Aprill

Tessaloonikast pärit makedoonlane Aristarhos oli Pauluse truu sõber. Piiblis mainitakse Aristarhost esimest korda siis, kui Paulus oli kolmanda misjonireisi ajal Efesoses. Vihane rahvahulk võttis Pauluse reisikaaslase Aristarhose kinni. (Ap. t. 19:29.) Kui ta viimaks vabastati, ei mõelnud ta omaenda naha päästmisele, vaid jäi Paulusele appi. Mõni kuu hiljem oli Aristarhos koos Paulusega Kreekas, kuigi vastased haudusid Pauluse vastu salanõu. (Ap. t. 20:2–4.) Kui umbes aastal 58 m.a.j viidi Paulus Rooma vangistusse, oli Aristarhos temaga sellel pikal teekonnal kaasas. Nad elasid koos üle laevahuku. (Ap. t. 27:1, 2, 41.) Ilmselt oli Aristarhos Roomas Paulusega mõnda aega koos vangistuses. (Kol. 4:10.) Pole ime, et selline truu sõber oli Paulusele suureks toeks ja abiks. Ka meie võime olla oma vendadele ja õdedele sellised truud sõbrad nagu Aristarhos, kui oleme nende jaoks olemas nii headel kui ka rasketel aegadel. w20.01, lk 9, lõigud 4–5

Mõni kristlane, kes võitakse püha vaimuga, võib tunda, et ta pole nii erilise lootuse vääriline. Kuid ta ei kahtle hetkekski, et Jehoova on ta välja valinud. Tema süda on tulvil tänu ja rõõmu, kui ta mõtleb oma tulevikulootuse peale. (1. Peetr. 1:3, 4.) Kas see tähendab, et võitud kristlased ootavad surma? Paulus vastas sellele. Võrreldes inimkeha telgiga, kirjutas ta: „Meie, kes oleme selles telgis, ägame rõhutuna, kuna me ei taha seda telki endalt ära heita, kuid tahame ometi riietada end taevasesse, nii et igavene elu neelaks ära sureliku keha.” (2. Kor. 5:4.) Võitud kristlased ei ole kaotanud huvi praeguse elu vastu ega oota, et see lõppeks kiiresti. Vastupidi, nad tunnevad elust rõõmu ja tahavad kasutada iga päeva, et teenida Jehoovat koos pere ja sõpradega. Siiski on neil alati meeles oma imeline tulevikulootus, ükskõik millega nad parajasti tegelevad. (1. Kor. 15:53; 2. Peetr. 1:4; 1. Joh. 3:2, 3.) w20.01, lk 23, lõigud 12–13

Jehoova õpetab meid, mis tähendab, et vajaduse korral ta ka manitseb meid. Ta teeb seda mitmeti. Näiteks võib ta seda teha pühakirja, koosolekute või vahel ka kogudusevanemate kaudu. Ent ükskõik kuidas ta seda teeb, on see alati ajendatud armastusest. (Jer. 30:11.) Peale selle toetab Jehoova meid katsumustes. Nii nagu inimisa toetab raskel ajal oma lapsi, nii toetab ka taevane isa raskustes meid. Ta annab meile püha vaimu, et kaitsta meid kõige eest, mis võiks kahjustada suhteid temaga. (Luuka 11:13.) Samuti aitab ta meid siis, kui oleme masendunud. Näiteks on ta andnud imelise lootuse, mis annab meile raskel ajal jõudu. Ükskõik mis meiega ka ei juhtu, meie hooliv isa heastab tulevikus kogu kahju, mis meile on põhjustatud. Kõik praegused kannatused on ajutised, kuid Jehoova õnnistused on igavesed. (2. Kor. 4:16–18.) w20.02, lk 5, lõigud 14–15

