Detsember

Piiblis tuuakse kolm korda välja mõte, et Aabraham oli Jumala sõber. (2. Ajar. 20:7; Jes. 41:8; Jaak. 2:23.) Tegelikult on see ustav mees ainus, keda Piiblis niimoodi nimetatakse. Kas me peaksime siis arvama, et Aabraham ongi ainus inimene, kes kunagi on Jehoova sõbraks saanud? Ei, Piibel näitab, et iga inimene võib saada Jumala sõbraks. Pühakirjas on palju jutustusi ustavatest jumalakartlikest meestest ja naistest, kes uskusid Jehoovasse ja said tema lähedasteks sõpradeks. Apostel Paulus rääkis „suurest pilvest tunnistajatest”, kes kõik olid Jumala sõbrad. (Heebr. 12:1.) Nende seas oli väga erinevaid inimesi. Nad tundsid rõõmu imelisest võimalusest olla Jumala sõber. Võtkem siis edaspidigi eeskuju sellistest usumeestest ja -naistest. (Heebr. 6:11, 12.) Seda tehes võime olla kindlad, et meid ootab suur tasu — igavene sõprus Jehoovaga! w16.02 2:1, 2, 19

Oletame, et sõber kingib sulle auto. Ta annab sulle dokumendid ja ütleb: „Võtmed ma jätan enda kätte ja sõidan ise selle autoga.” Mida sa sellest arvaksid? Mõtle nüüd, mida Jehoova õigustatult ootab inimeselt, kes talle pühendub ja ütleb: „Ma annan oma elu sulle. Ma kuulun sulle.” Mis siis, kui see inimene hakkab elama kaksikelu, käies näiteks salaja kohtamas uskmatuga? Või mis siis, kui ta võtab vastu töökoha, mis takistab tal kuulutustöö tegemist või mille tõttu ta ei jõua sageli koguduse koosolekutele? Kas ei sarnane see autovõtmete enda kätte jätmisega? Inimene, kes pühendub Jehoovale, otsekui ütleb: „Mu elu kuulub pigem sulle kui mulle endale. Kui tekib vastuolu sinu ja minu tahtmise vahel, jääb alati peale sinu tahtmine.” See peegeldab mõtteviisi, mis oli Jeesusel, kes lausus tänases päevatekstis toodud sõnad. w16.03 1:16, 17

Peaaegu 3000 aastat tagasi kutsus prohvet Eelija noort Eliisat saama tema teenriks. Eliisa võttis selle kutse otsekohe vastu ja teenis ustavalt seda eakat meest, tehes alandlikkust nõudvaid töid. (2. Kun. 3:11.) Pärast umbes kuut aastat kestnud väljaõpet mõistis Eliisa, et Eelija töö Iisraelis hakkab lõpule jõudma. Eelija ütles sel ajal Eliisale kolm korda, et see lõpetaks tema teenimise, kuid Eliisa oli otsustanud jääda oma mentoriga nii kauaks kui võimalik. Kui oled noor vend, siis kuidas saad sa Eliisa eeskuju järgida? Võta varmalt vastu ülesanded, mis sulle antakse, ka sellised, mille täitmine nõuab alandlikkust. Suhtu oma õpetajasse kui sõpra ja anna talle teada, kui väga sa hindad tema tööd sinu heaks. Ja mis kõige olulisem, täida ustavalt igat sulle antud ülesannet. Miks see on nii tähtis? Sest alles siis, kui kogudusevanemad näevad, et sa oled ustav ja usaldusväärne, saavad nad olla kindlad, et Jehoova soovib anda sulle koguduses rohkem vastutust. (Laul 101:6; 2. Tim. 2:2.) w15 15/4 2:13, 14

Saul ärgitas Joonatani, et see tegutseks omaenda huvides. (1. Saam. 20:31.) Ent ustavus Jumalale ajendas Joonatani hoidma sõprust Taavetiga, mitte kuningavõimu endale taotlema. Joonatan ei taganenud Taavetile antud tõotusest ning ka meie ei peaks oma lubadusi murdma. Näiteks kui ärilepingust kinnipidamine osutub raskemaks, kui me arvasime, siis ustavus Jumalale ja Piibli põhimõtete austamine peaks ajendama meid oma sõna pidama. Või kui meil tekib abielus probleeme, mida me ei osanud oodata, siis ajendab armastus Jumala vastu meid oma abikaasale truuks jääma. (Mal. 2:13—16.) Olgem Jehoovale ustavad ka selles mõttes, et oleme ustavad kaaslased tema teenijatele, isegi neile, kes võivad meile pettumust valmistada. Kui jääme proovilepanevates olukordades Jehoovale ustavaks, siis rõõmustame tema südant. (Õpet. 27:11.) Võime olla kindlad, et meie ustavus Jehoovale saab lõpuks imeliselt tasutud. w16.02 3:16, 17

