November

Kuigi Aabraham suri „eaka ja rahulolevana”, ei peaks me sellest järeldama, et talle piisas tema elueast ja et tal polnud soovi tulevikus elada. Piibel ütleb Aabrahami kohta: „Ta ootas kindlale alusele rajatud linna, mille kavandaja ja ehitaja on Jumal.” (Heebr. 11:10.) Kujutle Aabrahami rõõmu tulevikus, kui ta elab maises paradiisis ja saab üha tugevdada oma sõprust Jehoovaga. Kui liigutatud ta võib küll olla, kui saab teada, et tema usk aitas Jehoova teenijaid veel tuhandeid aastaid pärast tema surma! Paradiisis saab Aabraham ka teada, et sellel, et ta sai oma poja otsekui surnuist tagasi, oli sümboolne tähendus. (Heebr. 11:19.) Samuti kuuleb ta sellest, et tema valu enne Iisaki ohverdamist on aidanud miljonitel inimestel saada aimu, millist valu võis tunda Jehoova, kui ta andis oma armsa poja Jeesus Kristuse lunastusohvriks. (Joh. 3:16.) w16.02 1:15, 16

Meie ustavuse Jehoovale võib panna proovile see, kui mõni vastutav vend kohtleb meid ebaõiglaselt. Ka Joonatan seisis silmitsi sarnase probleemiga. Kuningas Saul, kelle Jumal oli ametisse pannud, teadis oma poja sõprusest Taavetiga, kuid ta ei mõistnud seda. Saul sai Joonatani peale maruvihaseks ja alandas teda. Ent Joonatan ei vastanud samaga. Ta jäi ustavaks nii Jumalale kui ka Taavetile, kellest sai Iisraeli järgmine kuningas. (1. Saam. 20:31—41.) Jehoova rahva kogudustes ei juhtu tänapäeval just sageli, et vastutavad vennad kohtleksid kedagi ebaõiglaselt. Ent ka need vennad on ebatäiuslikud ja võivad meie tegusid vääriti mõista. (1. Saam. 1:13—17.) Kui kunagi peaks juhtuma, et meid mõistetakse valesti või koheldakse ebaõiglaselt, siis jäägem ikka ustavaks Jehoovale. w16.02 3:14, 15

Mõned ei pruugi täpselt aru saada, mis vahe on pühendumisel ja ristimisel. Mõni noor võib öelda, et ta on Jehoovale pühendunud, kuid pole veel valmis laskma end ristida. Kas see on loogiline? Pühendudes tõotab inimene Jehoovale, et soovib teda igavesti teenida. Ristimisega näitab inimene aga teistele, et ta on Jumalale pühendunud. Seega on ristimine otsekui avalik tunnistus selle kohta, et inimene on isiklikus palves Jehoovale juba pühendunud. Enne ristimisele minekut peaksid tegema kindlaks, et mõistad, mis on pühendumine. Kokkuvõtlikult võiks öelda, et kui pühendad oma elu Jehoovale, ei kuulu sa enam enesele. Sa tõotad Jehoovale, et sead tema tahte täitmise ettepoole kõigest muust oma elus. Iga tõotust tuleb võtta tõsiselt, eriti veel Jumalale antud tõotust. (Matt. 5:33.) w16.03 1:14, 15

Kasutades näitena inimkeha, keskendus Paulus ühtsusele koguduses, mille pea on Jeesus Kristus. Ta rääkis koostööst „iga liigese abil, mis annab oma panuse”. (Efesl. 4:16.) Mida saab meist igaüks, olgu siis noor või vana, tugev või nõrk, teha koguduse ühtsuse ja vaimsuse heaks? Tähtis on olla alandlik ja pidada lugu kogudusevanematest, kellele Jeesus on usaldanud koguduse juhtimise. (Heebr. 13:7, 17.) See ei pruugi alati olla kerge. Ent me võime julgelt paluda Jumalalt abi. Tema püha vaim aitab meil alluda koguduse kaudu antavatele juhenditele kogu südamest. Kui me vahel tunneme, et on raske mõnd juhtnööri järgida, siis peaksime mõtlema sellele, et meie alandlik koostöö edendab koguduse ühtsust. Peale selle aitab selline koostöö meil kõigil kasvada armastuses. w16.03 3:8, 9

