Detsember

Üks kaunimaid jooni Jeesuse isiksuse juures on see, et ta mõistab, milliseid raskusi ebatäiuslikud inimesed läbi elavad. Kui Jeesus oli maa peal, siis ta rõõmustas koos rõõmsatega ja nuttis koos nutjatega. (Rooml. 12:15.) Näiteks kui tema 70 jüngrit tulid kuulutustöölt rõõmsatena tagasi, sai ta „püha vaimu mõjul ülirõõmsaks”. (Luuka 10:17–21.) Samas, kui ta nägi, millist kurbust põhjustas lähedastele Laatsaruse surm, „puudutas see teda hingepõhjani ja teda valdas suur kurbus”. (Joh. 11:33.) Miks oli see täiuslik mees patuste inimestega tegeledes nii halastav ja kaastundlik? Eelkõige sellepärast, et ta armastas inimesi. Ta oli „sügavalt kiindunud inimlastesse”. (Õpet. 8:31.) See ajendas teda inimeste mõtteviisi põhjalikult tundma õppima. Johannes ütles Jeesuse kohta: „Ta nägi iga inimese südamesse.” (Joh. 2:25.) w19.03, lk 20, lõigud 1–2

Saatan laostas Iiobi, tappis tema teenijad ja rikkus tema maine. Ta ründas Iiobi peret ja põhjustas tema kümne lapse surma. Seejärel lõi ta teda valusate paisetega pealaest jalatallani. Iiobi naine oli leinast ja murest meeleheitel ning ütles Iiobile, et too lööks kõigele käega, neaks Jumalat ja sureks. Ka Iiob ise soovis surra, kuid ta ei loobunud oma laitmatusest. Seepeale proovis Saatan järgmist meetodit. Ta tõi Iiobi juurde kolm tema tuttavat, kes aga ei lohutanud Iiobit, vaid hoopis pidasid talle loengut ja kritiseerisid õelalt. Nad väitsid, et tema hädade põhjustajaks on Jumal, kes ei hooli karvavõrdki tema laitmatusest. Nad ütlesid koguni, et Iiob on ise süüdi nendes kohutavates hädades, mis on talle osaks saanud. (Iiob 1:13–22; 2:7–11; 15:4, 5; 22:3–6; 25:4–6.) w19.02, lk 4, lõigud 7–8

Teatud laadi hirm on meile hea. Näiteks peaksime kartma Jehoovale meelepaha valmistada. Kui Aadam ja Eeva oleksid arendanud sellist kartust, poleks nad Jehoova vastu mässu tõstnud. Kuid nad hakkasid mässama. Pärast seda läksid nende silmad lahti ehk nad said aru, et on patustanud. Nad ei saanud seda enam tagasi pöörata ning pärandasid oma järeltulijatele patu ja surma. Kuna nad mõistsid oma olukorda, hakkasid nad tundma häbi selle pärast, et olid alasti, ja nad katsid oma keha. (1. Moos. 3:7, 21.) Kuigi meil peaks olema tervemeelne kartus Jehoova ees, ei peaks me tundma haiglaslikku hirmu surma ees. Jehoova on andnud meile võimaluse saada igavene elu. Kui teeme pattu, ent kahetseme siiralt, siis ta andestab meile. Ta teeb seda meie usu alusel Jeesuse lunastusohvrisse. Üks peamisi viise, kuidas me saame oma usku tõendada, on see, et pühendame oma elu Jumalale ja laseme end ristida. (1. Peetr. 3:21.) w19.03, lk 5–6, lõigud 12–13

Iisraellastel oli palju põhjuseid olla Jehoovale tänulik. Ta oli toonud egiptlaste peale kümme nuhtlust ja vabastanud oma rahva orjusest. Pärast seda päästis Jehoova iisraellased Punase mere ääres, hävitades kogu Egiptuse sõjaväe. Seepeale olid nad nii tänulikud, et laulsid Jehoovale võidulaulu. Ent kas nende tänumeel jäi püsima? Kui iisraellaste ees olid uued raskused, siis unustasid nad peagi, mida kõike Jehoova oli nende heaks teinud. Seda näitasid ka nende teod. (Laul 106:7.) Piiblis öeldakse: „Terve iisraellaste kogudus hakkas kõrbes Moosese ja Aaroniga nurisema.” Tegelikult nurisesid nad sel viisil Jehoova vastu ja valmistasid talle pettumust. (2. Moos. 16:2, 8.) Hiljem ütles Jehoova, et kogu see põlvkond sureb kõrbes, ellu pidid jääma vaid Joosua ja Kaaleb. (4. Moos. 14:22–24.) w19.02, lk 17, lõigud 12–13