Jehoova teab hästi meie piire. (Laul 103:14.) Seepärast ei oota ta meilt, et saaksime raskustega omal jõul hakkama, vaid ta pakub isalikult oma abi. Vahel me võime küll tunda, et ei jaksa enam edasi minna. Jehoova aga kinnitab meile, et ta ei lase iialgi oma teenijatel taluda selliseid katsumusi, mida nad ei suudaks kanda. Piibel ütleb, et ta „valmistab katsumuse korral väljapääsu”. (1. Kor. 10:13.) Seega võime olla kindlad, et Jehoova teab, kui palju me suudame kanda. Kui meie abipalvele ei tule kohe vastust, siis olgem kannatlikud ja usaldagem teda, kes teab täpselt, millal on parim aeg meie heaks tegutseda. Pea meeles, et ka Jehoova ilmutab sellises olukorras kannatlikkust, sest ta sooviks ju meid alati kohe aidata. „Jehoova ootab kannatlikult, et teile armu anda, ja ta tõuseb, et teile halastada. Sest Jehoova on õiguse Jumal.” w15 15/4 4:8, 9

Pere piibliõhtul saame keskenduda vaimsetele teemadele, ja nii kasvab pere ühtsus. Kui pere kasutab osa piibliõhtust kuulutustööks valmistumiseks, tõhustab see nende teenistust. Ja kui pereliikmed jagavad üksteisega mõtteid Jumala sõnast, saavad nad omavahel lähedasemaks, sest nad kõik armastavad Jehoovat ning soovivad täita tema tahet. Kuidas saavad Jehoova kiituseks koostööd teha abielupaarid? Kui mõlemad teenivad Jehoovat ustavalt, saavad nad tunda rõõmu sellest tulenevast ühtsusest. Aabraham ja Saara, Iisak ja Rebeka ning Elkana ja Hanna — igaüks neist väljendas armastust oma abikaasa vastu. Kristlikud abielupaarid tänapäeval peaksid tegema sedasama. (1. Moos. 26:8; 1. Saam. 1:5, 8.) Kui nad nii teevad, tugevdab see nendevahelist ühtsust ja lähendab neid taevase isaga. (Kog. 4:12.) w16.03 3:12, 13

Saatan peab sõda võitud kristlastega, kes on veel maa peal, ja „teiste lammastega”. (Joh. 10:16.) Tema eesmärk on selle lühikese aja jooksul, mis talle on jäänud, neelata alla nii palju Jehoova teenijaid kui võimalik. (Ilm. 12:9, 12.) Kas me suudame sellest sõjast võitjana välja tulla? Suudame küll! Piibel ütleb: „Kuradile seiske vastu, siis ta põgeneb teie juurest.” (Jaak. 4:7.) Paljud naeruvääristavad mõtet, et Saatan on üldse olemas. Neile on Saatan ja deemonid vaid väljamõeldud tegelased raamatutes, õudusfilmides või videomängudes. Sellised inimesed leiavad, et ükski intelligentne inimene ei peaks uskuma kurje vaime. Mida sina arvad, kas Saatanat häirib see, et teda ja ta nähtamatuid käsilasi peetakse vaid mingiteks rahvajuttude tegelasteks? Vaevalt küll! Sellise arvamuse tõttu on Saatanal lihtsam pimestada neid, kes kahtlevad tema olemasolus. (2. Kor. 4:4.) Selle idee propageerimine, et vaimolendeid pole olemas, on üks paljudest viisidest, mille abil Saatan inimesi eksiteele viib. w15 15/5 2:1, 2