Mõnda venda pole nooremana innustatud seadma eesmärke Jehoova teenistuses. See pole muidugi aidanud neil Jehoova teenimist oma elus esikohale seada. (Matt. 10:24.) Seepärast peaks kogudusevanem võtma aega, et arendada sõprussuhteid vennaga, kellele soovitakse koguduses ülesandeid anda, ning kinnitama talle, et ta on koguduses vajalik. Mingi aja pärast võiks vanem koos temaga maha istuda, et arutleda mõne kirjakoha üle ja aidata tal mõelda oma pühendumistõotusele. (Kog. 5:4; Jes. 6:8; Matt. 6:24, 33; Luuka 9:57—62; 1. Kor. 15:58; 2. Kor. 5:15; 13:5.) Kogudusevanem võiks talt küsida: „Mida sa Jehoovale lubasid, kui end talle pühendasid?” Püüdes puudutada tema südant, võib kogudusevanem talt küsida: „Mis sa arvad, mida tundis Jehoova, kui lasid end ristida?” (Õpet. 27:11.) „Mida võis tunda Saatan?” (1. Peetr. 5:8.) Vanemad ei tohiks kunagi alahinnata mõju, mida võib avaldada hoolikalt valitud piibliteksti lugemine. w15 15/4 2:9, 11

Miks ei vasta Jehoova alati meie palvetele otsekohe? Tuleta meelde, et ta ise on võrrelnud enda ja meie suhteid isa ja lapse suhetega. (Laul 103:13.) Lapsevanem ei täida jalamaid igat lapse soovi. Mõni lapse soov võib olla lihtsalt mööduv kapriis. Teiste puhul on tarvis oodata õiget aega. Ja mõne soovi täitmine ei pruugi olla lapse enda või teiste parimates huvides. Peale selle võib lapse iga soovi kohene täitmine muuta tema ja vanemate vahelised suhted isanda ja orja suhete sarnaseks, kusjuures laps oleks sel juhul isanda rollis. Samamoodi võib Jehoova just meie endi huvides teatud aja oodata, enne kui meie palvetele vastab. See on tema kui meie targa looja, armastava isanda ja taevase isa õigus. Kui Jehoova täidaks viivitamatult kõik meie palved, läheksid meie ja Jumala vahelistes suhetes rollid segamini. (Jes. 29:16; 45:9.) w15 15/4 4:6, 7

Praeguse maailma lõpp läheneb. Saatan tahab, et me laseksime valvsusel nõrgeneda, säästaksime ennast, seades end praeguses maailmas mugavalt sisse, ja kaotaksime teenistuses innukuse. Ära lase sel juhtuda, vaid püsi valvel! (Matt. 16:22, 23; 24:42.) Ära kunagi usu Saatana petturlikku propagandat, et lõpp on veel kaugel või et see ei tulegi! Saatan tahab panna meid uskuma, et Jumal ei armasta meid ega andesta meie patte. See on osa Saatana valepropagandast. Kuid keda tegelikult Jehoova ei armasta? Saatanat. Või kellele ta tegelikult ei andesta? Jällegi, Saatanale. Ent Jehoova ustavatele teenijatele kinnitab Piibel: „Jumal ei ole ülekohtune, et ta unustaks ära teie töö ja armastuse, mida olete osutanud tema nime vastu.” (Heebr. 6:10.) Jehoova peab väärtuslikuks meie jõupingutusi olla talle meelepärased ja meie teenistus ei ole asjatu. (1. Kor. 15:58.) Nii et ärgem laskem end eksitada Saatana petlikul propagandal! w15 15/5 1:16—19

