Detsember

Apostel Peetrus ergutas kristlasi vastu pidama raskustes, mida Saatan nende peale oli kuhjanud. Teiste kogemustest võime õppida, kuidas jääda kindlaks, samuti leida kinnitust, et me suudame hakkama saada, ja need aitavad ka meeles hoida, et meie ustavus saab tasutud. (Jaak. 5:11.) Kas seisad Jehoova teenimise pärast silmitsi ägeda vastupanu või isegi tagakiusamisega? Kas tunned kogudusevanema või ringkonnaülevaatajana, et sinu õlul lasub raske vastutusekoorem? Kui nii, siis võib Pauluse eeskuju sulle abiks olla. Teda tabasid „välised vintsutused”, kui teda õelalt taga kiusati, ning teda rõhus päevast päeva mure koguduste pärast. (2. Kor. 11:23–29.) Ent ta ei andnud alla ja see julgustas teisi. (2. Kor. 1:6.) Pea meeles, et sinu vastupidavus võib aidata ka teistel vastu pidada. w16.04 2:11, 14

Vähesed eitavad seda, et Jehoova tunnistajad on hästi tuntud oma kuulutustöö poolest, olgu nad siis meie tegevuse pooldajad või vastased. Võib-olla oled sinagi kohanud kuulutustööl neid, kes pole nõus meie uskumustega, kuid peavad lugu tööst, mida me teeme. Nagu me teame, ennustas Jeesus, et head sõnumit kuningriigist kuulutatakse kogu maailmas. (Matt. 24:14.) Paljud usurühmitused arvavad, et nad kuulutavad evangeeliumit ehk head sõnumit. Ometi piirdub nende tegevus vaid omaenda uskupöördumisest rääkimisega, jumalateenistusega kirikus või esinemistega meediaprogrammides kas siis televisiooni või interneti vahendusel. Teised toovad esile oma osalemist heategevuses, näiteks meditsiini või hariduse vallas. Kas võib öelda, et selliste tegevustega täidetaksegi Jeesuse käsku teha inimesi jüngriteks? w16.05 2:1, 2

Inimvalitsustest on saanud vaenlased Jumala kuningriigile, mis rajati aastal 1914 ning mis viib peagi täide kohtuotsuse kõikide inimvalitsuste üle ja hävitab need. (Laul 2:2, 7–9.) Jumal lubab inimvalitsustel tegutseda, sest need tagavad teatud stabiilsuse, mis omakorda võimaldab meil kuulutada head sõnumit. (Rooml. 13:3, 4.) Ta ergutab meid võimukandjate eest isegi palvetama, eriti kui nende otsused võivad mõjutada meie jumalateenimist. (1. Tim. 2:1, 2.) Nagu apostel Paulus, nii soovime ka meie, et valitsused kohtleksid meid õiglaselt. Kuigi Piiblis selgitatakse, et Jumala vaenlasel Saatanal on võim poliitiliste süsteemide üle, ei öelda seal seda, et ta kontrollib igat juhti või ametnikku. (Luuka 4:5, 6.) Seepärast ei tohiks me ühegi konkreetse ametniku kohta väita, et teda juhib Saatan. Piibel hoiatab meid, et me „ei räägiks kellestki halvustavalt”. (Tiit. 3:1, 2.) w16.04 4:5, 6

Kui Piibel mõnd küsimust konkreetselt ei käsitle, siis kuidas me teame, mis Jehoovale meeldib? Kui Piiblis pole mõne valdkonna kohta konkreetset seadust, siis kuidas teha kindlaks, mis on Jumala tahe? Meil tuleb palvetada ja võtta vastu juhatus, mida ta püha vaimu kaudu annab. Jeesus mõistis alati, mida ta isa soovib, et ta teeks. Näiteks kahel korral, kui Jeesuse juures oli näljane rahvahulk, siis ta kõigepealt palvetas ja seejärel toitis rahvast ime läbi. (Matt. 14:17–20; 15:34–37.) Ent kui ta ise oli näljasena kõrbes, kus Saatan teda kiusas, keeldus ta kivisid leibadeks muutmast. (Matt. 4:2–4.) Kuna Jeesus tundis hästi oma isa mõtteviisi, siis ta teadis, et ta ei tohiks seda teha. Tõepoolest, Jeesus mõistis, et kui ta kasutaks püha vaimu väge isikliku kasu saamiseks, poleks see kooskõlas Jehoova tahtega. Oma keeldumisega ta näitas, et usaldab Jehoova juhatust ja on kindel selles, et Jumal hoolitseb tema eest. w16.05 3:7, 8