Moosese pärisvanemad olid talle ilmselt rääkinud Jehoovast ja tema tõotusest vabastada heebrealased orjusest ning anda neile tõotatud maa. (1. Moos. 13:14, 15; 2. Moos. 2:5—10.) Kuna Mooses mõtiskles sügavalt Jehoova tõotuse üle vabastada iisraellased orjusest, kasvas tema usk Jumalasse ja armastus tema vastu. Nii nagu teised jumalateenijad, võis ka tema kujutleda vaimusilmas aega, mil Jehoova vabastab inimesed surma haardest. (Iiob 14:14, 15; Heebr. 11:17—19.) Pole siis ime, et Mooses armastas Jumalat, kes tundis kaasa heebrealastele ja kogu inimkonnale. Usk ja armastus olid Moosese tegude ajendiks kogu ta elu. (5. Moos. 6:4, 5.) Isegi kui vaarao ähvardas Moosest surmaga, ei löönud Mooses kartma, kuna tal oli tugev usk Jumalasse, armastus tema vastu ja lootus paremale tulevikule. (2. Moos. 10:28, 29.) w15 15/5 3:11—13

Jeesus sooritas oma esimese ime pulmapeol Galilea Kaanas. Külalisi tuli sellele peole arvatavasti oodatust rohkem. Mistahes põhjused seal aga polnud, igatahes lõppes vein otsa. Külaliste hulgas oli ka Jeesuse ema Maarja. Ta oli juba aastaid olnud kindel kõigis prohvetlikes tõotustes, mis tema poja kohta olid antud, ja ta teadis, et Jeesust hakatakse nimetama „Kõigekõrgema pojaks”. (Luuka 1:30—32; 2:52.) Kas Maarja uskus, et tema pojas on peidus mingid seni varjul olnud võimed? Selge oli see, et Maarjal ja Jeesusel oli pruutpaarist kahju ja nad tahtsid neid selles piinlikus olukorras aidata. Jeesus teadis, et külalislahkust peeti pühaks kohuseks. Niisiis muutis ta ime läbi mitusada liitrit vett „heaks veiniks”. (Joh. 2:6—11.) Jeesusel polnud mingit kohustust seda imet sooritada, kuid ta hoolis inimestest ja jäljendas oma taevase isa heldekäelisust. w15 15/6 1:3

Enne seda, kui Jeesus läks tagasi taevasse, esitasid jüngrid talle ülaltoodud küsimuse. Jeesuse vastusest ilmneb, et neil polnud veel õige aeg teada, millal Jumala kuningriik valitsema hakkab. Ta käskis oma jüngritel keskenduda kuulutustööle. (Ap. t. 1:7, 8.) Siiski õpetas ta neile ka seda, et neil tuleb oodata Jumala kuningriigi tulekut. Seepärast on kristlased apostlite päevist alates selle riigi tuleku eest palvetanud. Kui lähenes aeg, mil Jumala kuningriik pidi Jeesuse juhtimisel valitsema hakkama, aitas Jehoova oma rahval aru saada, millal see toimub. Aastal 1876 avaldas Charles Taze Russell ajakirjas Bible Examiner artikli pealkirjaga „Millal paganate ajad lõppevad?”. Selles andis ta mõista, et 1914 on tähendusrikas aasta. Artikkel seostas Taanieli prohvetiennustuse „seitse aega” „rahvastele määratud aegadega”, millest rääkis Jeesus. (Taan. 4:16; Luuka 21:24.) w15 15/6 4:11, 12

Inimeste valu puudutas Jeesuse südant. Kui suri Jeesuse sõber Laatsarus, nägi Jeesus teiste leina ning see „puudutas teda hingepõhjani ja teda valdas suur kurbus”. Sellised tunded haarasid Jeesust hoolimata teadmisest, et ta äratab peatselt Laatsaruse ellu. (Joh. 11:33—36.) Jeesus ei häbenenud oma tundepuhangut. Juuresolijad võisid näha, kui kiindunud oli ta Laatsarusse ja tema perekonda. Jeesuse kaastunne avaldus selles, et Jumala antud väega tõi ta oma sõbra tagasi ellu. (Joh. 11:43, 44.) Piibel ütleb Jeesuse kohta, et „temas väljendub täiuslikult Jumala olemus”. (Heebr. 1:3.) Seega tõestas Jeesus imesid tehes, et tema ja ta isa soovivad haigustele, valule ja surmale lõpu teha. Selle soovi täitmine hõlmab midagi kaugelt enamat, kui olid mõned üksikud ülesäratamisjuhtumid Piiblis. Jeesus ütles: „Tuleb aeg, kui kõik, kes on haudades,... tulevad välja.” (Joh. 5:28, 29.) w15 15/6 2:13, 14