Aabrahamil oli nii palju tõendeid oma tulevikulootuse kohta, et ta otsekui nägi seda, mis polnud veel toimunud. Aabrahami usk Jumala tõotustesse tugevdas tema otsustavust täita Jumala tahet. Ta lahkus Uri linnast ega jäänud ühessegi Kaananimaa linna püsivalt elama. Aabraham teadis, et nendel linnadel pole tulevikku, sest nende valitsejateks olid jumalakartmatud mehed. (Joosua 24:2.) Ülejäänud aja oma pikast elust ootas Aabraham „kindlale alusele rajatud linna, mille kavandaja ja ehitaja on Jumal”. (Heebr. 11:10.) Aabraham juba otsekui nägi end elamas paigas, mida valitseb Jehoova. Aabel, Eenok, Noa, Aabraham ja teised nendesarnased uskusid surnute ülesäratamisse ning ootasid, et nad saaksid elada „kindlale alusele rajatud linna” ehk Jumala kuningriigi alluvuses. Sellistele õnnistustele mõtlemine tugevdas nende usku Jehoovasse. (Heebr. 11:15, 16.) w15 15/5 3:8, 9

Jehoova on näidanud oma väge Jeesus Kristuse kaudu hämmastaval viisil. Neljas evangeeliumis on uskutugevdavaid üksikasju mõnede Jeesuse imetegude kohta. Ilmselt oli neid imesid palju rohkem, kui Piiblis kirjas. (Matt. 9:35; Luuka 9:11.) Jumala vägi avaldus tõepoolest Jeesuse kaudu, nii et apostel Paulus sai tema kohta öelda: „Kristus [on] Jumala vägi.” Ent kuidas puudutavad Jeesuse imed meie elu? Apostel Peetrus ütles, et Jeesus tegi imesid. (Ap. t. 2:22.) Vägevad teod, mida Jeesus maa peal olles tegi, on eelkuma palju suurematest imedest, mida ta teeb oma tuhandeaastase valitsuse ajal. Need annavad ettekujutuse imedest, mida Jeesus teeb tulevikus ülemaailmselt. Samuti aitavad tema imeteod meil teda ennast ja Jumalat tundma õppida. w15 15/6 1:1, 2

Jeesus mõistis, et tema isa Jehoova oli selle naise tervendanud, ning ütles lahkelt: „Tütar, sinu usk on sind terveks teinud. Mine rahuga ja ole terve oma piinarikkast haigusest.” (Mark. 5:34.) Kui armastav ja lahke Jeesus küll on! Tema südames on koht kõigile haigetele. Saatan soovib meid veenda, et keegi ei armasta meid ja meil pole mingit väärtust. Jeesus aga tõestas oma imedega, et ta tõesti hoolib meist ja meie mured lähevad talle korda. Kui osavõtlik kuningas ja ülempreester! (Heebr. 4:15.) Ei pruugi olla lihtne mõista, mida tunnevad need, kel on mõni krooniline haigus, eriti siis, kui meil endal pole seda kunagi olnud. Tuleks aga meeles pidada, et Jeesus oli osavõtlik kõigi haigete suhtes, kuigi ta ise polnud kunagi haige. Tehkem oma parim, et jäljendada tema eeskuju. (1. Peetr. 3:8.) w15 15/6 2:11, 12

Meil on au mitte ainult teada Jumala nime, vaid seda tema rahvana ka kanda. (Jes. 43:10; Ap. t. 15:14.) Me palume oma taevast isa, öeldes: „Pühitsetud saagu sinu nimi.” (Matt. 6:9.) See võib ajendada meid paluma Jehoovalt abi, et hoiduda ütlemast või tegemast midagi, mis tema nime teotaks. Me ei taha olla sellised nagu mõned esimesel sajandil, kes ei teinud ise seda, mida nad teistele õpetasid. Mida on tarvis, et Jumala nimi saaks täielikult pühitsetud ning teotusest puhastatud? Selleks on Jehooval vaja kõrvaldada kõik need, kes seisavad vastu tema ülemvõimule. (Hes. 38:22, 23.) Aja jooksul saavad inimesed taas täiuslikuks. Kuidas me küll igatseme seda aega, mil kõik intelligentsed loodud peavad Jehoova nime pühaks! Siis on meie taevane isa „kõige ainus valitseja”. (1. Kor. 15:28.) w15 15/6 4:7, 10