Mõned Piibli osad olid algselt suunatud konkreetsele isikule või grupile. Seepärast oleks meil hea enne Jumala sõna lugemist paluda Jehoovalt avatud meelt ja tarkust, et panna tähele seda, mida ta soovib meile õpetada. (Esra 7:10; Jaak. 1:5.) Kui loed Piiblit, siis peatu aeg-ajalt ja küsi endalt: „Mida näitab see osa Jehoova kohta? Kuidas ma saan seda infot rakendada oma elus? Kuidas ma saan kasutada seda infot teiste aitamiseks?” Kui mõtiskleme selliste küsimuste üle, ammutame piiblilugemisest kindlasti rohkem kasu. Mõelgem näiteks kogudusevanemate kõlblikkusnõuetele. (1. Tim. 3:2–7.) Kuna enamik meist pole kogudusevanemad, siis võime esialgu arvata, et need salmid meid eriti ei puuduta. Ent tegelikult on seal palju kasulikku meile kõigile. w16.05 5:7, 8

Kui pagendatud juudid muistsesse Babüloni linna viidi, nägid nad, et seal on rohkelt ebajumalaid ning inimesed on deemonite orjuses. Ent ustavad juudid, näiteks Taaniel ja tema kolm kaaslast, ei lasknud Babülonil end vormida. (Taan. 1:6, 8, 12; 3:16–18.) Taaniel ja tema kaaslased pidasid oma pottsepaks Jehoovat ja nende jäägitu pühendumus kuulus ainult talle. Taaniel elas Babülonis halbade mõjutuste keskel peaaegu kogu oma elu, ometi ütles Jumala ingel, et ta on „Jumalale väga kallis”. (Taan. 10:11, 19.) Piibliaegadel võis pottsepp suruda savi vormi, et see võtaks soovitud kuju. Tõelised jumalateenijad tänapäeval peavad Jehoovat kõrgeimaks valitsejaks, kellel on voli vormida terveid rahvaid. (Jer. 18:6.) Jumalal on voli vormida ka üksikisikuid. Samas arvestab ta meie tahtevabadusega ja soovib, et alluksime talle meeleldi. w16.06 2:1, 2

Saatan püüab praeguse ärimaailma kaudu panna meid uskuma, et kui meil on asju rohkem, kui me tegelikult vajame, on meie elu nauditavam. Ta on osav kasutama ära meie silmahimu. (1. Moos. 3:6; Õpet. 27:20; 1. Joh. 2:15–17.) Meile pakutakse igat sorti kaupu, nii vajalikke kui ka tarbetuid, kusjuures mõned neist võivad tunduda väga ahvatlevad. Kas oled kunagi ostnud midagi lihtsalt selle tõttu, et see püüdis su pilku reklaamil või poeriiulil, mitte aga seepärast, et sa seda vajasid? Kas mõistsid hiljem, et oleksid võinud vabalt ilma selleta edasi elada? Selline ebavajalik kraam teeb elu vaid keerulisemaks ja koormab meid. See võib viia meie tähelepanu kõrvale usuliselt tegevuselt, nagu Piibli uurimine, koosolekutel käimine ja nendeks valmistumine ning kuulutustöö. Ära unusta apostel Johannese hoiatust „Maailm kaob, samuti kaovad selle ihad”. w16.07 1:3, 4

Esimese sajandi kristlikus koguduses oli juute, kreeklasi, roomlasi ja inimesi muudest rahvustest. Neil oli erinev religioosne taust, erinevad kombed ja eelistused. Seetõttu oli mõnel neist raske hakata teenima Jumalat uuel viisil ja hüljata oma endised harjumused. Paulus pidas vajalikuks tuletada neile meelde, et kõigil kristlastel on üks Jumal, Jehoova. Kuidas on lugu kristlikus koguduses tänapäeval? Prohvet Jesaja ennustas, et viimseil päevil lähevad paljud rahvad üles Jehoova mäele, tema puhta kummardamise paika. Nad ütlevad Jehoova kohta: „Ta õpetab meile oma teid, et me võiksime käia tema radu.” (Jes. 2:2, 3.) Kui õnnelikud me võime olla, et näeme, kuidas see ennustus täitub meie endi silme all! Selle tulemusel on paljudes kogudustes eri rassidest, rahvustest ja kultuuridest inimesi, kes kõnelevad eri keeli ja kes kõik toovad Jehoovale kiitust. w16.06 3:15, 16

