuleb Saatan+ ja võtab neisse külvatud sõnumi ära.+ 16 Teised on nagu kaljune pinnas: niipea kui nad on sõnumit kuulnud, võtavad nad selle kohe rõõmuga vastu.+ 17 Ometi pole neil südames juurt ja nad püsivad ajutiselt. Niipea kui tulevad raskused või tagakiusamine sõnumi pärast, kaotavad nad usu*. 18 On veel selliseid, kes on nagu ohakane maa. Nemad kuulevad sõnumit,+ 19 aga selle ajastu mured,+ rikkuse petlik veetlus+ ja himu+ kõige muu järele tungivad nende südamesse ning lämmatavad sõnumi ära ja see muutub viljatuks. 20 Aga on ka neid, kes sarnanevad hea maaga: nad kuulevad sõnumit, võtavad selle meeleldi vastu ning kannavad vilja kolmekümne-, kuuekümne- või sajakordselt.”+

21 Jeesus kõneles neile veel: „Kas lamp tuuakse välja selleks, et panna see nõu või voodi alla peitu? Eks ikka selleks, et panna see lambijalale?+ 22 Sest pole midagi varjatut, mis ei saaks avalikuks, ja pole midagi salajast, mis ei tuleks ilmsiks.+ 23 Kellel kõrvad on, et kuulata, see kuulaku!”+

24 Veel ütles ta neile: „Pange tähele seda, mida te kuulete.+ Selle mõõduga, millega teie mõõdate, mõõdetakse ka teile ja antakse veel juurdegi. 25 Sest kellel on, sellele antakse juurde,+ aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.”+

26 Jeesus jätkas: „Jumala kuningriigiga on samamoodi nagu sellega, kui mees külvab seemne põllule. 27 Öösel ta magab ja päeval tõuseb üles ning seemnest tärkab ja kasvab taim, ilma et ta teaks, kuidas. 28 Maa kannab vilja iseenesest ja järk-järgult: esmalt on oras, siis pea, lõpuks valmis terad viljapeas. 29 Aga niipea kui vili on valminud, pistab mees sirbi sisse, sest lõikusaeg on käes.”

30 Jeesus rääkis edasi: „Millega saaksime Jumala kuningriiki võrrelda või millise mõistujutuga jagada selle kohta õpetust? 31 See on nagu sinepiseeme, mis külvamise ajal on pisim kõigist seemnetest maa peal.+ 32 Aga kui see on külvatud, läheb see kasvama ja sirgub suuremaks kui kõik teised aiataimed ning kasvatab suured oksad, nii et linnud saavad selle varjus elada.”

33 Jeesus kuulutas Jumala sõna paljude selliste mõistujuttude kaudu,+ niipalju kui suudeti aru saada. 34 Õigupoolest ei rääkinud ta ilma mõistujututa midagi, kuid jüngritega omavahel olles selgitas ta neile kõik ära.+

35 Sama päeva õhtul ütles Jeesus neile: „Lähme teisele kaldale.”+ 36 Lasknud rahval ära minna, võtsid nad ta kohe paati ja lahkusid. Seal oli veel teisigi paate.+ 37 Siis tõusis vali tormituul ning lained paiskusid paati, nii et see oli uppumas.+ 38 Aga Jeesus oli ahtris ja magas istepadjal. Jüngrid äratasid ta üles ja ütlesid: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me hukkume?” 39 Seepeale ta tõusis, sõitles tuult ja ütles merele: „Rahune! Jää vaikseks!”+ Ja tuul rauges ning saabus täielik vaikus. 40 Seejärel küsis ta neilt: „Miks te kardate? Kas teil ikka veel ei ole usku?” 41 Aga neid valdas tavatu hirm ja nad rääkisid omavahel: „Kes ta küll on? Isegi tuul ja meri kuuletuvad talle.”+

5 Siis jõudsid nad mere vastaskaldale gerasalaste maale.+ 2 Niipea kui Jeesus oli paadist välja astunud, kohtas ta üht haudade juurest tulevat meest, kes oli rüveda vaimu meelevallas. 3 Tema eluase oli hauakoobastes ja mitte keegi polnud suutnud teda püsivalt kinni köita, isegi ahelatega mitte. 4 Teda oli küll sageli pandud jalaraudu ja ahelaisse, kuid ta oli ahelad katki tõmmanud ning jalarauad purustanud, kellelgi polnud jõudu teda ohjeldada. 5 Ööd ja päevad läbi karjus ta hauakoobastes ja mägedel ning tagus end kividega. 6 Kui ta märkas kaugelt Jeesust, jooksis ta tema juurde, kummardas ta ette+ 7 ja kisendas: „Mis sa minust tahad, Jeesus, kõigekõrgema Jumala poeg? Vannu Jumala nimel, et sa mind ei karista!”+ 8 Sest Jeesus oli talle öelnud: „Tule välja sellest inimesest, sa rüve vaim!”+ 9 Aga Jeesus küsis temalt: „Mis su nimi on?” Ta vastas: „Mu nimi on Leegion, sest meid on palju.” 10 Ja ta anus Jeesust, et ta neid sealt maalt välja ei saadaks.+

11 Seal mäe juures oli söömas suur seakari.+ 12 Seepärast anusid vaimud Jeesust: „Saada meid sigade sisse, luba meil nende sisse minna.” 13 Ja ta lubas. Seepeale tulid rüvedad vaimud mehest välja, läksid sigade sisse ja kari tormas üle järsaku merre, umbes 2000 siga, ning nad uppusid meres. 14 Aga nende karjased põgenesid, teatasid sellest linnas ja maal ning inimesed tulid vaatama, mis oli juhtunud.+ 15 Nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et mees, kes oli olnud deemonitest vaevatud ning kelles oli olnud leegion, istub riietatult ja on täie mõistuse juures, ning neid haaras hirm. 16 Pealtnägijad jutustasid ka teistele, mis oli deemonitest vaevatud mehe ja sigadega juhtunud. 17 Nad anusid Jeesust, et ta läheks nende maalt ära.+

18 Kui Jeesus oli paati minemas, palus mees, keda deemonid olid vaevanud, et ta võiks temaga kaasa minna.+ 19 Kuid Jeesus ei lubanud, vaid ütles: „Mine koju oma sugulaste juurde ja räägi neile, mida kõike Jehoova on sinu heaks teinud ja kuidas ta on sinu peale halastanud.” 20 Mees läkski ära ning hakkas Dekapolises* kuulutama, mida kõike Jeesus oli tema heaks teinud, ja kõik imestasid selle üle.

21 Kui Jeesus oli paadiga jälle vastaskaldale jõudnud, kogunes tema juurde suur rahvahulk; ja ta oli mere ääres.+ 22 Siis tuli sinna üks sünagoogi ülematest, kelle nimi oli Jairus, ja Jeesust nähes langes ta tema jalge ette+ 23 ning hakkas teda anuma: „Mu tütreke on raskelt haige*. Palun tule ja pane käed tema peale,+ et ta saaks terveks ja jääks elama.” 24 Jeesus läkski temaga kaasa ning suur rahvahulk järgnes talle ja tungles tema ümber.

25 Seal aga oli üks naine, keda oli 12 aastat vaevanud verejooks.+ 26 Ta oli paljude arstide käes palju kannatanud* ning oli kulutanud kogu vara, saamata mingit abi, ta olukord oli hoopis hullemaks läinud. 27 Kuulnud, mida Jeesusest räägiti, tuli ta rahva hulgas tema selja taha ja puudutas tema kuube,+ 28 sest ta oli endamisi mõelnud: „Kui ma vaid saaksin tema kuube puudutada! Siis saaksin ma terveks.”+ 29 Sedamaid lakkas tal verejooks ning ta tundis oma kehas, et ta on sellest piinarikkast haigusest paranenud.

30 Otsekohe tundis Jeesus, et jõud+ oli temast välja läinud, ning ta pöördus rahva seas ümber ja küsis: „Kes puudutas mu kuube?”+ 31 Tema jüngrid ütlesid talle: „Sa näed ju, et rahvas trügib sulle peale, ja küsid veel: „Kes mind puudutas?”” 32 Ent tema vaatas ringi, et näha, kes oli seda teinud. 33 Aga naine, teades, mis temaga oli juhtunud, tuli kohkunult ja värisedes tema ette, langes maha ja rääkis talle kogu tõe. 34 Jeesus ütles talle: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud. Mine rahuga+ ja ole terve oma piinarikkast haigusest.”+

35 Kui ta alles rääkis, tulid sinna mõned sünagoogi ülema majast ja ütlesid: „Su tütar on surnud. Milleks enam õpetajat tülitada?”+ 36 Jeesus aga kuulis nende sõnu ja ütles sünagoogi ülemale: „Ära karda, usu ainult.”+ 37 Ta ei lasknud endaga kaasa tulla kedagi peale Peetruse, Jaakobuse ja selle venna Johannese.+

38 Nad jõudsid sünagoogi ülema maja juurde ning Jeesus nägi seal sagimist ja neid, kes nutsid ja valjult halasid.+ 39 Majja sisse astudes ütles ta neile: „Miks te nutate ja käratsete? Laps pole surnud, vaid magab.”+ 40 Seepeale hakkasid nad põlglikult naerma. Tema aga saatis nad kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ning need, kes olid koos temaga, ning läks lapse juurde. 41 Lapse käest kinni võttes ütles ta temale: „Talita kuum!”, mis tõlgituna tähendab: „Tüdrukuke, ma ütlen sulle: tõuse üles!”+ 42 Sedamaid tõusis tüdruk üles ja hakkas kõndima. (Ta oli 12-aastane.) Vanemaid valdas otsekohe meeletu rõõm. 43 Aga tema keelas neid mitu korda*, et nad sellest kellelegi midagi ei räägiks,+ ning palus tüdrukule süüa anda.