Sõna „jalajäri” kasutatakse Piibli heebreakeelses osas piltlikus mõttes ka iisraellaste muistse templi kohta. (1. Ajar. 28:2; Laul 132:7.) Kuna see oli õige jumalateenimise keskus maa peal, oli see Jehoova silmis väga kaunis. Ainuüksi selle templi olemasolu oli tema jalajärile austuseks. (Jes. 60:13.) Nüüdisajal pole õige jumalateenimise keskus enam maa peal olev tempel. On aga olemas vaimne tempel, mis toob Jehoovale palju rohkem au kui mingi ehitis. See sümboolne tempel on korraldus, mis võimaldab inimestel tänu Jeesus Kristuse preestriametile ja tema toodud ohvrile saada Jumalaga lepitatud. See tempel tuli olemasollu ehk see korraldus hakkas kehtima aastal 29 m.a.j Jeesuse ristimisega, kui ta määrati Jehoova suure vaimse templi ülempreestriks. (Heebr. 9:11, 12.) w15 15/7 1:1—3

Kui Jeesus tuleb „oma vägevuses ja suures auhiilguses”, annab ta tasu ustavatele ja karistab ustavusetuid. (Matt. 24:46, 47, 50, 51; 25:19, 28—30.) Matteuse aruande järgi lõpetab Jeesus koondtundemärgi kirjelduse mõistujutuga lammastest ja kitsedest, öeldes: „Kui Inimesepoeg tuleb oma auhiilguses koos kõigi inglitega, siis ta istub oma suursugusele troonile. Kõik rahvad kogutakse tema ette ja ta eraldab inimesed üksteisest, nagu karjane eraldab lambad kitsedest. Ta paneb lambad oma paremale käele, kitsed aga vasakule.” (Matt. 25:31—33.) Millist kohtuotsust lambad ja kitsed enda kohta kuulevad? Mõistujutt lõppeb sõnadega: „Need [kitsed] lähevad igavesse surma, aga õiged igavesse ellu.” (Matt. 25:46.) w15 15/7 2:11, 12

On loomulik tunda kiindumust oma maa, kultuuri, keele ja ka harjumuspärase toidu vastu. Ent me peaksime vältima hoiakut „minu oma on parim”. Jehoova on loonud väga mitmesuguseid asju, mida me saame nautida. (Laul 104:24; Ilm. 4:11.) Miks peaks siis väitma, et üks toimimisviis on teisest parem? Jumal soovib, et kõiksugused inimesed õpiksid tundma tõde ja elaksid igavesti. (Joh. 3:16; 1. Tim. 2:3, 4.) Kui suhtume eelarvamusteta teiste mõtetesse, rikastab see meie elu ja kaitseb meie kristlikku ühtsust. Et jääda Jehoovale ustavaks, ei tohiks me sekkuda maailma vaidlustesse. Me vihkame uhkust ja võitlusvaimu, mis valitseb Saatana maailmas. Kui tänulikud me oleme Jehoovale, et ta on õpetanud meid olema rahumeelsed ja alandlikud! w15 15/7 3:17, 18

On palju võimalusi, kuidas me saame väljendada oma armastust Jehoova vastu. Me saame osutada armastust Jumala ja ligimeste vastu näiteks sellega, et teeme innukalt kuulutustööd. (Matt. 24:14; 28:19, 20.) Me väljendame oma siirast armastust Jehoova vastu ka siis, kui jääme usuproovides laitmatuks. (Laul 84:11; Jaak. 1:2—5.) Isegi kui meid tabavad rängad katsumused, võime olla kindlad, et Jumal näeb meie kannatusi ja aitab meid, sest me oleme talle kallid. (Laul 56:8.) Armastus Jehoova vastu ajendab meid mõtisklema tema loomistöö ja teiste imeliste tegude üle. Me väljendame oma armastust Jumala vastu ja näitame, et peame kalliks tema sõna, kui uurime hoolega Piiblit. Kuna me armastame Jehoovat, siis räägime temaga korrapäraselt palves ja saame nii temaga järjest lähedasemaks. Meie armastus Jumala vastu süveneb üha, kui mõtleme lunastusohvrile, mille ta lasi tuua meie pattude eest. (1. Joh. 2:1, 2.) Need on vaid mõned viisid, kuidas me osutame Jehoovale vastuarmastust tema igikestva armastuse eest. w15 15/8 1:6, 17, 18