Me ei suuda isegi ette kujutada, kui palju imelist on Jehooval varuks võitud kristlastele ajaks, kui nad istuvad taevastel troonidel ja valitsevad koos Kristusega. (Luuka 22:28–30; Filipl. 3:20, 21; 1. Joh. 3:2.) Neist saab „Uus Jeruusalemm”, Kristuse pruut. (Ilm. 3:12; 17:14; 21:2, 9, 10.) Nad osalevad koos Jeesusega rahvaste tervendamises, aidates Jumalale kuulekatel inimestel saada vabaks patust ja surmast ning jõuda täiuseni. (Ilm. 22:1, 2, 17.) Üks imelisemaid asju, mis tulevikus maa peal toimub, on surnute ülesäratamine. (Iiob 14:13–15; Joh. 5:28, 29.) Ustavad mehed ja naised, kes surid enne Kristuse ohvrisurma, samuti need „teiste lammaste” hulgast, kes on surnud viimseil päevil, tuuakse ellu tagasi ja nad saavad Jehoovat edasi teenida. (Joh. 10:16.) w16.07 4:13–15

Selleks et püsida vaimselt ärkvel, ei piisa vaid headest kavatsustest. Mõned päevad enne Ketsemani aias juhtunut oli Jeesus oma jüngritele öelnud, et neil tuleks kogu aeg Jehoovat anuda. (Luuka 21:36.) Ka meil tuleb sageli Jehoova poole palvetada, et vaimselt ärksaks jääda. (1. Peetr. 4:7.) Kuna Jeesus ütles, et lõpp tuleb tunnil, mil me seda ei arva, pole praegu aeg vaimselt tukastada. Me ei tohiks lasta end eksitada Saatana ja selle maailma loodud pettekujutelmadel, mis võivad köita meie patust loomust. (Matt. 24:44.) Piibli kaudu on Jumal ja Kristus meile öelnud, mis hakkab lähitulevikus toimuma ja kuidas me saame vaimselt valvsaks jääda. Me ei tohiks jätta hooletusse oma suhteid Jehoovaga ning peaksime alati tema kuningriiki esmatähtsaks pidama. Meil tuleb olla teadlik sellest, mis ajal me elame ja mis meie ümber toimub, et tulevasteks sündmusteks valmis olla. (Ilm. 22:20.) Kaalul on meie elud! w16.07 2:15–17

Harmoonilises abielus lepivad abikaasad teineteise puudustega. Nad järgivad Piibli juhist „Sallige üksteist ja andke üksteisele heldelt andeks”. Muidugi teevad mõlemad abikaasad vigu. Ent neil on võimalik neist olukordadest õppida, olla andestavad ning ilmutada armastust, mis on „ühtsuse täiuslik side”. (Kol. 3:14.) Jumala sõna ütleb veel: „Armastus on kannatlik ja lahke. ... See ei pea arvet kogetud ülekohtu kohta.” (1. Kor. 13:4, 5.) Arusaamatused tuleks klaarida nii kiiresti kui võimalik. Seepärast peaks kristlik abielupaar püüdma lahendada mistahes omavahelise probleemi enne päeva lõppu. (Efesl. 4:26, 27.) Läheb vaja alandlikkust ja julgust, et öelda: „Palun vabandust, et sulle haiget tegin.” Kuid see on äärmiselt vajalik, et abikaasad võiksid oma probleemid lahendada ja saada üksteisega lähedasemaks. w16.08 2:6