6 Jeesus lahkus sealt ning tuli oma kodukanti+ ja tema jüngrid järgnesid talle. 2 Hingamispäeval hakkas ta sünagoogis õpetama. Suurem osa kuulajaist oli hämmastunud ja küsis: „Kust on see mees kõik selle saanud?+ Miks on just talle antud see tarkus ja kuidas suudab ta teha selliseid vägevaid tegusid?+ 3 Kas ta pole mitte see puusepp,+ Maarja poeg,+ Jaakobuse,+ Joosepi, Juuda ja Siimoni vend?+ Kas tema õedki pole mitte siin meie juures?” Niisiis keeldusid nad teda uskumast*. 4 Jeesus aga ütles neile: „Prohvetist ei peeta kuskil vähem lugu kui tema kodukandis, ta sugulaste keskel ja ta oma majas.”+ 5 Seetõttu ei saanud ta seal teha ühtegi muud vägevat tegu, kui vaid panna oma käed mõnede haigete peale ja teha nad terveks. 6 Nende usupuudus pani teda lausa imestama. Ta käis läbi ümberkaudsed külad ning õpetas inimesi.+

7 Jeesus kutsus need kaksteist enda juurde, saatis nad kahekaupa välja+ ja andis neile võimu rüvedate vaimude üle.+ 8 Samuti ütles ta neile, et nad ei võtaks teele kaasa midagi peale kepi — ei leiba, toidupauna ega vaskraha vöökukrusse+ —, 9 ja et nad paneksid jalga sandaalid, aga ei võtaks kaasa lisarõivast*. 10 Ta ütles neile veel: „Kuhu majja te sisse astute, sinna jääge, kuni te sealt kandist lahkute.+ 11 Ja kui teid mõnes paigas vastu ei võeta ega kuulata, siis sealt ära minnes raputage selle tolmgi oma jalgadelt* neile hoiatuseks.”+ 12 Nad asusidki teele ja kuulutasid inimestele, et need peaksid oma patte kahetsema.+ 13 Nad ajasid välja hulga deemoneid,+ võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks.

14 Sellest kuulis ka kuningas Herodes*, sest Jeesuse nimi oli tuntuks saanud ja rahvas rääkis: „Ristija Johannes on surnuist üles äratatud. Sellepärast suudab ta teha neid vägevaid tegusid.”+ 15 Teised jälle ütlesid: „See on Eelija”, mõned aga: „See on prohvet nagu muistsed prohvetid.”+ 16 Kui Herodes seda kuulis, ütles ta: „Johannes, kellel ma pea maha võtsin, on üles äratatud.” 17 Oli ju Herodes lasknud Johannese vahi alla võtta, kinni siduda ja vangi panna oma venna Filippuse naise Herodiase pärast, kuna oli temaga abiellunud.+ 18 Sest Johannes oli Herodesele öelnud: „Sul pole õigust oma venna naisega elada.”+ 19 Seepärast kandis Herodias Johannese peale vimma ja tahtis teda tappa, kuid ei saanud, 20 sest Herodes kartis Johannest, teades, et ta on õige ja püha mees,+ ning kaitses teda. Alati, kui Herodes teda kuulas, oli ta täiesti nõutu ega teadnud, mida temaga teha, ent siiski kuulas ta teda hea meelega ka edaspidi.

21 Soodne võimalus Herodiasele avanes aga päeval, kui Herodes korraldas oma sünnipäeva+ puhul pidusöögi oma kõrgetele ametnikele, tuhatkonnaülematele* ja Galilea tähtsaimatele inimestele.+ 22 Herodiase tütar tuli sisse ja tantsis ning see meeldis Herodesele ja neile, kes koos temaga lauas olid*. Kuningas ütles neiule: „Küsi minult, mida sa vaid tahad, ja ma annan sulle.” 23 Ta koguni vandus temale: „Ükskõik, mida sa minult küsid, seda ma annan sulle, kasvõi poole oma kuningriigist!” 24 Neiu läks ja ütles emale: „Mida ma peaksin küsima?” Ema vastas: „Ristija Johannese pea.” 25 Sedamaid kiirustas neiu kuninga juurde ja teatas oma soovi: „Ma tahan, et sa otsekohe annaksid mulle vaagnal Ristija Johannese pea.”+ 26 See kurvastas kuningat väga, aga ta ei tahtnud talle ära öelda oma vande ja külaliste pärast. 27 Nii saatiski kuningas viivitamata ühe ihukaitsja ning käskis tal tuua Johannese pea. See läks ja raius Johannesel vanglas pea maha 28 ning tõi selle vaagnal neiule ja neiu andis selle oma emale. 29 Kui Johannese jüngrid sellest kuulsid, tulid nad, võtsid tema surnukeha ja panid hauda.

30 Apostlid kogunesid Jeesuse juurde ning andsid talle teada kõigest, mida nad olid teinud ja õpetanud.+ 31 Jeesus ütles neile: „Tulge kõrvalisse paika, et saaksime olla omaette ja veidi puhata.”+ Sest tulijaid ja minejaid oli palju ning neil polnud aega süüagi. 32 Siis läksid nad paati, et sõita kõrvalisse paika ja olla omaette.+ 33 Aga inimesed nägid, kui nad lahkusid, ja paljud teised kuulsid sellest ning nad jooksid kõigist linnadest sinna kokku ja jõudsid neist ette. 34 Paadist välja astudes nägi ta suurt hulka inimesi ning tal hakkas neist kahju,+ sest nad olid nagu lambad, kel pole karjast.+ Ja ta hakkas neile paljusid asju õpetama.+

35 Kui kätte oli jõudnud hiline pärastlõuna, tulid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „See on kõrvaline koht ja aeg on juba hiline.+ 36 Saada inimesed ära, et nad läheksid ümberkaudsetesse paikadesse ja küladesse ning ostaksid endale midagi süüa.”+ 37 Jeesus vastas neile: „Andke teie neile süüa.” Nad kostsid: „Kas me peaksime minema ja 200 denaari* eest leiba ostma, et rahvas süüa saaks?”+ 38 Ta küsis neilt: „Mitu leiba teil on? Minge vaadake!” Kui nad olid järele vaadanud, ütlesid nad: „Viis, ja veel kaks kala.”+ 39 Siis palus Jeesus kõigil inimestel rühmadena haljale rohule istuda.+ 40 Nad istusidki maha saja ja viiekümne kaupa. 41 Võtnud nüüd need viis leiba ja kaks kala, vaatas ta üles taeva poole ja esitas tänupalve.+ Siis murdis ta leivad tükkideks ja andis jüngritele, et nad jagaksid need rahvale, ning jaotas ka need kaks kala kõigi vahel. 42 Kõik sõid ja nende kõht sai täis. 43 Ülejäänud palukesi korjati kokku 12 korvitäit, peale selle veel kalu.+ 44 Neid, kes olid leiba söönud, oli 5000 meest.

45 Pärast seda käskis Jeesus kohe oma jüngritel paati minna ja sõita vastaskaldale, Betsaida poole, ise aga jäi ta inimesi ära saatma.+ 46 Kui ta oli nendega hüvasti jätnud, läks ta üles mäele palvetama.+ 47 Õhtu saabudes oli paat keset merd, tema aga oli üksi maal.+ 48 Kui ta nägi, et jüngritel on raske sõuda, sest tuul oli vastu, kõndis ta mööda merd nende poole, otsekui tahtes neist mööduda. See oli öö neljanda vahikorra ajal*. 49 Märgates teda merel kõndimas, pidasid jüngrid teda kummituseks ja karjusid valju häälega, 50 sest nad kõik nägid teda ja olid hirmunud. Ent otsekohe ütles Jeesus neile: „Olge julged, see olen mina, ärge kartke!”+ 51 Ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Jüngrid olid sellest ülimalt jahmunud, 52 sest nad polnud veel leibade loost aru saanud, nad olid südames aeglased taipama.

53 Kui nad olid jõudnud üle mere, randusid nad Genneesareti lähedal.+ 54 Kui nad paadist välja astusid, tundsid inimesed Jeesuse kohe ära. 55 Nad jooksid kogu selle paikkonna läbi ja hakkasid tooma haigeid kanderaamidega sinna, kus nad kuulsid teda olevat. 56 Igas külas, linnas ja maakohas, kuhu Jeesus läks, viidi haiged turgudele ning rahvas anus teda, et need saaksid puudutada kasvõi tema kuuenarmaid.+ Kõik, kes neid puudutasid, said terveks.

7 Jeesuse juurde kogunesid variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast.+ 2 Nad nägid mõnd tema jüngrit söömas rüvedate, see tähendab pesemata kätega*. 3 (Variserid, tegelikult mitte ükski juut, ei söö enne, kui nad on esiisade pärimuse järgi käsi küünarnukkideni pesnud. 4 Kui nad turult tagasi jõuavad, ei söö nad enne, kui on end pesnud. Neil on veel palju teisigi pärimusi, millest nad kinni peavad, nagu kruuside, kannude ja vasknõude vettekastmised.)+ 5 Siis küsisid variserid ja kirjatundjad temalt: „Miks sinu jüngrid esiisade pärimusest kinni ei pea, vaid söövad rüvedate kätega?”+ 6 Jeesus ütles neile: „Jesaja on teie kohta õigesti ennustanud, te silmakirjatsejad, nagu on kirjutatud: „See rahvas ülistab mind huultega, aga nende süda on minust kaugel.+ 7 Nad teenivad mind ilmaasjata, sest kõik, mida nad õpetavad, on vaid inimeste käsud.”+ 8 Te hülgate Jumala käsu ja hoiate kinni inimeste pärimusest.”+