Kuigi paljud usklikud arvavad ekslikult, et nad saavad Jumalat ülistada pärast oma surma taevas, mõistavad kõik Jehoova tunnistajad, et meil tuleb tuua talle austust siin ja praegu. Seega me järgime Jehoova ustavate teenijate eeskuju, kellest räägitakse kirjakohas Laul 99:1—3, 5—7. Nagu see laul näitab, toetasid Mooses, Aaron ja Saamuel kogu südamest oma aja õiget jumalateenimisviisi. Tänapäeval teenib Jeesuse võitud vendade jääk ustavalt vaimse templi maises õues, enne kui nad hakkavad koos Jeesusega taevas preestritena teenima. Miljonid „teised lambad” toetavad neid ustavalt. (Joh. 10:16.) Kuigi neil gruppidel on erinevad tulevikuväljavaated, teenivad need mõlemad üheskoos Jehoovat siin tema jalajäril. Üksikisikutena aga oleks meil hea endalt küsida: „Kas mina toetan kogu südamest puhast jumalateenimist?” w15 15/7 1:4, 5

Jehoova teenijad on alati oodanud Jumala prohvetiennustuste täitumist. Jesaja ennustas, et Jehoova toob pagendatud juudid tagasi oma kodumaale, ning ütles: „Õnnelikud on kõik, kes teda ootavad.” (Jes. 30:18.) Miika, kelle ennustus puudutas samuti Jumala muistset rahvast, väljendas oma otsustavust, öeldes: „Mina vaatan Jehoova poole. Ma ootan kannatlikult oma pääste Jumalat.” (Miika 7:7.) Sajandeid on Jumala teenijad oodanud messia ehk Kristuse kohta käivate prohvetiennustuste täitumist. (Luuka 3:15; 1. Peetr. 1:10—12.) Jumalateenijad tänapäeval on samuti ootel, sest mõned messia kohta käivad ennustused pole veel täitunud. Messia kuningriigi kaudu teeb Jehoova peagi inimkonna kannatustele lõpu, hävitades kogu kurjuse ja vabastades oma rahva praegusest ebakindlast, Saatana võimu all olevast maailmast. (1. Joh. 5:19.) Seega on meil tarvis jääda valvsaks ja olla kindlad, et praegune maailm liigub kiiresti oma lõpu poole. w15 15/8 2:1, 2

Jehoova juhatusel valmistasid iisraellased telkpühamu. (2. Moos. 25:8.) Hiljem ehitasid nad Jehoova kummardamiseks templi. (1. Kun. 8:27, 29.) Pärast Babüloonia vangipõlve kogunesid juudid korrapäraselt sünagoogides. (Mark. 6:2; Joh. 18:20; Ap. t. 15:21.) Algkristlased said kokku koguduseliikmete kodudes. (Ap. t. 12:12; 1. Kor. 16:19.) Tänapäeval on Jehoova tunnistajatel üle maailma kümneid tuhandeid kuningriigisaale, kus nad saavad väljaõpet ja teenivad Jumalat. Jeesus pidas Jeruusalemmas olevat Jehoova templit nii kalliks, et üks evangeeliumikirjutaja omistas talle prohvetlikud sõnad, mis on kirjas tänases päevatekstis. (Laul 69:9.) Ühegi kuningriigisaali kohta ei saa aga öelda „Jehoova koda” samas mõttes, nagu seda sai öelda Jeruusalemma templi kohta. (2. Ajar. 5:13; 33:4.) Piiblis on põhimõtted, mis õpetavad, kuidas meil tuleks tänapäeval oma jumalateenimispaikadesse suhtuda. w15 15/7 4:1, 2

Kas me suudame Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal üksteist armastavalt kohelda? Kui õpime praegu heldelt andestama ja väldime sattumast teistega konflikti, siis on meil seda kergem teha ka tulevikus. (Kol. 3:12, 13.) Elu uues maailmas ei pruugi tähendada seda, et me saame alati, mida tahame, ja just siis, kui me seda tahame. Meil on vaja olla tänulik ja rahul igas olukorras, sest me teame, et Jehoova ülemvõimule allumine toob alati häid tulemusi. See tähendab, et meil tuleb ilmutada siis just neidsamu omadusi, mida Jehoova ergutab meid praegu arendama. Kui õpime juba nüüd elama nii, nagu elaksime uues maailmas, siis arendame omadusi, mida meil on tarvis igavesti. Nii saab tulevane maailm meile järjest reaalsemaks. (Heebr. 2:5; 11:1.) Lisaks näitame sellega, kui väga me igatseme tulevikku, mil kõik kuuletuvad Jehoovale. Tõesti, praegu me valmistame end ette igaveseks eluks Jumala uues maailmas. w15 15/8 3:11, 12