Jeesuse esmane ülesanne oli kuulutada head sõnumit Jumala kuningriigist. Ent ta võttis aega ka selleks, et anda teistele väljaõpet karjase- ja õpetustööks. (Matt. 10:5–7.) Samuti oli Filippus innukas kuulutaja, ent kahtlemata aitas ta ka oma neljal tütrel seda tööd tegema hakata. (Ap. t. 21:8, 9.) Kui tähtis on selline väljaõpe tänapäeval? Jehoova tunnistajate kogudustes üle maailma on palju uusi inimesi, kes pole veel ristitud. Neil on vaja mõista, kui oluline on uurida Piiblit ka iseseisvalt. Samuti on tarvis anda neile väljaõpet selle kohta, kuidas kuulutada head sõnumit ja õpetada Piibli tõdesid. Vendi on tarvis ergutada kõvasti tööd tegema, et nad võiksid olla kõlblikud teenima koguduseabilise või -vanemana. Küpsed kristlased võivad anda head nõu, et aidata uutel vaimseid edusamme teha. w16.08 4:1, 2

Kui teenime Jehoovat õlg õla kõrval oma vendade ja õdedega, edendab see meie vahel ühtsust. Samuti võime nii rajada püsivaid sõprussuhteid ja tugevdada üksteise usku õnnistustesse, mis meile Jumala kuningriigi valitsuse all osaks saavad. Kui me kinnitame teiste käsi, siis aitame neil raskustele vastu astuda, hoida positiivset suhtumist ja vaadata tulevikku lootusrikka pilguga. (Jes. 35:4.) Ja kui toetame teisi, kinnitab see meie endi käsi ning aitab meil keskenduda tulevikule. Selle uurimine, kuidas Jehoova on minevikus oma ustavaid teenijaid eri puhkudel toetanud ja kaitsnud, tugevdab meie usku ja usaldust tema vastu. Nii et kui sul on raskusi ja probleeme, siis „ärgu lõtvugu su käed”! (Sef. 3:16.) Palu Jehoovalt abi ning lase tal oma vägeva käega sind toetada ja tema tõotatud uude maailma juhtida. (Laul 73:23, 24.) w16.09 1:16–18

Riietust valides arvestavad Jumala teenijad tänases päevatekstis kirjas oleva mõttega. On selge, et ilm, aastaajad, meie eluolu ja muud tegurid mõjutavad seda, mida me selga paneme. Jehoova kehtestatud põhimõtted pole aga muutlikud nagu ilm. (Mal. 3:6.) Kuuma ilmaga võib olla üsna keeruline otsustada, kuidas väärikalt ja mõistlikult riietuda. Vennad ja õed hindavad seda, kui väldime selliste riiete kandmist, mis on liiga liibuvad või kohatult avarad. (Iiob 31:1.) Meie riietus peaks olema sünnis ka siis, kui lõõgastume rannas või basseini ääres. (Õpet. 11:2, 20.) Isegi kui paljud ilmalikud inimesed kannavad nappi ujumisriietust, soovime meie, Jehoova teenijad, tuua au pühale Jumalale, keda me armastame. w16.09 3:11, 12

Jeesus ei peljanud oma jüngritelt küsida, mida nad usuvad. Järgi tema eeskuju. Palu lastel rääkida oma tunnetest ja mõtetest. Kui laps kahtleb mingis õpetuses, siis püüa mitte ägestuda ega asuda kaitsepositsioonile. Aita tal kannatlikult asja üle mõelda. On hea, kui laps esitab siiraid küsimusi, sest see näitab, et ta tahab asjast aru saada. Ka Jeesus esitas sügavaid küsimusi, kui ta oli vaid 12 aasta vanune. (Luuka 2:46.) Õpi oma lapsi hästi tundma. Püüa teada saada, millised on nende mõtted, tunded ja mured. Ära arva, et kui su lapsed käivad koguduse koosolekutel ja koos sinuga kuulutustööl, siis järelikult on neil tugev usk. Vestle nendega igapäevaseid tegevusi tehes Piibli teemadel. Palveta koos oma lastega ja nende eest. Püüa olla kursis sellega, mis paneb proovile nende ustavuse Jehoovale, ning paku neile abi. w16.09 5:3–5