Jeesus ei tõmmanud endale tähelepanu ega soovinud, et tema surma-aastapäeva hakataks tähistama suurejooneliselt. Ta ütles oma jüngritele, et nad teeksid seda kord aastas lihtsal viisil. (Joh. 13:15; 1. Kor. 11:23–25.) See kinnitas, et ta polnud uhke. Me oleme rõõmsad, et meie taevase kuninga üks silmapaistvamaid omadusi on alandlikkus. (Filipl. 2:5–8.) Kuidas me saame Jeesuse alandlikkust jäljendada? Nii, et seame teiste huvid enda omadest ettepoole. (Filipl. 2:3, 4.) Mõelgem veel kord Jeesuse surma eelõhtule. Jeesus teadis, et tal seisab ees piinarikas surm. Ometi oli ta mures hoopis oma ustavate apostlite pärast, kes pidid peagi tundma leinavalu. Seepärast õpetas ja julgustas ta neid sel viimasel õhtul. (Joh. 14:25–31.) Jeesus mõtles alandlikult pigem teiste heaolu peale. Ta on meile suurepäraseks eeskujuks. w19.01, lk 21, lõigud 5–6

Kas ka sinul läheb seest õõnsaks juba ainuüksi mõttest koosolekul kätt tõsta? Kui nii, siis sa ei ole ainuke. Tõtt-öelda tunneb suurem osa meist vastamise ajal mingil määral närvikõdi. Kui sul on sellised tunded, võib see tegelikult olla hea märk. See näitab, et sa oled alandlik ja pead teisi endast ülemaks. Jehoovale meeldib alandlikkus. (Laul 138:6; Filipl. 2:3.) Kuid Jehoova ootab ka sinult, et kiidaksid teda ning julgustaksid koosolekutel oma vendi ja õdesid. (1. Tess. 5:11.) Ta armastab sind ning annab sulle julgust. Peale selle aitavad sind mõned Piibli põhimõtted. Piiblis on öeldud, et me kõik teeme vigu nii selles, mida me ütleme, kui ka selles, kuidas me midagi ütleme. (Jaak. 3:2.) Jehoova ja meie vennad-õed ei oota meilt täiuslikkust. (Laul 103:12–14.) Nad on meie vaimne pere ja nad armastavad meid. (Mark. 10:29, 30; Joh. 13:35.) Nad teavad, et meie kommentaarid ei pruugi vahetevahel tulla välja nii, nagu me tahaksime. w19.01, lk 8, lõik 3; lk 10–11, lõigud 10–11

Seda nõuannet pole nüüdses maailmas alati lihtne järgida, kuid see pole võimatu. Jehoova soovib, et sul läheks elus hästi. Tema abiga võid olla edukas nii praegu kui ka tulevikus. Selle näitlikustamiseks mõelgem sellele, kuidas iisraellased tungisid tõotatud maale. Kui nad lähenesid tõotatud maale, ei käskinud Jumal neil lihvida võitlusoskust ja treenida sõjaks. (5. Moos. 28:1, 2.) Selle asemel ütles ta neile, et nad alluksid tema juhtnööridele ja usaldaksid teda. (Joosua 1:7–9.) Inimlikust vaatepunktist võis selline nõuanne tunduda imelik. Kuid see oli parim nõuanne, sest Jehoova andis oma rahvale kaananlaste üle ühe võidu teise järel. (Joosua 24:11–13.) Tõesti, Jumalale allumine nõuab usku, kuid seda saadab alati kordaminek. See oli nii tol ajal ja on ka praegu. w18.12, lk 25, lõigud 3–4