Meil on võimalik kadeduse vastu edukalt võidelda. Mõtleme Joosepi vendadele. Aastaid pärast seda, kui nad olid Joosepi orjaks müünud, kohtusid nad temaga Egiptuses. Enne, kui Joosep andis vendadele teada, kes ta tegelikult on, pani ta nad proovile. Ta tahtis teada saada, kas nad on muutunud. Joosep korraldas söömaaja ja lasi noorimale vennale Benjaminile serveerida teiste omast mitu korda suurema portsjoni. (1. Moos. 43:33, 34.) Kuid miski ei viita sellele, et vennad oleksid saanud Benjamini peale kadedaks. Nende sõnadest ilmnes hoopis hoolivus oma venna ja nende isa Jaakobi vastu. (1. Moos. 44:30–34.) Kuna Joosepi vennad olid kadedusest jagu saanud, oli neil võimalik aidata taastada oma peres rahu. (1. Moos. 45:4, 15.) Kui ka meie juurime endast välja väiksemagi kadeduse võrse, aitab see peres ja koguduses rahu hoida. Jehoova tahab, et me hoiduksime kadedusest ja taotleksime rahu. Kui me arendame alandlikkust ja tänulikkust ning oleme rahul sellega, mis meil on, ei jäta me kadedusele ruumi. w20.02, lk 18, lõik 17; lk 19, lõik 18

Üks võimalus Jehoova armastusele vastata on rääkida temaga palves. Kui räägid talle oma muredest ja tänad teda kõige eest, siis sinu armastus tema vastu kasvab. Ja kui sa näed, kuidas ta sinu palvetele vastab, siis sinu suhted temaga tugevnevad. Sa veendud üha enam, et ta mõistab sind. Et aga Jehoovaga veelgi lähedasemaks saada, on sul vaja mõista tema mõtteviisi ja seda, mida ta sinult ootab. Ainus moodus selleks on uurida Piiblit. Niisiis pea Jumala sõna kalliks. Ainult sealt saab teada, kes on Jehoova ja mis on tema eesmärk inimkonnaga. Sa saad näidata, et hindad Piiblit, kui loed seda iga päev, valmistud piibliuurimiseks ja rakendad õpitut ellu. (Laul 119:97, 99; Joh. 17:17.) Kas sul on oma piiblilugemiskava? Kas järgid seda ja loed Piiblit iga päev? w20.03, lk 5, lõigud 8–9

Kui mõni kuulutaja ei suuda palju kõndida, võib ta näiteks istuda pargipingil ja kuulutada möödakäijatele. Samuti saab rääkida head sõnumit igapäevategevuste käigus inimestega kokku puutudes ja kirja või telefoni teel. Paljud, kel on mingeid piiranguid, tunnevad neil viisidel kuulutustööd tehes rõõmu ja rahuldust. Hoolimata terviseprobleemidest saad sa anda teenistuses endast parima. Paulus ütles: „Ma suudan kõike tänu temale, kes annab mulle jõudu.” (Filipl. 4:13.) Paulus vajas seda jõudu ühe misjonireisi ajal, kui ta jäi haigeks. Ta kirjutas galaatlastele: „Esimest korda avanes mulle võimalus rääkida teile head sõnumit oma haiguse tõttu.” (Gal. 4:13.) Samamoodi võivad sinu terviseprobleemid anda sulle võimaluse kuulutada näiteks arstidele, õdedele ja teistele, kes sinu eest hoolitsevad. Paljud neist on tööl just sel ajal, kui kuulutajad nende ukse taga kella lasevad. w19.04, lk 4–5, lõigud 10–11

Aastal 2018 elas rohkem kui 223 000 kuulutajat maades, kus meie tegevus oli keelatud või sellele olid seatud ranged piirangud. See pole meile üllatav. Tõelised kristlased teavad, et neid võidakse taga kiusata. Ükskõik, kus me ka ei elaks, võivad valitsusvõimud ootamatult keelata meil Jehoovat teenida. Kui võimud meie töö ära keelavad, siis ei peaks me arvama, et Jehoova ei õnnista meid enam. Tagakiusamine ei tähenda seda, et Jehoova pole meiega rahul. Mõtle näiteks Paulusele. Võime olla kindlad, et Jehooval oli tema üle hea meel. Piibli kreekakeelsesse ossa on talletatud 14 tema kirja ja ta oli apostel, kes kuulutas mittejuutidele. Sellegipoolest kiusati teda ägedalt taga. (2. Kor. 11:23–27.) Pauluse elust näeme, et Jehoova võib lubada oma ustavaid teenijaid taga kiusata. w19.07, lk 8, lõigud 1, 3