9 Jeesus ütles neile veel: „Te oskate Jumala käsu osavalt kõrvale jätta, et pidada kinni oma pärimusest.+ 10 Mooses on öelnud: „Austa oma isa ja ema”+ ning „Kes sõimab oma isa või ema,* peab surema.”+ 11 Aga teie ütlete: „Inimene võib öelda isale või emale: „Kõik, millega saaksin sind toetada, on korban [see tähendab Jumalale pühendatud ohvriand].”” 12 Nõnda ei lase te tal teha enam midagi isa või ema heaks+ 13 ja sellega te heidate Jumala sõna kõrvale oma pärimuse pärast, mida on põlvest põlve edasi antud.+ Te teete veel palju muudki niisugust.”+ 14 Jeesus kutsus rahvahulga jälle enda juurde ja ütles: „Kuulake mind kõik ja püüdke mõista.+ 15 Inimest ei saa rüvetada see, mis tema sisse läheb, vaid teda rüvetab see, mis tema seest välja tuleb.”+ 16 ---*

17 Kui Jeesus oli läinud rahvahulga juurest ära ühte majja, hakkasid tema jüngrid talle selle mõistujutu kohta küsimusi esitama.+ 18 Ta ütles neile: „Kas teiegi ei mõista nagu nemad? Kas te ei tea, et see, mis inimese sisse läheb, ei saa teda rüvetada, 19 sest see ei lähe mitte tema südamesse, vaid kõhtu ja sealt edasi käimlasse?” Nii kuulutas ta kõik toidud puhtaks. 20 Ta lisas: „Inimest rüvetab see, mis tuleb temast välja,+ 21 sest seestpoolt, inimese südamest,+ lähtuvad valed mõtted:* hooramised,* vargused, mõrvad, 22 abielurikkumised, ahnus, kurjad teod, pettus, jultunud käitumine,* kadedus, pühaduseteotus, kõrkus ja rumalus. 23 Kõik see halb tuleb seestpoolt ja rüvetab inimest.”

24 Jeesus lahkus sealt ning läks Tüürose ja Siidoni aladele.+ Ta astus ühte majja sisse ega tahtnud, et keegi sellest teada saaks, kuid tal polnud võimalik märkamatuks jääda. 25 Otsekohe kuulis Jeesusest üks naine, kelle väikses tütres oli rüve vaim, ning ta tuli ja langes tema jalge ette.+ 26 Naine oli kreeklanna, sürofoiniikia päritolu, ja ta palus Jeesust korduvalt, et see ajaks tema tütrest deemoni välja. 27 Ent Jeesus vastas: „Las esmalt lapsed saavad kõhu täis, sest ei ole õige võtta laste leib ja visata see kutsikatele*.”+ 28 Kuid naine ütles talle: „Jah, isand, ometi söövad kutsikad laua all raasukesi, mis lastelt pudenevad.” 29 Selle peale ütles Jeesus: „Et sa seda ütlesid, siis mine, deemon on su tütrest välja läinud.”+ 30 Naine läkski koju ja leidis lapse voodis lamamas ning deemon oli välja läinud.+

31 Kui Jeesus Tüürose aladelt tagasi tuli, läks ta Siidoni kaudu Galilea mere äärde, minnes läbi Dekapolise alade,+ 32 kus tema juurde toodi kurt ja kõnepuudega mees+ ning paluti, et ta paneks oma käe tema peale. 33 Jeesus viis ta rahva seast kõrvale, pani sõrmed mehe kõrvadesse ning sülitas ja puudutas seejärel tema keelt.+ 34 Üles taevasse vaadates ohkas ta sügavalt ning ütles: „Effata!”, see tähendab „avane”. 35 Siis mehe kõrvad avanesid,+ ta kõnepuue kadus ja ta hakkas selgesti rääkima. 36 Jeesus keelas inimesi, et nad sellest kellelegi ei räägiks,+ kuid mida rohkem ta neid keelas, seda rohkem nad seda kuulutasid.+ 37 Nad olid ülimalt hämmastunud+ ja ütlesid: „Kõik, mis ta teeb, on hea! Isegi kurdid paneb ta kuulma ja kõnevõimetud rääkima.”+

8 Neil päevil oli jälle koos palju rahvast ja neil polnud midagi süüa. Jeesus kutsus jüngrid enda juurde ja ütles neile: 2 „Mul on neist inimestest kahju,+ sest nad on juba kolm päeva minu juures olnud ja neil pole midagi süüa.+ 3 Kui ma nad söömata koju saadan, nõrkevad nad teel. Mõned neist on ju tulnud kaugelt.” 4 Aga jüngrid vastasid talle: „Kust võib keegi siin kõrvalises kohas leiba saada, et need inimesed ära toita?” 5 Jeesus küsis neilt: „Mitu leiba teil on?” Nad vastasid: „Seitse.”+ 6 Jeesus palus rahval maha istuda. Siis võttis ta need seitse leiba, tänas Jumalat, murdis need ja andis jüngritele, kes jagasid need rahvale.+ 7 Neil olid ka mõned väiksed kalad, ja kui Jeesus oli esitanud tänupalve, palus ta jüngritel needki välja jagada. 8 Inimesed sõid ja nende kõht sai täis ning ülejäänud palukesi korjati kokku seitse suurt korvitäit*.+ 9 Seal oli aga umbes 4000 meest. Siis saatis ta rahva ära.

10 Kohe pärast seda läks Jeesus koos jüngritega paati ning tuli Dalmanuuta* aladele.+ 11 Seal tulid tema juurde variserid ja hakkasid temaga vaidlema, nõudes tunnustähte taevast, et teda proovile panna.+ 12 Jeesus tundis südames suurt kurbust ja ütles: „Miks otsib see põlvkond tunnustähte?+ Ma kinnitan teile, et sellele põlvkonnale ei anta mingit tunnustähte.”+ 13 Ta jättis nad sinnapaika, astus jälle paati ja sõitis vastaskaldale.

14 Jüngrid aga olid unustanud leiba kaasa võtta ja neil polnud paadis midagi peale ühe leiva.+ 15 Jeesus hoiatas neid selge sõnaga: „Hoidke silmad lahti ning olge ettevaatlikud variseride ja Herodese juuretise suhtes.”+ 16 Siis hakkasid nad omavahel sõnelema selle pärast, miks keegi polnud leiba kaasa võtnud. 17 Seda märgates ütles Jeesus: „Miks te tülitsete selle pärast, et teil pole leiba? Kas te siis veel ei mõista ega saa aru? Kas te olete südames ikka veel aeglased taipama? 18 „Silmad teil on, aga te ei näe, kõrvad teil on, aga te ei kuule!” Kas te ei mäleta, 19 kui ma murdsin viis leiba+ 5000 mehele? Mitu korvitäit ülejäänud palukesi te kogusite?” Nad vastasid: „Kaksteist.”+ 20 „Kui ma murdsin seitse leiba 4000 mehele, mitu suurt korvitäit ülejäänud palukesi te siis kogusite?” Nad vastasid: „Seitse.”+ 21 Seepeale ütles ta neile: „Kas te ikka veel ei saa aru?”

22 Siis jõudsid nad Betsaidasse. Seal tõid inimesed Jeesuse juurde ühe pimeda mehe ja anusid, et ta puudutaks teda.+ 23 Jeesus võttis pimedal käest kinni ja viis ta külast välja. Sülitanud tema silmadele,+ pani ta käed tema peale ning küsis: „Kas sa näed midagi?” 24 Mees vaatas ja ütles: „Ma näen inimesi, kuid nad paistavad nagu ringikõndivad puud.” 25 Siis pani Jeesus käed uuesti mehe silmadele ning mees nägi selgesti. Tema nägemine oli taastunud, ta nägi kõike hästi. 26 Seejärel saatis Jeesus ta koju, öeldes: „Ära mine külasse.”

27 Jeesus ja ta jüngrid läksid Filippuse Kaisarea küladesse ning teel küsis ta jüngritelt: „Mida inimesed ütlevad, kes ma olen?”+ 28 Nad vastasid talle: „Ristija Johannes,+ teised ütlevad, et Eelija,+ mõned, et üks prohvetitest.” 29 Siis küsis ta neilt: „Aga teie, kelleks teie mind peate?” Peetrus vastas talle: „Sina oled messias.”+ 30 Seejärel keelas Jeesus neid kõvasti, et nad temast kellelegi ei räägiks.+ 31 Samuti hakkas ta neid õpetama, selgitades, et Inimesepoeg peab palju kannatama, et vanemad, peapreestrid ja kirjatundjad heidavad ta kõrvale ning et ta tapetakse+ ja kolm päeva hiljem äratatakse üles.+ 32 Ta kõneles sellest täiesti avameelselt. Aga Peetrus viis ta kõrvale ja hakkas talle etteheiteid tegema.+ 33 Seepeale Jeesus pöördus, vaatas oma jüngrite poole ja noomis Peetrust: „Eemale minust,* vastupanija*! Sa ei mõtle mitte Jumala, vaid inimeste viisil.”+

34 Siis kutsus Jeesus rahva ja oma jüngrid enda juurde ning ütles neile: „Kui keegi tahab olla minu järelkäija, siis ta ärgu elagu iseendale, vaid kandku oma piinaposti* ja käigu minu järel.+ 35 Kes tahab oma elu päästa, kaotab selle, aga kes kaotab oma elu minu ja hea sõnumi pärast, päästab selle.+ 36 Tõepoolest, mis kasu oleks inimesel sellest, kui ta saaks endale kogu maailma, kuid kaotaks elu?+ 37 Mida võiks inimene anda oma elu eest?+ 38 Kes häbeneb mind ja mu sõnu selle abielurikkuja* ja patuse põlvkonna seas, seda häbeneb ka Inimesepoeg,+ kui ta tuleb oma isa auhiilguses koos pühade inglitega.”+

9 Jeesus ütles neile veel: „Ma kinnitan teile, et mõned siinseisjaist ei maitse surma enne, kui nad näevad, et Jumala kuningriik* oma väes on juba tulnud.”+ 2 Kuue päeva pärast võttis Jeesus endaga kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese ning viis nad kõrgele mäele, kus nad said omaette olla. Ta muudeti nende ees:+ 3 tema riided lõid hiilgama ja muutusid valgemaks, kui ükski pesupesija maa peal neid suudaks valgendada. 4 Samuti ilmusid sinna Eelija ja Mooses ning vestlesid Jeesusega. 5 Siis ütles Peetrus Jeesusele: „Rabi, meil on siin hea olla. Las me püstitame kolm telki: ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe Eelijale.” 6 Peetrus ei teadnud ju, mida teha, sest nad olid väga hirmunud. 7 Siis ilmus sinna pilv, varjas neid ja pilvest kostis hääl:+ „See on mu armas poeg.+ Teda kuulake!”+ 8 Järsku aga, kui nad ringi vaatasid, ei näinud nad enda juures enam kedagi peale Jeesuse.