Mõnele on saanud komistuskiviks uuenenud arusaam mingi piiblisalmi kohta. On neid, kes on hakanud kuulama usutaganejaid või teisi vastupanijaid, kes moonutavad meie uskumusi. Seetõttu on nad tahtlikult eemaldunud Jehoovast ja kogudusest. (Heebr. 3:12–14.) Nõnda poleks aga juhtunud, kui nad oleks säilitanud usu ja usaldanud Jeesust, nagu tegi Peetrus. Teised on jätnud tõe pikkamööda, ise seda märkamata. Inimene, kes tõest tasapisi kaugeneb, on nagu paat, mis triivib aeglaselt kaldast eemale. Piibel hoiatab meid, et me tõest iialgi eemale ei triiviks. (Heebr. 2:1.) Erinevalt sellest, kes teadlikult tõest eemaldub, ei tee eemaletriivija seda meelega. Kuid selline inimene kahjustab oma suhteid Jehoovaga ja need võivad lõpuks katkeda. w18.11, lk 9, lõigud 5–6

Kas sa soovid lisaväljaõpet? Sa oled ehk kõlblik minema kuningriigi kuulutajate kooli. See on mõeldud küpsete täisajaliste teenijate jaoks, et Jehoova organisatsioon saaks neid veelgi rohkem kasutada. Kooliavalduse esitajad nõustuvad ükskõik millise ülesandega, mis neile lõpetamisel antakse. Kas sina tahaksid minna kooli ja organisatsioonilt uusi ülesandeid saada? (1. Kor. 9:23.) Me kõik, Jehoova rahva liikmed, tahame endast anda ja iga päev teisi aidata ning see tõestab, et oleme heldekäelised, lahked ja armastavad. Nii me kogeme rõõmu, rahu ja õnne. (Gal. 5:22, 23.) Ükskõik millised sinu eluolud ka poleks, teeb sulle rõõmu Jehoova helduse jäljendamine ja temaga iga päev koos töötamine. (Õpet. 3:9, 10.) w18.08, lk 27, lõigud 16–18

Kas on üldse olemas mingit põhjust, miks kristlane võib abielu lahutada ja uuesti abielluda? Jeesus selgitas oma suhtumist lahutusse, kui ütles: „Kes naise endast lahutab ja abiellub teisega, see rikub abielu, patustades naise vastu, ja kui naine pärast oma mehest lahutamist abiellub teisega, siis rikub ta abielu.” (Mark. 10:11, 12; Luuka 16:18.) On selge, et Jeesus pidas abielust lugu ja tahtis, et ka teised seda teeksid. Kui üks abielupool lahutab mingil ettekäändel end oma abikaasast, kes on olnud talle truu, ja abiellub teisega, siis rikub ta abielu. Jumala silmis on nad ikka veel üks, sest lahutus iseenesest ei lõpeta abielu. Samuti ütles Jeesus, et kui mees lahutab end naisest, kes on olnud talle truu, siis seab ta naise ohtu rikkuda abielu. Kuidas nii? Lahutatud naine võis tunda survet uuesti abielluda, et materiaalses mõttes mitte hätta jääda. See oleks aga olnud abielurikkumine. w18.12, lk 11, lõigud 8–9

Habakuki vestlus Jehoovaga andis talle meelerahu. Ta otsustas kannatlikult oodata, millal Jehoova tegutsema hakkab. See polnud lihtsalt hetkeemotsiooni ajel tehtud otsus, sest ta kordas seda hiljem, öeldes: „Siiski ootan ma vaikselt ahastuspäeva.” (Hab. 3:16.) Mida me võime Habakuki otsusekindlusest õppida? Esiteks, me ei peaks kunagi lakkama Jehoova poole palvetamast, mistahes katsumusi meil ka poleks. Teiseks, meil on vaja kuulata, mida Jehoova meile pühakirja ja organisatsiooni kaudu ütleb. Kolmandaks, meil tuleks Jehoovat usaldada ja kannatlikult oodata, et ta lõpetaks meie raskused omal ajal. Kui räägime Jehoovale oma muremõtetest, kuulame teda ja ootame teda kannatlikult nagu Habakuk, siis saame ka meie meelerahu, mis aitab meil vastu pidada. Lootus aitab meil olla kannatlikud ja tänu sellele saame olla rõõmsad hoolimata raskustest. Lootus annab kindluse, et meie taevane isa võtab omal ajal midagi ette. (Rooml. 12:12.) w18.11, lk 15–16, lõigud 11–12