Kui sa uurid turul küpseid puuvilju, näed sa, et need kõik pole täpselt ühesugused. Siiski on neil ühiseid tunnusjooni, mis aitavad kindlaks teha nende küpsust. Samamoodi erinevad küpsed kristlased üksteisest rahvuse, tausta, kultuuri, tervise, vanuse, kogemuste ja isiksuse poolest. Ent neil kõigil on ka sarnaseid omadusi, mis näitavad nende küpsust. Mis omadused need on? Küps Jehoova teenija jäljendab oma elus Jeesust, kes jättis meile eeskuju, et käiksime „hoolsalt tema jälgedes”. (1. Peetr. 2:21.) Jeesuse sõnul on kõige tähtsam armastada Jehoovat kogu südamest, hingest ja kogu oma mõistusega ning armastada ligimest nagu iseennast. (Matt. 22:37—39.) Küps kristlane püüab elada kooskõlas selle nõuandega. Tema eluviisist on näha, et kõige tähtsamaks peab ta oma suhteid Jehoovaga ning ennastohverdavat armastust inimeste vastu. w15 15/9 1:3—5

Hea südametunnistus teeb midagi enamat, kui vaid hoiatab meid vääralt käitumast. See ajendab meid tegema häid tegusid. Esmajärjekorras on nende heade tegude hulgas kuulutustöö, seda nii majast majja kui ka eraviisil. Pauluse südametunnistus ajendas teda kuulutama. Ta kirjutas: „Mu kohus on seda teha. Tõesti, häda mulle, kui ma head sõnumit ei kuuluta!” (1. Kor. 9:16.) Kui me teda jäljendame, siis kinnitab südametunnistus meile, et teeme õiget asja. Ja kui me kuulutame head sõnumit, siis me otsekui koputame nende südametunnistusele, kellega me räägime. Südametunnistus on selles meile väärtuslik abimees. Kui toitume korrapäraselt Jumala sõnast, mõtiskleme selle üle ja püüame õpitut oma elus rakendada, siis treenime oma südametunnistust. Nii on südametunnistus meile väärtuslik teejuht kristlikus elus. w15 15/9 2:16, 18

Jutustused Joosepi, Moosese ja Taaveti elust on Piiblis ühed üksikasjalikumad ja elavamad. Kui loeme, kuidas Jehoova neid katsumustes toetas ja kui võimsalt ta neid kasutas, kinnitab see meile, et Jehoova armastab oma teenijaid ja hoolitseb nende eest. Jehoova manitsused aitavad meil näha veel üht tema armastuse tahku. Kui Jehoova on patustanuid manitsenud ja need on seepeale tehtut kahetsenud, siis ta „annab heldelt andeks”. (Jes. 55:7.) Mida see tähendab? Taavet kirjeldas südamlikult Jehoova andestust: „Ta annab andeks kõik su eksimused, tervendab su kõigist tõbedest, vabastab su hauasügavusest, kroonib sind oma truu armastuse ja halastusega.” (Laul 103:3, 4.) Võtkem siis alati Jehoova nõuanded varmalt vastu, isegi kui sellega kaasneb manitsemine, ja tehkem kiiresti vajalikud muudatused, teades, et nõuandmisega väljendab Jehoova oma piiritut armastust meie vastu. (Laul 30:5.) w15 15/9 4:13, 14

Marta on hõivatud erilise söömaaja korraldamisega Jeesusele ning ta ärritub Maarja peale. Jeesus paneb tähele, et Marta pingutab üle, ning ütleb talle lahkelt: „Marta, Marta, sa muretsed ja vaevad end paljuga.” Seejärel annab ta mõista, et piisaks täiesti vaid ühest roast. Siis pöörab Jeesus tähelepanu Maarjale ja kiidab teda: „Maarja on endale hea osa valinud ja seda ei võeta temalt ära.” (Luuka 10:38—42.) Maarja unustab ilmselt varsti, mida ta sel erilisel õhtul sööb, kuid ta ei unusta kunagi seda, mida Jeesus õpetab, ja seda, et Jeesus teda tunnustab tema jagamatu tähelepanu eest. Rohkem kui 60 aastat hiljem kirjutas apostel Johannes, et Jeesus armastas Martat ja tema õde. (Joh. 11:5.) Nendest sõnadest ilmneb, et Marta võttis kuulda Jeesuse armastavat manitsust ja et ta teenis Jehoovat ustavalt kogu ülejäänud elu. w15 15/10 3:3, 4