Uues maailmas võib tulla ette aegu, mil meil on tarvis kannatlikkust. Näiteks võime kuulda rõõmsat uudist, et kellegi lähedane või sõber on surmast üles äratatud. Meil endil aga tuleb ehk veel oodata, kuni meie lähedased üles äratatakse. Kas me tunneme sel juhul koos teistega rõõmu ja oleme kannatlikud? (Rooml. 12:15.) Kui õpime Jehoova tõotuste täitumist kannatlikult ootama juba praegu, aitab see meil olla kannatlik ka tulevikus. Samuti saame valmistuda tulevikuks, kui oleme kannatlikud seoses järjest selginevate Piibli tõdedega. Kas oleme hoolsad seda uut materjali uurima ja püüame olla kannatlikud, kui me kõigest kohe aru ei saa? Kui see on nii, siis pole meil arvatavasti raske olla kannatlik ka tulevikus, kui Jehoova annab meile uusi juhendeid. (Õpet. 4:18; Joh. 16:12.) w15 15/8 3:9, 10

Apostel Paulus kirjutas Efesose kristlastele, et neil oleks vaja vaimselt kasvada. Ta õhutas neid püüdlema edasi, kuni nad saavutavad „ühtsuse usus ja Jumala poja põhjalikus tundmises, täiskasvanu [„küpse inimese”, allmärkus] taseme, Kristuse täielikkusele vastava kasvu”. (Efesl. 4:13.) Kui Paulus selle kirja kirjutas, oli Efesose kogudus tegutsenud juba päris mitu aastat. Paljud sealsed jüngrid olid kogenud, küpsed kristlased. Mõningatel oli aga vaja pürgida edasi küpsuse poole. Tänapäeval on olukord Jehoova tunnistajate kogudustes üsnagi sarnane. Paljud vennad ja õed on teeninud Jumalat pikka aega ja saavutanud kristliku küpsuse. Kõik aga muidugi pole veel sealmaal. Näiteks ristitakse igal aastal tuhandeid inimesi ja seega on päris paljudel vaja püüelda küpsuse poole. Kuidas on lood sinuga? (Kol. 2:6, 7.) w15 15/9 1:2, 3

Paljud on kogenud, et parajal määral kehalist aktiivsust on kasulik tervisele ning see värskendab nii keha kui ka vaimu. Ent kui meile meeldib teha sporti kellegagi koos, siis kas on ükskõik, kellega? Õpetussõnad 13:20 ütleb: „Kes tarkadega läbi käib, saab targaks, aga kes rumalatega seltsib, sellel läheb halvasti.” Seega tuleks meil meelelahutuse osas teha tarku valikuid, võttes appi Piibli alusel treenitud südametunnistuse. Samuti peaksime mõtlema sellele, millal meelt lahutada. Kas sa plaanid meelelahutuse selliseks ajaks, mil pole teokraatlikke tegevusi, nagu koosolekuid, kuulutustööd ja iseseisvat piibliuurimist? Või kas püüad teokraatlikke tegevusi kuidagi mahutada vaba aja veetmise vahele? Mis on sinule kõige olulisem? Jeesus ütles: „Pidage siis kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki ja tema õigust ning kõike seda muud antakse teile.” (Matt. 6:33.) Kas sinu südametunnistus ajendab sind kooskõlas Jeesuse nõuandega seadma tähtsamad asjad esikohale? w15 15/9 2:13, 15

See oli õigeaegne ja hea nõuanne. Nii hoiatas Jehoova Kaini, kui ilmnes, et too on väga ohtlikul teel. Paraku ei võtnud Kain seda hoiatust kuulda ja tagajärjed olid kurvad. (1. Moos. 4:11—13.) Kui Jeremija kirjutaja Baaruk oli väsinud ja masenduses, andis Jehoova talle nõu, et aidata tal näha tema probleemi tegelikku olemust. Erinevalt Kainist võttis Baaruk nõu kuulda ja jäi seetõttu ellu. (Jer. 45:2—5.) Paulus kirjutas: „Keda Jehoova armastab, seda ta manitseb. Ta karistab igaüht, kelle ta kui poja vastu võtab.” (Heebr. 12:6.) Ent manitsus ei hõlma üksnes karistamist. Sellel on erinevaid vorme. On palju Piibli näiteid ustavatest jumalateenijatest, kel oli äärmuslikke katsumusi, millega võis kaasneda ka manitsemine ja millest nad said nii mõndagi õppida. w15 15/9 4:12, 13