Kuidas suhtub Jumal inimesse, kelle valikud saavad teistele komistuskiviks? Jeesus ütles: „Kes paneb patustama ühe neist väikestest, kes usuvad, sellele oleks parem, et tema kaela seotaks veskikivi ja ta heidetaks merre.” (Mark. 9:42.) Need sõnad näitavad, kui tõsine asi see on. Kuna Jeesus jäljendas oma isa täiuslikult, võime olla kindlad, et Jehooval on täpselt sama seisukoht. (Joh. 14:9.) Kas sinu suhtumine on samasugune? Mida näitavad su teod? Oletame, et sulle meeldib riietus või välimus, mis võib kedagi koguduses ärritada või kelleski valesid ihasid tekitada. Kas arvestad sel juhul oma usukaaslastega ja lükkad enda eelistused kõrvale? w18.11, lk 24–25, lõigud 9–10

Miks on meil igaühel vaja olla laitmatu? Me peame olema laitmatud sellepärast, et Saatan on esitanud väljakutse Jehoovale ja ka meile. See mässumeelne ingel määris Jehoova head nime, väites, et Jumal on halb, isekas ja ebaaus valitseja. Kahjuks ühinesid Aadam ja Eeva Saatanaga selles mässus. (1. Moos. 3:1–6.) Elu Eedeni aias oli andnud neile lõputult võimalusi tugevdada armastust Jehoova vastu. Ent sel ajal, kui Saatan oma väljakutse esitas, polnud nende armastus rikkumatu ja terviklik. Hiljem tekkis küsimus: kas üldse mõni inimene jääb armastusest Jehoova vastu tema ees laitmatuks? Ehk teisisõnu, kas inimesel on üldse võimalik olla laitmatu? See küsimus kerkis esile Iiobi ajal. (Iiob 1:8–11.) Iiob oli ebatäiuslik nagu meiegi ja tegi vigu. Kuid Jehoova armastas teda tema laitmatuse pärast. w19.02, lk 3–4, lõigud 6–7

Jeesus soovis illustreerida, kui väärtuslik on tõde Jumala kuningriigist neile, kes selle leiavad. Seepärast rääkis ta loo rändkaupmehest, kes otsis ilusaid pärleid. Kui mees oli leidnud ühe eriti kalli pärli, „müüs ta kohe kõik, mis tal oli, ja ostis selle”. (Matt. 13:45, 46.) Ka meile on tõde Jumala kuningriigist ja teised piiblitõed nii kallid, et toome meeleldi ja viivitamata ohvreid, et neid omandada. Kuni peame tõde kalliks, ei müü me seda. (Õpet. 23:23.) Kahjuks on mõne jumalateenija silmis tõe väärtus langenud ja nad on selle isegi maha müünud. Me ei taha, et see juhtuks meiega. Seepärast tuleb meil järgida Piibli üleskutset käia edasi tõeteel. (3. Joh. 2–4.) Tõeteel käimine tähendab seda, et peame Piibli tõde kõige tähtsamaks ja tegutseme sellega kooskõlas. w18.11, lk 9, lõik 3

Iisraellastel kästi Jeerikot mitte rünnata, vaid hoopis marssida ümber selle kord päevas kuue päeva jooksul ja seitsmendal päeval teha seda seitse korda. Mõned sõjamehed võisid mõelda, milline aja ja jõu raiskamine see on. Ent Iisraeli rahva nähtamatu juht Jehoova teadis täpselt, mida ta teeb. Kuna iisraellased järgisid tema juhtnööre, said nad vallutada Jeeriko ilma võitluseta. Nad nägid, et Jehoova juhenditele on tark alluda ja see tugevdas nende usku. (Joosua 6:2–5.) Mida me võime sellest loost õppida? Me ei pruugi alati täielikult mõista, miks meie organisatsioon hakkab tegema midagi uutmoodi. Näiteks võisime algul mõelda, et kas on ikka hea mõte hakata iseseisval uurimisel, kuulutustööl ja koosolekul kasutama elektroonilisi seadmeid. Nüüd aga ilmselt mõistame, kui kasulik see on. Kui näeme selliste muudatuste häid tulemusi, siis meie usk ja ühtsus tugevnevad. w18.10, lk 23, lõigud 8–9