Tuhanded Jehoova tunnistajad etendavad tähtsat osa selle prohvetiennustuse täitumises, mille kohaselt kuulutatakse head sõnumit „igale rahvale, suguvõsale, keelele ja hõimule”. (Ilm. 14:6.) Kas sina oled nende seas, kes õpivad uut keelt? Vahest teenid sa misjonärina või oled kolinud välismaale, et aidata seal, kus on suur vajadus kuulutajate järele. Või oled hakanud käima oma kodumaal mõne võõrkeelse koguduse koosolekutel. Jumala teenijatena tuleb meil kõigil kanda hoolt selle eest, et meie enda ja meie pereliikmete usk oleks tugev. Tiheda graafiku tõttu võime aga mõnikord tunda, et on keeruline leida aega sügavaks isiklikuks uurimiseks. Kuid neil, kes teenivad võõrkeelsel põllul, on teisigi väljakutseid. Peale uue keele õppimise tuleb neil korrapäraselt ja sügavuti Piiblit uurida. (1. Kor. 2:10.) w16.10 2:1–3

Jehoova teenijad on rõõmsad oma lootuse üle, kuigi neid võidakse väga rängalt taga kiusata. Näiteks on Eritreas, Lõuna-Koreas ja Singapuris paljud meie vennad ja õed vangis, enamasti seetõttu, et nad on toiminud Jeesuse sõnade kohaselt mitte võtta relva kätte. Enamikul Jehoova teenijatel ei ole tulnud taluda sellist ränka tagakiusamist. Nende usk on pandud proovile teistsugustel viisidel. Paljud on pidanud elama vaesuses või kannatanud kodusõdade või looduskatastroofide tõttu. Teised on võtnud eeskuju Moosesest ja patriarhidest ning on loobunud rikkusest ja kuulsusest. Nad seisavad vastu survele elada materialistlikku, enesekeskset elu. Mis annab neile vajaliku jõu? Nende armastus Jehoova vastu ning tugev usk tõotusesse, et ta teeb lõpu ebaõiglusele ning annab oma ustavatele teenijatele igavese elu uues õiglases maailmas. (Laul 37:5, 7, 9, 29.) w16.10 3:15, 16

Kui Jeremija oli hirmul ja rusutud, siis Jehoova kinnitas selle ustava prohveti usku. (Jer. 1:6–10.) Ja kujutle, millist julgustust võis saada eakas prohvet Taaniel, kui Jumala ingel teda kosutas ja nimetas teda „Jumalale väga kalliks” ehk selliseks, „keda Jumal väga kõrgelt hindab”. (Taan. 10:8, 11, 18, 19, allmärkus.) Kas sina võiksid samamoodi julgustada kuulutajaid, pioneere ja eakaid usukaaslasi, kelle jõud on kahanenud? Jumal ei mõelnud, et kuna ta on oma pojaga nii pikka aega koos tegutsenud, siis pole mingit vajadust Jeesust tema maise teenistuse ajal kiita ja julgustada. Jeesus kuulis kahel korral, kui tema isa taevast ütles: „See on mu armas poeg, kellest mul on hea meel.” (Matt. 3:17; 17:5.) Seega, Jumal kiitis Jeesust ja kinnitas talle, et on tema üle uhke. Samuti saatis Jehoova ingli Jeesust julgustama ööl enne tema surma, kui ta oli ahastuses. (Luuka 22:43.) w16.11 1:7, 8

Pole lihtne oma emotsioone talitseda, kui tunneme, et meid on solvatud või ebaõiglaselt koheldud. Võime saada palju haiget, kui meid koheldakse halvasti meie päritolu, nahavärvi või mõne muu füüsilise iseärasuse tõttu. Eriti valus on see, kui meile teeb haiget mõni usukaaslane. Kui tark on järgida Piibli nõuannet end valitseda ja mitte saada kergesti pahaseks! (Õpet. 16:32.) Kahtlemata tuleb meil kõigil töötada selle kallal, et me ei solvuks nii kergesti ja oleksime andestavamad. Jehoova ja Jeesus peavad andestamist väga tähtsaks. (Matt. 6:14, 15.) Kas sina tunned, et sul on tarvis olla andestavam või end paremini valitseda? Inimesed, kes ei suuda end valitseda, muutuvad sageli kibestunuks. Teised võivad hakata neist eemale hoidma. Kibestunud inimene võib kogudusele halba mõju avaldada. (3. Moos. 19:17, 18.) w16.11 3:4–6