Gibeonlased tunnistasid targalt, et Iisraeli rahva taga seisis tõeline Jumal. Raahab nägi samuti Jumala kätt. Kuna ta oli saanud teada, kuidas Jehoova oli oma rahva päästnud, ütles ta iisraellastest luurajatele: „Ma tean, et Jehoova annab selle maa teile.” Ta uskus, et Jehoova suudab päästa tema ja ta pere, ehkki oma usu ülesnäitamisega seadis ta end ohtlikku olukorda. (Joosua 2:9—13; 4:23, 24.) Need ja teised näited Piiblis aitavad meil mõista, mida tähendab näha Jumalat või tema kätt. Kui õpime Jumalat tundma, võime ka meie näha tema kätt, sest me näeme tema omadusi ja tegusid oma „südame silmadega”. (Efesl. 1:18.) Kahtlemata soovime olla sellised nagu need muistsed ja tänapäevased jumalateenijad, kes on selgelt näinud, kuidas Jehoova toetab oma rahvast. w15 15/10 1:6, 7, 9

Jeesus armastas isetult paljusid jumalakartlikke naisi, nagu oma armsat ema Maarjat ning ka Marta õde Maarjat, kuid vaid Marta kohta on öeldud nimeliselt, et Jeesus armastas teda. (Joh. 19:25—27.) Miks mainitakse Martat nii eriliselt? Jeesus armastas Martat tema külalislahkuse ja töökuse pärast, kuid eelkõige tema vaimsuse pärast. Marta tõesti uskus Jeesuse õpetusi ja seda, et Jeesus on tõotatud messias. (Joh. 11:21—27.) Samal ajal oli ta muidugi ebatäiuslik nagu me kõik. Kord, kui Marta võõrustas Jeesust, sai ta oma õe Maarja peale pahaseks ja ütles Jeesusele, et too tema õde korrale kutsuks. Marta lausus: „Isand, kas sa ei hooli sellest, et mu õde on jätnud kõik toimetused minu teha? Ütle talle, et ta mulle appi tuleks.” (Luuka 10:38—42.) w15 15/10 3:1, 2

Kui mõtiskleme järjepidevalt vaimsete asjade üle, säilib meie innukus tõe suhtes. Tänu sellele saame olla kosutuseks oma vendadele ja õdedele ning ka huvilistele, keda kuulutustööl kohtame. Kui mõtleme sügavalt Jumala suurima kingituse, Jeesuse lunastusohvri peale, aitab see meil pidada kalliks lähedasi suhteid oma taevase isaga. (Rooml. 3:24.) Mark Lõuna-Aafrikast, kes oli kristliku erapooletuse pärast kolm aastat vangis, ütleb: „Mõtisklemist võib võrrelda põneva seiklusega. Mida rohkem me vaimsete asjade üle mõtiskleme, seda rohkem avastame uusi asju meie Jumala Jehoova kohta. Kui tunnen vahel masendust või muret tuleviku pärast, võtan Piibli ja mõtisklen mõne salmi üle. See tõesti rahustab mind.” w15 15/10 4:15

Kui võimalik, selgita lapsele oma otsuse või reegli tagamaid. Kui teismeline mõistab sinu mõttekäiku, on ta tõenäoliselt meelsamini valmis sulle kuuletuma. Barry, kes on üles kasvatanud neli last, sõnab: „Kui teismelised teavad, miks mingi korraldus on tehtud, aitab see neil sind usaldada, sest nad näevad, et sinu otsused pole suvalised, vaid põhjendatud.” Ära unusta, et teismelisest on saamas täiskasvanu ja et tal tuleb õppida kasutama oma mõtlemisvõimet. (Rooml. 12:1.) Barry selgitab: „Teismelised peavad õppima langetama arukaid otsuseid, mis rajanevad pigem mõistusel kui tunnetel.” Kui oled alandlik ja selgitad, miks sa mingi otsuse tegid, tunneb su laps, et sa arvestad tema vanusega, ja ta õpib langetama otsuseid, kasutades oma mõtlemisvõimet. w15 15/11 2:11