Messia ootamine võis olla see, mis viis galilealased niikaugele, et nad tahtsid teha Jeesusest oma kuninga. Nad võisid mõelda, et Jeesusest saaks ideaalne valitseja: ta on suurepärane kõnemees, suudab tervendada haigeid ja isegi toita näljaseid rahvahulki. Pärast seda, kui Jeesus oli toitnud umbes 5000 meest, sai ta aru, mis neil plaanis on. Piibel ütleb: „Jeesus aga, teades, et nad kavatsevad tulla ja ta kinni võtta, et tõsta ta kuningaks, läks jälle mäele, ihuüksi.” (Joh. 6:10–15.) Järgmisel päeval, kui Jeesus oli Galilea mere teisel kaldal, oli rahvas ilmselt veidi rahunenud. Jeesus selgitas neile, mis on tema tegevuse tõeline eesmärk. Ta oli tulnud, et kosutada inimesi vaimses mõttes, mitte et aidata neid materiaalselt. „Nähke vaeva riknematu toidu nimel, mis annab igavese elu,” ütles ta neile. (Joh. 6:25–27.) w18.06, lk 4, lõigud 4–5

Jeesus mõistis nende tundeid, kes olid justkui räsitud pilliroog või õlilambi taht, mis hakkab kustuma. Seetõttu oli ta hooliv, lahke ja kannatlik. (Mark. 10:14.) Meil muidugi pole sellist arusaamis- ja õpetamisvõimet nagu Jeesusel. Ent me saame olla ja peaksimegi olema hoolivad meie territooriumil elavate inimeste vastu. Seepärast oleks hea mõelda, kuidas, millal ja kui pikalt me nendega räägime. Tänapäeval on miljonid inimesed „vaevatud ja vintsutatud”. (Matt. 9:36.) Seda on põhjustanud korrumpeerunud ja südametute äriliidrite, poliitikute ja usujuhtide tegevus. Seepärast on paljudel raske teisi usaldada ja neil pole lootust, et olukord paraneks. Niisiis on väga tähtis, et meie sõnad ja hääletoon oleksid lahked ning neis väljenduks kaastunne. Paljusid ei köida mitte ainult Piibli mõtted või loogiline arutluskäik, vaid ka meie siiras huvi ja hoolivus nende vastu. w18.09, lk 31–32, lõigud 13–14

Mis näitab, et me mõistame vajadust Jumala juhatuse järele? See, kui toidame end vaimse toiduga, peame tähtsaks vaimseid väärtusi ja seame meie õnneliku Jumala teenimise elus esikohale. Kui me seda teeme, siis meie õnn kasvab. Meie usk Jehoova tõotuste täitumisse tugevneb. (Tiit. 2:13.) Et me võiksime olla püsivalt õnnelikud, on meil vaja tugevdada oma suhteid Jehoovaga. Apostel Paulus kirjutas: „Olge alati rõõmsad meie isanda [Jehoova] teenistuses! Ma ütlen veel kord: olge rõõmsad!” (Filipl. 4:4.) Selliste tugevate suhete rajamiseks on vaja jumalikku tarkust. (Õpet. 3:13, 18.) Kui tahame olla õnnelikud, on oluline lisaks Jumala sõna lugemisele selle järgi ka tegutseda. Jeesus näitas, kui tähtis see on, öeldes: „Te olete õnnelikud, kui te seda teate ja selle järgi ka teete.” (Joh. 13:17; Jaak. 1:25.) Nii saamegi järgida Jumala juhatust ja olla püsivalt õnnelikud. w18.09, lk 18, lõigud 4–6

Epafras tundis Kolossa vendi ja hoolis neist väga. Kuigi ta oli koos Paulusega vangis, ei mõelnud ta vaid iseendale. (Fileem. 23.) Ta tegi nende heaks seda, mida suutis, ja see näitas tema isetust. Usukaaslaste eest palvetamisel on suur mõju, eriti kui palvetame konkreetsete inimeste eest. (2. Kor. 1:11; Jaak. 5:16.) Mõtle konkreetsetele inimestele, kelle eest palvetada. Paljud meie vennad ja õed palvetavad oma koguduse liikmete ja perede eest, kes seisavad silmitsi keeruliste otsuste või ahvatlustega. Pidagem meeles ka neid, kes on kaotanud oma lähedase, saanud kannatada looduskatastroofis või sõjas või kel on rahalisi raskusi. On palju vendi ja õdesid, kes meie palveid vajavad. w18.09, lk 5–6, lõigud 12–13