Jehoova hoolib meist väga ja aitab meil vaenlastega toime tulla. Meie peamised vaenlased on Saatan ja deemonid. Jehoova hoiatab meid nende eest ja varustab meid kõigega, mis tarvis, et suudaksime neile vastu seista. (Efesl. 6:10–13.) Kui kasutame Jehoova antud varustust ja toetume talle täielikult, siis suudame Saatanale vastu seista. Me võime olla sama kindlad nagu Paulus, kes kirjutas: „Kui Jumal on meie poolt, kes suudaks meile kahju teha?” (Rooml. 8:31.) Tõeliste kristlastena ei taha me liigselt keskendada oma tähelepanu Saatanale ja deemonitele. Meile on kõige tähtsam tundma õppida Jehoovat ja teda teenida. (Laul 25:5.) Siiski on meil tarvis teada, kuidas Saatan tegutseb. Miks? See aitab meil tema lõkse vältida. (2. Kor. 2:11.) w19.04, lk 20, lõigud 1–2

Kas sina oled hea kuulaja? Hea kuulamine hõlmab enamat kui paigal püsimist, inimesele otsa vaatamist ja mitte midagi ütlemist. Me saame teisi kuulates olla empaatilised. Võime oma hoolivust näidata mõne taktitundelise ja sooja sõnaga. Sa võid öelda: „Mul on kahju, et midagi sellist sinuga juhtus.” Võib-olla saaksid küsida mõne täpsustava küsimuse, et mõista oma masendunud kaaslast. Võid näiteks küsida: „Kas võiksid mul aidata mõista, mida sa selle all mõtled?” või „Kas sain sinust õigesti aru, et ...?” Sellised lahked küsimused kinnitavad teisele, et sa tõesti kuulad teda ja tahad teda mõista. (1. Kor. 13:4, 7.) Ole aga tähelepanelik, et sa ei räägiks mõtlematult. Ära sega vahele, et anda nõu või parandada tema mõtteviisi. Ja ole kannatlik. Selle asemel et pakkuda lahendusi, ole empaatiline. (1. Peetr. 3:8.) w19.05, lk 17–18, lõigud 15–17

Abielumees peaks armastama oma naist nii, nagu Kristus kogudust. (Efesl. 5:28, 29.) Mehel tuleks olla Kristuse eeskujul ennastohverdav ning panna oma naise heaolu enda omast ettepoole. Mõni mees võib tunda, et seda pole kerge teha, võib-olla sellepärast, et ta ise pole kasvanud sellises keskkonnas, kus oleks väärtustatud õiglust ja armastust. Tal on ehk raske hüljata halvad harjumused, kuid ta peaks püüdma seda teha, et kuuletuda Kristuse seadusele. Kui mees ilmutab ennastohverdavat armastust, pälvib ta naise lugupidamise. Isa, kes oma lapsi armastab, ei tee neile kunagi oma sõnade või tegudega haiget. (Efesl. 4:31.) Ta hoopis kohtleb neid armastusega, nii et lapsed tunnevad end hästi ja turvaliselt. Kahtlemata armastavad ja usaldavad lapsed sellist isa. w19.05, lk 6, lõik 21

Mis mõtteid võisid need Gabrieli sõnad Maarja peas tekitada? Kas ta võis arvata, et Jeesus vahetab välja kuningas Herodese või mõne järgneva Iisraeli valitseja? Kui Jeesus oleks oma maapealse elu ajal saanud kuningaks, siis oleks Maarjast saanud kuninga ema ja ta oleks hakanud elama kuninglikus palees. Kuid pole mingit tõendit, et Maarja oleks palunud endale mingit positsiooni Jeesuse valitsuses. Niisiis saame Piiblit uurides järeldada, et Maarja oli väga alandlik naine. Pidagem aga meeles, et Piiblit ja sellel põhinevaid väljaandeid uurides on meie peamine eesmärk saada lähedasemaks Jehoovaga. Samuti aitab see meil näha, millised me oleme ja milliseid muudatusi on meil vaja teha, et Jehoovale meeldida. (Jaak. 1:22–25; 4:8.) Seepärast tuleks iga kord uurimist alustades paluda Jehoovalt püha vaimu. Me peaksime paluma, et ta aitaks meil õpitavat hästi mõista ja näha end nii, nagu tema meid näeb. w19.05, lk 30–31, lõigud 18–19