9 Mäest alla tulles keelas Jeesus neid kõvasti, et nad ei räägiks nähtust kellelegi+ enne, kui Inimesepoeg on surnuist üles äratatud.+ 10 Nad hoidsid need sõnad oma südames,* aga arutasid omavahel, mida see surnuist ülesäratamine küll tähendab. 11 Ja nad küsisid Jeesuselt: „Miks kirjatundjad ütlevad, et esmalt peab tulema Eelija?”+ 12 Ta vastas neile: „Eelija tuleb tõesti esmalt ja seab kõik jälle korda.+ Aga miks on siis Inimesepoja kohta kirjutatud, et ta peab taluma palju kannatusi+ ja et teda põlatakse?+ 13 Ma ütlen teile, et Eelija+ juba tuli ja nad tegid temaga, mida tahtsid, nagu tema kohta on kirjutatud.”+

14 Teiste jüngrite juurde minnes nägid nad suurt rahvahulka nende ümber ja kirjatundjaid nendega vaidlemas.+ 15 Niipea kui inimesed Jeesust märkasid, üllatusid nad väga, jooksid tema juurde ja tervitasid teda. 16 Jeesus küsis neilt: „Mille üle te nendega vaidlete?” 17 Üks mees rahva hulgast vastas talle: „Õpetaja, ma tõin oma poja sinu juurde, sest temas on kõnevõimetuks tegev vaim.+ 18 Kus tahes see ta oma valdusse võtab, paiskab ta poisi maha, nii et too ajab suust vahtu välja, kiristab hambaid ja jääb jõuetuks. Ma palusin sinu jüngritel ta poisist välja ajada, aga nad ei suutnud.” 19 Jeesus vastas neile: „Oh, uskmatu põlvkond,+ kui kaua pean ma veel teiega olema? Kui kaua pean teid taluma? Tooge ta minu juurde.”+ 20 Siis tõid nad poisi tema juurde, aga kui vaim Jeesust nägi, tõi ta kohe lapse peale krambihoo. Kui poiss oli pikali kukkunud, vähkres ta maas ja ajas suust vahtu välja. 21 Jeesus küsis tema isalt: „Kui kaua ta on niimoodi kannatanud?” See vastas: „Väiksest peale. 22 Tihtilugu viskab vaim poisi tulle ja vette, et ta ära tappa. Kui sa võid midagi teha, siis olgu sul meist kahju ja aita meid.” 23 Jeesus sõnas talle: „Sa ütled: „Kui sa võid.” Kõik on võimalik sellele, kes usub.”+ 24 Sedamaid hüüatas lapse isa: „Ma usun! Aita mind seal, kus mul usust puudu jääb!”+

25 Kui Jeesus märkas, et rahvast tuleb aina juurde, sõitles ta rüvedat vaimu: „Sa kõnevõimetuks ja kurdiks tegev vaim, ma käsin sind: mine temast välja ja ära tule enam tema sisse tagasi!”+ 26 Kui vaim oli karjunud ja toonud poisi peale tugeva krambihoo, tuli ta välja. Poiss paistis surnud olevat, nii et suurem osa inimesi ütles: „Ta on surnud!” 27 Jeesus aga võttis poisil käest kinni, aitas ta üles ja see tõusis püsti. 28 Kui Jeesus oli ühte majja läinud, küsisid jüngrid temalt omavahel olles: „Miks meie ei suutnud teda välja ajada?”+ 29 Ta vastas: „Seesugused saab välja vaid palve abil.”

30 Nad lahkusid sealt ja läksid läbi Galilea, aga Jeesus ei tahtnud, et keegi sellest teada saaks, 31 sest ta soovis oma jüngreid õpetada. Ta ütles neile: „Inimesepoeg reedetakse, antakse inimeste kätte ja tapetakse.+ Ja kuigi ta tapetakse, äratatakse ta kolm päeva hiljem üles.”+ 32 Nemad aga ei mõistnud tema sõnu ja kartsid temalt selgitust küsida.

33 Nad tulid Kapernauma. Kui Jeesus majas oli, küsis ta neilt: „Mille üle te teel vaidlesite?”+ 34 Nad vaikisid, sest nad olid teel vaielnud selle üle, kes neist on suurem. 35 Siis istus Jeesus maha, kutsus need kaksteist enda juurde ja ütles: „Kui keegi tahab olla esimene, peab ta olema kõige viimane ja kõikide teenija.”+ 36 Ta pani ühe väikse lapse nende keskele seisma ning lausus tema ümbert kinni võttes: 37 „Kes võtab vastu ühe sellise lapse+ minu pärast, võtab vastu ka minu, ja kes võtab vastu minu, ei võta vastu üksnes mind, vaid ka tema, kes on mu läkitanud.”+

38 Johannes ütles talle: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel deemoneid välja ajamas ja me püüdsime teda takistada, sest ta ei käi koos meiega.”+ 39 Ent Jeesus ütles: „Ärge takistage teda, sest pole kedagi, kes teeks minu nimel mõne vägeva teo ja kohe seejärel räägiks minust halba. 40 Kes ei ole meie vastu, on meie poolt.+ 41 Kes annab teile juua kruusitäie vett sellepärast, et te olete Kristuse järelkäijad,+ ma kinnitan teile, see ei jää ilma oma tasust.+ 42 Aga kes paneb patustama* ühe neist väikestest, kes usuvad, sellele oleks parem, et tema kaela seotaks veskikivi* ja ta heidetaks merre.+

43 Kui su käsi paneb sind pattu tegema, siis raiu see ära. Sulle on parem, kui lähed vigasena ellu, kui et sul on küll kaks kätt, aga lähed Gehennasse*, tulle, mis ei kustu.+ 44 ---* 45 Kui su jalg paneb sind pattu tegema, siis raiu see ära. Sulle on parem, et sul on üks jalg ja sa lähed ellu, kui et sul on küll kaks jalga, aga sind heidetakse Gehennasse.+ 46 ---* 47 Kui su silm paneb sind pattu tegema, siis viska see minema.+ Sulle on parem, kui lähed ühe silmaga Jumala kuningriiki, kui et sul on küll kaks silma, aga sind heidetakse Gehennasse,+ 48 kus vaglad ei sure ja tuli ei kustu.+

49 Selliseid inimesi peab tulega soolatama.*+ 50 Sool on hea, aga kui see kaotab soolasuse, siis millega te selle jälle soolaseks teete?+ Olgu teil soola enestes+ ja pidage omavahel rahu.”+

10 Jeesus läks sealt üle Jordani Juudamaa piirialadele ning taas tulid rahvahulgad tema juurde kokku. Nagu tal tavaks oli, hakkas ta neid õpetama.+ 2 Variserid astusid ligi, ja soovides teda proovile panna, küsisid, kas mehel on lubatud end naisest lahutada.+ 3 Jeesus küsis vastu: „Mida Mooses käskis teil teha?” 4 Nad ütlesid: „Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse ja naisest lahutada.”+ 5 Jeesus aga ütles neile: „Teie südame kanguse pärast+ kirjutas ta teile selle seaduse.+ 6 Ent loomise alguses „tegi Jumal nad meheks ja naiseks.+ 7 Seetõttu jätab mees maha oma isa ja ema+ 8 ning neist kahest saab üks”,+ nii et nad pole enam mitte kaks, vaid üks. 9 Seega, mis Jumal on ühte pannud*, seda inimene ärgu lahutagu.”+ 10 Kui nad jälle majas olid, küsisid jüngrid temalt selle kohta selgitust. 11 Jeesus ütles neile: „Kes naise endast lahutab* ja abiellub teisega, see rikub abielu,+ patustades naise vastu, 12 ja kui naine pärast oma mehest lahutamist abiellub teisega, siis rikub ta abielu.”+

13 Siis tõid inimesed Jeesuse juurde väikseid lapsi, et ta neid puudutaks, kuid jüngrid tõrelesid toojatega.+ 14 Seda nähes oli Jeesus nördinud ja ütles neile: „Las lapsed tulevad minu juurde, ärge takistage neid, sest nendesuguste päralt on Jumala kuningriik*.+ 15 Ma kinnitan teile, et kes ei võta Jumala kuningriiki vastu nagu väike laps, see ei pääse sinna.”+ 16 Ja ta embas lapsi ning õnnistas neid, pannes oma käed nende peale.+

17 Kui Jeesus minekule asus, jooksis tema juurde üks mees, langes ta ette põlvili ja küsis: „Hea õpetaja, mida ma pean tegema, et pärida igavene elu?”+ 18 Jeesus vastas: „Miks sa mind heaks nimetad? Keegi muu pole hea kui vaid üks — Jumal.+ 19 Sa tead käske „Ära tapa,+ ära riku abielu,+ ära varasta,+ ära anna valetunnistust,+ ära peta,+ austa oma isa ja ema”.”+ 20 Mees ütles talle: „Õpetaja, neist kõigist olen ma kinni pidanud noorpõlvest peale.” 21 Jeesus vaatas talle otsa, ja tundes tema vastu armastust, ütles talle: „Üks asi on sul puudu: mine müü ära kõik, mis sul on, ja anna raha vaestele, et sul oleks varandus taevas, ning saa minu järelkäijaks.”+ 22 Aga too jäi nende sõnade peale nukraks ja läks kurvalt ära, sest tal oli palju vara.+