Praegu on maa peal miljoneid inimesi, kes teenivad Jehoovat ning räägivad tema nimest ja eesmärgist. Kuidas peaksid Jehoova teenijad üksteisesse suhtuma? (Rooml. 12:10.) Apostel Peetrus kirjutas: „Nüüd, kus te olete tõele kuuletudes end puhastanud ja teie keskel valitseb siiras vennalik kiindumus, armastage üksteist kogu südamest.” Ta rõhutas veel kord: „Eelkõige aga armastage üksteist kogu südamest.” (1. Peetr. 1:22; 4:8.) Meie ülemaailmse organisatsiooni teeb eriliseks see, et meie vahel valitseb tõeline armastus. Ja kuna me armastame Jehoovat ning kuuletume tema seadustele, toetab ta meid universumi kõige võimsama jõuga, oma püha vaimuga. Tänu sellele on meie rahvusvaheline vennaskond tõeliselt ühtne. (1. Joh. 4:20, 21.) w15 15/11 4:8, 9

Jehoova ei oota, et peaksime tema ja ta eesmärkide tundmaõppimiseks omandama teatud keele. (Ilm. 7:9, 10.) Kas Jumala suhtlust inimestega on takistanud see, et on olemas nii palju eri keeli ja väikseid erinevusi piiblitõlgetes? Ei ole. Näiteks me teame ehk vaid mõnda sõna selles keeles, mida Jeesus kasutas. (Matt. 27:46; Mark. 5:41; 7:34; 14:36.) Ent Jehoova hoolitses selle eest, et Jeesuse edastatud sõnum tõlgitaks kreeka keelde ja hiljem ka teistesse keeltesse. Aja jooksul kirjutasid juudid ja kristlased algseid käsikirju üha uuesti ümber, säilitades niimoodi pühi kirjutisi. Need ümberkirjutused tõlgiti omakorda paljudesse teistesse keeltesse. Johannes Chrysostomos, kes elas neljandal-viiendal sajandil m.a.j, ütles, et Jeesuse õpetused on tõlgitud keeltesse, mida kõnelevad Süürias, Egiptuses, Indias, Pärsias, Etioopias ja paljudes teistes paikades elavad inimesed. w15 15/12 1:10, 11

Meie sõnad võivad olla just need, mida kuulaja vajab, ent kui me ei vali rääkimiseks õiget aega, ei pruugi need olla nii mõjusad. Näiteks 2011. aasta märtsis laastasid Jaapani idaosa maavärin ja tsunami, mille tõttu hävisid terved linnad. Üle 15000 inimese kaotas oma elu. Kuigi Jehoova tunnistajad kannatasid ühes teistega, kasutasid nad igat võimalust, et Piibli abil leinajaid lohutada. Paljud sealsed inimesed on budistid ja nad teavad Piibli õpetustest üsna vähe või ei tea üldse midagi. Meie vennad mõistsid, et vahetult pärast tsunamit pole ehk kõige parem aeg hakata leinast murtutele ülestõusmislootusest rääkima. Nad kasutasid oma kõneandi hoopis selleks, et inimesi emotsionaalselt toetada ja neile Piibli põhjal selgitada, miks sellised kohutavad asjad süütute inimestega juhtuvad. w15 15/12 3:7