Vahel on meil mitu keerulist probleemi korraga. Mõtle mõnele näitele. John, kes on Jehoova tunnistaja, põeb sclerosis multiplex’i. Pärast 19 aastat kestnud abielu jättis naine ta maha. Seejärel lakkasid tema kaks tütart Jehoovat teenimast. Abikaasad Bob ja Linda kogesid teistsuguseid raskusi. Nad mõlemad kaotasid töö ja seetõttu ka oma kodu. Lisaks sellele diagnoositi Lindal eluohtlik südamehaigus ja veel teine tervisehäda, mis hakkas kahjustama tema immuunsüsteemi. Me võime aga olla kindlad, et meie looja ja armastav isa Jehoova mõistab, kuidas elumured meid mõjutavad. Ta tahab aidata meil nendega toime tulla. (Filipl. 4:6, 7.) Piiblis on palju jutustusi Jehoova teenijate läbielamistest. Samuti on seal kirjas, kuidas Jehoova aitas neil keeruliste olukordadega toime tulla. w19.06, lk 14, lõigud 2–3

Väikeste lahkete tegudega saame näidata armastust nende vastu, kes on kaotanud abikaasa. Nad vajavad nüüd häid sõpru rohkem kui kunagi varem. Kuidas olla kellelegi hea sõber? Näiteks võib teda vahel kutsuda väiksele einele või oma pere piibliõhtule. Samuti saab veeta koos vaba aega või minna kuulutama. See toob Jehoovale rõõmu, sest ta on „lesknaiste kaitsja” ja „ligi neile, kelle süda on murtud”. (Laul 34:18; 68:5.) Varsti, kui Jumala kuningriik valitseb maa üle, on kõik endised hädad unustatud. Me ootame väga aega, mil „endisi asju ei tuletata enam meelde ning need ei vaeva südant”. (Jes. 65:16, 17.) Seni aga toetagem üksteist ning näidakem sõnade ja tegudega armastust oma vaimse pere liikmete vastu. (1. Peetr. 3:8.) w19.06, lk 25, lõigud 18–19

Aastakümneid tagasi öeldi Vahitornis, et inimene, kes tunneb Jumalat hästi, usaldab teda katsumuste ajal täielikult. See peab tõesti paika. Tagakiusamise all vastu pidamiseks on tarvis armastada Jehoovat ja usaldada teda täielikult. (Matt. 22:36–38; Jaak. 5:11.) Loe Piiblit iga päev, et saada Jehoovaga lähedasemaks. (Jaak. 4:8.) Lugedes pööra tähelepanu Jehoova omadustele. Pane tähele tema armastust ja kiindumust sinu vastu, mis väljenduvad tema sõnades ja tegudes. (2. Moos. 34:6.) Mõnel on raske uskuda, et Jumal armastab teda, sest ta pole kunagi tundnud kellegi teise armastust. Kui see on nii sinu puhul, siis püüa iga päev kirja panna, kuidas on ilmnenud Jehoova halastus ja lahkus sinu vastu. (Laul 78:38, 39; Rooml. 8:32.) Kui mõtiskled oma kogemuste ja Piiblist loetu üle, leiad ilmselt palju asju, mida Jehoova sinu heaks on teinud. Mida rohkem sa tema tegusid hindad, seda tugevamaks saavad sinu suhted temaga. (Laul 116:1, 2.) w19.07, lk 2–3, lõigud 4–5

Jehoova ei ole andnud meile õigust teha teiste eest isiklikke otsuseid. See, kes kehtestab tarbetuid reegleid, ei kaitse oma venda, vaid hoopis üritab valitseda isandana tema usu üle. Kurat ei lõpeta Jehoova rahva tagakiusamist. (1. Peetr. 5:8; Ilm. 2:10.) Ta püüab koos oma käsilastega keelustada Jehoova teenimist. Kuid meil pole mingit põhjust tunda hirmu. (5. Moos. 7:21.) Jehoova on meie poolel ja ta toetab meid ka siis, kui meie tegevus on keelu all. (2. Ajar. 32:7, 8.) Olgu meil samasugune otsusekindlus nagu esimese sajandi kristlastel, kes ütlesid valitsejatele: „Otsustage ise, kas Jumala silmis on õige kuulata teid, aga mitte Jumalat. Me ei saa jätta rääkimata seda, mida oleme näinud ja kuulnud.” (Ap. t. 4:19, 20.) w19.07, lk 12–13, lõigud 18–20