Meil on rohkesti põhjuseid uskuda, et Jehoova aitab inimesi tänapäeval. Ikka ja jälle kuuleme, kuidas keegi on palunud Jumalalt abi ja siis seda ka saanud. (Laul 53:2.) Kui Allan oli Filipiinidel ühel väiksel saarel majast majja kuulutamas, kohtas ta naist, kes hakkas ootamatult nutma. Allan räägib: „See naine oli just samal hommikul esitanud palve, et Jehoova tunnistajad ta üles leiaksid. Jumal vastas tema palvele nii kiiresti ja see liigutas teda väga.” Vähem kui aasta möödudes pühendus see naine Jehoovale. Paljud Jehoova teenijad kogesid tema abi siis, kui nad võitlesid mingi sellise halva harjumusega nagu suitsetamine, uimastite kuritarvitamine või pornograafia vaatamine. Mõned räägivad, et nad püüdsid korduvalt sellistest pahedest enne Jehoova tundmaõppimist omaenda jõuga lahti saada, kuid see ei õnnestunud. Ent kui nad pöördusid abi saamiseks Jehoova poole, andis ta neile „jõu, mis ületab tavapärase”, ja nii said nad viimaks oma nõrkusest jagu. (Laul 37:23, 24.) w15 15/10 1:10, 11

Mõned tõusevad hommikul vara, et lugeda, mõtiskleda ja palvetada. Teised võtavad selleks aega lõunapausil. Sinule sobib ehk hoopis õhtupoolik või siis aeg enne voodisse minekut. Mõnele jälle meeldib lugeda Piiblit nii hommikul kui ka õhtul. Seega võib öelda, et me loeme Piiblit „päeval ja ööl” ehk korrapäraselt. (Joosua 1:8.) Tähtis on see, et võtaksime iga päev selleks aega vähemoluliste tegevuste arvelt. Piibel kinnitab korduvalt, et Jehoova õnnistab neid, kes mõtisklevad tema sõna üle ja püüavad õpitut ellu rakendada. (Laul 1:1—3.) Jeesus ütles: „Õnnelikud on ... need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.” (Luuka 11:28.) Kõige tähtsam on aga see, et igapäevane vaimsete asjade üle mõtisklemine aitab meil tuua kiitust meie imepärase aju loojale. Tema tasuks meile on rahuldust pakkuv elu juba praegu ja igavene elu tulevases õiglases maailmas. (Jaak. 1:25; Ilm. 1:3.) w15 15/10 4:17, 18

Kui Jeesus rääkis jüngritele oma peatsest hukkamisest, ütles apostel Peetrus talle parimate kavatsustega, et ta säästaks end. Jeesus aga nägi, et Peetruse mõtteviis on vale. Ta ütles Peetrusele ja teistele jüngritele otsekoheselt, mis on ennastsäästva hoiaku tagajärjed, ja loetles ennastohverdavusega kaasnevaid õnnistusi. (Matt. 16:21—27.) Peetrus võttis sellest õppust. (1. Peetr. 2:20, 21.) Palveta Jehoova poole, et ta aitaks sul mõista, milles su teismeline laps vajab abi. (Laul 32:8.) Mis võib näiteks osutada sellele, et su lapse usk on kõikuma löönud? Ehk on ta kaotanud rõõmu, räägib usukaaslastest kriitiliselt või on muutunud salatsevaks. Ära järelda kiirustades, et need on märgid sellest, et ta elab kaksikelu ja on ilmselt teinud mingi raske patu. Samas ära ignoreeri selliseid märke ja ära pea teismelise enesessetõmbumist pelgalt mööduvaks nähtuseks. w15 15/11 2:12, 13

Jehoova teenijate vaheline armastus ja ühtsus aitab neid ära tunda kui tõelisi kristlasi. Jeesus ütles: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Joh. 13:34, 35.) Apostel Johannes kirjutas: „Sellest on näha, kes on Jumala lapsed ja kes Kuradi lapsed: ükski, kes ei tee õigeid tegusid, ei hoia Jumala poole, nagu seegi, kes ei armasta oma venda. See on sõnum, mida te olete kuulnud algusest peale: me peame üksteist armastama.” (1. Joh. 3:10, 11.) Jehoova tunnistajate vahel valitsev armastus ja erakordne ühtsus tõendavad, et nemad on Kristuse tõelised järelkäijad, keda Jumal kasutab selleks, et hea sõnum kuningriigist saaks kuulutatud kogu maailmas. (Matt. 24:14.) w15 15/11 4:10, 11