19. sajandi lõpus, janunedes Piibli tõe järele, hakkasid Charles Taze Russell ja mõned tema mõttekaaslased süstemaatiliselt Piiblit uurima. Alguses tahtis vend Russell kindlaks teha, milline suurematest religioonidest õpetab tõde. Ta võrdles hoolikalt paljude religioonide, ka mittekristlike usundite õpetusi sellega, mida Piibel ütleb. Peagi adus ta, et ükski neist ei toetu täielikult Jumala sõnale. Ühel korral kohtus ta mitme vaimulikuga lootuses, et need nõustuvad tõdedega, mida tema ja ta kaaslased olid Piiblist leidnud, ning hakkavad neid oma kogudustes õpetama. Vaimulikud polnud aga asjast huvitatud. Piibliuurijad mõistsid, et nad ei saa teha mingit koostööd nendega, kes hoiavad kinni valereligioonist. w16.11 4:14

Tänulikkus Jumala armu eest ajendab meid tegema rohkem kui pelgalt hoiduma abielurikkumisest, liigjoomisest või teistest ränkadest pattudest. (1. Kor. 6:9–11.) Kui soovime Jumala armust osa saada, siis me ei hoidu lihtsalt kõlvatutest tegudest, vaid võitleme väiksemagi soovi vastu nautida sobimatut meelelahutust. Kui oleme andnud oma keha õiguse orjaks, siis me ei hoidu üksnes end purju joomast, vaid väldime ka purjusoleku piirimaile jõudmist. Sellistest valedest tegudest hoidumine võib nõuda suuri pingutusi, ent see on võitlus, mida meil on võimalik võita. Meie eesmärk peaks olema vältida nii ränki patte kui ka väiksemaid väärtegusid. On tõsi, et me ei suuda seda teha täielikult. Siiski tuleks meil selle nimel võidelda, nagu võitles ka Paulus. Ta innustas oma vendi: „Ärge laske patul enam valitseda kuningana oma surelikus kehas, nii et rahuldaksite oma keha himusid.” (Rooml. 6:12; 7:18–20.) w16.12 1:16, 19–21

Jeesus tõotas, et meie taevane isa annab püha vaimu neile, kes temalt seda paluvad. (Luuka 11:10–13.) Omadused, mida see vaim aitab arendada, peegeldavad kõikvõimsa Jumala olemust. (Kol. 3:10.) Kui püüad neid omadusi ilmutada, paranevad sinu suhted teistega ja seega tuleb sul ette vähem olukordi, mis tekitavad ängi. Et alanduda Jumala vägeva käe alla ja heita kõik oma mured tema peale, läheb vaja alandlikkust. (1. Peetr. 5:6, 7.) Jumalal on alandlikust inimesest hea meel ja ta toetab teda. (Miika 6:8.) Kui tunnistad endale, mida sa suudad teha ja mida mitte, ning toetud Jumalale, siis on vähem tõenäoline, et sind rõhub raske murekoorem. w16.12 3:7, 12

Õigusekuulutajana andis Noa ustavalt teada hoiatussõnumit. Kahtlemata aitas see tal hoida oma usku tugevana. Lisaks kuulutustööle kasutas ta oma jõudu ja oskusi laeva ehitamiseks, mis oli Jumala antud ülesanne. (Heebr. 11:7.) Nagu Noal, on ka meil „alati palju teha Isanda töös”. (1. Kor. 15:58.) Sellise töö hulka kuuluvad jumalakummardamispaikade ehitamine ja hooldamine, vabatahtlik töö kokkutulekutel ning ülesanded harubüroos või tõlkebüroos. Ent eelkõige oleme kõik hõivatud kuulutustööga, teades, et see tugevdab meie tulevikulootust. Kuulutustöös osalemine tugevdab meie otsustavust mitte anda alla elu võidujooksus. (1. Kor. 9:24.) w17.01 1:8, 9