Kuulutustööd tehes tuleb meil püüda mõista, millised tegurid on mõjutanud inimeste mõttemaailma. Näiteks Paulus oli kasvanud üles juudi kogukonnas. Kindlasti ei kuulutanud ta mittejuutidele samamoodi nagu juutidele, sest mittejuudid teadsid Jehoovast ja pühakirjast vähe või mitte midagi. Meil võib olla tarvis teha veidi uurimistööd, et võiksime paremini mõista inimesi oma territooriumil. (1. Kor. 9:20–23.) Meie eesmärk on leida Piibli sõnumi väärilisi. (Matt. 10:11.) Selleks tuleb meil küsida inimeste arvamust ja seejärel neid hoolega kuulata. Üks vend Inglismaalt küsib inimestelt näiteks, mis teeb abielu õnnelikuks, kust leida nõuandeid laste kasvatamiseks või kuidas toimida siis, kui meid on koheldud ülekohtuselt. Pärast nende ärakuulamist küsib ta: „Mis te arvate sellest nõuandest, mis pandi kirja ligi kaks tuhat aastat tagasi?” Mainimata sõna „Piibel”, näitab ta seejärel neile oma telefonist mõnda hoolikalt valitud salmi. w19.07, lk 21, lõigud 7–8

Milline peaks olema meie armastus Jumala vastu? See selgub Jeesuse vastusest ühele variserile. Ta ütles: „Armasta Jehoovat, oma Jumalat, kogu südamest ja hingest ja kogu oma mõistusega.” (Matt. 22:36, 37.) Me ei taha, et meie armastus Jumala vastu oleks leige. Me soovime hoopis, et see muutuks iga päev tulisemaks. Et Jumalat armastada, on meil vaja teda tunda. Piibel ütleb: „Kes aga ei armasta, pole Jumalat tundma õppinud, sest Jumal on armastus.” (1. Joh. 4:8.) Paulus selgitas, et meie armastus Jumala vastu kasvab, kui me õpime Jumalat järjest paremini tundma ja saame tema mõtteviisist üha selgemini aru. (Filipl. 1:9.) Kui hakkasime Piiblit uurima, tärkas meis armastus Jumala vastu, ehkki me ei teadnud tema võrratutest omadustest just palju. Kuid mida paremini me Jehoovat tundma õppisime, seda tugevamaks muutus meie armastus tema vastu. Sestap pole mingi ime, et me peame Jumala sõna korrapärast lugemist ja selle üle mõtisklemist üheks kõige tähtsamaks asjaks oma elus. (Filipl. 2:16.) w19.08, lk 9, lõigud 4–5

Kui sul on tulnud oma teenistusülesandest loobuda ja uude kohta kolida, on sul nüüd vaja sõlmida uusi sõprussuhteid. Pea meeles: et sõpru saada, pead sa ise teistele sõbraks olema. Räägi teistele toredaid lugusid, mis sul on Jehoovat teenides olnud. Las nad tajuvad rõõmu, mida sa oled Jehoova teenistuses tundnud. Kui sa pidid oma teenistuse katkestama abikaasa tervise pärast, siis ära süüdista teda. Ja kui sinul tekkisid terviseprobleemid, siis ära pea ennast süüdlaseks, justkui oleksid oma abikaasat alt vedanud. Te olete Jumala silmis üks ja olete tema ees lubanud hoolitseda teineteise eest mistahes olukorras. (Matt. 19:5, 6.) Kui te pidite oma ülesandest loobuma planeerimata raseduse tõttu, siis on teil vaja oma lapsele kinnitada, et tema on teile teie endisest ülesandest palju tähtsam. Öelge talle tihti, et ta on teile kui kingitus Jumalalt. (Laul 127:3–5.) Samuti rääkige talle, milliseid toredaid kogemusi teil oma ülesannet täites oli. See võib ajendada teda teie eeskujul alustama täisajalist teenistust. w19.08, lk 22, lõigud 10–11

Suur Babülon (kõik väärad religioonid) on Jumala nime palju teotanud. Ta on õpetanud Jumala kohta valesid. Selle asemel et olla Jumalale ustav, on ta teinud hooratööd, sõlmides liite valitsustega. Ta on rõhunud oma liikmeid ja nende arvel rikastunud. Ja ta on valanud rohkesti verd, olles süüdi ka paljude jumalateenijate surmas. (Ilm. 18:24; 19:2.) Jehoova kasutab „suure prostituudi” hävitamiseks „erepunase metsalise” „kümmet sarve”. See metsaline sümboliseerib ÜRO-d. Kümme sarve sümboliseerivad praegusi poliitilisi võime, mis seda organisatsiooni toetavad. Jumala määratud ajal ründavad need poliitilised võimud „suurt prostituuti”. „Nad röövivad ta paljaks, kisuvad alasti” ehk riisuvad ta varanduse ja paljastavad tema õeluse. (Ilm. 17:3, 16.) Suur Babülon hävitatakse kiiresti, justkui ühe päevaga. Tema toetajad on šokeeritud, sest ta on kogu aeg kiidelnud: „Mina ei pea kunagi leinama.” (Ilm. 18:7, 8.) w19.09, lk 10, lõigud 10–11