Neid sõnu lausudes ei pidanud Paulus silmas ainult asjade jagamist, vaid ka julgustuse, juhatuse ja abi andmist. (Ap. t. 20:31–35.) Ta on meile eeskujuks, kuidas anda teiste heaks oma aega, energiat, tähelepanu ja armastust. Ka ühiskonnateadlased on täheldanud, et andmine teeb õnnelikuks. Ühes artiklis öeldakse, et „inimesed kogevad lahkeid tegusid tehes märgatavat õnnetunnet”. Teadlased väidavad, et teiste aitamine annab elule eesmärgi ja mõtte, sest andmine on üks inimese põhivajadusi. Asjatundjad soovitavad teha vabatahtlikku tööd, sest see mõjub tervisele hästi ja teeb õnnelikuks. Muidugi pole see mingi uudis neile, kes teavad, et meie armastav looja Jehoova on öelnud, et andmine teeb õnnelikuks. (2. Tim. 3:16, 17.) w18.08, lk 22, lõigud 17–18

Jesaja ennustus meie isanda Jeesus Kristuse kohta on südantsoojendav. Ta teatas, et Jeesus „ei mõista ... kohut selle järgi, mida ta silmad näevad, ega noomi lihtsalt selle põhjal, mida ta kõrvad kuulevad. Ta mõistab viletsaile kohut õigluses”. (Jes. 11:3, 4.) Miks on see nii julgustav? Kuna me elame maailmas, mis on täis eelarvamusi ja erapoolikust. Kas ei ihka me, et meie üle mõistaks kohut täiuslik kohtunik, kes ei tee seda kunagi välise mulje põhjal? Iga päev me anname teiste kohta hinnanguid. Kuna oleme ebatäiuslikud, ei oska me seda teha täiuslikult, nagu tegi Jeesus. Meid kipub mõjutama väline mulje. Ent kui Jeesus oli maa peal, ütles ta nõuande, mis on tänases päevatekstis. Ilmselgelt tahab Jeesus, et me jäljendaksime teda ega otsustaks vaid pinnapealse mulje põhjal. w18.08, lk 8, lõigud 1–2

On tõsi, et me ei kuule Jumala häält taevast. Kuid ta juhatab meid Piibli kaudu. Lisaks annab ta oma teenijatele vaimutoitu „ustava ja aruka majapidaja” vahendusel. (Luuka 12:42.) Meil on külluslikult kirjandust, veebimaterjali, videoid ja audioväljaandeid, mis aitavad meil hoida oma usku tugevana. Jehoova sõnad, mis on kirjas Piiblis, annavad meile kindlust, et kõik on tema kontrolli all ja et ta heastab kogu kahju, mida Saatan ja tema maailm on meile põhjustanud. Kuulakem ka edaspidi tähelepanelikult Jehoova häält. Kui me seda teeme, suudame tulla toime mistahes probleemidega nii praegu kui ka tulevikus. Piiblis öeldakse: „Teil on vaja vastupidavust, et te pärast Jumala tahte täitmist saaksite kätte tõotatu.” (Heebr. 10:36.) w19.03, lk 13, lõigud 17–18

Kuna Mooses oli Iisraeli rahvast juhtinud nii kaua, võis Joosua mõelda, kas Jumala rahvas hakkab teda kui juhti tunnustama. (5. Moos. 34:8, 10–12.) Ühes Piiblit selgitavas teatmeteoses öeldakse seoses tekstiga Joosua 1:1, 2, et üks ohtlikumaid ja keerulisemaid aegu riigile, olgu siis minevikus või tänapäeval, on juhi vahetumine. Joosua mure oli täiesti põhjendatud, kuid ta asus kiiresti ja otsustavalt tegutsema. (Joosua 1:9–11.) Ta usaldas Jumalat ja sellel olid head tulemused. Nagu piiblijutustus näitab, juhtis Jehoova Joosuat ja oma rahvast ingli vahendusel. Selleks ingliks oli ilmselt Sõna, Jumala esmasündinud poeg. (2. Moos. 23:20–23; Joh. 1:1.) Jehoova aitas Iisraeli rahval harjuda muudatustega, mis kaasnesid juhi vahetusega. w18.10, lk 22–23, lõigud 1–4