23 Jeesus vaatas ringi ja ütles oma jüngritele: „Kui raske on küll neil, kellel on palju raha, saada Jumala kuningriiki!”+ 24 Jüngrid aga üllatusid tema sõnadest. Siis ütles Jeesus neile: „Lapsed, kui raske on küll saada Jumala kuningriiki! 25 Kaamelil on kergem minna läbi nõelasilma kui rikkal saada Jumala kuningriiki.”+ 26 Nad hämmastusid veel enam ja küsisid temalt*: „Kes siis üldse võib pääseda?”+ 27 Jeesus vaatas neile otsa ja ütles: „Inimestel on see võimatu, aga mitte Jumalal, sest Jumalale on kõik võimalik.”+ 28 Peetrus ütles talle: „Meie oleme kõik maha jätnud ja sulle järgnenud.”+ 29 Jeesus sõnas: „Ma kinnitan teile: ei ole kedagi, kes on maha jätnud maja, vennad, õed, ema, isa, lapsed või põllud minu ja hea sõnumi pärast+ 30 ega saaks praegusel ajal sajakordselt maju, vendi, õdesid, emasid, lapsi ja põlde keset tagakiusamist+ ning tulevasel ajastul igavest elu. 31 Aga paljud esimesed jäävad viimasteks ja viimased saavad esimesteks.”+

32 Siis läksid nad teed mööda üles Jeruusalemma ja Jeesus kõndis nende ees. Jüngrid olid hämmastunud, aga need, kes neile järgnesid, olid hirmul. Veel kord kutsus Jeesus need kaksteist kõrvale ja rääkis neile sellest, mis temaga juhtub:+ 33 „Me läheme üles Jeruusalemma ning Inimesepoeg antakse peapreestrite ja kirjatundjate kätte. Nad mõistavad ta surma ja annavad muulaste kätte, 34 ning need pilkavad teda, sülitavad tema peale, piitsutavad teda ja tapavad ta, aga kolm päeva hiljem äratatakse ta üles.”+

35 Jaakobus ja Johannes, Sebedeuse pojad,+ astusid Jeesuse juurde ning ütlesid talle: „Õpetaja, me tahame, et sa meie heaks teeksid, mida me sinult palume.”+ 36 Ta küsis neilt: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?” 37 Nad vastasid: „Luba, et me istuksime üks su paremal ja teine su vasakul käel sinu auhiilguses.”+ 38 Aga Jeesus ütles neile: „Te ei tea, mida te palute. Kas te suudate juua sellest karikast, millest mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?”+ 39 Nad kostsid: „Suudame küll.” Siis ütles Jeesus: „Te joote sellest karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse selle ristimisega, millega mind ristitakse,+ 40 ent seda, kes istuvad mu paremal või vasakul käel, ei otsusta mina, vaid need kohad kuuluvad neile, kellele need on mõeldud.”

41 Kui teised kümme sellest kuulsid, said nad Jaakobuse ja Johannese peale pahaseks.+ 42 Jeesus aga kutsus nad kõik enda juurde ja ütles: „Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad rahvaste üle ja suured ülemad võimutsevad nende üle.+ 43 Teie seas aga ärgu olgu nii, vaid kes tahab saada teie seas suureks, olgu teie teenija,+ 44 ja kes tahab olla teie seas esimene, olgu kõikide ori. 45 Ka Inimesepoeg ei ole tulnud mitte selleks, et teda teenitaks, vaid teenima+ ja andma oma elu lunastushinnaks paljude eest.”+

46 Seejärel tulid nad Jeerikosse. Kui Jeesus ja ta jüngrid koos suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus (Timeuse poeg).+ 47 Kui mees kuulis, et see on naatsaretlane Jeesus, hüüdis ta: „Taaveti poeg+ Jeesus, halasta mu peale!”+ 48 Seepeale hakkasid paljud temaga tõrelema ja käskisid tal vait jääda, aga tema karjus ikka edasi: „Taaveti poeg, halasta mu peale!” 49 Siis Jeesus peatus ja ütles: „Kutsuge ta minu juurde.” Nad kutsusidki pimeda mehe, öeldes talle: „Ole julge, tõuse üles, ta kutsub sind.” 50 Too heitis kuue seljast, hüppas jalule ja läks Jeesuse juurde. 51 Jeesus küsis temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Pime mees vastas: „Rabbuuni,* tee nii, et ma jälle näeksin.” 52 Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on sind terveks teinud.”+ Selsamal hetkel sai ta nägemise tagasi+ ja järgnes talle teel.

11 Kui nad jõudsid Jeruusalemma lähedale Betfagesse ja Betaaniasse+ Õlimäel, saatis Jeesus välja kaks jüngrit,+ 2 öeldes neile: „Minge sinna külla, mis eemalt paistab. Niipea kui te sinna jõuate, leiate kinniseotud eeslisälu*, kelle seljas ükski inimene pole veel istunud. Päästke ta lahti ja tooge siia. 3 Kui keegi ütleb teile: „Miks te seda teete?”, siis vastake: „Isandal on teda vaja ja ta saadab selle peagi tagasi.”” 4 Nad läksid ja leidsidki sälu kõrvaltänaval ukse juurde seotuna ning päästsid ta lahti.+ 5 Aga mõned, kes seal seisid, küsisid neilt: „Mis te teete? Miks te sälu lahti päästate?” 6 Nad vastasid neile täpselt nii, nagu Jeesus oli öelnud, ja neil lasti minna.

7 Jüngrid tõid sälu+ Jeesuse juurde ning panid oma pealisriided selle üle, ja ta istus selle selga.+ 8 Paljud inimesed laotasid oma pealisriided tee peale, teised aga raiusid väljadelt haljaid oksi.+ 9 Need, kes käisid Jeesuse ees ja taga, hüüdsid: „Too pääste!*+ Õnnistatud olgu, kes tuleb Jehoova nimel!+ 10 Õnnistatud olgu meie isa Taaveti tulevane kuningriik*!+ Too pääste, sina, kes oled ülal kõrgustes!” 11 Kui Jeesus Jeruusalemma jõudis, läks ta templisse ja vaatas seal ringi. Aga kuna aeg oli juba hiline, läks ta koos nende kaheteistkümnega Betaaniasse.+

12 Järgmisel päeval lahkusid nad Betaaniast. Jeesus tundis nälga+ 13 ja märkas eemalt tee ääres viigipuud, mis oli lehes. Ta läks vaatama, kas ta leiab sealt midagi. Aga kui ta selle juurde jõudis, ei leidnud ta midagi peale lehtede, sest polnud viigimarjade aeg. 14 Ta ütles puule: „Ärgu enam iial keegi sinust vilja söögu!”+ Ja tema jüngrid kuulsid seda.

15 Siis jõudsid nad Jeruusalemma. Jeesus läks templisse ning ajas välja kõik, kes seal ostsid ja müüsid, ning lükkas ümber rahavahetajate lauad ja tuvimüüjate pingid+ 16 ega lubanud kellelgi midagi läbi templi kanda. 17 Ta õpetas neid, öeldes: „Kas pole mitte kirjutatud: „Minu koda nimetatakse kõigi rahvaste palvekojaks”?+ Aga teie olete teinud selle röövlikoopaks!”+ 18 Peapreestrid ja kirjatundjad kuulsid sellest ning hakkasid otsima võimalust ta ära tappa.+ Nad kartsid teda, sest kogu rahvas oli tema õpetusest hämmastunud.+

19 Kui saabus õhtu, läksid nad linnast välja. 20 Varahommikul nägid nad viigipuust mööda minnes, et see on juurteni ära kuivanud.+ 21 Peetrusele tuli eelmisel päeval juhtunu meelde ja ta ütles Jeesusele: „Rabi, vaata, viigipuu, mille sa needsid, on ära kuivanud.”+ 22 Jeesus vastas neile: „Olgu teil usku Jumalasse! 23 Ma kinnitan teile, et kui keegi ütleb sellele mäele: „Tõuse oma paigast ja lange merre,” ega kahtle oma südames, vaid usub, et tema sõnad saavad teoks, siis nii lähebki.+ 24 Seepärast ma ütlen teile: kui te palves midagi palute ja küsite, siis uskuge, et see on teil juba käes, ja te saategi.+ 25 Kui te seisate ja palvetate, siis andke andeks kõik, milles teised on teie vastu eksinud, et teie taevane isa võiks ka teile teie väärsammud andeks anda.”+ 26 ---*

27 Nad tulid jälle Jeruusalemma. Kui Jeesus templis jalutas, tulid tema juurde peapreestrid, kirjatundjad ja vanemad 28 ning küsisid temalt: „Mis õigusega sa neid tegusid teed? Kes on sulle nende tegemiseks voli andnud?”+ 29 Jeesus ütles neile: „Mul on ka teile üks küsimus. Vastake mulle, siis ütlen minagi teile, mis õigusega ma neid tegusid teen. 30 Kas Johannese ristimine+ oli taevast või inimestest? Vastake mulle.”+ 31 Siis nad arutasid omavahel: „Kui me ütleme: „Taevast”, siis ütleb ta: „Mispärast te siis teda ei uskunud?” 32 Aga kas me söandame öelda: „Inimestest”?” Nad kartsid rahvast, sest kõik arvasid, et Johannes oli tõesti olnud prohvet.+ 33 Seetõttu vastasid nad Jeesusele: „Me ei tea.” Jeesus ütles neile: „Ega minagi teile ütle, mis õigusega ma neid tegusid teen.”