Jeesus kutsub enda juurde kõiki. Ta ei tõrju kunagi eemale kedagi, kes tõesti tahab Jumalat teenida. (Joh. 6:37, 38.) Kõigil Kristuse järelkäijatel on au teha sedasama tööd, mille Jehoova usaldas Jeesusele. Võime olla täiesti kindlad, et Jeesus aitab alati meil seda tööd teha. (Matt. 28:18–20.) Alandlikud inimesed tahtsid olla koos Jeesusega. (Matt. 19:13, 14; Luuka 7:37, 38.) Miks? Mõelgem, kui erinevad olid Jeesus ja variserid. Need usujuhid olid südametud ja ennast täis. (Matt. 12:9–14.) Jeesus oli aga südamlik ja alandlik. Variserid olid auahned ja uhked oma kõrge positsiooni üle. Jeesus aga taunis auahnust ja õpetas oma jüngreid pidama end alandlikult teiste teenijaks. (Matt. 23:2, 6–11.) Variserid hoidsid inimesi oma mõju all hirmutamise abil. (Joh. 9:13, 22.) Jeesus aga tõi oma lahkete sõnade ja tegudega teistele kosutust. Jeesuselt võib palju õppida. w19.09, lk 20, lõik 1; lk 21, lõigud 7–8; lk 23, lõik 9

Koosolekud aitavad saada Jehoovaga lähedasemaks. Meie suhtumine koosolekutel käimisse on hea indikaator selle kohta, kui hästi me tuleme toime tulevikus tagakiusamise ajal. (Heebr. 10:24, 25.) Kuidas nii? Kui laseme väikestel asjadel takistada end praegu koosolekule minemast, siis kuidas on lugu tulevikus, kui meil võib olla ohtlik kokku saada? Teisalt, kui meil on tehtud kindel otsus koosolekutel alati kohal olla, siis ei lase me tulevikus vastupanijatel meie kokkusaamisi takistada. Praegu on aeg arendada armastust koosolekute vastu. Kui meile tõesti meeldib koosolekutel käia, siis kuuletume ka tulevikus Jumalale, mitte inimestele, kes avaldavad meile vastupanu või panevad meie töö keelu alla. (Ap. t. 5:29.) Peale selle on kasulik õppida pähe oma lemmikkirjakohti. (Matt. 13:52.) Sul pole võib-olla väga hea mälu, aga Jehoova saab püha vaimu abil sulle neid piiblitekste meelde tuletada. (Joh. 14:26.) Need kirjakohad aitavad sul püsida Jehoova lähedal ja pidada ustavalt vastu. w19.07, lk 3, lõik 5; lk 4, lõigud 8–9

Kas sa oled sündinud pärast aastat 1914? Kui nii, siis oled kogu elu elanud praeguse ajastu „viimseil päevil”. Me kõik oleme kuulnud sündmustest, mida Jeesus selleks ajaks ennustas. Nende hulgas on sõjad, näljahädad, maavärinad, katkud, üha kasvav seadusetus ja Jehoova rahva tagakiusamine. (Matt. 24:3, 7–9, 12; Luuka 21:10–12.) Samuti näeme, et inimesed on sellised, nagu kirjeldas apostel Paulus. Meie, Jehoova teenijad, oleme tõesti veendunud, et elame viimseil päevil. (Miika 4:1.) Aastast 1914 on möödunud palju aega. Seepärast võib öelda, et lõpp on väga lähedal. Meil on tarvis teada vastuseid sellistele tähtsatele küsimustele: milliseid sündmusi me võime lähiajal oodata ja mida Jehoova soovib, et me seni teeksime? w19.10, lk 8, lõigud 1–2