Kuna kultuurid ja inimeste uskumused on väga erinevad, on meil igaühel tarvis püüda teha kindlaks, millal on õige aeg rääkida. Oletame, et keegi solvab sind, ehkki tal võivad olla head kavatsused. Sel juhul on tark võtta aega otsustamiseks, kas asi on ikka nii tõsine, et meil oleks vaja see teema üles võtta. Kui leiame, et on siiski tarvis rääkida, poleks tark teha seda ärritunud olekus, kui üle meie huulte võivad tulla mõtlematud sõnad. (Õpet. 15:28.) Samuti on meil vaja mõelda, millal on õige aeg rääkida Piibli tõest oma lähedastele. Me soovime, et nad õpiksid Jehoovat tundma, kuid meil on tarvis olla kannatlik ja tähelepanelik. Õiged sõnad õigel ajal võivad puudutada meie lähedase südant. w15 15/12 3:6, 8, 9

Kainet või tervet mõistust on eriti vaja siis, kui selgitus mõne diagnoosimise või raviviisi kohta tundub imelik või salapärane. Tasub mõelda, kas selgitus tõesti rahuldab mind. Kas see meetod on kooskõlas üldtuntud tõsiasjadega ja kas on rohkesti teisi pädevaid inimesi, kes peavad seda usaldusväärseks? (Õpet. 22:29.) Või kas püüab selgitaja rõhuda peamiselt tunnetele? Võib-olla väidetakse, et pakutav ravim on pärit kaugelt maalt ja seda pole veel jõutud tänapäevaste meetoditega testida. Mida selline väide tõestab või kas see tundub üldse mõistlik? Mõne diagnoosimismeetodi või raviviisiga kaasneb müstika, näiteks võidakse öelda, et ravimil on salajane koostisaine või et tegu on mingi tundmatu energiaga. See peaks tegema meid väga ettevaatlikuks, sest Jumal hoiatab igasuguse maagia eest. (5. Moos. 18:10—12; Jes. 1:13.) w15 15/12 4:16

Pühakirjas on palju näiteid ustavatest jumalateenijatest, keda püha vaim jõuliselt mõjutas. Neil inimestel polnud aga lootust elada tulevikus taevas. Üks selline mees oli Ristija Johannes. Jeesus pidas temast väga lugu, kuid teatas, et Johannes pole kutsutud taevasesse valitsusse. Ka Taavetit mõjutas Jumala püha vaim. (1. Saam. 16:13.) Ta oli väga vaimne mees ja kirjutas isegi mõned Piibli osad. (Mark. 12:36.) Siiski ütles Peetrus nädalatepühal: „Taavet ju ei läinud üles taevasse.” (Ap. t. 2:34.) Kuigi Jehoova andis oma püha vaimuga neile meestele väe teha hämmastavaid tegusid, ei valinud ta neid välja taevaseks eluks. See aga ei tähenda, nagu poleks nad selleks kõlvanud või olnuks neil midagi vajaka. Jehoova äratab need ustavad jumalateenijad ellu paradiislikul maal. (Joh. 5:28, 29; Ap. t. 24:15.) w16.01 3:16

Kui töötame koos nendega, keda me armastame, siis saame nendega lähedasemaks ja õpime neid paremini tundma. Me saame teada, missugused on nende sihid ja kuidas nad nende poole püüdlevad. Jeesus töötas koos Jehoovaga võib-olla miljardeid aastaid ning nende vahel kujunes tugev, murdumatu armastuse side ja vastastikune kiindumus. Nad olid erakordselt ühtsed ja nende koostöö oli täiesti harmooniline. Jeesus palus Jehoovat, et ta kaitseks tema jüngreid. Mis põhjusel? Ta palvetas: „Et nad võiksid olla üks, nii nagu meie oleme üks.” (Joh. 17:11.) Kui rakendame ellu Jumala põhimõtteid ja teeme kuulutustööd, siis mõistame järjest paremini tema suurepäraseid omadusi. Me saame aru, miks on tark teda usaldada ja tema juhatust järgida. Kui läheneme Jumalale, läheneb tema meile. (Jaak. 4:8.) Me saame lähedasemaks ka oma usukaaslastega, sest kogeme samasuguseid raskusi ja rõõme ning meil on samad sihid. w16.01 5:9, 10