Kahjuks näevad mõned praeguses kasuahnes maailmas teiste haigustes võimalust raha teenida. Mõned inimesed või firmad üritavad kliente veenda, kui vajalik on osta just nende kalleid tooteid, kuid tegelikult on nende eesmärk vaid selle pealt kasu lõigata. Inimesele, kes otsib meeleheitlikult oma haigusele leevendust või soovib oma elupäevi pikendada, võivad sellised ravivõimalused näida ahvatlevana. Arukas inimene on eriti ettevaatlik soovituste suhtes, mis tulevad neilt, kelle pädevus on kaheldav. Abiks võib olla selline arutlus: „Ta ütleb, et see vitamiin, ravim või dieet on paljusid aidanud, aga kas selle kohta on usaldusväärseid tõendeid? Inimesed on erinevad. Kas mul on alust uskuda, et see aitab mind? Kas ma peaksin asja rohkem uurima või konsulteerima kellegagi, kes on selles valdkonnas piisavalt pädev?” (5. Moos. 17:6.) w15 15/12 4:14, 15

Paulus mõistis, kuidas peaks Kristuse armastus meid mõjutama. See peaks meid sundima ehk ajendama kogu oma eluga teda austama. Kui saame täielikult aru, mida Jehoova on meie heaks teinud ja see puudutab meie südant, siis soovime elada oma elu Jeesuse õpetuse järgi. Kuidas me saame seda teha? Need, kes armastavad Jehoovat, soovivad järgida Kristuse eeskuju, käia hoolsalt tema jälgedes. (1. Peetr. 2:21; 1. Joh. 2:6.) Kuulekusega saame näidata oma armastust Jumala ja Kristuse vastu. Jeesus ütles: „Kes on minu käsud omaks võtnud ja neist kinni peab, see armastab mind. Aga seda, kes armastab mind, armastab mu isa, ning minagi armastan teda.” (Joh. 14:21; 1. Joh. 5:3.) Seega küsi endalt: „Mis valdkondades ma juba käin Jeesuse jälgedes? Milles oleks mul tarvis paraneda?” Selline enese läbiuurimine on väga tähtis, sest me elame jumalakartmatu maailma pideva surve all. (Rooml. 12:2.) w16.01 2:7—9

Kas tunned endas suurt indu teha kuulutustööd? Kas uurid agaralt Jumala sõna ja armastad süüvida „Jumala tarkuse sügavustesse”? (1. Kor. 2:10.) Kas oled kogenud, et Jehoova õnnistab sinu teenistust kuidagi eriliselt? Kas sul on tuline soov täita Jehoova tahet? Kas tunned sisimas suurt vastutust teisi vaimselt aidata? Kas oled näinud tõendeid, et Jehoova on sind erilisel viisil aidanud? Kui sinu vastus kõigile nendele küsimustele on kindel jah, siis kas see näitab, et oled saanud taevase kutse? Ei, seda see ei näita. Mispärast? Sest selliseid tundeid võivad kogeda kõik jumalateenijad, olgu nad võitud või mitte. Jehoova vaim tegutseb sama jõuliselt ka neis, kel on väljavaade elada igavesti maa peal. Tegelikult võib öelda, et kui murrad pead selle üle, kas sa oled saanud taevase kutse, näitab see juba iseenesest, et sa pole seda saanud. w16.01 3:14, 15

Jeesus töötas oma isa kõrval, tundes rõõmu nii oma saavutustest kui ka teadmisest, et Jehoova armastab teda. Kuidas on aga lood meiega? Jeesus andis mõista, et nii andmine kui ka saamine teevad õnnelikuks. (Ap. t. 20:35.) Piibli tõdede tundmaõppimine valmistas meile suurt rõõmu ja nüüd valmistab meile rõõmu see, et saame neid tõdesid jagada. Kui räägime Piibli õpetustest teistele, siis näeme, kuidas vaimses näljas olijad rõõmustavad, kui nad hakkavad mõistma ja austama meie Jumalat ning tema sõna kallihinnalisi tõdesid. Meie südant puudutab see, kui näeme, kuidas nad muudavad oma mõtte- ja eluviisi. Me mõistame, et hea sõnumi jagamine on elutähtis ülesanne. See avab tee igavesse ellu neile, kes saavad Jumalaga lepitatud. (2. Kor. 5:20.) Milline töö võiks pakkuda veel suuremat rõõmu ja rahuldust kui see, et aitame inimestel hakata käima teel, mis viib igavesse ellu! w16.01 5:6, 7