Vastupidamine ei sõltu oludest. Me saame vastupidavust arendada, kui toetume Jehoovale. (Rooml. 12:12.) Jeesuse tõotus tänases päevatekstis näitab, et meil tuleb jääda ustavaks mistahes olukorras. Kui peame praegu igas katsumuses vastu, oleme suure viletsuse puhkedes tugevamad. Kui toetume Jehoovale, siis oleme ka julged. Seega on meil vaja õppida Jehoovale rohkem toetuma. Kuidas me saame seda teha? Meil on vaja iga päev Piiblit lugeda ja mõtiskleda selle üle, kuidas Jehoova on oma teenijaid minevikus päästnud. (Laul 68:20; 2. Peetr. 2:9.) Kui rahvad meid suure viletsuse ajal ründavad, on meil vaja olla julged ja loota Jehoovale rohkem kui kunagi varem. (Laul 112:7, 8; Heebr. 13:6.) Kui toetume Jehoovale praegu, siis oleme julged ka Googi rünnaku ajal. Kuna Jehoova armastab meid, võime tema juurest alati kaitset leida. (1. Kor. 13:8.) w19.10, lk 18, lõigud 15–16

Praegune maailm on Saatana võimuses. Ta ahvatleb meid sellega, mis on maailmas, kasutades ära meie nõrkusi ja loomulikke soove. (Efesl. 2:1–3.) Saatan tahab, et hakkaksime armastama midagi muud nii palju, et meie pühendumus Jumalale poleks täielik. Kirjutanud Saatana maailma lõpust ja tulevasest uuest maailmast, ütles Peetrus: „Armsad, seda oodates tehke kõik, mis suudate, et Jumal leiaks teid olevat ühegi plekita, veatud ja temaga rahus.” (2. Peetr. 3:14.) Me saame tõendada, et oleme Jehoovale jäägitult pühendunud, kui teeme selle nõuande kohaselt oma parima, et elada ning teenida Jehoovat talle meelepärasel viisil. Saatan ja tema maailm püüavad meie elus asjade tähtsusjärjekorda sassi lüüa. (Luuka 4:13.) Kuid me ei lase mitte kellelgi ega mitte millelgi võtta oma südames Jehoova kohta. Me soovime, et meie jäägitu pühendumus kuuluks Jehoovale. w19.10, lk 27, lõik 4; lk 31, lõigud 18–19

Teatud asjade pärast muretsemine on hea. Näiteks on sobiv muretseda selle pärast, kas oleme Jehoovale ja Jeesusele meelepärased. (1. Kor. 7:32.) Kui teeme ränga patu, on meie mureks seada suhted Jumalaga korda. Samuti muretseme selle pärast, kuidas olla hea abikaasa ning kuidas toetada oma peret ja usukaaslasi. (1. Kor. 7:33; 2. Kor. 11:28.) Teisalt, liigne muretsemine võib meie usku kahjustada. Näiteks võime pidevalt muretseda selle pärast, kas meil on ikka piisavalt raha, et osta toitu ja riideid. (Matt. 6:31, 32.) See võib panna meid tööd rügama, et saada paremat palka. Meil võib isegi tekkida rahaarmastus. Kui see juhtuks, siis meie usk Jehoovasse nõrgeneks ja suhted temaga saaksid tõsiselt kannatada. (Mark. 4:19; 1. Tim. 6:10.) Samuti võime hakata liigselt muretsema selle pärast, mida teised meist arvavad. Meie hirm pilkamise ja tagakiusamise ees võib olla suurem kui kartus Jehoovale meelepaha valmistada. Sellele vastu astumiseks on tarvis anuda Jehoovalt usku ja julgust. (Õpet. 29:25; Luuka 17:5.) w19.11, lk 15, lõigud 6–7

Mõnda otsust ei muuda me kunagi. Näiteks me hoiame kinni otsusest teenida Jehoovat ja jääda truuks oma abikaasale. (Matt. 16:24; 19:6.) Ent mõnda otsust võib olla vaja muuta, sest muutub olukord. Mis aitab teha võimalikult häid otsuseid? Esiteks, palu Jehoovalt tarkust. Mõnes mõttes on meil kõigil tarkusest puudu. Seepärast on sul tarvis toetuda Jehoovale nii otsuseid tehes kui ka neid üle vaadates. Siis aitab ta sul toimida targalt. Teiseks, tee uurimistööd. Uuri Jumala sõna, Jehoova organisatsiooni väljaandeid ning räägi nendega, keda sa usaldad. (Õpet. 20:18.) Seda on väga oluline teha, enne kui otsustad, millist töökohta valida, kas peaks kolima või mida minna õppima. w19.11, lk 27, lõigud 6–8