Üks asi, mis piirab meie tahtevabadust, on see, et meil tuleb pidada lugu teiste õigusest teha ise otsuseid. Kuna meil kõigil on selline õigus, ei tee kaks kristlast samas olukorras tingimata ühesugust otsust. See peab paika ka meie käitumist ja Jehoova teenimist puudutavate valikute puhul. Kui mõistame, et igal kristlasel on kanda oma koorem, siis peame lugu teiste õigusest langetada ise otsuseid. (1. Kor. 10:32, 33.) Jehoova on andnud meile kingituseks vaba tahte ja koos sellega tõelise vabaduse. (2. Kor. 3:17.) Me peame seda kingitust kalliks, sest see võimaldab meil teha otsuseid, mille kaudu saame näidata, kui väga me Jehoovat armastame. Kasutagem seda väärtuslikku kingitust viisil, mis toob Jumalale au, ning seejuures austagem seda, kuidas teised oma tahtevabadust tarvitavad. w17.01 2:15, 17, 18

Me ei võida inimeste südameid mitte hooplemisega ega sellega, et tõmbame endale kohatut tähelepanu, vaid oma „rahuliku ja tasase vaimuga”. (1. Peetr. 3:3, 4; Jer. 9:23, 24.) Kui uhkus on hakanud meis pead tõstma, paistab see ühel hetkel välja. Me võime vihjata sellele, et meil on erilisi eesõigusi, et teame midagi, mida teised ei tea, või et tunneme isiklikult vastutavaid vendi. Või ehk räägime mingist ideest või saavutusest nii, nagu oleks meie üksi selle taga, kuigi teised andsid samuti oma panuse. Meile on heaks eeskujuks Jeesus. Ta tsiteeris tihti Piibli heebreakeelset osa või viitas sellele. Ta tegi nii, sest ta oli tagasihoidlik ja tahtis aidata oma kuulajatel mõista, et tema õpetused ei põhine tema enda tarkusel, vaid pärinevad Jehoovalt. w17.01 4:12

Aadamal ja Eeval polnud raske sellest keelust aru saada ega sellest kinni pidada. Neil oli rohkem toitu, kui nad oleks jõudnud eales ära süüa. Saatan pettis mao kaudu Eevat, nii et too astus oma isa Jehoova keelust üle. (1. Moos. 3:1–5; Ilm. 12:9.) Saatan küsis kavalalt: „Kas Jumal on teile tõesti öelnud, et te ei tohigi igast aia puust süüa?” Sisuliselt väitis ta, et nad ei saa teha seda, mida nad tahavad. Järgmisena valetas ta Eevale häbematult: „Ei te sure!” Seejärel püüdis ta Eevat veenda, et see ei pea Jumala sõna kuulama. Ta lausus: „Jumal ju teab, et päeval, mil te sellest sööte, teie silmad avanevad.” Saatan andis mõista, et Jumal ei taha, et nad sellest puust sööksid, kuna muidu nad saaksid teada liiga palju. Lisaks andis Saatan tühja lubaduse, öeldes: „Te saate Jumala sarnaseks ning tunnete siis head ja halba.” w17.02 1:8, 9

Jesaja ennustas tema kohta, et ta saab „juhiks ja peameheks”. (Jes. 55:4.) Ning Taaniel kirjutas Jumala vaimu mõjutusel, et „tuleb messias, juht”. (Taan. 9:25.) Lõpuks andis Jeesus Kristus teada, et tema ongi see Jumala rahva juht. (Matt. 23:10.) Jeesuse jüngrid järgisid teda heal meelel ja olid kindlad, et Jehoova on ta ametisse seadnud. (Joh. 6:68, 69.) Mis neid selles veenis? Kui Jeesus ristiti, nägi Ristija Johannes, kuidas taevas avanes ja vaim nagu tuvi Jeesuse peale laskus. (Mark. 1:10–12.) Kogu Jeesuse maise teenistuse ajal aitas püha vaim tal teha imetegusid ja õpetada. (Ap. t. 10:38.) Veel aitas püha vaim Jeesusel ilmutada selliseid omadusi nagu armastus, rõõm ja tugev usk. (Joh. 15:9; Heebr. 12:2.) Mitte ühegi teise juhi puhul pole olnud näha nii ilmselgeid tõendeid püha vaimu toetusest. Pole kahtlustki, et Jeesuse oli valinud juhiks Jehoova. w17.02 3:15, 16