12 Siis rääkis Jeesus neile mõistujutu: „Üks inimene rajas viinamäe,+ tegi selle ümber aia, raius sinna surutõrre ja ehitas torni.+ Ta andis viinamäe aednike kätte rendile ja rändas ise võõrsile.+ 2 Saagikoristusajal saatis ta aednike juurde ühe orja, et see tooks neilt viinamäe vilju. 3 Aednikud aga võtsid orja kinni, peksid läbi ja saatsid tühjade kätega minema. 4 Ta saatis aednike juurde teisegi orja. Seda lõid nad pähe ja mõnitasid.+ 5 Ta saatis veel ühe, kuid selle nad tapsid. Samuti saatis ta palju teisi, kellest osa nad peksid läbi ja osa tapsid. 6 Üks oli tal veel, tema armas poeg.+ Selle saatis ta aednike juurde viimasena, mõeldes: „Küllap nad mu pojast lugu peavad.” 7 Aednikud aga rääkisid omavahel: „See on pärija.+ Tapame ta ära ja pärand saab meile.” 8 Nad võtsid ta kinni, tapsid ära ja viskasid viinamäelt välja.+ 9 Mida teeb nüüd viinamäe omanik? Ta tuleb, hukkab need aednikud ja annab viinamäe teistele.+ 10 Kas te pole lugenud seda kirjakohta: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on saanud nurga tipmiseks kiviks.+ 11 See on Jehoovalt ja on meie silmis imeline”?”+

12 Siis tahtsid nad Jeesust kinni võtta, sest nad taipasid, et ta oli rääkinud selle mõistujutu nende kohta, kuid nad kartsid rahvast. Niisiis jätsid nad ta sinnapaika ja läksid ära.+

13 Seejärel saatsid nad Jeesuse juurde mõned variserid ja Herodese pooldajad, et teda sõnadest lõksu püüda.+ 14 Kui need tulid, ütlesid nad Jeesusele: „Õpetaja, me teame, et sa armastad tõde ega otsi kellegi poolehoidu, sest sa ei otsusta inimeste üle pinnapealse mulje põhjal, vaid õpetad Jumala teed kooskõlas tõega. Kas on õige maksta keisrile pearahamaksu või mitte? 15 Kas meil tuleb maksta või ei tule?” Nähes neid läbi, et nad on silmakirjalikud, ütles ta neile: „Miks te mind kiusate? Tooge mulle näha üks denaar*.” 16 Nad tõidki ühe ja Jeesus küsis neilt: „Kelle kujutis ja pealiskiri see on?” Nad vastasid talle: „Keisri.” 17 Siis ütles Jeesus: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile,+ ja Jumalale, mis kuulub Jumalale.”+ Ja nad olid tema sõnade üle hämmastunud.

18 Siis tulid Jeesuse juurde saduserid, kes ei usu ülesäratamist,+ ja pärisid temalt:+ 19 „Õpetaja, Mooses on kirjutanud meile, et kui mees sureb ja temast jääb maha naine, aga ei jää last, peab tema vend võtma selle naise ja soetama oma surnud vennale järglase.+ 20 Oli seitse venda. Esimene võttis naise, aga kui ta suri, ei jäänud temast järeltulijat. 21 Teine abiellus selle naisega, aga suri, jätmata samuti endast järeltulijat, ning kolmandaga juhtus niisamuti. 22 Kõik seitse jäid ilma järeltulijata ja viimaks suri ka naine. 23 Kelle naiseks nende seast saab ta pärast ülesäratamist? On ta ju olnud kõigi nende seitsme naine.” 24 Jeesus ütles neile: „Kas te pole mitte eksiteel, sellepärast et te ei tunne pühakirja ega Jumala väge?+ 25 Kui surnud üles äratatakse, ei võta nad naisi ega lähe mehele, vaid on nagu inglid taevas.+ 26 Mis aga puutub surnute ülesäratamisse, siis kas te pole lugenud Moosese raamatust põleva põõsa lugu, kuidas Jumal Moosesele ütles: „Mina olen Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal”?+ 27 Tema pole mitte surnute, vaid elavate Jumal. Te eksite küll rängalt.”+

28 Üks sinna tulnud kirjatundjatest, kes oli kuulnud neid väitlemas ja teadis, et ta oli neile hästi vastanud, küsis temalt: „Milline on kõikidest käskudest esimene*?”+ 29 Jeesus vastas: „Esimene on see: „Kuule, Iisrael! Jehoova, meie Jumal Jehoova, on üks ja ainus. 30 Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ning kogu oma mõistuse ja jõuga.”+ 31 Teine on see: „Armasta oma ligimest nagu iseennast.”+ Neist suuremat käsku ei ole.” 32 Kirjatundja ütles talle: „Õpetaja, sa ütlesid hästi ja kooskõlas tõega „Tema on üks ja ainus, ei ole kedagi teist peale tema”.+ 33 Ja see, kui armastada teda kogu südamest ja kogu oma mõistuse ja jõuga ning armastada ligimest nagu iseennast, on väärt kaugelt rohkem kui kõik põletusohvrid ja muud ohvrid.”+ 34 Kui nüüd Jeesus nägi, et too vastas arukalt, ütles ta temale: „Sa ei ole kaugel Jumala kuningriigist*.” Aga kellelgi polnud enam julgust temalt midagi küsida.+

35 Jeesus õpetas templis edasi ja ütles: „Miks kirjatundjad ütlevad, et messias on Taaveti poeg?+ 36 Ütles ju Taavet püha vaimu kaudu:+ „Jehoova ütles mu isandale: „Istu mu paremale käele, kuni ma panen su vaenlased su jalge alla.””+ 37 Taavet ise nimetab teda isandaks. Kuidas siis messias saab olla Taaveti poeg?”+

Rahvahulk kuulas teda hea meelega. 38 Jeesus jagas veelgi õpetust, öeldes: „Olge ettevaatlikud kirjatundjate suhtes, kes tahavad ringi käia pikkades rüüdes, ootavad tervitusi turgudel,+ 39 ihkavad esimesi* istmeid sünagoogides ja aukohti õhtusöökidel.+ 40 Nad neelavad alla lesknaiste majad* ja esitavad silmakirjaks pikki palveid. Nemad saavad ränga karistuse.”

41 Jeesus istus sinna, kust annetuskastid*+ näha olid, ning jälgis, kuidas rahvas neisse raha paneb. Paljud rikkad panid hulga münte.+ 42 Siis tuli üks vaene lesknaine ja annetas kaks leptonit, mis võrdub ühe kvadransiga*.+ 43 Jeesus kutsus jüngrid enda juurde ja ütles: „Ma kinnitan teile, et see vaene lesknaine pani annetuskasti rohkem kui kõik teised,+ 44 sest need kõik panid sellest, mis neil on üle, aga tema pani oma vaesusest kõik, mis tal oli, kogu oma elatise.”+

13 Kui Jeesus templist välja läks, ütles üks jüngritest talle: „Õpetaja, vaata, millised kivid ja millised ehitised!”+ 2 Jeesus aga ütles talle: „Kas sa vaatad neid suuri ehitisi? Ei jäeta siin kivi kivi peale, kõik kistakse maha.”+

3 Kui ta istus Õlimäel, kust tempel näha oli, küsisid Peetrus, Jaakobus, Johannes ja Andreas temalt omavahel olles: 4 „Ütle meile, millal see kõik sünnib ja mis on tundemärgiks, et see kõik hakkab lõpule jõudma?”+ 5 Jeesus vastas neile: „Vaadake, et keegi teid ei eksitaks.+ 6 Paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: „Mina olen see,” ning eksitavad paljusid. 7 Kui te kuulete sõjakära ja sõnumeid sõdadest, ärge lööge kartma, sest see kõik peab toimuma, aga lõpp ei ole sellega veel käes.+

8 Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu,+ tuleb maavärinaid ühes paigas teise järel ja näljahädasid.+ See on kannatuste* algus.+

9 Teie aga olge valvel. Teid antakse minu pärast kohtute kätte,+ pekstakse sünagoogides+ ning pannakse seisma maavalitsejate ja kuningate ette, ja see annab teile võimaluse neile tunnistust anda.+ 10 Samuti peab kõigi rahvaste seas esmalt head sõnumit kuulutatama.+ 11 Aga kui nad viivad teid kaasa, et teid kohtu kätte anda, siis ärge muretsege ette, mida rääkida, vaid mida teile sel tunnil antakse, seda öelge, sest mitte teie pole need, kes räägivad, vaid püha vaim.+ 12 Vend annab surma venna, isa oma lapse, lapsed tõusevad vanemate vastu ning lasevad nad surmata.+ 13 Kõik vihkavad teid minu nime pärast,+ aga kes lõpuni vastu peab,+ see päästetakse.+

14 Kui te näete jäledat laastajat+ seismas seal, kus see ei peaks seisma (kes seda loeb, pangu teraselt tähele), siis need, kes on Juudamaal, põgenegu mägedele.+ 15 Kes on katusel, ärgu tulgu alla ega mingu oma majja, et sealt midagi võtta, 16 ja kes on põllul, ärgu mingu tagasi oma asjade juurde kuube võtma. 17 Häda naistele, kes on lapseootel või imetavad last neil päevil!+ 18 Palvetage, et see ei juhtuks talvel, 19 sest need päevad on sellise viletsuse päevad,+ mille sarnast pole olnud Jumala loomistöö algusest kuni selle ajani ega tule ka edaspidi.+ 20 Kui Jehoova neid päevi ei vähendaks, ei pääseks ükski inimene. Aga äravalitute pärast, kelle ta on valinud, vähendab ta neid.+

21 Siis, kui keegi teile ütleb: „Vaata, messias on siin!” või „Vaata, ta on seal!”, ärge uskuge.+ 22 Sest tõuseb valemessiaid ja valeprohveteid+ ning need teevad tunnustähti ja imesid, et eksitada, kui võimalik, äravalituid. 23 Olge siis ettevaatlikud,+ ma olen teid kõige selle eest hoiatanud.