Jehoova tunneb neid, kes teda teenivad, ja kirjutab nende nimed „mälestusraamatusse”. Et meie nimed „mälestusraamatus” püsiksid, tuleb meil midagi teha. Malaki sõnade kohaselt tuleb meil karta Jehoovat ja mõtiskleda tema nime üle. Kui me pühendume hardalt kellelegi või millelegi peale Jehoova, kustutatakse meie nimi sümboolsest eluraamatust. (2. Moos. 32:33; Laul 69:28.) Seega on meie pühendumus midagi palju enamat kui vaid tõotus täita Jehoova tahet ja soov lasta end ristida. Pühendumispalve ja ristimine on vaid algus, Jehoovat teenime aga kogu elu. Iga päev, seni kuni elame, näitame oma tegudega, et allume Jehoovale. (1. Peetr. 4:1, 2.) w18.07, lk 23–24, lõigud 7–9

Küpsus ei saabu iseenesest. Me peame selle poole pürgima, selle nimel vaeva nägema. Vaimse kasvuga kaasneb teadmiste omandamine ja selgemale arusaamisele jõudmine. Seepärast kuuleme ühtelugu soovitust iga päev Piiblit lugeda. (Laul 1:1–3.) Kas sina loed Jumala sõna iga päev? Nii mõistad järjest paremini Piiblit ning Jehoova seadusi ja põhimõtteid. Kristlaste kõige tähtsam seadus on see, et nende keskel peab olema armastus. Jeesus ütles oma jüngritele: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid, kui teie keskel on armastus.” (Joh. 13:35.) Jeesuse poolvend Jaakobus nimetas armastust kuninglikuks seaduseks. (Jaak. 2:8.) Paulus ütles: „Armastus [on] seaduse täitmine.” (Rooml. 13:10.) Niisugune armastuse tähtsustamine ei üllata meid, sest Piibel ütleb, et „Jumal on armastus”. (1. Joh. 4:8.) w18.06, lk 19, lõigud 14–15

Iisraellased nurisesid Jehoova vastu, aga hoopis Moosese meel läks kibedaks. Ta kaotas enesevalitsuse ja rääkis mõtlematult. Teiste käitumine tõmbas Moosese tähelepanu Jehoovalt eemale. Esimesel korral oli Mooses käitunud õigesti. (2. Moos. 7:6.) Ent aastakümnetepikkune jändamine kangekaelsete iisraellastega oli ehk tekitanud temas väsimust ja tülpimust. Ilmselt keskendus Mooses oma tunnetele, mitte sellele, kuidas Jehoovale au tuua. Kui nii juhtus sedavõrd ustava prohvetiga nagu Mooses, siis kas meiegi võime valvsuse kaotada ja eksida? Me oleme piltliku tõotatud maa, uue maailma lävel. (2. Peetr. 3:13.) Keegi meist ei tahaks oma tasust ilma jääda. Eesmärgile jõudmiseks peavad meie silmad vaatama pidevalt Jehoova poole, et kindlaks teha tema tahe ja seda täita. (1. Joh. 2:17.) w18.07, lk 15, lõigud 14–16

Saatan ei saa panna inimesi käituma nende tahte vastaselt. (Jaak. 1:14.) Paljud selles maailmas isegi ei aima, et nad tantsivad Saatana pilli järgi. Kui aga inimene õpib tõde tundma, tuleb tal otsustada, keda teenida. (Ap. t. 3:17; 17:30.) Kui täidame otsusekindlalt Jumala tahet, ei saa Saatan meie laitmatust murda. (Iiob 2:3; 27:5.) On muudki, mida Saatan ja deemonid teha ei saa. Näiteks ei öelda kuskil pühakirjas, et nad saavad lugeda inimese mõtteid. Piiblis pole öeldud, et see võime oleks kellelgi peale Jehoova ja Jeesuse. (1. Saam. 16:7; Mark. 2:8.) Kui räägime ja tegutseme siiralt Jumala tahtega kooskõlas, võime olla kindlad, et Jehoova ei luba Kuradil teha meile jäädavat kahju. (Laul 34:7.) Meil on vaja oma vaenlast tunda, kuid meil pole vaja teda karta. Jehoova abiga suudab isegi ebatäiuslik inimene Saatana ära võita. Kui seisame talle vastu, põgeneb ta meie juurest. (Jaak. 4:7; 1. Peetr. 5:9.) w18.05, lk 26, lõigud 15–17