Apostlitest said 33. aasta nädalatepühal kristliku koguduse eestvedajad. Sel pühal „Peetrus tõusis koos nende üheteistkümnega” ja rääkis elupäästvat sõnumit suurele hulgale juutidele ja proselüütidele. (Ap. t. 2:14, 15.) Paljud neist said usklikuks. Need uued kristlased „kuulasid, mida apostlid õpetavad”. (Ap. t. 2:42.) Apostlid hoolitsesid koguduse rahaasjade eest. (Ap. t. 4:34, 35.) Samuti kandsid nad hoolt Jumala rahva vaimsete vajaduste eest, öeldes: „Meie aga keskendume palvetamisele ja Jumala sõna õpetamisele.” (Ap. t. 6:4.) Lisaks saatsid nad kogenud kristlasi head sõnumit kuulutama uutele territooriumitele. (Ap. t. 8:14, 15.) Aja möödudes hakkasid koos apostlitega kogudusi juhtima ka mõned teised võitud kogudusevanemad. Juhtiva koguna andsid nad juhatust kõigile kogudustele. (Ap. t. 15:2.) w17.02 4:4

Suuremat osa inimesi mõjutab tugevalt Saatana maailma vaim. Seepärast kipuvad nad jumaldama mõningaid mehi ja naisi, selle asemel et neist lihtsalt lugu pidada. Nad tõstavad pjedestaalile vaimulikke, poliitikuid, sporditähti, lauljaid, näitlejaid ja teisi kuulsusi, pidades neid tihtipeale lausa üliinimesteks. Nii noored kui ka vanad võtavad neist eeskuju, jäljendades nende maneere või riietusviisi. Tõelistel kristlastel pole inimeste austamisest sellist moonutatud pilti. Jeesus on ainuke maa peal elanud inimene, kes on meile täiuslik eeskuju. (1. Peetr. 2:21.) Jumalal poleks hea meel, kui austaksime inimesi liiga palju. Meil on tarvis meeles hoida järgmist põhitõde: „Kõik inimesed on pattu teinud ja keegi ei suuda peegeldada Jumala võrratuid omadusi.” (Rooml. 3:23.) Tõepoolest, ükski inimene ei vääri jumaldavat austust. w17.03 1:6–8

Igaüks meist võiks end analüüsida, et näha, kas tema süda on täielikult Jumalaga. Küsi endalt: „Kas olen otsustanud olla Jehoovale meelepärane, seista õige jumalateenimise eest ja teha kõik endast oleneva, et kogudus oleks puhas?” Mida teha näiteks siis, kui keegi sinu lähedane eemaldatakse kogudusest? Kas sa lõpetad temaga suhtlemise? Mida su süda ajendab sind tegema? Nagu Aasa, võid sinagi teenida Jumalat kogu südamest, toetudes talle, kui kohtad tugevat vastupanu. Võib-olla narritakse sind koolis, kuna oled Jehoova tunnistaja. Või mõnitavad sind töökaaslased, sest võtad vabu päevi, et osaleda usulises tegevuses, ega ole nõus tegema tihti ületööd. Sellises olukorras palveta Jumala poole, nagu toimis Aasa. (2. Ajar. 14:11.) Tee seda, mis on õige. Pea meeles, et Jumal aitas Aasal vastu pidada. Ta aitab ka sind. w17.03 3:6–8

Jumala sõna paneb meile südamele, et me ei teeks tähtsaid otsuseid tormakalt. Kui võtame aega, et kaaluda hoolikalt kõiki asjaolusid ja tegureid, teeme tõenäoliselt ka parema otsuse. (1. Tess. 5:21.) Perepea peaks enne otsuse langetamist uurima pühakirja ja meie väljaandeid ning kuulama teiste pereliikmete arvamust. Ütles ju Jumal Aabrahamile, et ta võtaks oma naist kuulda. (1. Moos. 21:9–12.) Ka kogudusevanematel tuleks leida aega uurimistöö tegemiseks. Mõistlike ja tagasihoidlike meestena ei peaks nad kartma kaotada teiste lugupidamist, kui saavad teada uut infot, mille tõttu oleks vaja mõnda otsust muuta. Nad peaksid olema vajadusel valmis oma mõtteviisi ja otsuseid kohandama. Meil kõigil oleks hea niimoodi toimida. See aitab hoida koguduses rahu ja korda. (Ap. t. 6:1–4.) w17.03 2:16