24 Aga neil päevil, pärast seda viletsust, pimeneb päike ning kuu ei anna enam valgust,+ 25 tähed langevad taevast ja taeva vägesid kõigutatakse. 26 Siis nähakse Inimesepoega+ tulevat pilvedes oma vägevuses ja auhiilguses.+ 27 Siis saadab ta välja inglid ja kogub oma äravalitud kokku nelja tuule poolt, maa äärest taeva ääreni.+

28 Õppige viigipuust: niipea kui selle võrsed lähevad punga ja ilmuvad lehed, te teate, et suvi on ligidal.+ 29 Samuti, kui te näete juhtumas kõike seda, siis teadke, et ta* on lähedal, ukse taga.+ 30 Ma kinnitan teile: see põlvkond ei kao enne, kui see kõik toimub.+ 31 Taevas ja maa kaovad,+ aga minu sõnad ei kao mitte.+

32 Seda päeva ja tundi ei tea keegi, ei inglid taevas ega Poeg, vaid ainult Isa.+ 33 Vaadake ette, püsige ärkvel,+ sest te ei tea, millal määratud aeg saabub.+ 34 See on võrreldav sellega, kui mees rändas võõrale maale, jättis maja oma orjade hoolde,+ andis igaühele tema töö ning käskis uksehoidjal valvel püsida.+ 35 Seepärast püsige valvel, sest te ei tea, millal majaisand tuleb,+ kas päeva lõpul, keskööl, kukelaulu ajal või varahommikul,*+ 36 et kui ta äkitselt tuleb, ei leiaks ta teid magamast.+ 37 Mida ma ütlen teile, ütlen kõigile: püsige valvel!”+

14 Paasapühani+ ja hapnemata leibade pühani+ oli jäänud veel kaks päeva.+ Peapreestrid ja kirjatundjad otsisid võimalust Jeesus kavalusega kinni võtta ja ära tappa,+ 2 aga nad ütlesid: „Mitte pühade ajal, et ei tekiks rahvarahutusi.”

3 Kui Jeesus oli Betaanias endise pidalitõbise Siimoni majas söömas*, tuli sinna üks naine, kaasas alabasterpudel healõhnalist õli, ehtsat nardi*, mis oli väga kallis. Naine murdis alabasterpudeli lahti ja valas õli talle pea peale.+ 4 Seepeale väljendasid mõned omavahel nördimust: „Miks küll seda õli niimoodi raisata? 5 Selle oleks võinud rohkem kui 300 denaari* eest maha müüa ja raha vaestele anda.” Nad olid naise peale väga pahased.* 6 Ent Jeesus ütles: „Jätke ta rahule. Miks te kurvastate teda? Ta on teinud mulle heateo.+ 7 Vaeseid on ju alati teie juures+ ja millal te vaid tahate, võite neile head teha, aga mina ei jää teie juurde alatiseks.+ 8 Ta tegi, mis ta suutis. Ta valas mu ihule healõhnalist õli, et mind matmiseks ette valmistada.+ 9 Ma kinnitan teile, et kõikjal maailmas, kus head sõnumit kuulutatakse,+ räägitakse ka selle naise teost tema mälestuseks.”+

10 Aga Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, läks peapreestrite juurde, et Jeesus neile ära anda.+ 11 Kui need seda kuulsid, said nad rõõmsaks ja lubasid anda talle hõberaha.+ Nii hakkas ta otsima sobivat võimalust tema äraandmiseks.

12 Hapnemata leibade püha+ esimesel päeval, kui tavapäraselt paasaohvrit ohverdati,+ küsisid jüngrid Jeesuselt: „Kus sa tahad, et me läheksime ja teeksime ettevalmistusi paasatoidu söömiseks?”+ 13 Siis saatis ta välja kaks jüngrit, öeldes neile: „Minge linna ja seal tuleb teile vastu mees, kes kannab savinõu veega. Minge tema järel.+ 14 Kuhu ta sisse läheb, seal öelge majaisandale: „Õpetaja küsib: „Kus on külalistetuba, kus ma võin süüa paasatoitu koos oma jüngritega?”” 15 Ta näitab teile kätte suure ülemise toa, kus on kõik vajalik valmis pandud. Seal tehke meie jaoks ettevalmistused.” 16 Jüngrid läksidki, jõudsid linna ja leidsid kõik olevat just nii, nagu ta neile oli öelnud, ning nad seadsid kõik paasapühaks valmis.

17 Kui saabus õhtu, tuli Jeesus koos nende kaheteistkümnega.+ 18 Kui nad laua ääres külitasid ja sõid, ütles Jeesus: „Ma kinnitan teile: üks teie seast, kes sööb koos minuga, reedab mu.”+ 19 Nad muutusid kurvaks ja küsisid temalt üksteise järel: „See pole ju ometi mina?” 20 Ta ütles neile: „See on üks kaheteistkümnest, kes pistab koos minuga käe kaussi.+ 21 Inimesepoeg läheb küll ära, nagu tema kohta on kirjutatud, aga häda sellele, kes Inimesepoja reedab!+ Sellele oleks parem, kui ta poleks sündinudki.”+

22 Kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, esitas tänupalve, murdis leiba ning andis neile, öeldes: „Võtke, see sümboliseerib* minu keha.”+ 23 Siis võttis ta karika, esitas tänupalve, andis karika neile ja nad kõik jõid sellest.+ 24 Ta ütles neile: „See sümboliseerib minu lepinguverd,+ mis valatakse paljude eest.+ 25 Ma kinnitan teile, et ma ei joo enam midagi, mis on valmistatud viinapuu viljast, kuni päevani, mil ma joon värsket veini Jumala kuningriigis*.” 26 Viimaks, kui nad olid kiituslaule laulnud, läksid nad Õlimäele.+

27 Siis Jeesus ütles neile: „Te kõik jätate mu maha*, sest on kirjutatud: „Ma löön karjast+ ja lambad jooksevad laiali.”+ 28 Aga pärast seda, kui mind on üles äratatud, lähen ma teie eel Galileasse.”+ 29 Peetrus ütles talle: „Isegi kui kõik teised sind maha jätavad, siis mina küll mitte.”+ 30 Seepeale kostis Jeesus talle: „Ma kinnitan sulle: täna, jah, täna öösel, enne kui kukk on kaks korda kirenud, salgad sa mu kolm korda ära.”+ 31 Tema aga väitis mitu korda: „Kui ma peaksin koos sinuga ka surema, ei salga ma sind mingil juhul!” Kõik teised ütlesid sedasama.+

32 Siis jõudsid nad paika, mida nimetatakse Ketsemaniks, ja Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, kuni ma palvetan.”+ 33 Ta võttis endaga kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese.+ Teda haaras kurvastus ja suur hingevalu. 34 Jeesus ütles neile: „Ma olen ääretult kurb,+ surmani kurb. Jääge siia ja püsige valvel.”+ 35 Läinud veidi maad edasi, langes ta põlvili, kummardas maani ja palvetas, et kui võimalik, läheks see tund temast mööda. 36 Ta ütles: „Abba,* isa,+ sinul on kõik võimalik. Võta see karikas minult ära. Ometi ärgu mingu mitte nii, nagu mina tahan, vaid nagu sina tahad.”+ 37 Ta tuli tagasi, leidis nad magamast ja ütles Peetrusele: „Siimon, kas sa magad? Kas sa ei jaksanud valvel püsida ühte tundigi?+ 38 Püsige valvel ja palvetage, et te kiusatusele järele ei annaks.+ Vaim on küll valmis, aga liha on nõrk.”+ 39 Siis läks ta jälle ära ning palvetas, lausudes sedasama.+ 40 Ta tuli taas ja leidis nad magamast, sest nende silmad olid unest rasked, ja nad ei teadnud, mida talle vastata. 41 Ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: „Kuidas te küll sellisel ajal magate ja puhkate! Küllalt, tund on tulnud!+ Inimesepoeg reedetakse ja antakse patuste kätte. 42 Tõuske üles, lähme! Minu äraandja on lähedal.”+

43 Samal hetkel, kui ta alles rääkis, saabus Juudas, üks neist kaheteistkümnest, ning koos temaga peapreestrite, kirjatundjate ja vanemate saadetud rahvajõuk mõõkade ja nuiadega.+ 44 Tema äraandja oli leppinud nendega kokku märguande, öeldes: „Keda ma suudlen, see ta on, tema võtkegi kinni ja viige valve all ära.” 45 Ta tuli otsejoones Jeesuse juurde ning lausus: „Rabi!” ja andis talle hellalt suud. 46 Siis haarasid nad Jeesusest kinni ja võtsid ta vahi alla. 47 Ent üks neist, kes seal seisis, tõmbas oma mõõga ja lõi ülempreestri orja, raiudes sel kõrva ära.+ 48 Siis Jeesus ütles neile: „Kas ma olen röövel, et te olete tulnud mõõkade ja nuiadega mind kinni võtma?+ 49 Päevast päeva olin ma koos teiega templis ja õpetasin,+ aga te ei võtnud mind vahi alla. Ometi juhtub see selleks, et pühakiri täide läheks.”+

50 Siis jätsid kõik jüngrid Jeesuse maha ja põgenesid.+ 51 Aga üks noor mees, kellel oli seljas ainult peenlinane rõivas, hakkas talle järele minema, ja nad püüdsid teda kinni võtta, 52 aga ta jättis oma linase riide maha ja põgenes poolalasti.

53 Nad viisid Jeesuse ülempreestri juurde+ ning kõik peapreestrid, vanemad ja kirjatundjad tulid kokku.+ 54 Peetrus aga järgnes talle eemalt kuni ülempreestri siseõueni ja istus seal koos majateenijatega ning soojendas end tulepaistel.+ 55 Peapreestrid ja kogu sanhedrin* otsisid tunnistust Jeesuse vastu, et saaksid ta hukata, kuid ei leidnud.+ 56 Paljud küll tunnistasid valet tema vastu,+ aga nende tunnistused ei kattunud. 57 Tõusid veel mõned valetunnistajad, kes ütlesid: 58 „Me kuulsime teda ütlevat: „Ma lammutan maha selle kätega tehtud templi ja ehitan kolme päevaga teise, mis pole kätega tehtud.””+ 59 Kuid tunnistused ei kattunud ka selles asjas.