Noomi on minemas oma kodumaale Iisraeli. Temaga on jäänud Rutt, kelle ees seisab võib-olla ta elu kõige tähtsam otsus. Tal on valida, kas minna tagasi koju ja jääda Moabimaale oma rahva juurde või rännata koos oma ämma Noomiga Petlemma. (Rutt 1:1—8, 14.) Rutt oleks kergesti võinud teha otsuse jääda Moabimaale, kus olid tema ema ja teised sugulased, kes oleksid ta enda juurde võtnud ja teda toetanud. Moab oli tema kodumaa. Sealne kultuur, keel ja rahvas olid talle läbi ja lõhki tuttavad. Noomi ei saanud talle Petlemmas midagi sarnast lubada. Tegelikult andiski ta Rutile nõu jääda Moabimaale. Noomi kartis, et ta ei suuda leida oma miniale ei abikaasat ega kodu. Mida Rutt tegi? Pane tähele erinevust tema ja Orpa vahel, kes „pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juurde”. (Rutt 1:9—15.) Kas Rutil oli soov pöörduda tagasi oma rahva ebajumalate juurde? Ei olnud. w16.02 2:4, 5

Taavet ja Abisai hiilivad ööpimeduses läbi Sauli laagripaiga, kus on unne suikunud 3000 sõjameest. Laagri keskel leiavad need kaks meest kuningas Sauli, kes magab sügavalt. Saul on tulnud Juuda kõrbe, et leida üles Taavet ja ta ära tappa. Abisai sosistab: „Luba ma löön ta [Sauli] odaga maasse, ühest löögist piisab!” Taaveti vastus on aga hämmastav: „Ära puutu teda! Sest kes võiks tõsta käe Jehoova võitu vastu ja jääda karistamata? ... Jehoova pärast on mõeldamatu, et tõstaksin käe oma isanda, Jehoova võitu vastu!” (1. Saam. 26:8—12.) Taavet mõistis, mida ustavus Jumalale hõlmab. Tal polnud mingit kavatsust Saulile viga teha, sest Saul oli Jumala võitud kuningas. Ka tänapäeval ootab Jehoova kõigilt oma teenijatelt, et nad peaksid lugu neist, kelle ta on ametisse määranud, ja „peaksid kalliks ustavust”. w16.02 4:1, 2

Kas sina oled noor, kellel on soov minna ristimisele? Kui nii, siis oled sa astumas kõige aulisemat sammu, mis inimesel võimalik. Ent ristimine on samas ka väga tõsine samm. See sümboliseerib Jehoovale pühendumist, talle antud pühalikku tõotust teenida teda igavesti ja seada tema tahe kõigest muust oma elus ettepoole. Loomulikult tuleks sul minna ristimisele vaid siis, kui oled sellise otsuse langetamiseks piisavalt küps, kui see on sinu enda soov ja kui mõistad, mida pühendumine tähendab. Mida teha siis, kui sa pole kindel, kas oled ristimiseks valmis? Või kui soovid lasta end ristida, kuid su vanemad leiavad, et peaksid veel ootama ja saama kogenumaks? Ära kaota kummalgi juhul lootust. Püüa hoopis võtta seda kui võimalust vaimselt edeneda, et oleksid peagi valmis laskma end ristida. w16.03 2:1, 2

Mõned on abiellunud enne Piibli tundmaõppimist ja nende abikaasa ei ole Jehoova tunnistaja. Siiski aitab Piibli põhimõtete rakendamine hoida perekonnas rahu. See hõlmab seda, et kristlane teeb oma pereliikmetega võimalikult suurel määral koostööd, ilma et ta teeks järeleandmisi oma uskumustes. See ei pruugi küll olla kerge, kuid tasuks mõelda, milliseid häid tulemusi see võib tuua. Kuna me teame, kui raevukalt Saatan praegu perekondi ründab, on Jumala teenijatel ülioluline teha abielus head koostööd. Sõltumata sellest, kui kaua te olete juba abielus olnud, on vajalik mõelda, kuidas kumbki teist saab oma sõnade ja tegudega abielu tugevdada. Vanemad koguduseliikmed saavad noorematele selles osas head eeskuju anda. Näiteks võivad nad vahel mõnd noort abielupaari enda pere piibliõhtule kutsuda. Nii näevad nooremad, kui tähtis on abikaasade omavaheline kiindumus ja ühtsus, ükskõik kui kaua on abielus juba oldud. (Tiit. 2:3—7.) w16.03 3:14, 15