Õnneks on Jumal tegutsenud selle nimel, et meid patust vabastada. Võtmeroll selles on Jeesusel. 8. sajandil e.m.a ennustas Jesaja tulevast vabastamist, mis pidi olema palju suurejoonelisem kui juubeliaastal Iisraelis. Ta kirjutas: „Kõrgeima valitseja Jehoova vaim on minu peal, sest Jehoova on võidnud mind kuulutama head sõnumit tasastele. Ta on saatnud mind tervendama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangistatuile.” (Jes. 61:1.) Kelle kohta see ennustus käis? See tähtis ennustus vabastamise kohta hakkas täituma pärast seda, kui Jeesus maa peal oma teenistust alustas. Kui ta läks oma kodulinnas Naatsaretis sünagoogi, luges ta kohalolijatele need Jesaja sõnad ette ja andis mõista, et need käivad tema kohta. (Luuka 4:16–19.) w19.12, lk 9–10, lõigud 6–8

Tagakiusamises vastu pidamiseks on vaja julgust. Kui tunned, et sul seda napib, siis mida ette võtta? Pea meeles, et tõeline julgus ei sõltu sinu kasvust, jõust või võimetest. Mõtle näiteks noore Taaveti peale, kes astus vastu Koljatile. Selle hiiglasega võrreldes oli Taavet palju väiksem ja nõrgem ning kehvalt relvastatud. Tal polnud isegi mõõka. Ometi oli ta väga julge ja läks vapralt selle ülbe hiiglasega võitlema. Miks oli Taavet nii julge? Ta uskus kindlalt, et Jehoova on tema poolel. (1. Saam. 17:37, 45–47.) Taavet ei keskendunud sellele, kui suur on Koljat võrreldes temaga, vaid sellele, kui väike on Koljat võrreldes Jehoovaga. Mida me sellest loost õpime? Me võime olla julged, kui oleme kindlad, et Jehoova on meiega ja et meie vastased on kõikvõimsa Jumala kõrval imetillukesed. (2. Ajar. 20:15; Laul 16:8.) w19.07, lk 5, lõigud 11–13

Tühhikos oli Pauluse usaldusväärne sõber. (Ap. t. 20:4.) 55. aasta paiku korraldas Paulus abiraha kogumise Juudamaa kristlastele. Ta võis paluda selles tähtsas ettevõtmises Tühhikose abi. (2. Kor. 8:18–20.) Hiljem, kui Paulus oli Roomas esimest korda vangistuses, oli Tühhikos tema käskjalg. Ta viis Aasia provintsi kogudustele Pauluse julgustavaid kirju. (Kol. 4:7–9.) Paulus võis ka edaspidi Tühhikose peale loota. (Tiit. 3:12.) Mitte kõigi kristlaste peale ei saanud tollal nii kindel olla. Umbes aastal 65 kirjutas Paulus oma teise vangistuse ajal, et paljud vennad Aasia provintsis hoiavad temast eemale. Võib-olla kartsid nad vastaseid. (2. Tim. 1:15.) Ent Paulus võis olla kindel Tühhikose peale ja seepärast usaldas ta talle veel ühe ülesande. (2. Tim. 4:12.) Paulus oli kahtlemata tänulik, et talle oli abiks selline hea sõber. w20.01, lk 10, lõigud 7–8

Võib-olla sa mõtled endamisi, kas ka sind on võitud püha vaimuga. Sel juhul võiksid kaaluda mõnda tähtsat küsimust. Kas sul on tuline soov täita Jehoova tahet? Kas tunned, et oled kuulutustöös väga innukas? Kas uurid agaralt Jumala sõna ja armastad süüvida „Jumala tarkuse sügavustesse”? Kas sulle tundub, et Jehoova õnnistab sind kuulutustöös kuidagi eriliselt? Kas tunned sisimas suurt vastutust teisi vaimselt aidata? Kas Jehoova on sind paljudel viisidel aidanud? Kui sinu vastus kõigile nendele küsimustele on kindel jah, siis kas see näitab, et oled saanud taevase kutse? Ei, seda see ei näita. Mispärast? Sest selliseid tundeid võivad kogeda kõik jumalateenijad. Tegelikult võib öelda, et kui murrad pead selle üle, kas sa oled võitud püha vaimuga, näitab see juba iseenesest, et sa pole võitud. Need, kelle Jehoova on välja valinud, ei kahtle, kas nad on võitud või mitte. Nad on selles veendunud! w20.01, lk 23, lõik 14