60 Siis tõusis ülempreester nende keskel püsti ja küsis Jeesuselt: „Kas sa ei kosta selle peale midagi? Kas sa ei kuule, mida need mehed sinu vastu tunnistavad?”+ 61 Aga Jeesus vaikis ega vastanud midagi.+ Ülempreester hakkas teda uuesti küsitlema, öeldes: „Kas sina oled messias, ülistatu poeg?” 62 Siis ütles Jeesus: „Olen küll. Te saate näha Inimesepoega+ istumas vägeva* paremal käel+ ja tulemas taeva pilvedega.”+ 63 Seepeale käristas ülempreester oma riided lõhki ja ütles: „Mis tunnistajaid meil veel vaja on?+ 64 Te kuulsite jumalateotust! Mis on teie otsus?*” Nad kõik mõistsid Jeesuse hukka ja otsustasid, et ta on surma väärt.+ 65 Siis mõned sülitasid tema peale.+ Nad katsid tal näo kinni, lõid teda rusikatega ja ütlesid talle: „Ütle, prohvet, kes sind lõi!” Kohtuteenrid lõid talle vastu nägu ning viisid ta minema.+

66 Samal ajal oli Peetrus all siseõues ja sinna tuli üks ülempreestri teenijatüdruk.+ 67 Nähes Peetrust end soojendamas, vaatas ta temale otsa ja ütles: „Ka sina olid koos selle naatsaretlase Jeesusega.” 68 Ent Peetrus salgas seda: „Ma ei tunne teda. Ma ei saa aru, millest sa räägid,” ja läks välja eeskotta. 69 Nähes teda seal, ütles teenijatüdruk taas neile, kes seal seisid: „See on üks nendest.” 70 Jälle salgas ta seda. Natukese aja pärast ütlesid sealseisjad veel kord Peetrusele: „Muidugi oled ka sina nende hulgast, sest sa oled ju galilealane.” 71 Seepeale Peetrus ütles: „Olgu ma neetud, kui ma valetan!” ja vandus: „Ma ei tunne seda inimest, kellest te räägite!” 72 Otsekohe kires kukk teist korda+ ja Peetrusele tulid meelde Jeesuse sõnad „Enne kui kukk on kaks korda kirenud, salgad sa mu kolm korda ära”.+ Siis ta murdus ning puhkes nutma.

15 Peapreestrid koos vanemate ja kirjatundjatega, ehk kogu sanhedrin, korraldasid kohe koidu ajal nõupidamise. Nad sidusid Jeesuse kinni, viisid ära ja andsid Pilatuse kätte.+ 2 Pilatus küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?”+ Ta vastas: „Jah, olen.”*+ 3 Aga peapreestrid esitasid tema vastu palju süüdistusi. 4 Siis hakkas Pilatus teda uuesti küsitlema, öeldes: „Kas sa ei ütle selle peale midagi?+ Vaata, kui palju süüdistusi nad sinu vastu esitavad.”+ 5 Jeesus aga ei vastanud enam midagi, nii et Pilatus imestas selle üle.+

6 Pühade ajal lasi maavalitseja neile tavaliselt vabaks ühe vangi, keda nad soovisid.+ 7 Sel ajal oli vangis üks Barabase-nimeline mees koos mässulistega, kes olid mässu ajal kellegi ära tapnud. 8 Niisiis tuligi rahvas üles ja palus, et Pilatus teeks neile seda, mis tal ikka tavaks on olnud. 9 Pilatus vastas neile: „Kas te tahate, et ma lasen teile vabaks juutide kuninga?”+ 10 Ta teadis, et peapreestrid on ta andnud tema kätte kadeduse pärast.+ 11 Aga peapreestrid ässitasid rahvahulka nõudma vabaks hoopis Barabast.+ 12 Taas küsis Pilatus neilt: „Mis ma teen siis temaga, keda te nimetate juutide kuningaks?”+ 13 Nemad aga muudkui karjusid: „Löö ta postile!”+ 14 Pilatus küsis neilt: „Miks? Mida halba ta on teinud?” Nemad aga karjusid seda enam: „Löö ta postile!”+ 15 Siis Pilatus, soovides rahvahulgale meele järele olla, vabastas Barabase. Kui ta oli lasknud Jeesust piitsutada,+ andis ta tema postile lüüa.+

16 Sõdurid viisid Jeesuse maavalitseja residentsi siseõue ja kutsusid kokku terve väesalga.+ 17 Nad riietasid ta purpurrüüsse, põimisid okaskrooni, panid selle talle pähe 18 ja hõikasid talle: „Ole tervitatud, juutide kuningas!”+ 19 Samuti tagusid nad teda rookepiga vastu pead, sülitasid ta peale ning laskusid põlvili ja kummardasid tema ees. 20 Kui nad olid teda küllalt mõnitanud, võtsid nad tal purpurrüü ümbert, panid talle selga tema enda riided ja viisid ta ära, et ta postile naelutada.+ 21 Nad sundisid üht möödaminejat kandma tema piinaposti*. See oli keegi Siimon Küreenest, kes oli parasjagu maalt linna tulemas, Aleksandrose ja Ruufuse isa.+

22 Nad viisid Jeesuse paika nimega Kolgata, mis tõlgituna tähendab Pealuu paik.+ 23 Seal pakkusid nad talle veini, mis oli segatud uimastava mürriga,+ aga ta ei võtnud seda. 24 Nad lõid ta postile ning jagasid tema riided omavahel, heites liisku, kes mida saab.+ 25 Kui nad ta postile lõid, oli kolmas tund*. 26 Tahvlile oli kirjutatud tema süü: „Juutide kuningas.”+ 27 Tema kõrvale postide külge panid nad kaks röövlit, ühe temast paremale ja teise vasakule.+ 28 ---* 29 Möödaminejad pilkasid teda, vangutasid pead+ ja ütlesid: „Häh, sina, kes sa pidid templi lammutama ja kolme päevaga üles ehitama,+ 30 päästa ennast ja tule piinapostilt alla!” 31 Samuti pilkasid teda peapreestrid koos kirjatundjatega, öeldes: „Teisi ta päästis, ennast ta ei suuda päästa.+ 32 Las see messias, Iisraeli kuningas, tuleb piinapostilt alla, siis me näeme ja usume.”+ Isegi need, kes olid tema kõrval postide küljes, solvasid teda.+

33 Kui jõudis kätte kuues tund*, laskus üle kogu maa pimedus, mis kestis üheksanda tunnini*.+ 34 Üheksandal tunnil hüüdis Jeesus valju häälega: „Elii, Elii, lemaa sabahtani?”, mis tõlgituna tähendab: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa oled mu maha jätnud?”+ 35 Mõned sealseisjaist ütlesid seda kuuldes: „Ta kutsub Eelijat.” 36 Siis keegi jooksis, kastis käsna hapu veini sisse, pistis rookepi otsa ja andis talle juua,+ öeldes: „Jätke ta! Vaatame, kas Eelija tuleb teda alla võtma.” 37 Jeesus aga karjus valju häälega ja suri*.+ 38 Ja pühamu eesriie+ kärises ülalt alla kaheks.+ 39 Kui tema lähedal seisev sadakonnaülem* nägi kõike, mis tema surmaga kaasnes, ütles ta: „See mees oli tõesti Jumala poeg.”+

40 Eemalt jälgisid toimuvat ka naised, nende seas Maarja Magdaleena, samuti Jaakobus Noorema* ja Joosese ema Maarja ning Saloome,+ 41 kes olid käinud Jeesusega kaasas ja talle abiks olnud,+ kui ta oli Galileas, ning ka paljud teised naised, kes olid tulnud koos temaga üles Jeruusalemma.

42 Kuna oli juba hiline pärastlõuna ja oli ettevalmistuspäev, see tähendab päev enne hingamispäeva, 43 tuli sinna Joosep Arimaatiast, ülemkohtu* lugupeetud liige, kes ka ise ootas Jumala kuningriiki*. Ta võttis julguse kokku ja läks Pilatuse ette ning palus endale Jeesuse surnukeha.+ 44 Pilatus aga imestas, et kas Jeesus on juba surnud, ning kutsus enda juurde sadakonnaülema ja küsis sellelt, kas ta tõesti juba suri. 45 Saanud sadakonnaülemalt kinnituse, lubas ta Joosepil surnukeha võtta. 46 Seejärel ostis too peenlinase riide, võttis Jeesuse alla, mähkis ta peenlinase riide sisse ja pani kaljusse raiutud hauakoopasse.+ Siis veeretas ta kivi hauasuu ette.+ 47 Aga Maarja Magdaleena ja Joosese ema Maarja jäid vaatama seda paika, kuhu ta oli pandud.+

16 Kui hingamispäev+ oli möödas, ostsid Maarja Magdaleena, Jaakobuse ema Maarja+ ning Saloome lõhnaaineid, et minna Jeesuse surnukeha võidma.+ 2 Nädala esimese päeva varahommikul, kui päike oli tõusnud, tulid nad haua juurde.+ 3 Nad arutasid omavahel: „Kes meil kivi hauasuu eest ära veeretab?” 4 Aga kui nad silmad tõstsid, nägid nad, et kivi oli juba ära veeretatud, ehkki see oli väga suur.+ 5 Hauakoopasse sisenedes nägid nad paremal pool istumas noort meest, kel oli seljas pikk valge rüü, ja nad jahmusid. 6 Ta ütles neile: „Ärge kartke.+ Te otsite naatsaretlast Jeesust, kes postil hukati. Ta on üles äratatud,+ teda pole siin. Vaadake, siin on koht, kuhu ta pandi.+ 7 Minge ja öelge tema jüngritele ning Peetrusele: „Ta läheb teie eel Galileasse.+ Seal te näete teda, nagu ta teile ütles.””+ 8 Kui nad välja tulid, jooksid nad haua juurest minema, ise värisedes ja tugevate tunnete meelevallas olles. Nad ei öelnud kellelegi midagi, sest nad kartsid.*+