Oletame, et sa plaanid sõita ühele tähtsale üritusele. Selleks tuleb sul võtta ette pikk bussireis. Bussijaamas on palju busse. Sa otsid bussi, mis läheb sellesse linna, kuhu sa tahad. Kui sa astuksid mõnda teise bussi, sõidaksid sa vales suunas. Tänapäeva noori võib võrrelda selliste reisijatega. Neil on ees pikk reis mööda eluteed. Mõnikord võib neile tunduda, et on vaja teha nii palju otsuseid ning võimalusi on meeletult. Noored, teil on lihtsam, kui teil on selge siht, kuhu te tahate oma eluga jõuda. Kas sa keskendud Jehoova tahte täitmisele? See tähendab tema kaasamist kõigisse olulistesse otsustesse, nagu hariduse või töökoha valik ja pere loomine. Samuti tähendab see vaimsete eesmärkide poole püüdlemist. Noored, kes on keskendunud Jehoova teenimisele, võivad olla kindlad, et ta õnnistab neid ja et nende kavatsused lähevad korda. w18.04, lk 25, lõigud 1–3

Jefta pidas tõotusest kinni ja saatis oma vallalise tütre elu lõpuni Siilosse telkpühamu juurde teenima. (Kohtum. 11:30–35.) Muidugi polnud see Jeftale kerge, aga ilmselt oli see veelgi raskem tema tütrele, kes allus siiski hea meelega oma isale. (Kohtum. 11:36, 37.) Ta loobus õigusest abielluda, lapsi saada ning perekonna nime ja pärandust säilitada. Kes veel vajanuks lohutust ja julgustust kui mitte Jefta tütar? Piibel räägib: „Iisraelis kujunes välja selline tava: aastast aastasse, neli päeva aastas, käisid Iisraeli neiud ülistamas gileadlase Jefta tütart.” (Kohtum. 11:39, 40.) Need kristlased, kes jäävad vallaliseks, et „Isandaga seotud asjad” võiksid olla neile kõige tähtsamad, vajavad samuti meie ülistust ja julgustust, kas pole? (1. Kor. 7:32–35.) w18.04, lk 17, lõigud 10–11

Saatanaga ühines märkimisväärne hulk mässumeelseid ingleid. Enne veeuputust ahvatles ta vähemalt osa neist olema ebamoraalsetes suhetes inimeste tütardega. Piibel kirjeldab Saatana mõju sümboolselt, kui räägib lohest, kes tõmbas kolmandiku taevatähtedest endaga kaasa. (1. Moos. 6:1–4; Ilm. 12:3, 4.) Kui need inglid Jumala pere hülgasid, sattusid nad Saatana võimu alla. Need mässajad ei ole aga lihtsalt kamp provokaatoreid. Saatan on püüdnud Jumala kuningavalitsust jäljendada ning iseennast kuningaks teinud. Oma nähtamatutes valdustes on Saatan moodustanud valitsusi, andes neile võimu maailma üle. (Efesl. 6:12.) Saatan avaldab oma nähtamatu organisatsiooni kaudu mõju kõigile inimvalitsustele. w18.05, lk 23, lõigud 5–6

Jumala armastus meie vastu väljendub vahel isalikus manitsemises. Taavet pidas sellist manitsust väärtuslikuks. Ta mõtiskles Jumala mõtete üle, lastes neil end vormida. Kui sina teed samamoodi, suureneb sinu armastus Jumala vastu ja kasvab soov täita tema tahet. Nii saab sinust vaimselt küps kristlane. Õde Christin ütleb: „Kui uurin sügavuti Piiblit ja mõtisklen loetu üle, tunnen, et Jehoova lasi selle justkui minule kirja panna.” Kui sa oled vaimne inimene, siis näed praegust maailma ja selle tulevikku nagu Jumal. Jehoova annab sulle selleks tarkust ja arusaamist. Miks ta seda teeb? Ta tahab, et teaksid, mis on elus kõige tähtsam, langetaksid tarku otsuseid ning vaataksid tulevikku kartuseta. (Jes. 26:3.) w18.12, lk 26, lõigud 9–10